Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

4- bitine ALU (0)

1 HALB
Punktid
4- bitine ALU #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor richric Õppematerjali autor
F0=A cmp B
F1=rol A
F2=clr A, B
F3=A nor B

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Arvutid I labor 2 (Dixi)

Arvutid I labor 2 Ülesande püstitus (üldosa): Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) Ülesande variandi info: F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B

Arvutid
thumbnail
5
pdf

Arvutid I - Labor 2 (vene keeles)

F1= shr A (nihe paremale) . E 0 . B A B . 0 f3 a3 f2 a2 f1 a1 f0 1) A = 0001 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=1) F = 0000 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=0) 2) A = 1111 (a3=1, a2=1, a1=1, a0=1) F = 0111 (f3=0, f2=1, f1=1, f0=1) 3) A = 1011 (a3=1, a2=0, a1=1, a0=1) F = 0101 (f3=0, f2=1, f1=0, f0=1) 4) A = 0011 (a3=0, a2=0, a1=1, a0=1) F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) F2=set A, B (seda sõna A B-nda biti väärtuseks 1) 74S139 . OR c A, . B A . . 1) A = 0000 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=0) B = 0000 (b3=0, b2=0, b1=0, b0=0) ­ 00002=010 F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) B A 00002=010 . 2) A = 0000 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=0) B = 0001 (b3=0, b2=0, b1=0, b0=1) ­ 00012=110 F = 0010 (f3=0, f2=0, f1=1, f0=0) B A 00012=110 . 3) A = 0000 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=0)

Arvutid i
thumbnail
10
docx

Labor II, ALU-A cmp B; shr A; clr A, B; A nor B

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3)

Arvutid i
thumbnail
6
doc

Arvutid labor 3 (vene keeles)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 3 3 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 161-4774/14304 - , 4 , . - , , ( ). F1=A + B (aritmeetiline liitmine) = A B F2=rol A (ringnihe vasakule) = A () F3=inv A (inverteerida A väärtus) = A F4=A xor B = XOR A B F1: A B = 0010 B = 0111, 0010 (2) + 0111 (7) = 1001 (9) F2: A () A = 1001, 0011. 1000, 0001. F3: A A = 1111, 0000. 1000, 0111. F4: XOR A B F1: A B , 74- Texas Instruments (74283), . , 4- 4 , CARRY (C0), 4 CARR

Arvuti
thumbnail
28
docx

Digiloogika II konspekt

1 1 1 1 Lisada lisasignaal ning see lisada tehtesse. 44. Mis väärtusi võivad omada ja mis on vahet BIT ja BIT_VECTORil? Too mõlema kohta väärtustamise näide. BIT = 1 / 0 ja BIT_VECTOR = n BIT-i. BIT_VECTOR = „10011011“; 45. Mis väärtusi võivad omada ja mis on vahet STD_LOGIC ja STD_LOGIC_VECTORil? Too mõlema kohta ka väärtustamise näide. Std_logic = 1 / 0 ja std_logic_vector on n std_logic-ut, nt std_logic = ’1’ ja std_logic_vector = „1010“ 46. Mitme bitine on vaikimisi VHDL keeles integer? 32bitti 47. Mis on SIGNED ja UNSIGNED ning mis erinevus on nende muutujate väärtuses? Signed on märgiga arv ja unsigned märgita arv, signed puhul näitab esimene bitt märki, 1 on – ja 0 on +. 48. Mida tähendab VHDLi kood: x <= a & b;? a-le lisatakse järgi b ja selle tehte tulemus omistatakse X-ile. 49. Nimeta kaks moodust VHDLis konverteerimise kasutamiseks? to_signed(S), signed(S); 50. Missugused operaatorid (tehtemärgid) on VHDLis kasutatavad

Mikroprotsessortehnika
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Access time = seek time + latency seek time ­ lugemispea õigele rajale jõudmise aeg latency ­ varjatud otsimisaeg.. kui kaua läheb HDD-l ketta pööramiseks õigele kohale Standardid: Intgrated Drive Electronics ­ AT Attachment 8,3MB/s, up to 512MB vint Enchanced IDE ­ 16,6MB/s, max 4Drives Mean Time Bw Failures ~200 000 .. 500 000 h Constant Linear Velocity Constant Angular Velocity Magnet-Optiline põhimõte ­ laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. 25. Optiline mälu: valgust läbilaskval alusmaterjalil peegeldav kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga 'pit'. Tavaolukorras alust nim 'land'. Lugemisel arvestatakse peegeldunud valguse intensiivsuse jms-ga. Tavaliselt peegeldub tagasi 75% valgusest, ülminekul ~10%. Track width = 0.6 mikrom, space bw tracks 1.6 mikrom.

Arvutid i
thumbnail
20
odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

Access time = seek time + latency seek time ­ lugemispea õigele rajale jõudmise aeg latency ­ varjatud otsimisaeg.. kui kaua läheb HDD-l ketta pööramiseks õigele kohale Standardid: Intgrated Drive Electronics ­ AT Attachment 8,3MB/s, up to 512MB vint Enchanced IDE ­ 16,6MB/s, max 4Drives Mean Time Bw Failures ~200 000 .. 500 000 h Constant Linear Velocity Constant Angular Velocity Magnet-Optiline põhimõte ­ laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. 25. Optiline mälu: valgust läbilaskval alusmaterjalil peegeldav kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga 'pit'. Tavaolukorras alust nim 'land'. Lugemisel arvestatakse peegeldunud valguse intensiivsuse jms-ga. Tavaliselt peegeldub tagasi 75% valgusest, ülminekul ~10%. Track width = 0.6 mikrom, space bw tracks 1.6 mikrom.

Informaatika
thumbnail
26
docx

Digitaalne loogika

5. Mida ütleb Moore seadus? - Ühele ränikristallile paigutatavate transistorite arv kahekordistub iga 18 kuuga. 6. Mis on aadressi- ja andmesiin? - Aadressisiin (Address bus) - Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda - Andmesiini laius (Data bus) - Andmesiini kaudu samaaegselt edastatavate bittide arv (iga biti jaoks on kaablis oma juhtmesoon) 7. Mida tähendab digitaalinfo juures diskreetne aeg? - Aeg, millal loetakse signaali diskreetne seisund? (madal, kõrge) 8. Millised on 4 peamist numbrisüsteemi? - 10 – kümnend- ehk detsimaalsüsteem - 2 – kahend- ehk binaarsüsteem - 16 – kuusteistkümmend- ehk heksadetsimaalsüsteem - 8 – kaheksand- ehk oktaalsüsteem Vabalt saab ka ise numbrisüsteeme luua, näiteks kolmend- või kolmekümne kahendsüsteem. 9

Mikroprotsessortehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun