Võrgurakendused (DHCP) joonis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Arvutivõrgud vastused

b. WinXP võrguliideste nimiekirja asukoht on leitav järgnevalt: Start -> Control Panel ->Network Connections Võrguliidese parameetrite seadistuseks tuleb vajutada paremat nuppu vastava liidese nime peal ja valida lühimenüüst valik  „properties“. Avanenud aknast tuleb valida TCP/IP rida ja seejärel vajutada nupule „properties“. Automaatse seadistuse valik tähendab DHCP kasutamist. Varuavariandina rakendatakse APIPA aadressi määramise skeemi 4. Kuidas ja milleks kasutatakse WinXP võrgudiagnostika baasutiliite “ping” ja “ipconfig”? a. (Alljärgnevas juhendis toon näiteid enamlevinud võrgundusega seotud programmidest Windows 7 keskkonna näitel ja nende võimalustest võrguühenduse toimivuse testimisel. Kasutatud on vaid käsurea programme/tööriistu

Arvutivõrgud

22

doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) ­ loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) ­ loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja ­parandus *m

Arvutiõpetus

12

pdf

labor 1

aasta kevade seisuga 193.40.240.3. Samm 2: Teha 3COM ruuterile reset. Seda on eeldatavasti kirjeldatud aine koduleheküljel. Samm 3: Esmalt ühendada kolm arvutit ruuteri LAN liidesega ja jätta ruuteri WAN liides puutumata. Samm 4: Ruuteri IP aadress on nüüd 192.168.1.1. Avame selle aadressi Internet Explorer’iga ja sisestame vaikeparooli (admin). Samm 5: Seadistame ruuteri kohaliku võrgu poolsed parameetrid 3COM liidese LAN Settings vaate alt. Siin võtame lihtsalt DHCP maha, kuna me määrame oma võrgus IP aadresse manuaalselt. Samm 6: Seadistame ruuteri välise võrgu poolsed parameetrid 3COM liidese Internet Settings vaate alt. Siin määrame IP Allocation Mode’i staatiliseks, et hilisemad tegevused oleks lihtsamad. Ruuteri jaoks määrame: IP address: 192.168.0.(80 + suvalise arvuti # meie kohtvõrgust) Subnet Mask: 255.255.255.0 ISP Gateway Address: (st switch’i ruuteri poolse liidese IP aadress) 192.168.0.1 Primary DNS Address oli 2015

Kategoriseerimata

12

doc

Lõputöö

aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui eelkäija BOOTP (Bootstrap Protocol) 9 Lugemismaterjal: ZeroConf '''Definitsioon ja ülevaade'''

Arvutiõpetus

7

doc

Labor 2 - traadita kohtvõrk, wlan

3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli (või WLAN võrgu) kaudu tugijaamaga. Kontrollisime, et arvuti on saanud tugijaamalt omale IP aadressi võrgust 192.168.1.0 - DOS aknas (Start->Run->cmd) käsk ipconfig. Seejärel logisime kasutades IE aadressil: http://192.168.1.1/ olevase tugijaama haldusliidesesse ja tutvusime seejärel avanenud lehel olemasolevate seadistustega. Tugijaama DHCP serveri parameetrite muutmiseks liikusime Setup -> Basic Setup -> Network Setup, mille juures kõik parameetrid täitsime vastavalt individuaalselt valitud ja täidetud tabeli seadistuse variandi järgi (vaata tabel 1). Seejärel salvestasime muudatused. Tabel 1: WLAN tugijaama seadistamine Varia Võrgu Mas Võrgus võrgumask Esimene Teine Eelviimane Viimane  kasutatav kasutatav

Side

10

doc

Ainetöö

erilist häälestamist ja oli kirjeldatud teistes ainetes. Trixbox masina puhul on versioon 2.1.1, suhteliselt vana. Samas ei olnud mõtet seda uuendada, kuna meie otstarbe jaoks piisab ka 2.1.1 versiooni sisseehitatud komponentidest. Oli pandud üles ka samasugune võrk, mis on näidatud alljärgneval joonisel, kuid kõik seadmed olid NAT sees ja omasid IP aadressid kujul 192.168.1.xxx. Joonis 1. SIP võrgu elemendid Järgneval skemaatilisel joonisel on ära näidatud seadmete paigaldus: Joonis 2. Võrgu elemendid Nagu joonise pealt on näha, Asterisk server on ka Xlite kliendina Windowsi keskkonnas. Nokia E51, Xlite klient ning ka Grandstream VoIP adapter on Thomson ST780WL võrgus ning omavad järgmiseid IP aadresse: · Nokia E51 mobiiltelefon : 192.168.1.70 · Asterisk server, ML N350 sülearvuti : 192.168.1.68

Kommunikatsiooniteenuste arendus

6

docx

Traadita kohtvõrk WLAN

Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2,

Side

14

docx

Arvutivõrkude alused

olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust.

Arvutivõrgud

Kommentaarid (0)