settimine, põhjasetted, elustik- bioakumulatsioon Hüdrolüüs- keemiline ühend veega reag. Laguneb, Oksüdeerumine, Biol.llag Muutujad, mille põhjal hinnatakse aine sattumist organismi Aine kontsentratsioon kontakt punktis, kokkupuute viis(nahk,kopsud, seedetrakt), kokkupuute määr, toime sagedus/kestus, kehakaal,toimeaeg. Joomisel keskmine ö/p saaste annuse arvut. Vajalik info doosi määramiseks: saasteaine kontsentratsioon, joodud kogus ajaühikus, seedetrakti kaudu absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal Söömisel: saasteainete kons. Taimede ja loomad söödavates osades, söödavatoidu kogus ajaühikus, läbi seedetrakti absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal Hingamisel: aine kons. Õhus, ajaühikus sissehing. Õhu kogus, sish. Õhust läbi kopsude abs. saasteaine määr, kehakaal Pesemine, ujumine: sa kons vees, suht aeg mis kulub pesemisele, läbi naha abs sa määr, kehak.
Nad jaotatakse: Organismis olemasolevad e. endogeensed kromofoorid (keratiin, nukleiinhapped, melaniin, hemoglobin, porfüriin, karoteen, lipoproteiidid jt.). Organismi sattunud e. eksogeensed kromofoorid (fotosensibiliseerivad ravimid ja keemilised ühendid). Erinevatel kromofooridel on spetsiifiline absorptsioonispekter, s.t. et erinevad valgustundlikud molekulid absorbeerivad eri lainepikkusi. Kui absorbeerunud energia kasutatakse ära fotokeemilisteks reaktsioonideks, muutub rakkude molekulide struktuur. Kõige kergemini kahjustavad DNA, RNA, mukopolüsahhariidid, elastin, kollageen ja lüsosoomid. Sirje Kaur ,,Naha Päikesekahjustused" http://www.nedug.ru/library/%D0%B7%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D1%80_%D0%B8_ %D1%81%D0%BE%D0%BB%D1%8F%D1%80%D0%B8%D0%B9/%D0%A3%D0%BB %D1%8C%D1%82%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D0%BE%D0%BB %D0%B5%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B5-%D0%B8%D0%B7%D0%BB
Paralleelproovid- võetakse samast proovist, - aitavad kindlaks teha ja jälgida metoodilisi vigu. Proovide lahustamine Segajate kõrvaldamine spetsiifilised meetodid/reaktsioonid selektiivsed meetodid/reaktsioonid Kalibreerimine ja mõõtmine : Enamuse meetodite jaoks mõõdame näitajat/omadust,mis on otseses sõltuvuses analüüdi kontsentratsioonist; Gravimeetrias- sademe kaal, Tiitrimine- titrandi ruumala, Spektrofotomeetria- absorbeerunud valgus, Kromatograafia- piigi pindala. Peame saama sõltuvuse mõõdetud näitaja ja analüüdi kontsentratsiooni vahel Canal= kX Enamus meetodeid tahab, et eksisteeriks lineaarne sõltuvus Canal= kX+b Et saada sellist sõltuvust on vaja kasutada üht või mitut standardit- kalibreerida Standardid : Standardid peavad olema - valmistatud sarnaselt analüüsitava prooviga; - omama sarnast koostist/maatriksit;
l 0,000275 + 0,0002659 c kesk = = 0,0002704 molO2/l 2 molO2 0,003765 ' K VL = min = 1,3923 min-1 molO2 10l 0,0002704 l II. Absorptsiooni arvutus 1) Kasutades joonist 2 määrame naatriumsulfaadi lahuses 1 minuti jooksul absorbeerunud O2 kulu: VL (clõppO2 - calgO2 ) õ õ [10] WO = = vG (csisseO - cväljaO ) , kus - joonisel 2 sirglõigule vastav 2 32000 2 2 ajavahemik, 1,06 min mg 10l ( 6,8 - 0 ) Siis W = l = 0,002005 molO2/min O 2 32000 1,06 min
30,99 l 0,000277 + 0,000262 c kesk = = 0,000269 molO2/l 2 molO2 0,00375 ' K VL = min = 1,394 min-1 molO2 10l 0,000269 l II. Absorptsiooni arvutus 1) Kasutades joonist 2 määrame naatriumsulfaadi lahuses 1 minuti jooksul absorbeerunud O2 kulu: VL (clõppO2 - calgO2 ) õ õ [10] WO = = vG (csisseO - cväljaO ) , kus - joonisel 2 sirglõigule vastav 2 32000 2 2 ajavahemik, min mg 10l ( 8,3 - 7,45) Siis W = l = 0,00010625 molO2/min O 2 32000 2,5 min
„Vaba Eesti“ ajalehe üheks ülesandeks oli vältida eesti noorema generatsiooni eemaldumist eestlaskonnast. See leht oli veidi radikaalne, kuid noored peavadki kandma uusi mõtteid, mitte kopeerima vanematelt. Mulle meeldis väga selles loos tsiteeritud Nathan Marsh Pusey tekst. „Formaalne hariduslik kasvatus peab panema noored inimesed nägema, et need väärtused, mis nad on endasse peaaegu automaatselt neid ümbritsevast kultuurist absorbeerunud, ei ole tingimata kõrgeimad väärtused. Noored inimesed peavad muutuma rahuldamatuks selle kultuuri suhtes, mida nad aktsepteerivad, ja sellepärast on tarvilik alustada revolutsioone nende mõistuses ja hinges. Meie ülesandeks on hoida elavana noortes inimestes vaprust julgeda otsida tõde, julgeda olla vaba.“ See mõte, mis on selles, on midagi kirjeldamatut, see ongi see, mille poole peaksime kõik püüdlema. See ongi edasiviiv jõud. Mõtteid Eesti rahva vabadusvõitluse strateegiast
energiaga rauaioonide liikumine reetinas. Röntgenikiirguse ja aine põhilised vastastoimed Vaatleme põhilisi füüsika mõisteid, mis on kiirguskaitse seisukohalt olulised. Rö-kiired on energia kandjad. Rö-kiired võivad inimkehasse sisenedes asuda keha aatomitega vastastoimesse või läbida seda ilma toimet avaldamata. Energia ülekandumist nimetame neeldumiseks e absorbtsiooniks. Energiahulk, mis neeldub massiühikus on neeldunud e. absorbeerunud doos. Mida suurem on absorbeerunud doos, seda suurem on bioloogilise kahjustuse tekke oht. Seega tuleb neeldunud doos hoida nii väiksena kui võimalik, ka personal võidab. Teisest küljest ilma energia neeldumiseta ja neeldumise erinevuseta erinevates kudedes ei oleks diagnostilise väärtusega rö-pildi tekitamine võimalik. Rö-kiirguse tekitamine ja energia Diagnostikas kasutatav rö-kiirgus tekitatakse rö-torus, kus positiivselt laetud märklauda – anoodi pommitatakse vaakumis kiirete elektronide vooga.
polüester-, metüülmetaakrülaatvalumassid Liimid ja mastiksid Mastikseid kasut rull, leht, plaatmaterjalide kinnitamiseks. On kõrg molek sideaine + täitematerjal + lahusti + plastifikaator. Omavad head püsivust bakterite suhtes. Liim hea adhesioonivõimega aine, mis jäigastub ja annab kõva pinna (sisaldab jäigasteid, liimainet, lahusteid jne.) Akustilised materjalid kasut ruumide akustika parandamiseks, müra isol. Heli summutuskoef =Wa/W, kus Wa-pinnas absorbeerunud hääleintensiivsus, W-pinnale tulnud hääle intensiivsus. Mida lähemal 1, seda parem. =(Wa - W1)/W, kus W1-tagasi peegeldunud hääle intens. W-seinale langeva hääle intens Kasutamise eesmärgid: Ruumi järelkaja väh, Kasut nii pindade katmist, kui rippneelajaid, Helipeegelduse vähendamiseks, Paig konstruktsiooni materjale, mis väh heli resoneerimist. Klaasid Toormaterjal: liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid Valm viisid: 1. Massi valmistamine, sulatamine, 2. Kuju andmine, 3
sisaldavavärvilaastu (võivad sisaldada 50-100 mg Pbcm2 kohta)söömisel võib saada laste lubatud päevane plii limiit ületatud Inimene võib olla pliile eksponeeritud läbi seda elementi sisaldavate toodete kasutamise, läbi õhu või toidu ·Plii absorptsioonhingamise teel on väga efektiivne: 50% hingamise teel sisenenud Pbabsorbeeriti ·Toidu teel manustatud Pbabsorbeeriti 10-15% (lapsed kuni 50%) ·Plii akumuleerub luudes ja hammastes (95% absorbeerunud pliist; Pb2+mõjutab Ca2+metabolismi ning transporti), pehmetes kudedes ja veres on ca 4 ja 1% pliist ·Bioloogiline poolestusaeg on 1-2 kuus veres ja pehmetes kudedes kuni 20 aastat luudes. Sealt vabanedes võib kutsuda esile osteoporoosi Alanenud hemoglobiini süntees ja anemia ·Kõrgenenud vererõhk Neerukahjustus (enamus, 65% pliist väljutatakse ioonsenakehast just läbi neerude, plii põhjustab muudatusi neerude struktuuris, mis takistab vajalike ainete reabsorptsiooni)
Tavaliselt käib ringlus läbi vee, mulla ja setete. Fosfor on tavaliselt piirav toitaine, mida võib leida jõgedest, järvedest ja mujalt mageveekeskkonnast. Kivimite ja setete kuludes aja jooksul fosfaadid vabanevad. Atmosfääris esineb fosfor peamiselt väikeste tolmuosakestena. Fosfaadid murenevad mulda kivimitest. Vihmavesi peseb maismaasüsteemidest fosfaate välja, aga seda kadu tasakaalustavad murenemise tagajärjel tekkivad fosfaadid. Mullas on fosfaat absorbeerunud savi pinnale ja orgaanilise aine osakestele ning on sel viisil seotud. Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme. Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad eritavad fosforit jäätmenauriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse või loomse päritoluga ainena, mis laguneb, ja ringe kordub uuesti. Kirjeldage ja joonistage väävliringet.
toime? 3. Mis on isotoop?sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi aatom. Mis on radioktiivsus?prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt ebasobiv Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma 4. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta 5. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele. 6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilisel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi-võivad tekkida
Teist liiki elektroodideks on lahuses oleva aniooni suhtes pöörduvalt töötavad elektroodid. 4. Vesinikelektrood Vesinikelektrood on katioonide suhtes pöörduvalt töötav elektrood, selle kandjaks on tavaliselt plaatinaelektrood, mille pind on absorbtsioonivõime tõstmiseks kaetud plaatinamusta kihiga. Niisuguse elektroodi sukeldamisel vesinikuga küllastunud ja vesinikioone sisaldavasse lahusesseomandab ta kindla potentsiaali, mis iseloomustab tasakaalu elektroodil absorbeerunud vesiniku ja lahuses olevate vesinikioonide vahel. 5. Kalomelelektrood Kasutatakse võrdluselektroodina, kujutab endast elavhõbekloriidi kalomeliga küllastunud KCl lahuses. Kalomelelektrood põhineb reaktsioonil elavhõbeda ja elavhõbe-kloriidi vahel. The aqueous phase in contact with the mercury and the mercury(I) chloride (Hg 2Cl2, "calomel") is a saturated solution of potassium chloride in water. The electrode is normally linked via a porous frit
analüüsitavat materjali võimalikult täpselt; 3)laboratoorse proovi ettevalmistus 4)identsete proovikoguste valmistamine 5)proovi lahuste valmistamine SIIN KOOS 3,4,5: enamus analüütilistest mõõtmistest sooritatakse lahustega; menetlused anorgaaniliste analüütide saamiseks- soojendamine tugevate hapete/aluste vesilahustega ja avatud anumates; niisukuse kõrvaldamine proovist-aine struktuuris esinev vesi; ad-ja absorbeerunud vesi, on tasakaalus atmosfääriga; proov tuleb enne määramist kuivatada; proovi töötlemine mikrolaineahjus- tavalisel soojendamisel liigub soojus proovile läbi anuma, mikrolaineahjus soojeneb proovi korraga kogu oma ruumalas, anum ei soojene; anuma materjal on teflon (mikrolained ei neeldu); orgaanilise materjali põletamine- „kuiv tuhastamine“ tiiglis
kasutegur. Nende ülesannete täitmine on võimalik üksnes siis, kui õli katab hõõrduvad detailid katkematu kihiga, mis ei purune survejõudude toimel. Määrimisvõime põhineb kahel nähtusel: absorbtsioonil ja keemilisel reaktsioonil. Õli osakesed absorbeeruvad hõõrdepindadesse ja moodustavad seal tugeva kelme, mis püüab pindasid teineteisest eemale suruda. Samal ajal aga õlikihtide nihketakistus horisontaalsuunas väike ja detailid võivad teineteise suhtes kergesti libiseda. Absorbeerunud õlikelme paksus on 0,1.. .0,5 m ning ta vähendab järsult adhesioonjõude ja molekulaarset hõõrdumist. Samal ajal mõned õlis leiduvad keemilised elemendid (S, C l , P) ja ühendid (orgaanilised happed) reageerivad hõõrdepindadel metalliga. Tekkivad ühendid (sulfiidid, kloriidid, fostiidid jm.) on plastsed, väikese hõõrdeteguriga ning soodustavad detailide libisemist. Tekkinud ühendite kiht, samuti väga õhuke,
8. Mida väljendab poolestusaeg? Aeg, mille jooksul pooled radioaktiivse nukliidi tuumadest lagunevad e aeg mille jookusl aine aktiivsus väheneb poole võrra. Poolestusajad varieeruvad 10-14 aastast kuni 1017 aastani. 9. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma. 10. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta. 11. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta[Grey, Gy]. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele[Siivert, Sv]. 12. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks. 13. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist
Tapi ja kus ZH tegur, mis arvestab kaashambapindade kuju, ZM tegur, mis arvestab laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. hammasrataste materjalide mehaanilisi omadusi,(MPa) ½ Z tegur, mis arvestab Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke kontaktjoone kogupikkust, Ht arvutuslik eriringjõud, N/mm. absorbeerunud õlikelme tapi ja lina pindadel, mis pindu omavahel lahutab, välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist. Laagri eelistamine tööreziim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud. Paindeväsimus: 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja koostisosad. Veerekehad. Veerelaagrite klassifikatsioon: a) Veerekehade kuju järgi: kuullaagrid, rull-laagrid. b) 60
Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused(madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrdereziimist. Tapi ja laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke absorbeerunud õlikelme tapi ja lina pindadel, mis pindu omavahel lahutab, välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist. Laagri eelistamine tööreziim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud. 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja täpsus, Veerelaagrite koostisosad. Veerekehad Tavaline veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust. Veerekeradest nende vahel ja separaatorist,
Töökuluosmootse rõhu ületamiseks on Vd, kus V on lahuse paralleelselt) voolamisel kehtibNewtoni seadus F = S (dv/dy). voolamispotentsiaal. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, adsorptsioon väikesem ('< ), mis põhjustab Kahe-dimensioonilise ruumala. Pinnaenergia muutub Sd. Tekkinud tasakaalus Sd= - Pindliig: süsteemi komponendi pindliiga ehk absorbeerunud aine milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, rõhu erinevuse (PS > PS') ja vedelik hakkab voolama äärtelt Vd (1), kuna =cRT ja d=RTdc (2). Kuna eeldame, et ka hulka defineeritakse pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale keskkohta ning kile õhenemine on takistatud. See on Gibbsi efekt
viskoossus. = 0(1+), 0 puhta lahusti viskoossus, - osakese kujust sõltuv koefitsient, - peenestatud faasi mahu osa kehtib lahjendaud kolloidsüsteemide korral, kus peenestatud osakesed on kerakujulised, neil on ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune toime.Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes paralleelselt) voolamisel kehtibNewtoni seadus F = S (dv/dy). Pindliig: süsteemi komponendi pindliiga ehk absorbeerunud aine hulka defineeritakse pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta. Kui adsorbendi pinna suurus pole teada, siis väljendatakse adsorptsiooni nt 1 g a-ndi kohta ja väljendatakse mool/g. Suhteline viskoossus s=/0. Eriviskoossus eri= (-0)/0. Iseloomulik viskoossus peegeldab polümeeri molekulide hüdrodünaamilist takistust vedelikuvoolamisel. Iseloomuliku viskoossuse saab määrata
· Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. · Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. Kileveest on
liikuvusteguriga Rf, mis arvutatakse vastavalt valemile: Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1 (0 < Rf < 1). 8. Mida mõistetakse neelduvuse ehk optilise tiheduse (A ehk D) all? Spektroskoopia meetodeid, mis baseeruvad elektromagnetilise kiirguse neeldumisele ehk absorptsioonile uuritavas aines tuntakse absorptsioonspektroskoopia nime all. Mõõdetavaks parameetriks on absorptsioonspektroskoopia puhul aines absorbeerunud energia intensiivsus (= tugevus). (Väljendatakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse) absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused, millel mõõtmine läbi viiakse, sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest 9. Millistest teguritest sõltub teatava lainepikkuse juures mõõdetud optilise tiheduse väärtus (avaldis vastavalt Beer'i seadusele)?
15.Kuidas modelleeritakse niiskuse tasakaalu hoones? Hoides tasakaalu märgumise ja kuivamise vahel, niiskus ei kogune ja ei ületa materjalide ohutut salvestusmahtu. Niiskuskahjustuste hindamisel on oluline märgumine, salvestuse ja kuivamise ulatus ja kestus. Eelnevalt märgunud materjali kuivatamiseks tuleb kiiresti vähendada relatiivset niiskust materjali sees. Ainult vee ärajuhtimisest ei ole kasu, alles jääb veeha küllastunud materjal, mille niiskus 100&. Kapillaar ja absorbeerunud niiskust saab välja kuivatada ainult aurutamisega, millele järgneb difusioon 16.Millised on niiskuse mõõtmise võimalused? -Otsene e kaalumine, kus määratakse märja ja absoluutselt kuiva (kuumutamise konstantse massini) materjali mass ja arvutatakse sellest niiskuseprotsent. Kuumutatakse konstantsel temp 105 kraadi. Võib teha termostaadis või spetsiaalse automaatjuhtimisega seadmega. Saab määrata ainult nende materjalide niiskust, mis ei lagune sellel temp. (Kipsplaati ei saa!)
· Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. · Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule.
vedelikukromatograafiat. Liikumatu faasi paigutuse põhjal eristatakse kolonn- ja kihtkromatograafiat. Esimesena võttis kasutusele M.Tswett. Rakendatakse keemilises analüüsisja eriti puhastekeemiliste ühendite saamisel. 48.Elektroforees Makromolekulide separeerimine elektriväljas. Kolloidosakeste ja makroioonide liikumine elektrvälja mõjul katoodile(kataforees) või anoodile (anaforees). Seda põhjustab osakeste elekrilaeng, mis kolloidosakeste puhul tuleneb osakeste tuumadel absorbeerunud ioonidest. Elektroforees võib toimuda ka lahustiga immutatd kandmaterjalil- filterpaberil(paberelektroforees) või geelil(geelelektroforees). Elektroforeesi rakendatakse metallide pinnale kolloidosakestest kattekihi tekitamiseks, kõrgmolekulaarsete ühendite (nt valkude) segude analüütiliseks lahutamiseks, meditsiinis jms. 49. Nukleiinhapete hübridiseerimine. Kui segada üheahelalisi DNA või RNA järjestusi, millel on omavahel komplemen-taarseid järjestusi, siis need
rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 23. Mis on pindliig? Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. 24. Kuidas määrata pindliiga pindpinevuse isotermi alusel? Süsteemi komponendi pindliiga Γ ehk absorbeerunud aine hulka defineeritakse pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta. Saab määrata Gibbsi adsorptsioonivōrrandiga: Γ= - c/RT x ∂σ/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis. Järeldused sellest võrrandist: 1. Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc>0, siis Γ <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas. 2
astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. Fosfaadid murenevad mulda kivimitest. Vihmavesi peseb maismaasüsteemidest fosfaate välja, aga seda kadu tasakaalustavad murenemise tagajärjel tekkivad fosfaadid. Mullas on fosfaat absorbeerunud savi pinnale ja orgaanilise aine osakestele ning on sel viisil seotud. Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme. Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad eritavad fosforit jäätmena uriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse või loomse päritoluga ainena, mis laguneb, ja ringe kordub uuesti. Inimtegevuse mõju: Liigne toitainete hulk on, eriti fosfori
64. Atmosfääri korrosioon ja selle kulgemise protsess. Kõige rohkem levinud elektrokeemiline korrosioon, toimub niiskes õhus igapäevasel temperatuuril. Korrosiooni tekke keskkond on niiske kiht, millesse on lahustunud hapnik, CO2, N, väävelvesinik. Niiskuse kiht tekib vihmast, kondensatsioonil. 100% niiskuse korral tekib vesi tilkadena. Madalama niiskusastme korral tekib kapillaarne või keemiline absorbeerunud kondenseerumine. Niiskus, mille puhul võib veel tekkida keemiline kondensatsioon nimetatakse kriitiliseks niiskuse astmeks ja see oleks 50-70% teras, tsink, vask. Kui aga metalli pinnale satub kaltsiumkloriid, siis see oleks 35%. Atmosfääri saasteained sattudes metalli pinnale tekitavad tugeva elektrolüüdi. Eriti aktiivsed on vääveloksiidi ühendid. Koos kloori, amoniaagi ja N ühenditega suurendavad nad korrosiooni kiirust 5-10 korda.
m) intensiivsust mõõdetakse tavaliselt ühikuga “röntgen”(r), see on kiirgus, mis genereerib ühes cm 3 kuivas õhus normaalrõhul ühe 30 elektrostaatilise ühiku elektrilaengut (1,61 x 10 12 ioonpaari grammi õhu kohta). See vastab absorbeerunud energiahulgale 83,8 ergi. Kasutatakse veel ühikuid “rad” ja “rem” mis vastavad mõlemad adsorbeerunud energiahulgale 100 ergi grammi kohta vastavalt kas igas keskkonnas või inimorganismis. 4. Bioloogiline toime ja rakendused meditsiinis. Oma ioniseeruva toime tõttu radioaktiivsus kahjustab elavaid organisme. DNA (sellest edaspidi) kahjustused põhjustavad mutatsioone , mis viivad kasvajate ja sünnidefektide tekkele
nim. Gaalideks e. tarretisteks (marmelaad, sült). Kolloidsüsteeme iseloomustab valguse hajumine e. opalestsents, mida kasutatakse dispersiooni astme määramiseks. Kolloidosake hajutades valgust paistab helendava punktikesena ja kiirtekimbutee heleda koonusena (tyndall´ i effekt). Kolloidlahusel on osakeste laengust tingitud elektrilised omadused. Nt. saadakse GfNO3+KCl=AgCl (sadestub)+KNO3 Tuuma moodustab Ag+ ja Cl- ioonidest koosnev kristallike. Kolloidosakesed absorbeerunud oma pinnale oma koostises esinevaid ioone ja pinnal tekkib adsorbne kiht, kus antud näite puhul on ülekaalus katioone (+laenguid). Tuum koos adsorbse kihiga moodustab iseseisva laenguga graanula, mille laengu neutraliseeruvad lahuses olevad ioonid, mis moodustavad difuusse kihi. Difuusne kiht on graanulaga nõrgalt seotud. Mitsell on neutraalne. Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga lektrodi suunas. Seda nim. ELEKTROFOREES.
Ei ole taimede poolt omastatav. II. Tahke vesi mullas esineva jääna. III. Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav. VI. Vaba vesi
taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna III. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. On vaid osa taimede poolt raskesti omastav. VI. Vaba vesi
taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna III. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. On vaid osa taimede poolt raskesti omastav. VI. Vaba vesi
seatina e.plii (Pb)- Absorptsioon. Pliid omastab organism ennekõike toidust, aga ka veest ja õhust. Kuigi toidus võib tema sisaldus olla suurem kui õhus, on plii absorptsioon kopsude kaudu efektiivsem kui seedetraktist. Plii soolade ja metallilise plii imendumine suust on aeglane ja mittetäielik. Vaid 2-20% sissesöödud pliist imendub, ülejäänud eritub organismist väljaheitega. Happelised ning kaltsiumi-, tsingi- või valguvaesed dieedid võivad suurendada plii absorptsiooni. 97% absorbeerunud pliist transporditakse valgukompleksina erütrotsüütidesse, kus tema poolestusaeg on 2-3 nädalat. Vereseerumis on plii kontsentratsioon väga madal. Tunduvalt mürgisem kui anorgaaniline on lipiidlahustuv ja seetõttu paremini absorbeeritav orgaaniline plii. Nii näiteks tetraetüülpliist bensiini põlemisel tekkiv trietüülplii läbib kergesti nahka ja jõuab ajusse, põhjustades seal entsefalopaatiat. Mürgitus ilmneb kiiresti ja tema sümptomiteks on viirastused,
· elektronparamagnetresonants-spektroskoopiat (EPM), · fluorestentsspektroskoopiat, · fotoelektron- ehk fotoemissioonspektroskoopiat, · mass-spektromeetriat (MS) jt. Spektroskoopia meetodeid, mis baseeruvad elektromagnetilise kiirguse neeldumisele ehk absorptsioonile uuritavas aines tuntakse absorptsioonspektroskoopia nime all. Mõõde- tavaks parameetriks on absorptsioonspektroskoopia puhul aines absorbeerunud energia intensiivsus (= tugevus). Eristatakse omakorda aatomabsorptsioonspektroskoopiat ja molekulaarset spektroskoopiat, mille liikideks on: · infrapunaspektroskoopia (IR-spektroskoopia), · ultraviolett-nähtava valguse spektroskoopia (UV/Vis-spektroskoopia), · mikrolaine-spektroskoopia. Biokeemia praktikumi raames leiab kasutamist UV/Vis-spektroskoopia, mida rakendatakse ühendite identifitseerimisel, segude analüüsil ja reaktsioonide kineetika uurimisel.
annaabi.ee 
