Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Adrenaliin". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
adrenaliin, hormoon, eritub, epinefriin, virgatsaine, 1895, füsioloog, napoleon, neerupealiste, efekte, laiendabAdrenaliin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................4 1. Adrenaliin .........................................................................5 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? ...................................................5 1.2 Mida adrenalin teeb? ... .........................................................5 Kokkuvõte.............................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................7 Sissejuhatus
tegevust Aitavad korraldada ainevahetust Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi Hormoone iseloomustab Hormoonid sünteesitakse spetsiaalsetes kudedes või näärmetes Hormoonid eritatakse vereringesse ja seal kantakse nad toimekohtadesse Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad Hormoonide tüübid Amiinid (katehoolamiinid, epinefriin, norepinefriin, türoidhormoonid) Prostaglandiinid (on tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped) Steroidhormoonid (näiteks testosteroon, östrogeen) on kõik tsüklilised süsivesinikud, mis kõik sünteesitakse kolesteroolist Peptiidid ja proteiin hormoonid (näiteks insuliin) on suurimad ja enim kompleksed hormoonid Adrenaliin See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles Glandula suprarenalis või Glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest
Presünaptilisest osast vabanenud noradrenaliin transporditakse suures osas tagasi presünapsisse ja hoiustatakse uuesti vesiiklites. 9. Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorite tüübid, asukohad ja mis toime aktivatsioonil. 10. Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaudse toimega ehk mida see otsene ja kaudne toime tähendab? Otsese toimega adrenergilised ravimid seostuvad postsünaptilisel membraanil adrenergiliste ravimitega (nt. adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergilised ravimid mõjutavad neurotransmitterite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamii). 11. Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? Südame seiskumine ja bradükardia; hüpotensioon; ägedad allergilised seisundid; hüpovoleemilise shoki korral on teisejärgulised ravimid (vedeliku asendamine, vajadusel vasopressor). 12. Millistel juhtudel patsiendi seisundist lähtuvalt peaks võimalusel kaaluma
närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljudest neist hormoonidest, aga reguleerivad omakorda teiste tööd. Ajuripats on ``juhtnääre``, sest ta korraldab kõigi teiste hormooninäärmete tööd. Ta annab allasuvatele näärmetele teada, mida on vaja toota, et elu liiguks ja, mille tootmine korraks katkestada, sest seda on hetkel piisavalt. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. FSH-foliikuilite kasvu ja arengut soodustav hormoon ja LH- hormoon, mis mõjutab munaraku ovuleerumist. Nõristab ka kasvuhormooni. Ajuripats eristab hormonoe, mis reguleerivad organismi homÖoastaasi ja stimuleerivad teiste endokriinnäärmete tööd. 17. Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid Kilpnääre on inimeste ja teiste selgroogsete kõri külgedel asuv nääre. Kilpnäärme hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust.
Hormoonid 2012 Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit
ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse.
Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sugunäärmed
paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus (silmaava laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon). Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid sekreteeritakse, tekib vedel sülg, eritub higi, südame löögisagedus langeb, pärgarterid ahenevad, hingamisteede silelihased ahenevad, maonäärme ensüümiderikka nõre teke, seedetrakti toonuse tõus, kusepõe kokkutõmbe tugevnemine, kusepõie sulgurlihase lõõgastumine.) Erutuste ülekanne vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides toimub ülekandeainete vahendusel. Nii parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkolliin
Kui meil puuduks sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Jägnevalt toon näiteid erinevate hormoonide funktsioonidest ja, mis siis juhtuks kui meil neid ei oleks. Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut ning juhib ka teiste sisenõrenäärmete tööd. Järelikult, kui meil ei oleks hüpofüüsi, ei saaks me ka kogu kehaliselt kasvada ja areneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin. See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks
● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin
soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. § Prolaktiin mõjutab rinnanäärmeid piima tootma § Luteiniseeriv hormoon mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon mõjutab kilpnääret · Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerivad neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni. EPIFÜÜS e KÄBIKEHA q Sünteesitavaks hormooniks on melatoniin. q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme,
maratonijooksja valu) Serotoniin - tuju, unetus, isu. (LSD mõjutab serotoniini ülekannet, kontrollib agressiivset käitumist) Glutamaat - mälestuste moodustamine, liigutuste algatamine, signaalide ülekandmine. Dendriidi ja aksonite kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise närvisüsteemi regulaator, kiirendab hingamist ja südametegevust, veresooned laienevad, et rohkem hapnikku lihastesse (jookse). Melatoniin - käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib bioloogilist ööpäevarütmi. Kasutatakse unehäirete ravis. Psühhotroopsete ainete mõju nad asuvad mediaatori vahele ja impulss ei saa edasi kanduda. → pärssides virgatsained sünteesivaid ensüüme → blokeerivad postsünaptilise närviraku retseptorid Refleksid ..organismi vastus ärritusele, mis toimivad NS vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvad liigutuse kaudu. Tingimatud refleksid: kaasasündinud reaktsioonid. nt
produtseerimisvõime, lagunemine insulinaasi toimel, blokeerimine plasmavalkude poolt. Hüperfunktsioon- avaldub vere suhkrusisalduse vähenemises (hüpoglükeemia), esineb harva. Neerupealised e. suprarenaalnäärmed Näärmete massist moodustab 30-40% säsi Säsisubstantsis produtseeritakse adrenaliini ja noradrenaliini- organismis võivad esineda nii vabalt kui seotult; kantakse kudedesse verega Eritub verre hirmu, ehmatuse, viha korral Adrenaliin Adrenaliini sekretsiooni intensiivistumine suurendab vere suhkrusisaldust, kiirendab valkude lagunemist kudedes ja aktiveerib koelipaase- sellega seoses tõuseb vererõhk, kehatemperatuur ja hingamissagedus, kiireneb südame talitlus ning aeglustub peristaltika (õõneselundite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine). Noradrenaliin Noradrenaliin- ei mõjusta pulsisagedust ega kudede hapnikutarvet. Ahendab perifeerseid veresooni
Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest tekib pinge - puhkepotentsiaal. Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas. Transmitter ehk virgatsaine Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus. Dopamiin mõnutunne (sh sõltuvuse kujunemine), emotsioonid, motivatsioon. Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliini skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt.
· Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini toimel ja ka sapi toimel Õige 16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad
16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7. Seedekulglas hävitatakse mikroobe sülje, maomahla ning selle ensüümi pepsiini toimel ja ka sapi toimel Õige 16.8. Südametegevuse keskus asub väikeajus Vale; Südametegevuse keskus asub piklikajus. 16.9. Ülalõualuus on inimesel 8 tagapurihammast, neist viimane paar on silmahambad
Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osaliselt seedunud toidukört liigub maost peensoolde, toimub peamine osa seedimisest8)Maks ja kõhunääre eritavad kaksteistsõrmiksoolde oma nõresid.9)Seal toimub kehale vajalike toiduainete(valgud, süsivesikud, rasvad, mineraalsoolad ja osaliselt vesi) imendumine verre
- paljudes elundites - füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal Türoksiin: - kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine, tagab normaalse kasvu ja arengu 12. Selgita mõisted Homöostaas- organismi sisekeskkonna püsivus. Termoneutraalne tsoon e. komforttemperatuur- kehatemperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi haigustekitajate (antigeenide) eest. Antigeen- haigustekitaja Insuliin- hormoon, mida toodetakse organismis ning eritatakse vereringesse kõhunäärme poolt. Põhifunktsiooniks on reguleerida suhkru taset veres. Glükagoon- hormoon, mis tõstab veresuhkru taset. Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Diabeet- suhkruhaigus, põhjuseks kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkus. Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade ja neerude kahjustusi, infarkti (süda) ja insulti (aju).
samas kehakaalu vähenemine. Nende vaeguse korral on muutused organismi talitluses vastupidise suunaga südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri langus, söögiisu vähenemine, lihaste jõuetus, üldise apaatiaseisundi süvenemine. Kõrvalkilpnäärmed On väikesed ümarad kehakesed, mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel ning neid on tavaliselt neli kaks alumist ja kaks ülemist. Kõrvalkilpnäärmetes toodetav hormoon mõjutab organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. 1 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -10 Neerupealised On paarilised kehakesed neerude ülaosa küljes Toodavad mitmeid hormoone milledest tuntuim on adrenaliin. Adrenaliin kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku ja
Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes
Kontrolltööks kordamine 1. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused hormoonide kontrolli all. Neid on ainult väike kogus veres. Nende toimeaeg on piiratud(aeglasem ja mõju on pikaajalisem kui närvidel). Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad- ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja k
sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga Biokeemia HÜPOTAALAMUSE HORMOONID Liberiinid Stimuleerivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (riliising-hormoonid; releasing hormone RH) ja nende esindajad: CRH kortikoliberiin; kortikotropiin-riliising hormoon GRH somatoliberiin, somatotropiin-riliising hormoon GnRH gonadotropiin-riliising hormoon PRH, PRF prolaktiin-riliising hormoon/faktor TRH türoliberiin; türeotropiin-riliising hormoon Statiinid Pärsivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (inhibeeriv hormoon; inhibiting hormone IH) GIH, GHIH somatostatiin GnRIH gonadotropiini vabanemist inhibeerivm hormoon PIF, PRIH prolaktiini inhibeeriv hormoon Hüpotaalamuse mõningaid teisi peptiidhormoone sünteesitakse inimkehas ka mujal
produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor
2) Vöötlihaskude 3) Südamelihaskude moodustab võrgustikke 4) Närvikude- erutuse vastuvõtmine, selle analüüsimine ja edasijuhtumine Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned Väike vereringe-kopsude ja südame vahel Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel Südame tööd mõjutavad: Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas
vasokonstriktorid silmas ja nina limaskestas Millised on suhtelised vastunäidustused adrenegiliste ravimite kasutamiseks? *rütmihäired, stenokardia *hüpertüreoidism *tserebrovaskulaarsed haigused *adrenergilisi ravimeid ei tohi koos lokaalanesteetikumidga kasutada distaalsetes piirkondades koekahjustuste oht!!! *KNS häired ärevus, unetus *eakatel, lastel eriline tähelepanu Adrenegiliste ravimite toime millistesse retseptoritesse toimivad adrenaliin, noradrenaliin, isoprenaliin, dopamiin, fenüülefriin, dobutamiin? RAVIMITE TOIME SÕLTUB SELLEST, MILLINE ON NENDE TOIME RETSEPTORITELE!!! RAVIAINE TOIME Adrenaliin a+b Noradrenaliin a+b1(minimaalne toime) Isoprotenerool / isoprenaliin b1+b2
Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon, kaltsitoniin ja D vitamiin 14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll? Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk. Luudes on seotud hüdroksüapatiidiga ja lahustunult vereplasmas dekarboksüleeritud vormis. Kui organismis OK hulk suureneb, siis see suurendab insuliini tootmist, kudede insuliini tundlikkust ning testosterooni tootmist. 15.Keha suuremad luud ning põlve-ja puusaliigese ehitus (eraldi lehel terve skelett) Põlve liigesja puusaliiges eraldi lehel 16
Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul). 5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud. ... 1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud. 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud. 3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud. 4. Neurotransmittereid imiteeritakse. 5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud. Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte. On oluline teada iga transmitteraine ülesandeid ehk täpsemalt millistesse protsessidesse on nad kaasatud. Adrenaliin Aktiveerib su keha. Sinu süda lööb kiiremini ja sinu bronhid laienevad laskmaks rohkem hapnikku lihastesse. Sa muutud erksamaks ja enesekindlamaks. (nõrgestab immuunsüsteemi) Dopamiin Stimuleerib naudingukeskust sinu ajus, paneb sind kogema meeldivaid asju ja tundma rõõmu. Dopamiini on ka neis ajupiirkondades, mis on seotud mõtlemise ning mäluga, samuti on sellel
Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse tõttu, seega suguti erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi. Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab
annaabi.ee 
