Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aastad 1920-1930". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dikt, versailles, hitler, rass, üksikisik, põhijooned, rapallo, konverents, rahval, natsism, organisatsioonid, ideoloogiat, natsid, riigikontroll, majanduskriis, tööpuudus, nsvl, locarno, briand, tsehhoslovakkia, edusamme, maailmasõda, diktatuurid, haridus, totalitaarne, revolutsioon, totalitaarse, propaganda, reziimi, rassiteooria, välispoliitikaa. Berliinis ja Münchenis; 1923.a. Hamburgis. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- 1923.a. Münchenis (õlleputs). Võimudel õnnestus äärmuslased esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes. Inflatsioon - marga kokkukukkumine Natside esiletõus Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse , mille juhiks oli Adolf Hitler. Olukord pöörati oma kasuks majanduskriisi ajal, kui kommunistid üritasid vägivaldselt võimu haarata," punane katk" peatati "pruuni katkuga", natsionalistide partei muutus ülipopulaarseks.1932 said nad Riigipäeva suurimaks saadikuterühmaks. 1933 lasi Hitler end kantsleriks nimetada. Peagi esialgne demokraatlikkuse piirides valitsemine asendus peagi ainuvalitsusega, demokraatlikke vabadusi hakati piirama. Terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteile absoluutne enamus
Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta lõpul. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 5. Mis oli Briand-Kellogi pakt? Selles leppes kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta.
diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal
Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt? Briand-Kollegi pakti kohaselt pididriigidloobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, paktiga ühines 48 riiki. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? (3)
Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP , Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Parte i(NLKP). Selleks, et võimule pääseda kasutasid äärmuslased erinevaid võtteid. Kommunistid tulid võimule tänu 1917a. toimunud riigipöördele. Natsionaalsotsialistid eesotsas Hitleriga kasutasid võimule tulemiseks sakslaste vastumeelsust kommunistide suhtes, kes üritasid samuti Saksamaal vägivallaga võimu võtta
1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud/kommunistid eesotsas Vladimir Iljits Lenini ja Lev Trotskiga. Aasta 1918 tõi endaga kaasa kodusõja,kus ühel pool olid bolsevikud ning teisel pool niinimetatud valged ning millesse sekkusid ka mitmed välisriigid,üritades seada piirid kommunismi levikule. Sõda lõppes 1920 bolsevike võiduga. Venemaa jäeti rahvusvahelisest poliitikast kõrvale peamiselt poliitilise süsteemi tõttu.1922.a. Genova konverents, Rapallo leping (koostöö Saksamaaga)- Nõukogude Venemaa diplomaatiline tunnustamine 4. Milliseid katseid võeti 1920. aastatel ette tugevdamaks rahu ja stabiilsust Euroopas? Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks laenu,see mõjus Saksa majandusele elustavalt ning majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1925.aastal toimus Locarno konverents (Inglismaa,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Poola,Tsehhoslovakkia,Saksamaa)Sõlmiti Reini
- Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritud varad (Venemaa keeldus) Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa vahel) taastati suhted, loobuti nõudmistest, Saksamaa sai kasutada Venemaa sõjatehaseid ja polügoone Locarno konverents (Ing, Pr, It, Belg, Pol, Tsehhoslovakkia, Saks vahel) sõlmiti Reini tagatispakt, millega kindlustati Saksamaale Versailles´is paika pandud piirid Briand´i-Kelloggi pakt (Pr välisministeri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud lepe) kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist (alla kirjutas 15 riiki, hiljem ühines veel 48) Ülemaailmne majanduskriis - põhjused ja tagajärjed Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud
Ainsaks võitjaks võib pidada Ameerikat, mille pinnal sõda ei toimunud, kaotas vähe elusid ning mille majandus kasvas. Suurim pettuja oli Saksamaa. Polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega (pidas ebaõiglaseks). Eriti pahased oldi- sakslastega asutatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama suure osa oma territooriumist. Venemaa pidas end samuti kaotajaks, tema eesmärk oli aga maail uuesti ümber jagada. 1922. Rapallo koostööleping Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles´ vastu. ( Saksamaa arendas Vene sõjatehastes oma sõjatööstust). Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolelt kõige rohkem kannatanud. ( jäid ilma terrotooriumitest ja kolooniatest). Kuna majandus oli hakanud stabiliseeruma, vähenesid ka välispoliitilised vastuolud. 1925. Locarno konverents- Sõlmiti Reini tagatispakt.(kindlustas Saksamaale Versaille´ paika pandud läänepiiri) Sarnaseid lepinguid sõlmisid ka teised
· Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Briand'i-Kellogi pakt: sõjavastasuse pakt, mis kohustas loobuma sõjast kui poliitika vahendist ja lahendama konflikte rahumeelselt Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 · PÕHJUSED: a) ületootmine b) vale majandamine:liigne laenude võtmine ja suutmatud neid hiljem
mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute väikese ühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalud oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal
Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936 sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Saksamaa Juht: Adolf Hitler Partei süsteem: Kehtestati üheparteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) Sisepoliitika: Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (mingil määral rahvuslus). Kehtestati eraelu kontrollivad seadused. Algas juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Võimu
töökohad Isolatsionism-Usa välispoliitika:ei sekkunud teistesse asjadesse. Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud. Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus Mein Kampf- hitleri raamat, mille ta vanglas kirjutas. Führer-füürer, SM diktaator Duce- juht, Itaalia diktaator SS-kaitsemalev, hitleri võimu tugisammas Gestapo-riiklik salapolitsei, allus SS-ile Aaria rass- saksa rahvus, mida hitler pidas teistes paremaks ja ta tahtis seda säilitada iga hinnaga. Isikukultus-ühe isiku meeletu ülistamine Industrialiseerimine-rasketööstuse , eriti sõjatööstuse arendamine Kollektiviseerumine-1932 ühismajandite loomine Suur terror NSVL-1934 parteiaparaadi puhastus. Hegemoon- mingi ala mõjuvõimsaim riik. Sakslaste eluruumi teooria- aaria rassil peab olema eluruumi, kui seda ei ole tuleb seda võtta teiste rahvaste arvelt.
· pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu. · Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine. · Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus.
*Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb) >Saksamaa 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine:
Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja USA, pakt keelas kasutada sõdasid. 4) Kuidas laienes ja levis demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel? – Paljud uued riigid võtsid kasutusele demokraatia, sest esimese maailmasõja võitjad olid demokraatlikud riigid
*President valitakse 6 aastaks. *Riigikogu oli kahekojaline: riigivolikogu 80 saadikut, valis rahvas; riiginõukogu 40 saadikut, osa määras president, osa ameti kaudu, valitakse kutsekodade kudu. *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. *Valimisõigus saadi 22 aastasekt, *Valimised olid isikuvalimise., 1992. aasta põhiseadus on tänapäeval kehtiv põhiseadus. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: ROOSEVELT USA president, koostas New Deal'i, HITLER Saksamaa diktaator 1934-1945, STALIN Nõukogude liidu diktaator, LENIN Rahvakomissaride Nõukogu liider, MUSSOLINI Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943, PÄTS EV riigitegelane, esimene president, LARKA Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, SIRK - Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, LAIDONER Venemaa ja Eesti sõjaväelane ja Eesti poliitik Mõisted: NEP Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid välja Lenin ja Trotski 1921
reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents ○ Saksamaa kaasati taas rahvusvahelisse kogukonda, sest nähti, et survestaminie ei mõju ja Dawesi plaan aitas Saksamaale kaasa. ○ Locarno konverentsil Šveitsis allkirjastati 1.detsembril 1925 nn Locarno lepingud. ○ Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel
6. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi 7. Tekkisid Euroopas äärmuslikud liikumised 8. 1922 Itaalias võimule fasistid (Benito Mussolini) Uue majandusliku tõusu aastad 1. 1920 majanduslik tõus; Dawes(USA rahandusminister): väheneb SM reparatsioonikoorem ja maksude tasumise tähtaegu pikendati Maailmasõja haavad kaovad, elujärg paraneb 2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15 riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku)
*Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks ajaks. *Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale *Eesti ei old enam seotud Venemaa võlgade tasumisega *Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivara Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda. 5) Maailm Esimese maailmasõja järel 1.Kuivõrd olid Esimese MS tulemustega rahul järg riigid: *Usa-rahuldatudterritoorium jäi sõjast puutumata. Majanduslik võimsus kasvas. *Saksamaa- kõigesuurem pettumus.Saksamaa polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega.Sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele *Venemaa- rahuldamata, seadis eesmärgi maailm uuesti ümber jagada. Itaalia ja Jaapan- jäid Antandi poolel võideönud riikidest just nemad kõige vähem rahule, jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest. Nad ei saanud sõjast otsekui mingit kasu. 2.Millal ja kelle vahel sõlmiti Rapallo leping? Mis oli selle sisu? 1922 a Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles süsteei8 vastane koostööleping. 3
Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa: Loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad Taanile ja Belgiale, Leedule, poolale ning Tsehhoslovakkiale. Saksamaa kaotas aladest.
-Majandusraskused Fasistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused 1922-fasistide võimuletulek Itaalias -isikukultus- Duce Benito Mussolini -mustsärklased-fasistide relvastatud pool -1925-üheparteisüsteemi kehtestamine -heade suhete hoidmine Vatikaniga -majanduse tsentraliseerimine -agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks 1933. aasta sündmused Jaanuaris 1933- Hitler sai kantsleriks Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng Märts 1933-erakorralised valimised, mille võitis Hitler Aprill 1934-Hitler kuulutab end füüreriks natside poliitika -Kolmas Reich riigi nimi tähistamaks saksamaa hiigluse taassündi -Täielik kontroll kõigi eluvaldkondade üle -Rassilise puhtuse tagamine -Julgeolekuorganid (SS ja Gestapo) -Taasrelvastumine -Agressiivne välispoliitika -Loobuvad Versailles' rahupoliitikast Benito Mussolini- Itaalias Fasistide liider, diktaator
rahvad pidasid rahu tingimusi ülekohtusteks 3) pettumine demokraatlikus riigikorraldamises 4) maj. raskused 9. Autoritaarne Totalitaarne · Võim koondunud ühe isiku kätte · On KINDLASTI diktatuur · Poliitiliste erakondade tegevus kas · Võim koondunud ühe juhi ja tema lõpetatud või piiratud sõltlaste kätte · Rahval puudub võimalus juhtide · Hirmuvalitsus otsuseid mõjutada massirepressioonid pidevalt · Konservatiivsed väärtused rikutakse inimõigusi olulised · Kõrgeimaks seaduseks on · Ei nimetata diktatuuriks diktaatori suva
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on
Maailmarevolutsiooni plaan ei õnnestunud Venemaa äärealad iseseisvusid (Soome, Eesti, Läti) Maailmas tekkis esimene totalitaarse diktaktuuriga riik. Vene impeeriumi äärealade iseseisvumine Soome 6.12.1917 Leedu 16.02.1912 Eesti 24.02.1918 Läti 18.11.1918 Pariisi rahukonverents (1801.1919 - 21.01.1920) - + · Otsustajateks võitjad Rahvasteliidu loomine · Versailles süsteem Uute rahvusriikide tunnustamine (oli ebaõiglane) Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest. · Rahvuspiire mitte arvestavad riigipiirid Sõjast sai kasu USA, kuna sellel territooriumil ei toimunud lahingutegevust ja Usa andis Antanti riikidele sõja pidamiseks laenu. Venemaa ja Saksamaa tõrjuti rahvusvahelisest suhtlusest välja. 1922 Rapallo leping
·Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolatsioonipoliitikat. 5. Diktatuuride tekkepõhjused ja nende liigid. ·Majanduslikud raskused Euroopas, seoses kriisidega. ·Demokraatia kriis ·Polnud poliitiliselt stabiilsed ·Versaille rahulepingus pettumine, rahulolu ·Laiade rahvahulkade kõrvale jäämine suurest poliitikast Liigid: ·Autoritaarne : 1) enamik võimust on ühe isiku või väikese rühma käes 2) poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3) rahval puudub otsene võimalus juh(t)i(de) otsuseid mõjutada 4) konservatiivsed väärtused 5) ei propageeri vägivalda ·Totalitaarne : 1) võim juhi ja sõltlaste käes 2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus 4)Asendada eksisteeriv valitsemisvorm ,,ideaalse" valitsemisvormiga(utoopia). 5)Marksism-leninism, natsism, fasism. 6)Muuta olemasolev süsteem revolutsiooni teel. 6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised.
1) Saksmaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu (USA andis) 2) Saksamaal kergendati repratsioonide koormust. 3) Pikendas maksete tasumise tähtaega. 10. Iseloomusta ühe positiivse ja ühe negatiivse näitega USA majanduselu 1920. aastate teisel poolel. Positiivne- inimesed rikastusid Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11. Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil? 1925 Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksmaale Versailles paika pandud liikmepiiri. 12. Millal sõlmiti Briand' i Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti sisu? 1928 Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 13. Millisest riigist ja millal sai alguse ülamaailmne majanduskriis? Riik USA Kriisi Algus 29. oktoober 1929 14. Nimeta ülemaailmse majanduskriisi kolm põhjust. Selgita iga põhjust näitega. Põhjus Ületootmine
Mussolini korraldas marsi Rooma . · 1922 määrati ta peaministriks. Mõne aastaga likvideeriti demokraatlik riigikorraldus. · 1925 kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim. · Majandus riigi kontrolli alla. 7. Natsiaalsotsialistid Saksamaal · Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. · 1923 üritas Hitler võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose "Mein Kampf". Sisu: Saksamaale suur tulevik, milleks tuli tühistada Versailles' rahuleping ja laiendada sakslaste eluruumi. Tuli kehtestada uus kord, mis pidi teised kõrvaldama. Aaria rass teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa suurimaks eesmärgiks. · Ülemaailmse majanduskriisie puhkemisel avanes natsidel uus võimalus
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult
konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. 3. Kuidas sakslased Weimari vabariiki suhtusid? Miks just nii? Pigem negatiivne. Vastandlikud arvamused Versailles'i rahulepingu kohta, hiiglaslik inflatsioon ja ebastabiilsus. 4. Milline oli Saksamaa üldine olukord pärast I maailmasõda? Halb, rahulolematus, mahasurutus, suured koormised, pettumus. 5. Keda sakslased enda viletsas olukorras süüdistasid? Miks just neid? Antandi riike. Versailles'i rahuleping ??? 6. Kes oli Hitler päritolult? Austerlane 7. Millise parteiga ühines Hitler 1919. a.? Saksa töölisparteiga 8. Millised olid natside ja Hitleri põhiseisukohad? Puhta Aaria rassi loomine, Saksamaa allasurutuse lõpetamine, rahvuse huvid, kord, diktaatorlik valitsemiskord 9. Too välja natsionaalsotsialismi ideoloogilised alused (5-10). Üks rahvusriik, rassism, antikommunism, demokraatia vastasus, rahvuse terviklikkus, antisemitism, suures osas vabaduste kaotamine (ajakirjandus jne). 10
üks ideoloogia range kontroll ajakirjanduse üle juhikultus võim pole avalik ega kontrollitav valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu trüki ja sõnavabadus puudub Diktatuurid jagatakse autoriaarseks pehme diktatuur segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtumises. On ka totalitaarne diktatuur, mis on jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine, ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Suurem osa riike muutusid demokraatlikust valitsusvõimust diktatuuriliseks. See toimus põhilisel 192030. aastatel. Selle põhjusteks oli näiteks pettumus I
investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 5. Autoritaarne: · Riigis on enamik võimust koondunud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. · Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. · Rahval puudub otsene võimalusoma juhtide otsuseid mõjutada. · Sedalaadi riigid peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. 6. Demokraatlikud riigid: a) Majandus: Riigi osakaal ei ole domineeriv; Vaba konkurents. b) Ühiskondlik elu ja poliitika: Puudus valitsuse suunav ja juhtiv jõud; Mitmeparteilisus, demokraatlik pluralism;
ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik
annaabi.ee 
