50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2007-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = 0.968 at = 101 325 Pa Normaaltingi
2 gaasist 3 gaasi tihedusest 5 gaasi temperatuurist 6 teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist. Impulss muutub, järelikult mõjuvad jõud. Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki.
b) Kristallstruktuur puudub c) Omadus voolata d) Puudub kindel sulamistemperatuur e) Näiteks: klaas, rasv, või, pigi, kautsuk. Segud: näiteks nahk, puit, riie. Anisotroopia – aine omadus sõltub suunast. Eriti omane monokristallidele. Suunast võivad sõltuda kõvadus, soojusjuhtivus, optilised omadused. Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia – aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas – aine erinevate omadustega olekud Faasisiire – protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks
b) Kristallstruktuur puudub c) Omadus voolata d) Puudub kindel sulamistemperatuur e) Näiteks: klaas, rasv, või, pigi, kautsuk. Segud: näiteks nahk, puit, riie. Anisotroopia aine omadus sõltub suunast. Eriti omane monokristallidele. Suunast võivad sõltuda kõvadus, soojusjuhtivus, optilised omadused. Näiteks: vilgukivi mehaanilised omadused, puusüsi. Isotroopia aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks: gaasid, vedelikud, amorfsed ained. Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks
0,5 %. Ülekandenähtsutest avaldub gaaside korral kõige tugevamalt difusioon, mis on ka arusaadav, sest gaasimolekulid saavad vabalt liikuda. Esineb ka sisehõõre, sest gaasi molekulid segavad põrkumistega üksteise liikumist. Temperatuuri tõustes sisehõõre gaasides kasvab (molekulide liikumiskiirused suurenevad). Gaasid on halvad soojusjuhid, kuna nende soojusjuhtivustegurid on väikesed (soojusjuhtivustegur on võrdeline aine tihedusega). 4.3.2. Vedelikud Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis ja seetõttu on sama ainehulga ruumala vedelikus umbes 1000 korda väiksem kui gaasis. Sellepärast on molekulide soojusliikumine vedelikus teistsugune kui gaasis: molekulid võbelevad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega. Suurema kontsentratsiooni ja sagedaste põrgete tõttu on molekulide ümberpaiknemine vedelikus hoopis raskem kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav
.................................................................................. 60 9.2. Vaba- ja sundvõnkumine.................................................................................... 61 9.3. Pendlid ............................................................................................................... 62 1 9.4. Tahkised, vedelikud............................................................................................ 63 9.5. Agregaatolekute muutused..................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid