OÜ Puhastusimport Tähe 131 51013 TARTU 19.11.2009 GARANTIIKIRI Soovime osta Teilt erinevaid kaupu. Garanteerime tasumise vastavalt Teie poolt esitatud arvetele. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Tiidus Tegevjuht
Tallinna postkontor Narva mnt 1 10101 TALLINN 19.11.2009 VOLIKIRI Volitan Tiiu Nõmmet (46612092217) vastu võtma AS Astar nimele tulnud kirju ja postipakke. Volikiri on kehtiv kuni 31.12.2010. Mart Tiidus Tegevjuht
1. René Descartes [dekart] sündis 1596. aastal La Haye Tours'i lähistel ja suri 1650. aastal Stocholmis. 2. René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. "Teadusliku maailma" esimene filosoof. Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku. Matemaatikas rajas analüütilise geomeetria ja võttis esimeste hulgas kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad
Network Address Translation Network Address Translation ehk NAT on võrguaadressi ümbernimetamine.. NAT on ruuteri lisafunksioon mis muudab privaatse või registreerimata IP aadressi ja asendab ametliku IP aadressiga. NAT on tekkinud ajaloolistel põhjustel, kus IPv4 interneti aadressid hakkasid otsa saama ning eelistatult hakati kasutama NAT'i, mis siis osaliselt leevendab aadresside puudust. Nimelt asub ühe avaliku IP aadressi taga kahest või enamast arvutist koosnev lokaalvõrk, milledel ei ole tingimata vaja omada avalikku IP aadressi. Lisafunktsioonina on NATil ka lokaalvõrku kaitsev tähendus. NAT kasutatakse tänapäeval suurtes organisatsioonides, sest NAT annab suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT'i kasutamine teeb ka
Ruuteri seadistamine 1. Tee ruuterile restart (hoia mingi terava asjaga 10 sek.) Võta ruute 10 sekundiks vooluvõrgust välja. Kui sul on tutikas ruute mida pole ennem kasutatud siis sa ei pea seda tegema. 2. Sisesta broserisse ruuteri ip aadress (192.168.2.1) 3. Nüüd logi sisse (Kasutajanimi: admin ; parool: 1234) 4. Tuleb minna quick setup-> siis next-> siis tuleb ip aadressi kaks viimast lahtrit ära muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5. Nüüd tuleb minna general setup-> Wiless ja sealt keelan ära wifi kui Basic settingist panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on näiteks 192.168.2.3 siis väikelüüs peab olema erinev IP aadressist näiteks 192.168.2.2 7
Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed pakettideks ja kui mõni pakett läheb teel kaduma siis saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. ● Võrgukiht haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub.Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. ● Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess. Andmelülikiht koosneb kahest alakihist: 1. Loogilise lüli juhtimiskiht (LLC - Logical link control), mis teostab veakontrolli ja parandust 2. Meediapöörduse juhtimiskiht (MAC -Media access control), mis tuvastab
3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid Esituskiht (Presentation Layer) andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste
DHCPOFFER Vastuste kogumine Seadistuste valimine DHCPREQUEST Seadistuse kehtestamine Häälestus lõpetatud IP-aadressi kasutamine DHCPACK DHCP aadressi küsimise aegumine DHCPACK Võrgust viisakas lahkumine DHCPRELEASE Liisimise tühistamine
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti).
Seejärel vali tööriista ribalt Developer ja vali sealt Legacy Tools, et lisada mallile uus väli. Legacy Toolsi alt vali Legacy Formsi esimene valik, kus on pilt ,,ab|". Loodud väljale lisa tekst. Selleks tee parem klõps loodud väljal ja vali Properties. Sealt on näha Default text, kuhu tuleb kirjutada väljanimi, nt kasutusmärge. Lisa väljad ilma paigutuseta. Neid saab hiljem ringi tõsta. Lisa järgnevad väljad: ,,Kasutusmärge", ,,Adressaat", ,,Aadressi 1. rida", ,,Aadressi 2. rida", ,,Teie", ,,Meie", ,,Kuupäev", ,,Nr", ,,Seosviit", ,,Viit" , ,,Pealkiri", ,,Pöördumine", ,,Tekst", ,,Lõputervitus", ,,Allkirjastaja nimi", ,,Allkirjastaja ametikoht", ,,Lisa", ,,Adressaat või lisaaadress". 7. Esimesele väljale säti lõigu kohale vahe, tehes paremklõps, vali Paragrapf ja sealt vali Spacing / Before nii, et ta jääks vastavalt standardile 37 46 mm paberi ülaservast. Aknaga ümbriku korral tuleb arvesta akna asendit
Tööjuhend Kristjan Krimm AA-09 2010 Alguses ühendasin kaks arvutit omavahel kaabliga (Cat 5e). Kui arvutid olid kaabliga ühendatud määrasin IP aadressi ( Strat-> Minu võrgukohad-> Kuva võrguühendused-> hiirega parem klik ja atribuudid -> Internet protocol-> atribuudid-> ja siis valin ''Kasuta järgmist IP- aadressi'')Sinna pidime kirjutama teineteise IP aadressid ja võrgumaskid. Kui IP aadressid olid määratud taaskäivitasin arvutid. Pärast taaskäivitamist tegin ühis kausta nimega ''lalala'' ka sain jagada kahe arvuti vahel faile. IPCONFIG- sellega saab vaadata IP-aadresse PING- sellega näeb mida teine arvuti teeb
telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1
järjestikkujul bitthaaval välja. Loendurid Protsessor: Käsu täitmine protsessoris. Kogu käsu täitmise võib kokku võtte ühe tsüklina, mida nimetatakse ka von Neumanni tsükliks. See tsükkel näitab käsu täitmist von Neumann tüüpi arvutis. Alustades käsukoodi laadimisest, saadetakse käsuloenduri sisu mälu aadressiregistrisse, modifitseeritakse käsuloenduri väärtus, et see sisaldaks järgmise käsu aadressi. Seejärel laetakse käsukood mälust käsuregistrisse. Käsukood dekordeeritakse. Seejärel genereerib juhtautomaat käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale, mis näiteks kommuteerivad ALU sisenditesse läbi multipleksorite registermälu operandid. Juhtautomaat valib ka ALU operatsiooni ja kommuteerib ALU väljundisse registri, kuhu läheb tulemus. Iga käsu täitmiseks on oma individuaalne elementaartegevuste jada. See tähendab, et
Toodut nimetatakse avatud süsteemide põhimõtteks, selle kohaselt on põhimõtteliselt võimalik ligi pääseda kõikidele materjalidele ja teenustele, mis on vajaduse korral paroolkaitsega tõkestatud. Internet baseerub seega just avatud süsteemide põhimõttel. Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD
periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. 7. Millal peab asutus avalikustama uued sideandmed, kui need andmed muutuvad? Kui asutuse sideandmed muutuvad, avalikustab asutus uued sideandmed vähemalt 10 tööpäeva enne andmete muutumist. 8. Kui pika aja jooksul peab asutus elektronposti muutumisel tagama vana aadressi kasutamise? Asutuse ametliku elektronposti aadressi muutumisel tagab asutus vana aadressi kasutamise vähemalt 6 kuud pärast aadressi muutmist. 9. Mida peavad võimaldama dokumendihaldussüsteemid? (6 punkti) 1) dokumendi registreerimise, sõltumata dokumendi kandjast; 2) kehtestatud juurdepääsuõiguste kasutamise; 3) lihtsa ja kiire juurdepääsu dokumentidele; 4) asjaajamis- ja arhiveerimistoimingud nii üksikdokumendi kui ka dokumentide kogumitega;
Operatsioonautomaat tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Koosneb ALUst, registermälust ja lippude registrist. Registermälu töötab protsessori sagedusel, väike ja kallis. Kuna ALUl mälu puudub, kasutatakse lippude registrit eelneva tulemuse salvestamiseks. Käsuloendur on vajalik, et teada, millise käsu täitmise juures parasjagu ollakse. Käsuloendur säilitab järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Vajalik näiteks katkestuse korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister- kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder, mille väljundis on iga sisendkoodi korral aktiivne vaid üks väljund
Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2.Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: ¤ Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures Voo juhtimine (Flow Control) on saatja ja vastuvõtja vaheline viis vältimaks võrgu ülekoormust ning võrgu ummistumist, samuti
vastupidine protsess. Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali. Andmelülikiht lisab IP aadressidele MAC aadressi alg- ja sihtarvutile. Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli juhtimiskihiks (LLC - Logical Link Control) mis tagab universaalse liidese kanalite vahetuseks võrgukihiga ja alumist meediapöörduse juhtimiskihiks (MAC - Media Access Control) mille ülesandeks on adresseerimine ja kanalipöörduse juhtimine. Lülikihi protokollid on näiteks PPP, SLIP, HDLC, ABP, Go Back N, SRP.
asünkroonsed - salvestatakse järjestikuselt kujult paralleelsele B on b1b0, kui A
Harjutustest 2.õppenädala materjali kohta Katse 1 ülevaade Question 1 E-kiri registreeritakse, kui Vali üks või enam vastust. a. see on saadetud ametlikule e- Isiklikke kirju ei pea regitsreerima. Mõnes organisatsioonis posti aadressile; kirja sisu on võib olla kehtestatud kord, kus ametlikul e-posti aadressi ei tohi isiklikku laadi kasutada isiklikuks kirjavahetuseks. b. e-kirja sisu tõendab organisatsiooni tegevust c. e-kirja sisu on informeeriva Nt kliendiga seotud kirjavahetus iseloomuga Kõiki e-kirju tuleks hinnata organisatsiooni olulisuse seisukohalt. Isiklikke kirju ei pea regitsreerima. Mõnes
· Terminal on nagu tavaline arvuti, millel puudub kõvaketas ning on ühendatud serveriga. · Kui terminali kasutatakse, laeb ta vajalikud programmid ja andmed serverist ning töö lõppedes salvestab tehtud muudatused tagasi serverisse. · Terminal koosneb monitorist, klaviatuurist, hiirest ja nö. õhukesest kliendist. Internetiühendused jagunevad: sissehelistamine ja püsiühendus Interneti aadressid · Selleks, et leida üles vajalikku isikut suvalises maailma paigas, on vaja teada tema aadressi. · Sama lugu on ka Internetis, igal Internetti ühendatud arvutil (serveril) on oma aadress. Interneti aadressid · Aadress jaguneb numbriliseks ja nimeliseks. · Näiteks nimeline aadress on: www.neti.ee · Tema numbriline ehk IP-aadress on: 194.126.101.67 · Numbrilise aadressi ehk IP-aadressi abil arvutid tegelikult suhtlevadki. · Nimeline aadress on kasutusele võetud ainult lihtsustamiseks, et inimene ei peaks meelde jätma palju erinevaid numbreid. E-posti aadressid
Nagu joonise pealt on näha, Asterisk server on ka Xlite kliendina Windowsi keskkonnas. Nokia E51, Xlite klient ning ka Grandstream VoIP adapter on Thomson ST780WL võrgus ning omavad järgmiseid IP aadresse: · Nokia E51 mobiiltelefon : 192.168.1.70 · Asterisk server, ML N350 sülearvuti : 192.168.1.68 · Grandstream ATA adapter : 192.168.1.65 Lauaarvuti on Nokia E50 kaudu ühendatud internetti, kusjuures mobiil on kasutatud modemina EMT võrgus. Seega ta omab muud IP aadressi, mis on antud EMT poolt. Ruuter on PPPoE ühenduse taga ja omab dünaamilist IP aadressi, milleks käesoleva sessiooni sees oli 84.50.34.41 Mobiili, adapteri ning sülearvuti IP aadressid antakse DHCP kaudu ning on staatilised. 4. Töö käik Kõigepealt tuleb kõik seadmed võrku ära ühendada ning omistada nendele staatilised IP aadressid. Peale seda kasutasin Trixbox masina web-klienti ühenduste (Extensions) haldamiseks. Kõigepealt oli loodud konto VoIP adapteri jaoks:
Connections. Avanevast aknast avada ainsa olemasoleva Local Area Connection’i Properties vaade. Nimistust This connection uses the following items valida Internet Protocol (TCP/IP) ja avada selle Properties vaade. Kindlasti valida siin Use the following IP address, et hilisemad tegevused oleks lihtsamad. IP aadressiks on 192.168.1.(80 + sinu arvuti #). Alamvõrgu mask on 255.255.255.0, st võttes meie kohalikust võrgust suvalise masina IP aadressi, peavad selle esimesed kolm baiti langema kokku suvalise samast võrgust valitud arvuti IP aadressi kolme esimese baidiga. Esialgu pole vajadust määrata ei Default gateway’d ega Preferred DNS server’it. Neid parameetreid ei tarvitataks meie kahearvutilises kohtvõrgus! Õppejõud võib hakata teid vastasel juhul küsitlema. Samm 3: Valida kahest arvutist üks, millisel hakkab elama meie jagatud kaust. Sellele arvutile tuleks määrata parool. Parooli
Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP service access point rakenduskihi päis. DSAP destination service access point transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide 5. OSI mudel + 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. Esitluskiht (presentation l.) Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l
IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store Kuna protsessor suudab korraga teha igast käsust ühte, kuluks ilma konveierita iga käsu täitmiseks 4 takti. Konveier võimaldab korraga ühe käsu IF, teise OF, kolmanda OE ja neljanda OS teostada. Nii surutakse käsu täitmise aega oluliselt kokku. Probleemiks on siirdekäsud, kuna IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib 'mull'. Viivitustega siire. Kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub eelmise OE ajal, täidetakse järgnev käsk täielikult, enne kui siirdekäsu aadressile minnakse .. kotatakse ainult 1 takt. Andmete sõltuvuse korral tekib samuti 'mull' .. probleemi lahendab andmete edastus otse. Suvapöördusmälud RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu. Kiire ja kallis. Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel
asenduda mikroprogrammeeritavaga efektiivne andmevahetus alamprogrammidega effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) PILET 3. Konveier protsessoris ja mälus. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldav mitut käsku täita paralleelselt. Ta ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust. Ilma konveierita protsessori töös täidetakse käske jadamisi. Konveier täidab paralleelselt, kui ühe käsu käsuloendur on saatnud käsu aadressi mälu poole, et saada käsukood, siis ta laeb endasse järgmise käsu ja saadab ka selle teele. Samal ajal toimub juba esimese käsu salvestamine käsuregistrisse ja sellele järgneb käsu dekodeerimine. Virtuaalmälu ( lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Virtuaalmälu on mäluhaldustehnoloogia, mis kasutab nii arvuti riistvara kui ka tarkvara. Virtuaalmälu eesmärgiks on laiendada aadressiruumi ehk mäluaadresside hulka, mida programmid kasutada saavad
Konstant laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus on piiratud. Otsene adresseerimine – programmis on otseslt määratud operandi asukoht mälus. See operand peab alati asuma arvuti mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Operandi väärtus võib muutuda, aga asukoht peab olema sama. Käsukoodiga võib kaasas olla lühike aadress, mis viitab operandi asukohale registrimälus. Kaudne adresseerimine – käsuga antakse kaasa aadressi aadress e. Käsuga antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Autodekrementne adresseerimine on seotud pinumälu kirjutamisega. Alguses vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale pinumälu piirkonnas ja siis kirjutatakse operand mällu. Pinumälu osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega. Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu
2) ümberprog. püsimälu (EPROM- erasable programmable read only memory) 3) elektriliselt kustutatav ümberrogrammeeritav püsimälu (EEPROM- electrically erasable programmable read only memory). 11. KÄSU TÄITMINE PROTSESSORIS. Käsu täitmiseks peab protsessor pöörduma mälu poole, lugema sealt käsukoodi, dekodeerima selle, võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused, väljastama juhtsignaalid kõigile arvuti komponentidele, leidma uue käsu aadressi ning salvestama selle aadressiregistrisse. Järgmise käsu täitmisel kordub kõik enam-vähem samas järjekorras. Erinevused käskude täitmisel on tingitud nende erinevast sisust. Ühe käsu täitmiseks kuluvat ajavahemikku nim. käsutsükliks. Von Neumanni tsükkel: 1) käsukoodi lugemine käsuloenduri järgi 2) käsuloenduri modifitseerimine 3) käsukoodi desifreerimine 4) käsutäitmise mikroprogramm käivitatakse 5) resultaadi säilitamine ____________
Milleks seda vaja on? DMA (Direct Memory Access - mälu otsepöördus) on emaplaadi arhidektuuriline suutlikkus saata edastatavad andmed seadmest (näiteks kõvaketas, Cd-ROM) otse emaplaadil olevasse mällu. Protsessor pole nõnda andmeesdastusega seotud ning seega tõuseb ka üleüldine arvuti jõudlus. Tavaliselt on määratud teatud hulk mälust alaks, mida kasutatakse DMA tarvis. EISA ja MCA (Micro Channel Archidecture) standartid toetavad juurdepääsu kogu mälu aadressi ulatuses. PCI (Peripheral Component Interconnect) puhul teostatakse DMA bus master tehnoloogia abil (mikroprotsessor, mis delegeerib I/O lülitusi PCI kontrollerisse). Standardis on kahte sorti DMA moode - ühesõnalised (Single Word), kui korraga kantakse nagu PIO moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka
erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur: Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu registrit ning vahemälu. Käsuloenduri ülesandeks on järjestikuste käskude lugemine PC aadressi järgi. Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib.
erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur: Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu registrit ning vahemälu. Käsuloenduri ülesandeks on järjestikuste käskude lugemine PC aadressi järgi. Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib.
Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see meie eluruumidest kaugemale. Kogutud andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmeid. Ent kui vaadata, kui palju on samas tootjanimedega võrke (Linksys, Default, Wireless, WLAN), võib kahtlustada, et enamikule neist on täiesti vaba juurdepääs. Alati pole võrgule juurdepääsu piiramine eesmärk ega isegi vajalik. Meil on küllalt avalikke internetipunkte, mis on kõikidele avatud ning leidub palju üksikisikuid, kes põhimõtteliselt
veebiserverisse mõeldud asjad ehk lisab veebiserveri pordi numbri. Transpordikiht teeb rakenduse failist hulga transpordikihi segmente ja paneb igale päise juurde, kus on sees vähemalt saatja aadress ja vastuvõtja aadress (pordi number, kust see tuli ja pordi number, kuhu see tuleb saata). Kõik, mis transpordikiht annab võrgukihi kätte, see läheb võrgukihi paketi andmeosasse ja võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja leitakse üles teine arvuti. Kõik see omakorda läheb kanalikihi kätte ning see lisatakse kanalikihi andmeosasse ning ühe konkreetse kanali piires pannakse ka siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga ning kui ei ole lokaalvõrk, siis pannakse näiteks kontrollsumma või muu juhtinformatsioon
kasutavad selleks spetsiaalset operatsioonisüsteemi koosseisu kuuluvat nimelahendajat ehk RESOLVERIT Resolver Iseseisev programm või selle osa, mis esitab nimeserverile päringu Mõistab saadud vastusega midagi peale hakata (näiteks tagada, et brauser seda vastust kasutada saaks) Kõige levinumad päringud Resolver Näide Sisestades brauseri aadressireale Rate veebikoha aadressi http://www.rate.ee/ Pöördub brauser resolveri poole domeeninime www.rate.ee lahendamiseks, Mille IP-aadressi on tal andmevahetuseks tarvis Resolver hakkab suhtlema kliendi arvuti konfiguratsioonis näidatud nimeserveriga Ning vastab brauserile nõutud IP-aadressiga Video Kuidas töötab DNS ? Kasutatud allikad http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Domeenid_ja_domee ninimed http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Domeeninimede_lah
Internet ja meie põlvkond Koostasid: Raimond Ilves Kille Porroson Raivo Läänemets Kerly Klemm Mis on Internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest
3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil saadame kaardi sõbrale on analoogne sellega kuidas on üles ehitatud arvutivõrkude üldine arhitektuur. Kiri ümbrikusse – kiri vormistatakse kindlal moel, aadressil kindel formaat. Kirja panen postkasti – liidese punkt mille kaudu pääsen ligi postisüsteemi teenusele (arvutis näiteks SEND vajutamine). Teisel pool on ka postkast – postkastist leian oma nimega kirja. Postkastid on liidesepunktid. Aadressi kirjutamine korrektselt - KINDLAD REEGLID et liidesele ligi pääseda. Pean leidma keele, millest vastuvõtja ka aru saab. Korrektne keel kuidas kirjutada („jou“ „lugupeetud“ jne) ehk kahe vahel on kokku lepitud reeglistik, kuidas kirjutatakse ehk PROTOKOLL (käitumisreeglistik). Järgmine kiht mis on ülemisele kihile nähtamatu on postkontorite süsteem (liides) – et võta kiri ja järgi
} Loendab arve kuni 10neni: $i=1 Do { $i $i++ } While ($i -le 10) $i=1 Do { $i $i++ } Until ($i -gt 10) Loogiliste ketaste vahemahu kuvamine: Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | ForEach-Object {$_.FreeSpace} Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | ForEach {$_.FreeSpace} Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | % FreeSpace 01.12.17 Teen VirtualBoxis kaks masinat: WinServer 16 ja kliendi(Win10), mõlemad internal võrku, mõlemal lülitan välja Firewalli Winserver16 masinas: Määran IP aadressi Installin DHCP, DNS, IIS(Web server) DHCP New Scope Määran IP aadressite vahemiku DNS Forward Lookup Zones – New Zone – elsa.zz elsa.zz - New Host (A or AAAA) Kliendis: Kontrollin, kas klient sai serverilt IP aadressi Network and Sharing Center – Connections: Ethernet Kontrollin kliendis(Microsoft Edge), kas elsa.zz töötab
Elektronposti saamisel on tähtis meeles pidada kui kergelt võib tehnoloogiat valesti kasutada. Samuti võib tulla eksimusi raskete tagajärgedega. Nüüd üks näide Ameerikast. Mees läks puhkusele lumisest Chicagost Floridasse. Tema naine oli ärireisil ning ja lootis kohtuda oma mehega seal järgmisel päeval. Kui mees oli saabunud hotelli, otsustas ta saata oma naisele kiire teate e-mailiga. Kuna ta ei leidnud paberitükki, kus oli kirjas naise elektronposti aadressi, tuletas ta aadressi meelde. Kahjuks unustas ta ühe tähe kirjutamata ja tema kiri läks ühele vanale prouale, kelle abikaasa oli just eelmisel päeval surnud. Kui leinav vanaproua oma emaili luges karjatas ta korra ning kukkus teadvusetult põrandale. Kui tema pere oli karjet kuulnud jooksid nad tema tuppa ja lugesid kirja arvuti monitorilt: "Kallis abikaasa. Logisin just sisse. Kõik on valmis Sinu homse tuleku tarvis. PS. Siin all on tõepoolest päris kuum." Lõdvestusharjutused
spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval kasutatakse ka TDM'i ja FDM'i. 10. AJALISED VIITED VÕRKUDES Ajalised viited on seotud andmete töötlemisega, järjekordadega, liini saatmisega ja liikumisega mööda seda. Pakettidel tekivad alguspunktist lõpp-punkti jõudmisega nelja erinevat tüüpi viiteid. ==> Processing delay paketi töötlemise peale kuluv aeg vigade kontroll, aadressi otsimine, päise lugemine. EHK iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata ning see protsess võtab aega. /// ==> Queuing delay järjekorra peale minev aeg pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. EHK on vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata)
sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i. 10. AJALISED VIITED VÕRKUDES Ajalised viited on seotud andmete töötlemisega, järjekordadega, liini saatmisega ja liikumisega mööda seda. Pakettidel tekivad alguspunktist lõpp-punkti jõudmisega nelja erinevat tüüpi viiteid. ==> Processing delay – paketi töötlemise peale kuluv aeg – vigade kontroll, aadressi otsimine, päise lugemine. EHK iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata ning see protsess võtab aega. /// ==> Queuing delay – järjekorra peale minev aeg – pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. EHK on vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata)
Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP - service access point - rakenduskihi päis. DSAP - destination service access point - transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST - võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 1 2. OSI mudel 2 Rakenduskiht (Application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemene. Esitluskiht (presentation l.) - Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l
4. Käivitatakse käsutäitmise mikroprogramm 5. Resultaadi salvestamine registrisse. Käsu täitmiseks peab protsessor: 1. Pöörduma mälu poole 2. Lugema sealt käsukoodi 3. Dekodeerima selle 4. Tegema vastavaid loogilisi otsuseid vastavalt käsukoodile 5. Väljastama juhtsignaali 6. Leidma uue käsu ning salvestama selle käsuregistrisse. Protsessori üldstruktuur (sulgude sees sama) Käsuloendur (PC) käsuloendur hoiab endas järgmisena täitmisele mineva käsu aadressi. Käsuregister (IR) käsuregistrisse salvestatakse PC-st tulev käsuinfo (aadress). Hetkel käimas olev käsk. Väljundis on dekooder. Käsu dekooder Dekooder dekodeerib käsu. Selle abil saab teada, milline käsk on parasjagu käigus. Aktiivne 1 väljund. Juhtautomaat (CU) juhtautomaat juhib käsu täitmist peale dekodeerimist. Väljastab vajalikke juhtsignaale nii teistele protsessori osadele kui ka tervele arvutile.
Operand sisaldab operatsiooni ehk juhtkäsu jaoks täpsustavat teavet, s.t. vastab küsimusele "kus ja millega teha?". Operandi moodustavad operandi tunnus ja parameeter. Operandi tunnuseks võib olla sisend (I), väljund (Q), märgend (M) jne. erinevates informatsioonihulkades, nagu bitt, bait, sõna ja topeltsõna. Seega operandi tunnus määrab informatsiooni asukoha protsessori mälus. Parameeter on operandi aadress, mis määrab informatsiooni asukoha aadressi mälus. Programmeeritavas kontrolleris kasutatakse bitt-, bait-, sõna- ja topeltsõnaaadresse. Operandi tunnustena kasutatakse sisendi puhul sõltuvalt sõnapikkusest vastavalt tähised I, IB, IW ja ID. Programmeeritavas kontrolleris toimivad vaid kahendsignaalid. Olek "0" tähistab pinge puudumist (0 V), olek "1" tähistab pinge olemasolu (24 või 220 V). Igal bitil on oma järjekorranumber ehk aadress. Baidi parempoolne bitt on aadressiga 0, ning vasakpoolne aadressiga 7
muutu ega olene sellest, millisesse kohtvõrku on kaart ühendatud. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? Ruuter - korraldab seadmete omavahelist suhtlust võrgu sees ning tegeleb ka kohtvõrgu ja Interneti vahelise suhtluse vahendamisega. Muundab kaabliühenduse signaali raadiolaineteks, võimaldades liituda võrguga ka ilma kaabelühenduseta. On koduvõrgu põhiliseks kaitsebarjääriks. Ruuteri ülesandeks on suunata ükskõik millise seadme kaudu saabunud paketid sobivalt edasi
Andmeedastuse kvaliteeti on vaja pidevalt jälgida. Kvaliteedi järsk langus viitab arvutivõrgu ebakorrapärasele funktsioneerimisele. Diagnoosida saab erinevate seadmete ja andmeedastuse korrektsust. Ping Võrgu ühendust saab kontrollida ping käsu abil. Selleks tuleb kontrollida ühendust enda arvuti ja mõne teise arvuti vahel. Ping peab andma vastuse kui arvuti kuhu pöördute on töökorras. Ping 2 Pingi saab teostada nii IP aadressi kui ka arvuti nime järgi. Selliselt kontrollitakse TCP/IP protokolli liiklust. Ping annab teada, mitu protsenti infost jõuab kohale ja kui palju läheb kaduma. Ping 3 Ping 4 Pingi puhul saab määrata paketi suurust, nende arvu ja muid parameetreid. Saab teada kui pikk on paketi eluiga. Ping annab vastuse ka selle kohta kui kiiresti etteantud pakett kohale. Selle paketi suurus on ise valitav. Ping 5 Ping 6
Kinnitatakse ümbrikule mark või lüüakse tempel märgiks, et postikulude eest on tasutud, kui vastav tähis ei ole juba ümbrikule trükitud. Postitamisel ja vastuvõtmisel lüüakse postkontoris ümbrikule tempel, millel on teele saatmise ja kohaletoimetamise kuupäev. Missuguseid nõudeid järgida kirjade postitamisel Kirisaadetised ja postipakid peavad kandma selgelt ja arusaadavalt kirjutatud või trükitud saaja nime ja aadressi ning saatja nime ja aadressi. Aknaga ümbrikus märgitakse saaja aadress läbipaistvas osas, saatja aadress aadresskülje vasakpoolses ülaosas läbipaistva osa kohal. Tänan tähelepanu eest! Kui on küsimusi, vastan meelsasti! Kasutatud kirjandus www.sekretär.ee www.serk.ee
teovõimega täiskasvanute eestkoste korraldusest. Autor kirjutab kuidas korraldatakse eestkostet kui eestkostjaks on määratud omavalitsus ja sellega seotud raskustest sotsiaaltöötajate töös; eestkostja vajajate kohta informatsiooni liikumisest; eestkostja ja eestkostetava õigustest, kohustustest ning eestkostetavate õiguste piirangutest. Artiklis tõstetakse üles ka küsimused eestkoste töö koormuse ebaühtlasest jaotusest (eestkostetava elukoha aadressi registreerimisest ja muutmisest) ning seadusliku esindaja määramise tähtaegadest, mis on erinevad täisealiste ja laste puhul. Suureks probleemiks on õiguslikud küsimused, mis lahendatakse kohtus. Sotsiaaltöötaja peab olema pädev õiguste riives mistahes eluvaldkonnas ja omama õigusalast ettevalmistust sellises laias spektris. Lõpetuseks mainib autor, et kooste korraldus peaks olema kogu riigi mure, mitte ainult omavalitsuse asi. Artiklis kirjutatakse mitmest põhiteemast. 1
Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutusel IP ja ICMP protokollid. Source to destination marsruutimine. Datagramm. Suhtlus hostide vahel. Võrguliidesekiht Füüsiline adresseerimine ja parameetrite määramine. Seob endas OSI kanalikihi ja mingil määral ka füüsilise kihi. Vastutab lõplike kaadrite moodustamise eest, mida füüsilisse kihti edasi saata. MAC aadressi tasemel adresseerimine. Tegeleb ka mingil määral vigade tuvastusega - CRC. Cycling Redundancy Check - ehk mingi algoritmi järgi arvutatakse kontrollsumma, mis lisatakse kaadrile(?) juurde ja vastuvõtjas kontrollitakse. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. Bittide edastamine, data rate, sünkroniseerimine, defineerib elektrilised vm füüsilised
kokkuleppehindasid, soodustusi maksetingimustes, reisiteenuste koolitust, koolitusreise ettevõttes reisitellimustega tegelevatele töötajatele, igakuist uudiskirja ja 24h reisiabi tellimiskeskusest. 5. Ettevõtte turundusinfosüsteem, kliendiandmete kogumise ja kasutamise võimalused ja turundusuuringud 80% Estraveli turundustegevusest on e-turundus, põhjuseks selle kiirus ja mõõdetavus. Oma e-posti listile, kuhu kuulub rohkem kui 60 000 aadressi, saadab Estravel nädalas umbes 3 e-maili, mis sisaldavad erinevaid pakkumisi. Kasutusel on ka masspostitusprogramm MailChimp. Facebookis on Estravelil rohkem kui 48 000 fänni, kus viidi läbi ka kliendi andmete kogumise kampaania ja juurde saadi 30 000 uut e-posti aadressi. Madalaeelarvelised ja kiired (in-house) turunduskanalid on e-maili turundus (125 000 aadressi, sh vene), sotsiaalmeedia (Facebook, blogi, Twitter, G+), artikliturundus ja muu PR
jõudnud teise, siis saab alustada juba teise käsu esimese etapi täitmist jne. Konveier ei suurenda käskude täitmise kiirust, kuid tänu paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Protsessor on nii ka pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö ka tootmises. Probleemiks on aga siirdekäsud, sest IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib nn ,,mull". Viivitusega siire seisneb selles, et kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub OE ajal, täidetakse järgnev käsk täielikult enne kui siirdekäsu aadressile minnakse, kaotatakse ainult 1 takt. Andmete sõltuvuse korral tekib samuti ,,mull". Probleemi lahendab andmete otsene edastus. SUVAPÖÖRDUSMÄLUD Random access memory (RAM) suvapöördusmälu (iga sõna poole pöördumine nõuab samapalju aega sõltumata tema asukohast mälus). Põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest
annaabi.ee 
