Dünaamika: tempo (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Tempo, Dünaamika

Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo ­ laialt, väga aeglaselt adagio ­ rahulikult andante ­ rahulikult, jalutades moderato ­ parajalt, mõõdukalt allegro ­ kiiresti allegretto ­ liikuvalt, kergelt presto ­ väga kiiresti prestissimo ­ ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) ­ väga tasa mezzopiano (mp) ­ poolvaikselt piano (p) ­ vaikselt forte (f) ­ valjult mezzoforte (mf) ­ poolvaljult fortissimo (ff) ­ ülivaljusti crescendo ­ valjenedes diminuendo - vaikides 

Muusika

4

doc

Muusikalised mõisted

nad 1. noodivarre korral noodipea juures, 2. erisuunalise noodivarre korral varte juures, kuid võivad asuda ka kõik noodijoonestiku kohal ja ositi selle all. Dünaamika on helitugevuste järgnevus või ajaldus (dünaamikee ­ jõukasutus). Dünaamika võib olla püsiv või muutuv. Helitugevuste järsul muutumisel moodustub astang-dünaamika, järk-järgulisel e sujuval muutumisel liug-dünaamika. Kasvav helitugevust tähistab crescendo ehk crec või < = kasvavalt, paisudes, tugevnedes. Koos tempo aeglustamisega tähistatakse allargando e allarg = laienedes. Kahanev helitugevust tähistab diminuendo e dimin e dim või decrescendo e decresc või > = kahanevalt, vaibudes, nõrgenedes. Koos tempo aeglustumisega tähistatakse kahanevat helitugevust calando = vaibudes morendo = surres, jõudu kaotades,kustudes smorzando e smorz = hääbudes, kadudes, kustudes. assai = küllaltki, üsna meno = vähem molto = palju, väga non = mitte non troppo = mitte liiga, mitte ülemäära

Muusika

2

odt

Muusika

sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused ­ kiirendused ja aeglustused ­ kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-valjenedes Dim-Diminuendo-vaibudes. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu. Siiani oli kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat. Bachi loomingu taasvahetamisega sai alguse tava mängida kontserditel varem elanud heliloojate teoseid.

Muusikaajalugu

2

doc

Agoogika ja tempo

Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult Funebre- leinavalt Con fuko- leegitsevalt Brillante- briljantselt Secco- kuiv Furioso- metsikult, vihaselt Con spirito- hingeliselt Burleso- koomiliselt Semplice- lihtsalt Grandioso- suurejooneliselt Subito- äkki Calmando- rahulikult Dünaamika: Heliteose tugevus ja selle muutumine Piano Pianissimo- üli vaikselt Pianissimo- väga vaikselt Piano- vaikselt Mezzo Piano- pool vaikselt Mezzo Forte- pool valjult Forte- valjult Fortissimo- väga valjult Forte Fortissimo- üli valjult < Crescendo- valjenedes > Diminuendo- vaibudes, kahanedes

Muusika

3

rtf

Muusika väljendusvahendid

saate * Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register * Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv * Kõrge register * Keskmine register * Madal register Dünaamika * Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine * Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. * Tempo on helitöö esitamise kiirus * Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna * Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale * Largo Andante Allegro * Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid * Cantabile Alla marcia Scherzando Teose esitusviis Tämber * Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud

Muusika

20

ppt

Muusika väljendusvahendid

• Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register • Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv • Kõrge register • Keskmine register • Madal register Dünaamika • Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine • Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. Teose esitusviis • Tempo on helitöö esitamise kiirus • Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale • Largo Andante Allegro • Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid • Cantabile Alla marcia Scherzando • Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna Tämber • Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on

Muusikaõpetus

1

odt

Muusikalised mõisted ja väljendid seletatud lihtsalt

· Oktav ­ intervall, mille helide vaheline kaugus on 8 diatoonilist heli · Partituur ­ noot, kuhu on koondatud kõik heliteose partiid · Paus ­ vaikuse märk muusikas · Pentatoonika ­ viieastmeline helilaad · Pianissimo ­ õige tasa · Piano ­ vaikselt · Polüfoonia ­ mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad · Rütm ­ helivältuste korrastatud järgnevus · Sünkoop ­ rütmivorm, kus rõhk langeb takti rõhutule osale · Tempo ­ helitöö esitamise kiirus · Toonika ­ helilaadi esimene aste ehk põhitoon · Tämber ­ muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärving

Muusikaõpetus

1

doc

Muusika algtõed

Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälest

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)