Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"a nor b" - 169 õppematerjali

4- bitine ALU
2
pdf

4- bitine ALU

    Nelja funktsiooni realiseeriv 4­bitine ALU (aritmeetika­loogikaseade)    F0​ ​=A cmp B (võrdlustehe)  F​ =rol A (ringnihe vasakule)  1​ F​ =clr A, B (seada sõna A B­nda biti väärtuseks '0')  2​ F​ =A nor B  3​

Infoteadus → arvutiõpe
27 allalaadimist
Labor II-ALU-A cmp B; shr A; clr A-B; A nor B
10
docx

Labor II, ALU-A cmp B; shr A; clr A, B; A nor B

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3) L -320 -176 -320 -224 0 0 false 5 0 L -368 -176 -368 -224 0 1 false 5 0 L -416 -176 -416 -224 0 1 false 5 0 L -464 -176 -464 -224 0 0 false 5 0 154 -176 -96 -32 -96 0 2 0 5 150 -32 -144 48 -144 0 2 0 5 w -32 -128 -32 -96 0 150 -32 -48 48 -48 0 2 0 5 w -32 -96 -32 -64 0 w -32 -160 -176 -160 0 w -176 -160 -176 -112 0 w -176 ...

Informaatika → Arvutid i
79 allalaadimist
Aritmeetika-loogika seade ALU- F0- A pluss B-F1- shr A-F2- inv B-F3- A nor B
9
txt

Aritmeetika-loogika seade(ALU), F0 = A pluss B, F1 = shr A, F2 = inv B, F3 = A nor B

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 240 112 240 88 0 1 false 5.0 0.0 L 256 112 256 88 0 0 false 5.0 0.0 L 272 112 272 88 0 1 false 5.0 0.0 L 288 112 288 88 0 0 false 5.0 0.0 L 312 112 312 88 0 0 false 5.0 0.0 L 328 112 328 88 0 0 false 5.0 0.0 L 344 112 344 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 L 360 112 360 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 w 240 120 240 112 0 w 312 160 312 112 0 w 288 120 400 120 0 w 360 136 392 136 0 x 371 347 384 350 0 10 A3 x 372 375 385 378 0 10 B3 x 372 274 385 277 0 10 A2 w 256 192 256 112 0 w 272 192 392 192 0 w 328 232 328 112 0 w 344 232 392 232 0 x 372 304...

Informaatika → Arvutid i
102 allalaadimist
Arvutid I labor 2-Dixi
3
docx

Arvutid I labor 2 (Dixi)

Arvutid I labor 2 Ülesande püstitus (üldosa): Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) Ülesande variandi info: F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B

Informaatika → Arvutid
416 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU
10
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

$ 3 0.000005 382.7625821439906 83 5 50 I 256 560 328 560 0 0.5 w 256 600 264 600 0 w 256 560 256 512 0 w 256 512 384 512 0 I 296 600 360 600 0 0.5 w 416 560 328 560 0 w 416 560 416 616 0 w 440 560 416 560 0 w 416 616 416 656 0 w 440 656 416 656 0 w 440 576 360 576 0 w 440 616 360 616 0 w 360 576 360 600 0 w 360 616 360 600 0 w 384 512 384 600 0 w 384 600 384 696 0 w 440 696 384 696 0 w 440 600 384 600 0 w 296 600 264 600 0 w 264 600 264 528 0 w 400 528 264 528 0 w 440 680 400 680 0 w 440 640 400 640 0 w 400 528 400 640 0 w 400 640 400 680 0 x 61 146 77 149 0 24 A x 64 537 80 540 0 24 B x 52 177 78 180 0 24 a0 x 54 210 80 213 0 24 a1 x 51 249 77 252 0 24 a2 x 52 278 78 281 0 24 a3 x 55 690 81 693 0 24 b3 x 53 647 79 650 0 24 b2 x 50 610 76 613 0 24 b1 x 48 569 74 572 0 24 b0 w 96 240 192 240 0 w 96 272 232 272 0 w 136 384 136 424 0 w 168 344 168 384 0 w 1616 208 1576 208 0 w 1616 200 1616 208 0 w 1624 200 1616 200 0 w 1624 240 1576 240 0...

