Võrgurakendused IV loengu konspekt Javascriptis on array nagu list. Pikkust ei pea määrama. Saab suvalisele indeksile lisada väärtuse, isegi siis, kui olemasoleva array pikkus on väiksem. var words=["rebane","kala","lind"]; words[10]="koll"; Kui javascriptis võrrelda kahe võrdusmärgiga ==, siis javascript üritab v6rduse mõlemad pooled samasse andmetüüpi teisendada ja siis võrdleb neid. Kui on kolm ===, siis ei teisenda tüüpi. null == 0 on näiteks tõene. TypeOf() true ja false väikeste tähtedega. JS converdib true 1-ks ja false'i 0-ks, juhul kui == kasutada. NaN - kui arvutustel tekib mingi viga, st "not available number" Javascripti dictionary vastab java objektidele. Dicte saab panna ka üksteise sisse. Array-sid saab ka sinna sisse panna. Tegelikult array sisse saab ka teisi arraysid panna. Kui panna var ette, siis tekib lokaalne muutuja, kui var-i ei pane, siis globaalne. Kui JS-s on mingi viga, siis brauser ei näita mingit viga. Dict on põhilin
VLAN Joonis: Miks seda kasutatakse? VLAN-i kasutatakse võrgu jagamiseks mitme grupi vahel. Mis on VLAN? Virtuaalse kohtvõrgu VLAN teenuse eesmärk on ühendada kaks või enam Ethernet-i punkti ühiseks virtuaalseks kohtvõrguks. Ühendamine käib pordi põhiselt ja võimaldab porti läbivat andmesidekiirust kontrollida megabitipõhiselt. VLAN andmevahetuses osalevatel Enthernet raamidel on lisaks juures spetsiaalne VLAN silt, mis sisaldab andmeid selle kohta, millisesse VLANi raamistiku kuulub. VLAN siltide abil saavad võrgus osalevad seadmed kontrollida kõnealuse raamistiku liikumist. Kasutaja jaoks esinevad VLAN märgid positiivsete täisarvude kujul, mida nimetatakse VLAN ID'deks. VLAN seadme nimede esitamisel on üldiselt levinud sellised kujud: ·VLAN_PLUS_VID - vlan0005 ·VLAN_PLUS_VID_NO_PAD - vlan5 ·DEV_PLUS_VID - eth0.0005 ·DEV_PLUS_VID_NO_PAD - eth0.5 Virtuaalset kohtvõrgu kasutamis tasuks kaaluda, kui tekivad järgne
Wifi võrkude turvalisus Referaat Sisukord WiFi võrkude tuvalisus .............................................................. 3 SSID ja MAC-aadress ............................................................... 4 Turvaline WiFi- ühendus .......................................................... 4 WiFi-võrkude turvalisus WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see meie eluruumidest kaugemale. Kogutud andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmeid. Ent kui vaadata, kui palju on
Võrgurakenduste kontrolltöö
1.HTML ja CSS: 10+20+20+20=70p
A)Märgi õige variant: teksti sisendvälja tag.
1)
C)Kirjuta CSS reegel, mis muudab kõik h2 tagid "eri" (class nimega “eri”) roheliseks.
h2.eri {
color: green;
}
D)Soovime, et ul tagi sees olevad li tagi tekstid oleks sinised, aga kui ul tagi sees on veel
sisemised ul tagid, siis nende sisemiste ul-de sees olevate li-de tekstis on punased . Kirjuta
sobivad css-i reeglid.
NB! W3schoolsist võiks teada kuute põhilist selectorit!
ul li {
color: blue;
1
2
3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se
ADSL Asümmeetriline digitaalne abonendiliin ehk ADSL-ühendus on andmesidetehnoloogia, mis kasutab tavalise telefoniliini füüsilist juhtmepaari kiireks andmesideks. Põhineb assümeetrilisusele, ehk eri suundades on infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas.Võrgu suunast abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. ADSL on siis ka kõige halvimal juhul juba 3 korda kiirem kui ISDN ja 10 korda kiirem kui kõige kaasaegsem modemitehnoloogia. Abonendi suunas liigub info 40 korda kiiremini, kui ISDNiga või 150 korda kiiremini kui modemiga. Kuidas ADSL töötab ? ADSL modemtehnoloogia, võimaldab tavalise telefoniliini peale tihendada lisaks tavalistele telefoniteenustele (või ISDN 2B+D ühendusele) ka suure kiirusega andmesidekanali. Ainus koht, kus andmesidevõrk ja telefoniliin sel juhul "kokku saavad", ongi seesam
2008. Sellel puudub Windows Explorer ja kogu konfiguratsioon või parandamine toimub läbi käsu ridade, meie jaoks tuntud kui CMD või Command Prompt. Kuigi sellel puudub eriline kasutaja liides, on sellel siiski Notepad ja Kontroll paneel. Serveri tuumas aga ei ole kaasas kohe .NET Frameworki, Internet Explorerit, Windows PowerShelli. Windows Serveri käsureaga saab kontrollida tähtsamaid asju, nagu Domeeni kontrollerit, DNS Serverit, ADLDS( Active directory), DHCP serverit, Failide serverit, Printimise serverit, Windows Media serverit, IIS 7 web serverit ja Hyper V virtuaal serverit. Aktiivse Kataloogi Rollid Aktiivse Kataloogi rollid on laienenud identiteedi, sertifikaadi ja õiguste halduse poolest. Kuni Windows serveri 2003 versioonini oli võimalik ainult interneti haldamine ja keskuse kaudu arvutite juhtimine. Alates Windows Serveri 2003 versioonist on võimalik
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *m
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
20 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid