Vedelikud (1)

http://www.abiks.pri.ee
TAHKISED
Tahkiseks nim sellist  ainet, millel on kristallstruktuur
Amfoteerseks nim selliseid tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur (neil on vedelikele sarnane omadus voolata, neil puudub sulamistemp)
Monokristalliks nim ainet siis, kui tahkises aines paiknevad molekulid kindla korra järgi üle terve ainekoguse
Polükristallil koosneb ainekogus paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest (metallid)
Anisotroopia-molekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast (iga molekul on järgmisest võrdsel kaugusel)
Isotroopia-molekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu
Kristallitüübid(4):
1.ioonkristallides valitsevad tõmbejõud positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel ( keedusool -NaCl)
2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaridele (teemant)
3.molekulkristallides tekitavad tõmbejõu üksteise suhtes orienteeritud polaarsed molekulid
4.metallilises kristallis seisavad positiivsed ioonid koos tänu vabalt paiknevale elektrongaasile
 
PINDPINEVUS
Vedeliku ja gaasi piirpinnal esineb pindpinevusnähtus.
Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks
Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida
Kui puuduks maakülgetõmbejõud, siis annaks kokkutõmbuda püüdev pinnakile vedelikutilgale kerakuju
Mida väiksem on vedelikutilk seda suuremat osa etendavad pindpinevusjõud võrreldes gravitatsioonijõududega
Pindpinevusjõuks nim vedeliku pinnapuutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku pinda vähendada
Vedelikupinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoonepikkuse suhe on java suurus mida nim pindpinevus teguriks s=F/l
Kuna vedeliku pinnakihis on molekulid erilises olekus, siis on neil seal lisaenergia võrreldes molekulidega vedeliku sees
Vedeliku pinnakihi suurendamiseks näiteks seebimulli puhumisel tuleb teha tööd
Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S
 
MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS
Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus.
Märgamine  tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal
Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või vedeliku molkulide vahelised on suuremad
Kapillaarsuse all mõistetakse vedeliku tõusmist või langemist peentes torudes-kapillaarides
Vedeliku tõus kapilaaris lakkab, kui pindpinevusjõu arvväärtus võrdub raskusjõuga
Fr=Fp >> Fr=mg=rhpir2g >> Fp=sl=spir >> h=(2s)/(rgr)
 
AGREGAATOLEKUD ja FAASID
Agregaatolek-kolm olekut, milles ained võivad esineda-gaasiline,vedel,tahke
Faasid-aine erinevate omadustega olekud (teemant- grafiit )
Faasisiirdeks nim protsessi, kus aine läheb  ühest faasist teise
Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks
Tasakaalujooni ja kolmikpunkti kujutatakse pT-teljestikus. Seda graafikut nim faasidiagrammiks pk ja Tk on kolmikpunktile vastav rõhk ja temp.
 
AURUMINE , KONDENSEERUMINE . KEEMINE
Aurumissoojus on soojushulk , mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul Q=Lm
Vaadeldes aurumissoojuse sisu mikroskoopiliselt, võime tõdeda, et aurumissoojus kulub:
1) molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks
2)vedeliku pindpinevuse ületamiseks
3) paisumistööks
Sellist oleukorda, kus kondenseerumine ja aurumine on vedeliku pinnaühiku osas tasakaalus nim küllastunud aruks
Keemine on üks aurumise eriliike
Iga vedeliku jaoks on olemas antud rõhul mingi temperatuuri väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom nim keemistemperatuuriks
Vedeliku aurumissoojust keemistemperatuuril nim keemissoojuseks