Informaatika → Sissejuhatus...
68 allalaadimist
ARVUTID-IAF0041-LABOR 2-4 BIT ALU
18
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 2 (4 BIT ALU)

$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 150 1560 48 1560 72 1 2 0 150 1592 40 1592 64 1 2 0 150 1560 112 1560 88 1 2 0 150 1592 120 1592 96 1 2 0 152 1624 80 1648 80 1 4 0 w 1624 72 1560 72 0 w 1592 64 1624 64 0 w 1624 88 1560 88 0 w 1624 96 1592 96 0 w 1624 216 1592 216 0 w 1624 208 1560 208 0 w 1592 184 1624 184 0 w 1624 192 1560 192 0 152 1624 200 1648 200 1 4 0 150 1592 240 1592 216 1 2 0 150 1560 232 1560 208 1 2 0 150 1592 160 1592 184 1 2 0 150 1560 168 1560 192 1 2 0 150 1560 288 1560 312 1 2 0 150 1592 280 1592 304 1 2 0 150 1560 352 1560 328 1 2 0 150 1592 360 1592 336 1 2 0 152 1624 320 1648 320 1 4 0 w 1624 312 1560 312 0 w 1592 304 1624 304 0 w 1624 328 1560 328 0 w 1624 336 1592 336 0 150 1560 408 1560 432 1 2 0 150 1592 400 1592 424 1 2 0 150 1560 472 1560 448 1 2 0 150 1592 480 1592 456 1 2 0 152 1624 440 1648 440 1 4 0 w 1624 432 1560 432 0 w 1592 424 1624 424 0 w 1624 448 1560 448 0 w 1624 456 1592 456 0 150 1360 536 13...

Informaatika → Arvutid
62 allalaadimist
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU
20
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 184 128 120 128 0 0 false 5 0 L 184 80 120 80 0 1 false 5 0 L 184 48 120 48 0 0 false 5 0 154 240 48 304 48 1 2 5 154 360 56 424 56 1 2 5 150 288 96 336 96 1 2 0 150 288 136 336 136 1 2 0 150 288 176 336 176 1 2 0 152 384 136 440 136 1 3 0 w 184 24 360 24 0 w 360 24 360 40 0 w 360 40 360 48 0 w 184 24 184 48 0 w 208 80 184 80 0 w 184 64 184 72 0 w 184 64 200 64 0 w 184 72 184 80 0 w 200 64 200 40 0 w 200 40 240 40 0 w 160 64 160 128 0 w 160 64 160 56 0 w 160 56 240 56 0 w 160 128 184 128 0 w 304 48 344 48 0 w 344 48 344 64 0 w 344 64 352 64 0 w 352 64 360 64 0 I 216 104 256 104 0 0.5 w 288 88 256 88 0 w 256 88 256 104 0 w 208 80 208 104 0 w 208 104 216 104 0 w 184 128 264 128 0 w 264 128 264 104 0 w 264 104 288 104 0 w 272 88 272 128 0 w 272 128 288 128 0 w 272 88 288 88 0 w 144 144 144 48 0 w 144 48 184 48 0 w 144 144 288 144 0 w 248 144 248 184 0 w 248 184 288 184 0 w 248 144 288 144 0 w 264 12...

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
70 allalaadimist
Arvutid 2 praktikum ALU
8
txt

Arvutid 2 praktikum ALU

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...

Informaatika → Arvuti õpetus
82 allalaadimist
Elementbaas NOR arvutite labor
4
txt

Elementbaas NOR arvutite labor

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 153 144 80 368 80 0 2 0 5 153 160 208 368 208 0 2 0 5 153 160 336 368 336 0 2 0 5 153 160 480 368 480 0 2 5 5 w 160 224 128 224 0 w 128 224 96 224 0 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 160 352 128 352 0 w 128 352 96 352 0 w 160 496 128 496 0 w 128 496 96 496 0 w 160 464 96 464 0 w 96 464 96 496 0 w 160 320 96 320 0 w 96 320 96 352 0 w 160 192 96 192 0 w 96 192 96 224 0 w 144 64 80 64 0 w 80 64 80 96 0 L 80 96 32 96 0 1 false 5 0 L 96 224 32 224 0 1 false 5 0 L 96 352 32 352 0 1 false 5 0 L 96 496 32 496 0 0 false 5 0 x 10 62 35 65 0 24 x1 x 17 190 42 193 0 24 x2 x 14 323 39 326 0 24 x3 x 16 468 41 471 0 24 x4 153 720 80 912 80 0 3 5 5 153 736 208 912 208 0 3 5 5 153 736 336 912 336 0 3 5 5 153 736 464 912 464 0 4 0 5 w 368 80 640 80 0 w 640 80 640 192 0 w 640 192 736 192 0 w 368 80 368 96 0 w 368 96 624 96 0 w 624 96 624 320 0 w 624 320 736 320 0 w 112 96 112 128 0 w 112 128 608 128 0 w 608 128 60...

Informaatika → Arvuti
5 allalaadimist
Lab I - programmeerija lahendus- näide- 2011
2
pdf

Lab I - programmeerija lahendus (+näide) {2011}

Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus *, kui segment ei ole defineeritud (* - ükskõik, mis väljund) Töö ülessanne ja soovitud funktsionaalsus: a. kirjeldada minimaalne funktsioon, mis antud sisendile annab soovitud väljundi b. teisendada funktsioon kasutamaks soovitud element baasi loogika elemente c. luua skeem Kaitsmi...

Informaatika → Arvutid i
106 allalaadimist
Funktsioonid 2 tööleht
22
xlsx

Funktsioonid 2 tööleht

Viide Nädalapäev Kuu Esmaspäev Jaanuar 5 Teisipäev Veebruar Mai Kolmapäev Märts Neljapäev Aprill Reede Mai 7/27/2013 Laupäev Juuni Pühapäev Juuli August September Oktoober November Detsember Kopeeri valem ka allpool asuvatesse lahtritesse. NB! Funktsiooni MATCH reziim ...

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
17 allalaadimist
Funktsioonid 2
42
xlsx

Funktsioonid 2

Viide Nädalapäev Kuu Esmaspäev Esmaspäev Jaanuar 1 3 Teisipäev Teisipäev Veebruar 2 Mai Kolmapäev Kolmapäev Märts 3 Neljapäev Neljapäev Aprill 4 Reede Reede Mai 5 41482 Laupäev Laupäev Juuni 6 Pühapäev Pühapäev Juuli 7 August 8 September 9 Oktoober 10 November 11 Detsember 12 Leia kõrvalol...

Muu → Andme- ja tekstitöötlus
15 allalaadimist
Digitaalloogika ja Digitaalsüsteemid
38
docx

Digitaalloogika ja Digitaalsüsteemid

Eesti Infotehnoloogia Kolledž Digitaalloogika ja Digitaalsüsteemid KODUTÖÖ Tallinn 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon......................4 1.1 — sisestada lahtrisse oma matriklinumber...................................................4 1.2 — lülitada kalkulaator ümber 16ndsüsteemile (Hex).....................................4 1.3 — kalkulaatoris näidatava 16ndarvu 7-ga korrutamiseks vajutada järjest * ja 7 ning järgnevalt võrdusmärki = korduvalt, kuni näidatav 16ndarv kasvab 7- kohaliseks:........................................................................................................... 5 1.4 — eelkirjeldatud viisil toimides saadud ja hetkel kalkulaatoris näidatava 16ndarvu tuleb korr...

Informaatika → Digiloogika
30 allalaadimist
Sotsiaalpsühholoogia konspekt
18
docx

Sotsiaalpsühholoogia konspekt

Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...

Psühholoogia → Sotsiaalpsühholoogia
120 allalaadimist
Digitaalne loogika
26
docx

Digitaalne loogika

1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töö...

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
59 allalaadimist
Konspekt digitaalses loogikas
6
docx

Konspekt digitaalses loogikas

4001B või ei 4011B ning ei 4071B – 4073B Multiplexer Demultiplexer Dekooder Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1"...

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
16 allalaadimist
Arvutid 1 EXAM Vene keeles
42
doc

Arvutid 1 EXAM Vene keeles

Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS ­ RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. ­ - ­ -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...

Informaatika → Arvutid i
46 allalaadimist
Arvutid labor1
6
docx

Arvutid labor1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Aleksander Beljavski 134810 MAHB62 Labor nr. 1 Aines «Arvutid I» Õppejõud: Teet Evartson Margit Aarna Tallinn 2017 Ülesanne Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Segment: G Elementbaas: NOR Variandikood: 575-12423/46183 Meie element on «G» Segm X1 X2 X3 X4 Y ent 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 Karnaught map: 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1 5 0 1 0 1 1 0 0 1 6 0 1 1 0 ...

Informaatika → Arvuti
15 allalaadimist
Exeli tabel
6
xls

Exeli tabel

Ülesanne Antud on kahevõistluse tulemused. Teie ülesanne on panna sportlased paremusjärjekorda. Selleks on mõned reeglid. Kahevõistlus koosneb ühest hüppest ja 10 km suusatamisest. Suusahüppe ees saadud punktid sõltuvad hüppe pikkusest 90m hüppe eest saadakse 60 punkti. Iga meeter, mis ületab 90 m, lisab hüppe summale 2 punkti. N: 100m hüppe eest sa Lisaks liidetakse hüppe punkti summale 3 kohtuniku poolt antud stiilipunktid (kõige parem ja kehvem stiilipunkt jäetakse kõ N: kui kohtunike stiilipuntkid on 17,5 16,0 15,5 15,5 16,0, siis liidetakse suusahüppe pikkuse punktidele lisaks 16 + Saadud punktisumma alusel sportlased järjestatakse suusasõiduks. Suurima punktisumma omanik stardib suusasõidule e Hüppemäel iga kaotatud punkt tähendab 4 sekundilist kaotust suusarajal. N: Olgu parimaks hüppetulemuseks 135,5 pu parimast hüppajast (135,5 - 127,5) * 4 = 32 sekundit hiljem. Erinevate arvutuste tegemiseks võite lisada tabelile lisaveerge, k...

Informaatika → Informaatika
45 allalaadimist
Digiloogika II konspekt
28
docx

Digiloogika II konspekt

1. Binaar- ja kümnendarvud, nende erinevus, milleks on binaararvud arvutite juures vajalikud? Erinev arvude kujutamine. Binaararve kasutatakse riistvara tasandil 1(kõrge) ja 0 (madal) väljendamiseks. 2. NOT, AND, OR, NAND, NOR, XNOR, XOR. Tunda eelmainitud loogikatehete tõeväärtustabeleid kahe ja enama sisendi ning ühe väljundi puhul, osata joonistada nende skeeme. XNOR on komparaator, XORi puhul kui on erinevad sisendid, siis väljundiks 1, muul juhul 0. 3. Milles seisneb transistori olulisus? Transistor suudab juhtida palju tugevamat signaali võrreldes signaaliga, millega transistorit ennast juhitakse. Saab kasutada ka lülitina. 4. Mida ütleb Moore`i seadus? Moore’i seadus ütleb, et iga 18 kuu tagant transistorite arv kahekordistub. 5. Mis peitub lühendite VHDL ja VHSIC taga? Lisa mõlema mõiste juurde lühike seletus. VHDL – VHSIC hardware description language = on mõeldud rohkem riistvaraga tegelevatele inimestel. VHSIC - ver...

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
37 allalaadimist
Inglise keel - KT unit 9 8 klass
1
doc

Inglise keel - KT unit 9 8.klass

1) Täna on olnud põrgulik päev -Today it has been a hell of a day. 2) Olen sinuga täiesti nõus ­ you can say it again 3) Ma arvan, et popitegemine pole hea mõte- I think that skiving is not a good idea. 4) Mina sinu asemel helistaksin usaldustelefonile ­ i would call the helpline if i were you 5) Ma soovitaksin sul rääkida teie kooli psühholoogiga ­ i'd advise you to talk to your school psychologist. 6) Ma olen sageli masenduses ja puhkem nutma ­ I often feel depressed and burst into tears. 7) Tim oli kaua aega haiglas ja seetõttu jäi õppimisega maha -Tim was in a hospital for long time and fell behind with his stunding . 8) Kas satahaksid külastada uut lõbustusparki ? - Would you like the visit the new amusement arcade ? Complete the sentences with the verbs in the correct form. It wasn't easy to talk my brother into coming to the beach with ud but he final...

Keeled → Inglise keel
104 allalaadimist
Maailma liikumine uue sõja 2 maailmasõja-poole
3
doc

Maailma liikumine uue sõja(2.maailmasõja) poole

Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
History of philosophy
8
docx

History of philosophy

History of Philosophy James Thurlow, Ph.D. 01.02.2012 Books to read · Plato's Republic · G.W.F. Hegel's Philosophy of History 1. Greek philosophy 2. Republic 3. Philosophy of History Ancient Greece - Ancient Greece vs. Persia (300-Herodotus) Salamis - Ancient Greece vs. Troy (Homer-screen writer)Iliad o Achilles- Hero of the heroes (main hero in Greece)- handsome, strong, brave, fast, anger(tema viga), young, bad temper o Agamemnon- son of King Atreus - Olympics - Sculptures- more lifelike, human figures come out of the stone - Greek liked physical beauty - Development of medicine - Greeks are pirates, they steal- high technology - Bad tempered people Men's progress towards freedom. (Hegel) Persia is under emperor Xerxes- slaves, fighting for Xe...

Filosoofia → Filosoofia
12 allalaadimist
Geneetika ajalugu
23
pdf

Geneetika ajalugu.

GENEETIKA AJALUGU 19. sajandil tegutses Brno kloostris munk Gregor Mendel, kes viis läbi katseid aedhernega. 1865. aastal sõnastas ta pärilikkuse üldprintsiibid. Sellega sai alguse ka teadusliku geneetika periood. Mendeli I seadus ehk esimese hübriidse põlvkonna ühtlikkuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübiliselt identsed ja fenotüübiliselt ühtlikud järglased. Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises hübriidpõlvkonnas saadakse genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 ja fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 või 1:2:1. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus: erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva g...

Bioloogia → Geneetika
55 allalaadimist
Forfor
12
odp

Forfor

Fosfor Fosfor (phosphorus) (phosphorus) Laura LauraToodu Toodu Birgit Ritsbek Birgit Ritsbek Merilin MerilinJegers Jegers Karen Vapper Karen Vapper 10.b 10.bklass klass Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va l...

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
Rakubioloogia praktikum
6
docx

Rakubioloogia praktikum

Eksam 1 nädal. 1. Püsipreparaatide ettevalmistamise põhietapid (iga etapi eesmärk). I. Fikseerimine II. Etanooliga veetustamine III.Ksüleeni immutamine IV. Paraffiini sisestamine Fikseerimine kindlustab kudedes toimuvate surmajärgsete muutuste ärahoidmise ja aitab kaasa tervikliku struktuuri säilitamisele. Selleks, et koetükki hüdrofoobsesse paraffiini panna, tuleb seda enne hüdrofoobsesse lahustisse immutada ehk kõigepealt hüdrofiilsest veest lahti saada. Seega, järgmiseks etapiks on koe etanooliga veetustamine ehk vee eemaldamine kude kasvavas etanooli gradiendis (50-100% etanooli) inkubeerides. Järgmisena, etanool asendatakse hüdrofoobsema lahusti ­ ksüleeniga. Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada. Pärast paraffiini tardumist kude lõigatakse õhukesteks lõikudeks, mis pannakse alusklaasile ja edasi värvitakse...

Bioloogia → Rakubioloogia
14 allalaadimist
Shpora
6
pdf

Shpora

1. . . ­ , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . ...

Elektroonika → Elektroonika
59 allalaadimist
Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö
12
docx

Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö

RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 22 96 91 75 74 75 25 79 12 38 95 10 71 0 79 24 86 91 96 5 40 85 69 82 39 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=58,36 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=1072,74 Standardhälve: Excel: STDEV Sx=32,75 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Excel: MEDIAN Me=74 Haare: =96-0=96 R=96 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik...

Matemaatika → Rakendusstatistika
65 allalaadimist
The Medium Is the Message
18
docx

The Medium Is the Message

1 The Medium Is the Message In a culture like ours, long accustomed to splitting and dividing all things as a means of control, it is sometimes a bit of a shock to be reminded that, in operational and practical fact,, the medium is the message. This is merely to say that the personal and social consequences of any medium-that is, of any extension of ourselves-result from the new scale that is introduced into our affairs by each extension of ourselves, or by any new technology. Thus, with automation, for example, the new patterns of human association tend to eliminate jobs, it is true. That is the negative result. Positively, automation creates roles for people, which is to say depth of involvement in their work and human association that our preceding mechanical technology had destroyed. Many people would be disposed to say that it was not the machine, but what one did with the machine, that was its meaning or message. In terms of the ...

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö
11
docx

Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö

RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 54 32 30 54 89 54 9 94 51 69 19 15 33 88 37 87 94 49 18 85 43 43 41 62 81 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=53,24 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=705,69 Standardhälve: Sx=26,56 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=51 Haare: R=94-9=85 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10 t0,1; 24= 1,711 (Studenti tabelist) Dispersiooni usaldusvahemik: = 0,10 ja (leitud Exceli...

Matemaatika → Rakendusmatemaatika
44 allalaadimist
Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused
5
doc

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused

1. El.ajamite juht.põhimõtted-Jaguneb: 1.Klassikalised juht.meetodid(Põhinevad tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku-ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan- gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. 2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastava...

Elektroonika → Elektriajamite juhtimine
46 allalaadimist
Rakubioloogia II eksamiks kordamine
30
doc

Rakubioloogia II eksamiks kordamine

1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) ­ bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 ­ 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala ­ periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...

Bioloogia → Rakubioloogia
120 allalaadimist
Rakubioloogia teine kursus kordamine
16
doc

Rakubioloogia teine kursus kordamine

1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) ­ bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 ­ 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala ­ periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted
6
docx

Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted

Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted Järeldus on 1 lause Klassikalise loogika põhiseadused:  samasuse ehk identsuse seadus,  vasturääkivusseadus,  välistatud kolmanda seadus, Aristoteles (384-322)  vb aluse seadus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 – 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole ab...

Matemaatika → Statistika
7 allalaadimist
IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö
32
docx

IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond I KODUTÖÖ Koostas: Nimi tudengikood Tallinn 2017 Funktsioonide leidmine f1 142438 * 5 * 5 * 5 * 5 * 5 = 445 118 750 = 1A87 F91E => Σ(1,7,8,9,10,15,16) 445 118 750 / 3 = 148 372 916 = 8D7 FDB4 => (4,13,11)- f2 142438 * 7 * 7 * 7 * 7 = 341 993 648 = 1462 68B0 => Σ(0,1,2,4,6,8,11) 341 993 648 / 3 = 113 997 882 = 6CB 783A => (3,7,10,12)- f3 142438 * 11 * 11 * 11 * 11 = 2 085 434 758 = 7C4D 3586 => Σ(3,4,5,6,7,8,12,13) 2 085 434 758 / 3 = 695 144 919 = 296F 11D7 => (1,2,9,14,16)- f4 142438 * 13 * 13 * 13 = 312 936 286 = 12A7 075E => Σ(0,1,2,5,7,10,15) 312 936 286 / 3 = 104 312 095 = 637 AD1F => (3,6,14,16)- Minimeerimine Lähte- espresso tul...

Informaatika → Digitaalsüsteemid
80 allalaadimist
Komad inglise keeles
5
doc

Komad inglise keeles

Extended Rules for Using Commas Comma Use 1. Use commas to separate independent clauses when they are joined by any of these seven coordinating conjunctions: and, but, for, or, nor, so, yet. The game was over, but the crowd refused to leave. The student explained her question, yet the instructor still didn't seem to understand. Yesterday was her brother's birthday, so she took him out to dinner. 2. Use commas after introductory a) clauses, b) phrases, or c) words that come before the main clause. a. Common starter words for introductory clauses that should be followed by a comma include after, although, as, because, if, since, when, while. While I was eating, the cat scratched at the door. Because her alarm clock was broken, she was late for class. If you are ill, you ought to see a doctor. When the snow stops falling, we'll shovel the driveway. However, don't put a comma after the main clause when a dependent (subordinate) claus...

Keeled → Inglise keel
61 allalaadimist
Maatrikstabel
10
pdf

Maatrikstabel

Muldade maatrikstabeli valik · kallakulised alad, kus esineb pindmise · sood ja soostunud alad, kus esineb > 30 cm · ei esine pindmise kihi kuhjumist või mullakihi ära- või pealeuhe sademete vetega tüsedune turbakiht ärakannet vete mõjul ega üleujutusi · lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad · metsad ja looduslikud rohumaad, kus kulgeb setted ...

Loodus → Eesti mullastik
128 allalaadimist
Doping
11
odt

Doping

Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7 Vaikus meilgi......................................................................9 Veredoping..........................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................

Sport → Kehaline kasvatus
59 allalaadimist
Hüdro- ja aeromehaanika
12
docx

Hüdro- ja aeromehaanika

Tallinna Tehnikaülikool Hüdro- ja aeromehaanika EMH5020 Kodutöö Üliõpilane: Kood: XXX Rühm: MATB-64 Juhendaja: Feliks Kaplanski Kuupäev: 27.04.2012 Tallinn 2012 1. What means vorticity? Derive vorticity transport equation in the plane and in the axisymmetric cases? 1.1 Vorticity is equal to the curl of the flow velocity. Vorticity is the tendency for elements of the fluid to "spin." Mathematically, vorticity is a vector field and is defined as the curl of the velocity field. w = curl (u ) = × u 1.2 Vorticity transport equation on the plane From the Navier-Stokes equation u 1 + u ( u ) = - p + g + v 2 u t We derive equation for two dimentional c...

Füüsika → Füüsika
151 allalaadimist
Armenian Genocide
9
docx

Armenian Genocide

Armenian Genocide Tallinn 2011 Contest Introducion..................................................................................................3 1. The Armenian Genocide and its causes..............................................................4 1.1. Armenian Genocide.................................................................................4 1.2. The Armenian Massacre...........................................................................4 1.3. Young Turks and the Young Turk Revolution..................................................5 1.4. Armenian Genocide, 1905-1917 period.........................................................5 1.5. Death marches.......................................................................................5 1.6. Extermination camps...............................................................................6 2. The consequences of Armenian Genocide....

Keeled → Inglise keel
8 allalaadimist
Kordamine inglise keele eksamiks
11
docx

Kordamine inglise keele eksamiks

Kordamine inglise keele eksamiks A 1.1 Read the text and answer the questions below. Dear Mary-Alice, It's been ages since I last wrote to you, isn't it weird? Yes, so it is, but, I do have a certain reason. Do you remember Sir Thom of the Minquettes'? That fine young man with fascinating blue eyes... Oh, my sweet Mary, you will never guess what happened yesterday! It was about seven o'clock in the evening when Lillian called me out for a walk ­ you know I can't say `no' to my little sis. Anyway ­ we went to the forest near the Swan Lake and, believe it or not, got lost! Awful! I was so scared... We walked and walked, not even knowing the direction we were heading to, until we reached a huge mansion. And the garden around it was so extraordinary... That is something you just must see! But neither the trees nor flowers could be as wonderful as the owner himself! Sir Thom treated us tea and sandwiches, not forgetting to show us way back ...

Keeled → Inglise keel
269 allalaadimist
Translation history
14
docx

Translation history

Summary • Early history of translation studies – Cicero and St. Jerome (what did they do/how/why are they relevant to translation studies?) St. Jerome – Greek scholar, did some translation work. Lived during the 4th century. Jerome is best known as the translator of the Bible into Latin. A previous version (now called the Old Latin) existed, but Jerome's version far surpassed it in scholarship and in literary quality. Jerome was well versed in classical Latin (as well as Greek and Hebrew), but deliberately translated the Bible into the style of Latin that was actually spoken and written by the majority of persons in his own time. This kind of Latin is known as Vulgate Latin (meaning the Latin of the common people), and accordingly Jerome's translation is called the Vulgate. Cicero – Lived during the 1st century BC. Roman politician, philosopher & translator. Theory ‘‘word-for-word’’ & ‘‘sense-for-sen...

Keeled → Inglise keel
3 allalaadimist
Rakubioloogia kordamisküsimused
62
docx

Rakubioloogia kordamisküsimused

RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...

Bioloogia → Rakubioloogia
58 allalaadimist
AGT 1 rakendusstatistika
46
docx

AGT 1 rakendusstatistika

RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 1. Valim mahuga N = 25 jrk ni xi ni * xi ni * 2088, 1 1 2 2 2089,25 49 1909, 2 1 4 4 1910,42 69 1656, 3 1 7 7 1657,17 49 1576, 4 1 8 8 1576,75 09 1497, 5 1 9 9 1498,34 69 1204, 6 1 13 13 1204,67 09 882,0 7 1 18 18 882,59 9 561,6 8 1 ...

Matemaatika → Rakendusstatistika
33 allalaadimist
Rakubioloogia
19
doc

Rakubioloogia

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...

Bioloogia → Bioloogia
134 allalaadimist
RAKUBIOLOOGIA
19
doc

RAKUBIOLOOGIA

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...

Bioloogia → Rakubioloogia
5 allalaadimist
Skeemitehnika I kordamisküsimused
42
docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0...

Informaatika → Skeemitehnika
27 allalaadimist
Olukord maailmas pärast 2-maailmasõda-Külma sõja algus
6
odt

Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda, Külma sõja algus

Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda. Külma sõja algus. 1.Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja NSVL suhted teravnesid kui sai selgeks, et NL püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevued 2. maailmasõja võitja riikide vahel. Külma sõja eesmärkideks oli Lääneriikidel NSVL 1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi ...

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
Piletid vastustega
13
docx

Piletid vastustega

Ticket No1 1)The characteristic is called output characteristic or volt-ampere charateristic of a Rectifier Diode. 2)Rectifier Diode. 3) A is called Anode and C is called Cathode. An Anode has positive potential and therefore collects electrons in the device. Cathode has negative potential and therefore emits electrons to anode. The symbol looks like an arrow that ponts from the anode to the cathode, and reminds that conventional current flows easily from the p side(anode) to the n side(cathode). BIASING. Forward biasing. If the current in a diode is too large, excessive heat will destroy the device. Even approaching the burnout current value without reaching it can shorten its life. Therefore manufacturer's data sheet specifies the maximum forward current, that diode can withstand. This average current IF is the rate a diode can handle up to the forward direction when used a...

Tehnika → Elektroonika jõupooljuht...
160 allalaadimist
Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega
42
pdf

Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega

Diskreetne matemaatika Sisukord Arvusüsteemid ................................................................................................................................................... 2 Kahendkoodid.................................................................................................................................................... 4 Loogikafunktsioonid ja loogikaavaldised ........................................................................................................... 5 Avaldiste teisendused........................................................................................................................................ 8 Karnaugh’ kaart ................................................................................................................................................. 9 McCluskey’ minimeerimismeetod ..........................................................................................

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
143 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun