Nendele tagajärgedele just noored lapsevanemad ei mõtlegi ja pärast süüdistavad oma maimukest. Inimesed peavad mõtlema ohtudele, mis võivad kaasneda, kui nad käivad virtuaalses maailmas. Paljud inimesed ainult ,,elavadki" arvutis ja on juhuseid , kus arvutisõltlane enam ei suhtle oma perekonnaga ja teda ümbritseva maailmaga, vaid on silmitsi ainult arvutiga. Inimesed teevad isegi enesetappe sellepärast, et olla paremas kohas ja suhelda ainult oma mängu- või jututubade sõpradega. Virtuaalmaailm on juba mõnes mõttes liiga ohtlik, kuid keegi ei saa sinna enam midagi teha. Muidugi on virtuaalmaailm inimestele just selles suhtes tähtis, et nad saavad kasutada suhtlusportaale ja rääkida sõpradega, kes elavad näiteks välismaal, sest siis pole neil suuri telefoniarveid. Inimestele jõuavad ka e-kirjad kiiremini kohale, kui postiga saates, kuid isekirjutatud kirjad on rohkem südamelähedased, kui need, mis arvutist saadetud. Postiga saadetud kirju saab
Virtuaalmaailm ja reaalsus Elame kõik kiire elutempoga ja iga päev toob meile uut infot, nii negatiivset kui positiivset. Igaüks meist loeb ajalehti, sirvib ajakirju, vaatab televiisorit ja kuulab raadiot. Arvuti on muutunud lahutamatuks töövahendiks ning tihti ka ainukeseks ,,sõbraks". Kas virtuaalmaailm võib muutuda reaalsuseks? Kas reaalsus ongi virtuaalmaailmas? Iga inimene tahab olla täiuslik. Kuid täiuslikke inimesi pole olemas. Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellekski teiseks: ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib poisist saada hoopis kuulus naisnäitleja, tütarlapsest aga meeskorvpallur. See vabadus olla keegi teine on tihti ohtlik. Samastumine ideaalidega ei lisa kohustusi. Kohustused aga
Meie elu üks lahutamatu kaaslane tänapäeval on internet. Pole enam inimest, kes arvaks, et internet ehk virtuaalne maailm on ebavajalik. Rohkem kui pooled inimesed üle maailma elavad korraga kahes erinevas maailmas – reaalses ja virtuaalses. Tihti aga kaotatakse taju, mis on tegelik. Virtuaalne maailm on muutumas üha enam arenenumaks ja populaarsemaks. Kui veel vaadata tagasi mõni aastakümme, siis sai enamus hakkama ilma internetita, kuid nüüd tundub see üsna võimatu. Kas virtuaalmaailm on saanud meid oma võimusesse? Kas virtuaalmaailmast saabki reaalsus? Ei saa eitada, et virtuaalmaailmal on oluline tähtsus meie elus. Läbi virtuaalsuse saame me suhelda inimestega reaalajas üle maailma. Suhelda tuttavatega, kes elavad maailma teises otsas või saada uusi tutvusi erinevatest jututubadest, mis on kusjuures kasvatanud suurt populaarsust just noorte seas. Veel on virtuaalmaailmas tegevuse leidmiseks meeletult palju võimalusi
Virtuaalmaailm ei ole elu alus Virtuaalmaailm on üks parimaid viise oma sõnumi levitamiseks, arvutimängude mängimiseks, interneti kaudu endale vajaliku teabe/tarbe tellimiseks ning paljuks muuks vajalikuks. Ammu on teada, et kaugel ei ole aeg, kui iga internetikasutaja võib luua oma virtuaalse maailma (näiteks koduna) ning kutsuda tuttavaid sinna nö külla. Edward Castronova hinnangul on järgmise saja aasta jooksul inimeste tähtsaimaks suhtlusviisiks peale näost näkku suhtlemise just sünteetilised maailmad. Virtuaalmaailmadeks võib pidada ka paljusid suhtlusportaal (nagu Facebook, Orkut, Rate, Yahoo, ja paljud teised kaasa arvatud), jututubasid, peaaegu kõiki kohti, kus inimesed üksteisega interneti teel ,,kohtuvad". Daniel Vaarik on öelnud, et edulugude kürval eksisteerib ka süngem poolus, mis räägib mängude ja jututubade tõttu lõhutud perekondadest, abielupettustest ja inimestest, keda reaalses ...
Virtuaalmaailm- kujutab endast kasu või ohtu? Mida saab virtuaalmaailm ühele isikule pakkuda? Kui palju võimalusi on selleks ja milliseid ohte need endaga kaasa toovad? Internetis on väga palju e-poode, kust saab endale vajalikke tooteid soetada. Sealt leiab aksessuaare, riideid, arvutitarbeid, kontoritarbeid ja kõike muud vajalikku. Sealt üldiselt leiab kõik, mida hing ihkab. Enamus firmade e-poed esindavad vahendusfirmasid, kuna nad müüvad tooteid odavamalt kui need mujal maksta võivad. Reklaam on internetis üks vägagi suure tähtsusega asi,
Virtuaalmaailm kas mängult või päriselt? Tänapäeval on peaaegu igas kodus arvuti ja sellega seoses tekib probleem nimega arvutisõltuvus.Noored veedavad palju aega internetis või siis lihtsalt arvuti mänge mängides.Tihti ei teadvusta vanemad omale seda, kuidas võib üks arvutimäng mõjutada lapse mõttemaailma. Vanemad annavad lastele täieliku vabaduse mõtlemata sellele, kuidas peegeldub ,,virtuaalsus" lapse füüsilisel ja psüühilisel tervisel.Uuringute tulemused näitavad, et need inimesed, kes on lapsena arvutimänge mänginud satuvad rohkem kuritegelikule teele kui teised. Millest see tuleneb? Lihtne, väike laps ei saa ju aru, et päris elus pole nii, et kui ühekorra ,,tulistad" või ,, auto varastad" siis juhtub midagi tõsist, sest ta on harjunud virtuaalmaailmaga.Arvutimängudes võib tulistada nii palju kui tahab, aga see tegelane kõnnib ikka edasi.Arvutimängus võib varastada auto või ükskõik mille, aga mid...
Olles sõltuvuses virtuaal maailmast Getri Mitt Mathias Tikerpe(17) on aastaid veetnud oma vaba aega sisustades Internetis mängides.Aastate jooksul on ta omandanud palju kogemusi ja nippe,kuid kõige sellega kaasneb ka palju ohte kust igaüks end välja vingerdada ei saa. Pärnu ühisgümnaasiumis teadmisi koguv Mathias ei ole üks neist online-mängijatest kes veedab ööd ja päevad arvuti taga aega surnuks lüües .,,Need ajad on möödas millal '' elasin'' arvutitaga.Elu tahab ka elamist.'' Vabal ajal tegeleb ta ka aktiivselt jalgpalliga ning veedab palju aega sõpradega . ,,Kes ise on asjast huvitatud , leiab selle ise.'' Mathias on läbi aegade mänginud Interneti vahendusel erinevaid mänge,kuid üheks tema suureks lemmikuks on aegade jooksu saanud Counter-Strike lühendatult ja kõnekeelselt lihtsalt CS.Kui küsida tema käest mida see mäng endast kujutab vastab ta,et...
linkide levitamine (v.a. usaldusväärsed lingid) keelatud on isiklike andmete jagamine (v.a. privaataken) Virtuaalmaailmas suheldes ei tohi olla vägivallale õhutav, rassistlik, narkootikume soosiv, solvav, ähvardav. Lisaks veel juhul kui arvuti on varastatud, millest tuleb kindlasti teavitada politseid. Virtuaalmaailmas peituvad ka omad ohud, seega tuleb eriti ettevaatlik olla. Virtuaalse identiteedi taga võib peituda ükskõik kes. Suureks ohuks on virtuaalmaailm lapsele, kes on kergesti mõjutatav ja rünnatavaid sihtrühmi. Lapsed on loomult kergeusklikud, kogenematud ning info vastuvõtmisel pealiskaudsed. Eelkõige on lastele ohuks pedofiilid või ahistajad, kes teesklevad end teismelisteks ning soovivad lastega suhelda. Pedofiil on isik, kes kasutab arvutit oma normist hälbivat seksuaalset kirge rahuldada. Otsitakse ohvrit, kes on naiivne ning nõustub Internetis tutvutud isikuga kohtuma, millel võivad olla kurvad tagajärjed
Virtuaalmaailm 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Virtuaalmaailma vahendusel suhtlevad igapäevaselt miljond inimesed. Internet võimaldab mängida mänge, teha kiirelt tehinguid, lugeda taamatuid, kuulata muusikat, vaadata filme ja palju muud (mugav). Paljud tänapäeva inimesed ei kujuta elu ette ilma arvutivõrguta. Kas virtuaalmaailm on muutunud meie elus liiga tähtsaks ning mis on selle head ja halvad küljed ?(55) Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellegiks teiseks : ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib ükskõik kellest saada kuulus jalgpallur, korvpallur või laulja. See vabadus olla keegi teine ongi tihti virtuaalmaailmas paeluv ja üks paljudest põhjustest, miks inimesed internetti kasutavad. Kuid selles vabaduses
sõltuvad. Selle asemel et minna raamatukokku, otsime me infot internetist. Ja mõned õpetajad ei taha enam saada käsitsikirjutatud kirjandeid või referaate, öeldes, et igaüks võib väikese summa eest kuskil internetikohvikus vajaliku töö valmis kirjutada ja õpetaja meilile saata või välja printida. Nii et ma usun, et iga inimene, kes vahel internetti kasutab, on sellest väikesel viisil sõltuv. Kui hea või halb virtuaalmaailm tegelikult on, jäägu igaühe enda otsustada.. Usun, et internetti ei saagi väga üheselt võtta, sest nagu juba öeldud, on sellel nii plusse kui ka miinuseid ja mulle tundub, et plusse ehk isegi rohkem. Kõik sõltub internetikasutajast endast. Kes laseb virtuaalmaailmal enda ,,päris elu" mõjutada ja kes ei lase. Sest võimalus internetis olemise asemel sõpradega jalutama minna on meil kõigil.
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Virtuaalmaailma vahendusel suhtlevad igapäevaselt miljonid inimesed. Internet võimaldab teha kiirelt tehinguid, lugeda raamatuid, kuulata muusikat, vaadata filme ja palju muid asju. Paljud tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu ette ilma internetita. Kas virtuaalmaailm on meie elus muutunud liiga tähtsaks ning mis on selle head ja halvad küljed? Nii põhikooli kui ka keskkooli õpilane ei kujuta oma elu enam ette ilma internetita. Igpäev kasutavad õpilased kui ka õpetajad e-kooli. Tänu selle vahenudsel näevad õpilased oma kodu arvutites hindeid mänrkuseid ja koduseid töid. Kasutatakse ka paljusid muid lehekülgi õppetööks vajaliku info hankimiseks. Tänu virtuaalmaailmale on õpilasele kõik vajalikud asjad sekunditega kättesaadavad
Virtuaalmaailma võlu ja valu Virtuaalmaailma all mõistame maailma, mis on välja mõeldud. Virtuaalkeskkonnaga puutume kokku siis, kui kasutame arvutit. Klõpsates lahti Interneti, sukeldume justkui täiseti uude maailma. Aadressiribale saame trükkida tuhandeid, kui mitte miljoneid erinevaid variante, mille abil on võimalik külastada tohutult erinevaid kohti. Ka mängides arvutimänge, milles saavad korraga osaleda inimesed üle maailma, saame osa täiesti uuest dimensioonist. Virtuaalses keskkonnas on kindlasti oma head ja vead. Milles aga peitub siis selle võlu ja valu? Internet on kaasa toonud täiesti uut tüüpi suhtlemiskultuuri. On vähe neid, kes ei tea, mis on jututoad, foorumid ja MSN. Arvatavasti ongi kõige populaarsem Internetti kasutades suhelda sõpradega, otsida uusi tutvusi. See on muidugi tore, kui leiame üles mõne vana tuttava, kellega pole tükk aega kohtunud. Ei olegi enam mõtet riigi teise otsa sõita, kui on võimalus kõik ...
Mina isiklikult ei näe probleemi, elame demokraatlikus riigis ning igaüks võib rääkida mida heaks arvab. Kui selleks on väga õelad ning ebatsensuursed kommentaarid, siis pole midagi parata ning häbenema peaks vaid inimene, kes selle kommentaari on kirjutanud. Kuigi kõige tõhusam variant netikommentaatorite ohjamiseks oleks ilmselt sisuliste kommentaaridega ise sekkuda, nagu arvab Peeter Normak. Kirjand Interneti virtuaalmaailm Tänane maailm on internetiseerinud. Kõik käib läbi interneti ning tavaline paberile kirjutatu hakkab hoopis kaduma. Internet on iga teismelise elus väga tähtsal kohal ning ilma selleta ei oskakski enamik noori hakkama saada. Internetti peetakse nii loomulikuks. Näiteks on Eestis levinud ütlus: ,,Kui sul ei ole facebooki, ei ole sind olemas!" Enamik noortest omavad facebooki kontot ning seda, kellel ei ole facebooki, peetakse teistest halvemaks ning vähemvõimekamaks inimeseks
Virtuaalmaailma ohud. Kuigi internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi kaasnevad internetiga paraku ka suured ohud. Viruaalmaailmas viibides kaob ajataju. Seepärast jääb ka palju tähtsaid asju tegemata. Virtuaalmaailmast võib saada sõltuvuse, vahel ei suudeta internetist ära tulla. Raisatakse mõtetult aega, pigem võiks minna loodusesse ja hoolitseda oma tervise eest. Arvutimängud tekitavad väga kergelt ja väga kiiresti sõltuvust. Arvutimängud viivad inimesed elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Kaob elu- ja surmavaheline seos. Paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võivad probleeme tekitada. Päris elus ei saa peale autoga avariise sattumist sõber uut elu ja tapetud sõber ei ärka ellu. Päris elus ei saa eksimusest hoolimata algusest alata. Internetist leitav info võib mõjuda halvasti psühhikale kui külastatakse sobimatu sisuga lehekülgi. Sobimatu sisuga lehed on in...
Klassikirjand Tõeline sõber see on varandus Minu parim sõbranna on Inna, kes elab Tallinnas. Viie aasta eest ei teadnud ma temast veel midagi. Kõik see aga muutus siis, kui me Internetis ühes jututoas suhtlema hakkasime. Kohe alguses sain aru, et temaga on hea suhelda ning et meie jututeemad klapivad omavahel. Ta on ainulaadne isik ning tema isiksus ja karakter on fantastilised. Alguses arvasin, et virtuaalmaailma ei ole võimalik endale parimat sõpra leida, kuid see arvamus on aja jooksul muutunud, sest paari aasta jooksul olen endale Internetist palju sõpru leidnud, kellega suhtlen ka päriselus. Esimest korda nägime teineteist siis, kui ta minu juurde tuli. Me olime algul häbelikud ning ei julgenud midagi teha ega öelda. Aja jooksul võtsime julguse kokku ning peale seda vestlesime terve öö. Peale lobisemise naersime, mängisime kaarte ja erinevaid lauamänge. Väga meeld...
Virtuaalmaailma mõju noortele Tänapäeval on internett nii iseenesest mõistetav, et vähesed kujutavad elu ilma selleta ette. Seda võib isegi lugeda asendamatuks, sest igal võimalikul momendil ollakse kohe oma telefonis, mis sisaldab neti kasutamise võimalusi. Kogu maailm avaneb vaid ühe näpu liigutusega. Kuid millist mõju avaldab selline virtuaalmaailm noortele? Milliseks kujunevad noorpõlve harjumused? Ma ei taha väita, et internett on noorte elu ära rikkunud, kuid palju on negatiivseid omadusi. Ebasoodsate hulka kuulub kindlasti nii öelda aja puudus, mille üle kurdetakse pidevalt, et oleks ööpäevas rohkem kui kakskümmend neli tundi, siis jõuaks rohkem teha. Ei taha öelda, et kui internetti poleks, et siis saaks kõik asjad tehtud, kuid kindlasti suuremal määral
klinetidega suheldakse tänapäeval e-mailide kaudu, firmade kodulehed annavad asutuse toodetele ja kontakti kohta täpsed andmed, seega inimeste elu on tehtud mugavaks ja virtuaalseks. Noorem generatsioon aga kohaldanud meelelahtuse valdkonda- mängud, jututoad, suhtlusportaalid. Jututubade ja suhtlusportaalide kaudu saab ennast väljendada nii nagu hing ihaldab. Sa võid rääkida kõigest, kartmata, et keegi teaks, kes sa oled ja pärast halvustava pilguga vaataks. Kuuldes sõna internet või virtuaalmaailm, ei tekita see tänapäeval peaaegu mitte kelleski uudsust. See on üks igapäevaelu osa. E-arved, e- kirjad, erinevad suhtlusportaalid, mängud- see on tänapäeva Eesti. Seda virtuaalmaailma tuleks kindlasti vähem kasutada, sest kui selles liiga palju aega veeta võime avastada end ükspäev sõltlasena- arvutiõltlasena. Tänan kuulamast!
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval toimub suur osa suhtlemisest Internetis. Selle on tinginud viimase paarikümne aasta tulemused infotehnoloogias. Virtuaalsel suhtlemisel on kindlasti nii häid kui ka halbu külgi. Miks on kolinud suurem osa noori Facebook'i ja MSN'i? Mis on sellise suhtlemise plussid ja miinused? Kumb on siiski parem kas näost näkku rääkida või läbi Interneti? Täiesti harilik pilt on meie maailmas juba see, kui inimesed räägivad lähedastega läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole võimalik minna kellegi juurde, kuna ollakse haige, kaugel teise juurest vmt. Siin tulebki appi Skype, tänu mi...
Tolerantsus erinevate kultuuride, rahvuste ja rasside seas on tõusnud, aidates kaasa ühiskonna arengule, kus inimesi ei hinnata enam välimuse järgi. Virtuaalselt inimesega suheldes määrab esmamulje just verbaalne vestlus ning alles seejärel keskendutakse välimuslikule olemusele. Me ei saa kunagi sellistes sünteetilistes maailmades ennast kindlalt tunda ja riskivabalt virtuaalkeskkondi kasutada, kuid samas oleme inimestevahelise suhtlemise viinud hoopis uuele tasemele. Virtuaalmaailm võib meie jaoks muutuda tehislikuks reaalsuseks. Kuna reaalsus ja virtuaalsus on omavahel tihedalt seotud, siis tihtipeale unustatakse oma enda elus olevad probleemid ning inimesed, keskendudes küberkeskkonnas toimuvale „teisele elule“. On esinenud juhtumeid, kus just noorukid on võtnud endalt elu, sest piirid kahe maailma vahel on muutunud häguseks. Daniel Vaarik on oma artiklis toonud näite, kus noor Aasia poiss oli sõltuvuses tuntud internetimängust.
Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võib probleeme tekitada. See on virtuaalmaailm, kus inimene võib luua endast vastandliku pildi, sellise kes ta tegelikult ei ole. Inimese fantaasia võimaldab kõike - muuta ennast kuulasks, targaks, ilusaks ja huvitavaks. Nimetatud paeluv võimalus on üks põhjustest, miks inimesed suhtlevad pigem jututubades, kui silamst-silma. Eriti ohustab reaalsustajuta keskkonnas rändamine või anonüümne suhtlemine lapsi ja noori. Paljudel juhtudel pole võimalik suhtluspartnerit määrata ja see ongi ohtlik.
Igaüks meist puutub ühel või teisel viisil kokku virtuaalmaailmaga, see on keskkond, mis annab inimestele piiramatud võimalused ja paljud neist kasutavad seda ka ära. Tänu sellele on tekkinud reaalsuse kõrvale veel sünteetiline maailm, millel on küllaltki suur võim inimeste elu ja maailmapildi kujundamises. Kuid millised ohud ja voorused kaasnevad sellega? Internetist on kujunenud omamoodi sotsiaalne võrgustik ning seetõttu pööratakse suuremat tähelepanu sellele, kuidas mõjutab virtuaalmaailm inimestevahelisi suhteid. Enamasti arvatakse, et liigne arvuti taga istumine vähendab väärtuslikku suhtlemisaega silmast silma, ning niigi nõrgad perekondlikud suhted saavad veelgi enam kannatada. Enam ei veedeta väga aega koos näitkes lauamänge mängides või siis õues koos jalutades, lihtsam on meelt lahutada internetiavarustes, lõbustades end ükskõik millega. Leidub isegi inimesi, kes on loonud endale
siinkohal võiks täpsustada, et eriti karmide ja konkreetsete, armu andmata kommentaaridega, on tavaelus täiesti erinevad selliste väljaütlemiste poolest. Ehk ongi nende virtuaalmaailma võlu elada ennast anonüümselt välja kuskil delfi.ee-s artikleid kommenteerides, mitte töö juures kolleegide arvamusele vastu seistes ja ennast naerualuseks tehes. Selliste hirmude all võivad netikommenteerijad olla ja seetõttu ennast virtuaalmaailmas vabalt tunnevadki. Virtuaalmaailm pole vaid ainult internet. Selle kategooria alla saab lisada ka veel igat sorti videomänge. Meil, 21.sajandil teab vist iga noor, mis on Playstation või Nintendo. Tänapäeva majapidamistes on selliste mängude nägemine, sama mis näha elutoas televiisorit või vannitoas kraanikaussi. Enamasti sellistes kodudes, kus elab põhikoolis käiv poisslaps. Nende mängude võlust pole mina veel oma lühikese elu jooksul aru saanud, kuid kui kuulates
VIRTUAALMAAILMAD JA SUHTLEMISE SAJAND Sõnasta teksti põhjal, mis on virtuaalmaailm. Esita vähemalt kolm virtuaalmaailma tunnust. Virtuaalmaailm on ka tuntud kui ,,süneetiline maailm", mis on oma praeguse kuju saanud arvutimängude ja suhtlusprogrammide liitumisest. Hinnanguliselt liigub virtuaalmaailmates praegu umbkaudu 30 miljonit inimest, paljud maksavad seal viibimise eest raha. Virtuaalmaailm erineb reaalmaailmast, mis tähendab seda, et seal kehtivad erinevad reeglid ning tavad. Virtuaalmaailma üheks tunnuseks võib pidada võimalust olla keegi, kes me tegelikult ei ole meil on võimalus luua endale hoopis teine identiteet ning paraku seda ka tehakse ning kahjuks mitte alati headel eesmärkidel. Samuti võib virtuaalmaailma tunnuseks pidada fakti, et paljud inimesed leiavad virtuaalmaailmast seda, mida nad reaalelust leida ei suuda - interneti suhe inimesega, kes
Me sõltume neist võrdselt. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib-olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalmaailm toob endaga kaasa mitmeid positiivseid asju. Üheks nendest võib lugeda anonüümsust. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost näkku raske öelda. Kui inimene ütleb läbi virtuaalmaailma, et ta on kellegisse kiindunud, siis on see kindlasti kergem kui otse öeldes. Aga seegi ei
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
Tänapäeva Eesti kiirete eluviisidega ühiskonnas ei kujuta meie põlvkond elu ilma arvutite ja mobiilideta ette: väga palju suhtlust ja infovahetust toimub interneti ja telefoni vahendusel. Enamus inimesi on sellega täielikult harjunud ja sõltuvad arvutitest ning kui ükspäev Internetti enam ei oleks jääks elu suures osas seisma. Kuid infoühiskonnal, nagu kõigel heal siin maailmas, on ka omad negatiivsed pooled ja ohud. Internetis saab teha peaaegu kõike: kiirelt vajalikku infot leida ja vahetada, lugeda uudiseid, suhelda inimestega teisel pool maakera, teha äritehinguid. Arvutite tõttu on läinud elu palju kiiremaks, aga ma pole kindel kas see on hea või halb, sest kuigi see on mugav, ei ole meil tegelikult kuhugi kiiret, võiksime elada oma elu palju rahulikumalt. Üheks miinuseks on minu arust emotsionaalne pool. Kadumas on postiga kirjade saatmine, kuigi käsitsi kirjutatud kirjad on minu arvates paremad, e-maili lu...
me seda kõikide samasuguste teemade juurest enam üles. Arvutimaailm võib sügavalt muuta inimeste mõttemaailma. Kuna me oleme vaimselt nõrgad, allume pidevale provikatsioonile mis võib meid mõjutada väga erinevatel viisidel. Pidev kiitus ja ülistus teeb inimesed uhkeks, nende peale pidevalt karjumine ja foorumites halbade sõnade avaldamine võib mõjutada inimest nii palju, et isegi mõtted enesetapust võivad olla nii mõnelegi igapäevaseks kaaslaseks. Paljudele inimestele on virtuaalmaailm parem kui pärismaailm. Olles pidevalt ühenduses välismaailmaga, jälgides inimesi, kes elavad teises maailma otsas, kaotame ühenduse oma reaalsusega. Teadmistesse, infosse ja internetti saab ennast ära peita, olla keegi teine ning unustada kõik muu, mis võib muret teha. Väikestes kogustes on unustus suurepärane stressimaandaja, suurtes on see murettekitav, sest kui oled liiga kaua eemal, ei tea sa enam piisavalt pärismaailmast, et oma eluga edasi minna
Veebis suhtleme ja teostame oma igapäevaseid toimingud . Kuid nii nagu päriselus on ka veebis omad ohud . Kuidas on mõjutanud Internet inimestevahelisi suhteid ? Ajaveebid on toonud meile väga palju võimalusi . Me saame ilma suurema vaevata leida meile vajalikku informatsiooni, kasvõi mõne koolitüki või enda huvide heaks . Saame nautida muusikat, õppida võõrkeeli , leida tööd, levitada oma loomingut üle maailma jne. See on mugav, harib meid ning on panus tulevikku. Virtuaalmaailm on aastatega rikkunud üha rohkem suhteid. Kindlasti on hea suhelda inimestega, kellega sa igapäevaselt kokku ei puutu . Rääkida tundide kaupa suhtlusvõrgustikes kõiksugu paeluvatest teemadest . Tihtipeale isegi unustatakse ennast arvutiekraani taha . Inimene püüab suhelda nii nendega , kes on lähedal , kuid ka nendega , kes on kaugel . Inimesed arvavad, et nendega, kes on lähedal, saab suhelda iga hetk ja nad ei vaja nii palju tähelepanu võrreldes nendega , kes on meist kaugel
Teiseks probleemiks on eesti keele kõnelejate väike arvukus. Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest, kellest eesti keel valdab umbes miljon. Kõnelejate arvu tõstmiseks tuleks anda teist keelsetele inimestele rohkem võimalusi eesti keelt omandada. Suurimaks eesti keele mõjutajaks on internet. Internetis kasutatavad väljandid on nähtamatult meie keelde tulnud. Kõigerohkem on arvutis ja internetis kasutatavatest sõnadest meie igapäeva ellu tulnud ingliskeelseid sõnu ja väljendeid. Virtuaalmaailm, mängud ja filmid on samuti võõrkeeles. Noored istuvad kaua aega arvutis. Seal suheldes ei põõrata tähelepanu sõnade kokku- ja lahkukirjutamisele. Keele säilitamiseks sellisena, nagu ta on, tuleks olla eeskujuks teistele kõnelejatele. Näiteks kui kuulame kedagi valesti rääkimas , siis parandame teda. Ka ennast tuleb sundida õigesti rääkima. Selleks, et keelekõnelejaid jätkuks ,tuleks muuta elu eestis paremaks. Paljud , kes meie riigis
How does virtual communication influence our behaviour and relationships? Virtual world is growing closer to ours every day. It has its pros, as well as cons and the industry involved in it has grown most rapidly in the last 15 year. Therefore, does virtual communication influence us positively or negatively? Becoming virtual in the means of communication has changed our lives forever. Recent studies tell that about 75% of the people in North-America use the internet and from that 95% use email and other virtual communication software. This percentage has grown over 130% from the year 2000. I bring my examples on North-America because there is the highest percentage of Internet users in population. Talking of it, what is internet? Statistics say that it is porn, but I believe that people mostly use it for communication. But can it be bad? Along with the use of the Internet, obesity also has grown dramatically...
Edulugude kõrval eksisteerib ka süngem poolus, mis räägib mängude ja jututubade tõttu lõhutud perekondadest, abielupettustest või näiteks Aasia teismelisest, kes mängis üle kolmekümne tunni järjest World of Warcrafti ning seejärel hüppas aknast alla ja suri. Ta jättis maha kirja, milles ütles, et lahkub paremasse maailma, kus teda ootab elu koos ,,World of Warcraft"-ist pärit sõpradega. Kogu see möll on tekitanud suure hulga keerulisi küsimusi. Kas see virtuaalmaailm pole juba liiga kaugele läinud ning ega see ohtlik pole? Kas inimesed, kes sünteetilistes maailmades aega veedavad, on ühiskonna heidikud? Inimkond lõi virtuaalreaalsuse sellest hetkest, kui hakati mängima lihtsaid mänge ja joonistama esimesi kaljujooniseid, mille käigus kütid elasid oma kujutluses läbi jahistseene. Kõige suuremad muutused puudutavad seejuures lapsi ja noori ning mitte ainult halva poole pealt, nagu vahel arvatakse.Kui nüüdsed 3090-aastased
järjepidevalt võitlema. Teisena meenub internetis raisatud aeg, see kaob kui linnutiivul ja kasutegur on põhimõtteliselt null. Minu lapsepõlves oli internet juba suurelt kanda kinnitanud, aga sellegi poolest, ei olnud mul sellises eas sinna asja. Usun, et võitsin sellest palju rohkem, kui tänapäeva lapsed, kes oma virtuaalsete sõpradega lihtsalt aega surnuks löövad. Eelnevalt tõin välja ühe suurima probleemi, mida virtuaalmaailm meile pakub, kuid siiski ei mõista ma internetti hukka. Pigem mõistan hukka vanemaid, kellel laste jaoks aega ei ole ja kes näevad kerget väljapääsu laps arvuti taha mugavalt sättida. Ülemaailmne võrk pakub meile tänapäeval kõike, kuid seal olles, peame tähelepanelikult jälgima, kus ja mida teeme, kellele midagi räägime või mida kommenteerime. Kõike seda saab kasutada enda elu parandamiseks või ka vastupidi. Iial ei või teada, kes soovib meile kurja või head. Iseenesest
Internetis on palju vägivalda ringi liikumas. Aina rohkem tekib juurde vägivaldse sisuga mänge, millega mõjutatakse lapsi ning õpetatakse neid vägivaldselt probleeme lahendama. Lastele sisendatakse, et relvadega võib ringi käia ning teisi inimesi ära tappa. Selline maailmavaade võib aga palju pahandust kaasa tuua ning lõppeda väga kurvalt. Sealt võib tekkida ka rassism ja homoseksuaalide vihkamine, kui neid on õpetatud varases eas, mängudes maha laskma. Virtuaalmaailm ei ole turvaline koht. Seal võib sattuda kergelt kiusamise ohvriks, kuid mõjud võivad ulatuda veelgi sügavamale. Enamik inimesi teavad, et liigne arvuti kasutamine ei ole silmadele hea. Liigne ere valgus kahjustab ka muud peale silmade ja muude meelte. Internet ja arvutite/telefonide kasutamine on tekitanud arvukalt uue ajastu haiguseid. Nende haiguste hulka kuuluvad telefoni hoidmisest kõveraks väändunud väike sõrm, arvutihiire hoidmisest tingitud randmevalud ja unepuudus
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Elu ilma internetita ei kujutaks keegi meist ette. Virtuaalmaailm muutub igapäevaga järjest olulisemaks. Me saame tahtmise korral veebis suhelda sõprade ja sugulastega ning võime teha erinevaid valjalikke toiminguid. Internet on isegi nii oluliseks muutunud, et tihti võime kuulda, kuidas nende inimesete kohta, kes ei kasuta aktiivselt interneti, öeldakse nagu elaks ta teises tsivilisatsioonis,kus ei teata, mis maailmas sünnib. Nii nagu päriselus on ka internetis omad plussid ja miinused. Kuidas mõjutavad suhtlusportaalid inimestevahelisi suhteid ?
Tihti loodetakse jumalasõna abil ka oma tegusid õigustada. Näiteks ,,Tõe ja õiguse" Vargamäe Andres otsib pidevalt Piiblist oma õigust Pearu vastu ning üritab endale tõestada, et tema teod on õiged. Romaani lõpus aga Andres pettub Jumalas ja ta hingerahu jääbki leidmata. Nii kasutavad inimesed pigem usku enda õigustamiseks, mitte ei proovi leida usu läbi tõelist rahu. Tänapäeval on lisanenud veel üks peidukoht, nimelt virtuaalmaailm. Inimesed, eriti noored üritavad tihti arvutist lohutust leida ja unustavad endeid virtuaalellu. Rollimängudes saab kehastada kedagi ilusat, tarka, rikast. Unustatakse oma tõeline identiteet ja ka sellega kaasnevad probleemid. Ometi peab mingil hetkel endale taas otsa vaatama ja lõputult põgeneda ei saa. ,,Renés" soovib Amélie surma, sest ta usub, et see on ainus toimiv tee enda eest põgenemiseks. Loomulikult keegi ei saa väita, et teab, mis meid pärast surma ootab
Inimesed suhtlevad, räägivad oma mõtetest kuid reaalselt üksteist ei näe. Piisab vaid kujutlusvõimest, et inimene enda kõrvale tuua. Tegelikult sellest ei piisa.. etendus näitab, et täielikku, rahuldavat lähedust saab tunda vaid reaalselt. Miks piinata ennast ainult kujutlusvõimega? Miks kujutada ette endale midagi, mis reaalses elus on kättesaamatu? Näidend panebki mõtlema sellele, et internetti ja sellega seonduvat ei tohiks võtta liiga tõsiselt. Selge on see, et virtuaalmaailm on huvitav ning selleta ei saa enam paljud inimesed. See on reaalsus, et inimestel polegi vaja enam suhtlust näost-näkku, sest olemas on tehnika. Soovitan kindlasti seda näidendit teisele! Tegelased mängivad oma osa hästi ning etenduse teema pole kindlasti kellegile võõras. Mind pani tõsiselt mõtlema sellele, kui palju suhtlen inimestega näost- näkku ning hoiduma sellisest juhusest, et kujutlusvõime abil tekivad tunded inimese vastu keda tegelikult ei tunne.
Tänapäeval olulisemaid asju on perekond. Kodu, armastav abikaasa, lapsed ja enda hoole alla võetud lemmikloomad. Kõige selle juurde loodud oma aed, kus kasvavad aiasaadused, lilled või puud ja aias on tore ka lastel kes saavad vabamalt mängida. Ühiskond on kaotanud suuresti väärtuse uskuda perekonda, kuna üha vähem inimesi ei soovi end siduda millegi kohustuslikumaga. Üha rohkem virtuaalmaailm ja tehnoloogia, tekitavad endas üksik isiku maailma, peletades eemale endas tekitada perekond ega suudeta avada end ümbritsevaga. Põhjus miks inimesed Eesti ühiskonnas ei suuda perekonda luua on liigne pettumine, kibestumine, kartus haiget saada, kartus luua endale perekond kuna majanduslik seis pole kiita. Suurem protsent inimesi unistavad, luues endale tahetud perekonna. Perekonna, mis on täis õnne, armastust ning võitlust, mis iial ei puruneks koost, vaid veab lõpuni välja
Kokkuvõte Interneti teksti tuleb lugeda sammuti kriitiliselt, nagu ajakirjanduse omigi. Kõik noored, ei suuda ennast kaitsta petturie ja muude illegaalsete asjade eest. See võib olla suureks probleemiks, kuna enne kui hakatakse kasutama internetti ei loeta läbi ohutusnõudeid ja sageli usutakse kõike, mis seal kirjas. Kuid internet ei ole halb keskond. Nii mõnelegi on see vajalik ja mõnedele inimestele on selline virtuaalmaailm tööpaigaks. Paljudele seostub internet küll meelelahutusega, kuid paljudele teistele samuti ka töö- või kooliasjadega. Peaaegu kogu Eesti on kaetud võrguga, nii et terve Eesi rahvas peaks saama kasutada internetti ja selle võlusid. Eestikeelseid materjale on võrgustikus aga kahjuks vähe, kuid see muutub iga päevaga. Inimesed hindavad end kui interneti kasutajaid, hästi. Nad ei kasuta seda üle ja suhtuvad kriitiliselt igasugustesse mitte ametlike tekstidesse.
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati või uurimustööd, võime lugeda uuritava teema kohta sadu artikleid, mida on kirjutanud...
Aastatega on suurenenud inimeste hulk, kes elavad oma elu virtuaalmaailmas. Mõned on loonud omale väljamõeldud tegelaskuju, omandades seeläbi "ideaalse mina". Virtuaalne identiteet annab võimaluse olla hoopis teine inimene, olla ilusam, noorem ja võib-olla ka teisest soost (Digitaalne kultuur, 2011). Mõnel on mitu "mina" üks iga suhtlusportaali jaoks. Nii mitme identiteedi kasutamine teeb lõpuks raskeks leppida oma tõelise minaga. Virtuaalmaailm on paljudele vahendiks, et pääseda reaalse elu raskuste ja ebameeldivuste eest. Interneti kasutamine on muutunud mõningate inimeste puhul lausa sõltuvuseks ja mõjutab sellise "sõltlase" elu väga negatiivselt kõrvale jäävad päriselu, suhted, huvid, 5 kohustused. Selline eraldumine reaalsest elust toob endaga kaasa üksinduse, depressiooni ja raskuse reaalses elus hakkama saada
ettevõttest andmine, lubaduse täitmine, konkurentsis püsimine, konkurentidest ette jõudmine kodulehekülg ehk veebileht on organisatsiooni kodu internetis – umbes nagu kontor või esinduspood reaalses maailmas bänner ehk reklaamiriba ehk ribareklaam on reklaampind internetiportaalis või mõnel muul internetilehel – virtuaalmaailm kõige lähedasem vaste traditsioonilisele reklaamile ajalehes või ajakirjas või tänavanurgal widgetid ehk vidinad on bännerite sarnased ilusasti kujundatud kodulehe disainielemendid, mis levivad viirusturunduse põhimõttel – igaüks võib neid võtta ja oma kodulehele lisada
Sellele kõigele on aluse loonud internet, mis lubab mõne millisekundi jooksul saata andmed Eestist USA'sse. Eestlased teavad seda arvatavasti kõige paremini, kuna maailmas oleme tunnustatud e-riik. Meie poolt on loodud Skype, kuid rahvusvahelist tunnustust oleme saanud aga eelkõige oma erinevate e-projektidega. Näiteks ei pea me toast väljuma, et minna valima ja sellist võimalust pole mujal maailmas. Paraku muudab selline mugav elu inimesed ettevaatamatuks ning unustatakse ära ohud, mida virtuaalmaailm endas peidab. Üheks põhjuseks on ka teadmatus. Pidevalt reklaamitakse erinevaid e-teenuseid ja internetti, aga neis peituvatest ohtudest räägitakse avalikult vähe. Neid ohte on väga palju ja neid kõiki peaks iga kasutaja tegelikult teadma. Meie referaat käsitlebki andmeturvet ning viirusetõrjet, et meile vajalik ning konfidentsiaalne info ei satuks valede inimeste kätte ning samuti et meie arvuti ei satuks viiruste ohvriks. ANDMETURVE JA RÜNDETARKVARA Andmeturve
"6 Intrnetisõltuvus ,,..Me kutsume teda Variinimeseks, sest ta ei käi üldse väljas ja istub kogu aeg oma arvuti küljes. Näeb välja kondikas ja .....noh, ta on praktiliselt surnud." Nii kirjeldab arvutifanaatik tuttavat internetisõltlast.7 Erinevate uuringute andmetel hakati internetisõltuvust, kui sõltuvust uurima alles 1990 aastate alguses . Siis sai alguse arvutite võidukäik ja inimesed said rohkem virtuaalselt suhelda. Virtuaalmaailm on ebamaine maailm, kus inimesed suhtlevad ainult intellektuaalsel tasandil. Sellega seonduvalt on arvutite liigkasutus põhjustanud probleeme inimeste eraelus, kui ka tööl /koolis. Siin on teadlastel ja psühholoogidel palju uurimisruumi, kuna maailmas pole veel küllaldaselt uuritud antud sõltuvust, kui häiret. ,,2014. aasta lõpul avaldatud Euroopa riike võrdlevas uuringus vaadati 12 938 lapse internetikäitumist. Selgus, et 14-17aastaste hulgas esineb
Kuid mis siis internetis tegelikult toimub? Kui kõmuajakirjandus ja liialdused kõrvale jätta, on ikkagi selge, et internetis leidub seksuaalset materjali. Selle peale võib sattuda kogemata. kasutaja elektronpostkasti võivad maanduda palumata kutsed erootilistele internetilehtedele. Selle eest kannavad hoolt agressiivsed rämpspostilevitajad, kes ujutavad võrgu üle, saates sõnumeid kõigile postiloenditele, mida kätte saavad. Peale selle avardab virtuaalmaailm juba loomu poolest ligipääsu kõikvõimalikule erootikale. Küberuumi anonüümsus, füüsiline vahemaa ning näiv vastutusvabadus võib muuta pornograafia laadi, kasutusviisi ja mõju inimeste käitumisele. Psühholoogilisest seisukohast võib pornograafia olla internetitehnoloogia levitamise tõhusamaid vahendeid, niisamuti nagu võimalus kodus pornovideosid vaadata populariseeris videomagnetofone. Kaubanduslikust küljest avastasid pornomüüjad, kes varem internetti vältisid ja
Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse. · Ettevõte toodavad tooteid ja teenuseid, mida majapidamised nõuavad. Maksavad tööjõu eest palka, mida kasutatakse ostmiseks. · Toodete ja teenuste turg vabatahtlik vahetus tarbija ja tootja vahel. · Ressursiturg vabatahtlik vahetus ressursipakkuja ja ettevõtte vahel. Ettevõte pakub palka. · Turumajanduse kriitika: mõtlematu laenamine, nauding on kõige tähtsam, virtuaalmaailm, uimastimaailm, tulevikuhirm. · Turumajanduse eesmärk: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised, õiglus, tõhusus. · Majandusmudel majandusringluse skeem, kus ringlevad raha, ressursid ja tooted. · Raha vahetusvahend, vara kogumise ehk akumulatsioonivahend, väärtuste mõõdupuu. III PEATÜKK: NÕUDLUS
nähtus. Seetõttu pole mingit põhjust taunida mitteformaalsete, st õpilaste omal initsiatiivil klassis tekkivate rühmituste kujunemist. Kasvatuse seisukohast on vahel isegi otstarbekas astuda samme, mis aitaksid kaasa õpilaste rühmasuhete arengule ja samas toetaksid positiivsete väärtuste levikut. 13. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete. Televisioon ja ajakirjandus. Virtuaalmaailm. Elupiirkond. 14. Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel? Heteronoomne moraal – väikesed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. Autonoomne moraal – vanemad lapsed on vähem enesekesksed ja tajuvad paremini teiste kavatsusi ühe või teise käitumise korral. 15
59% piisav tervisekindlustus. Töö vs eraelu 52% leiab, et tööandja väärtustab töö-ja pereelu tasakaalu. 39% võimaldatakse paindlikku tööaega. – ma teen siis kui mulle sobib, st seda, et ma olen koguaeg tööl, ehk ma võtan töö koju kaasa. 30% tööandja toetab mittetöiste probleemidega toimetulekut. 37% naistest ja 46% meestest võimalduab tööandja väljaspool töökohta töötada. – virtuaalmaailm on selle taga. 38% naistest ja 42% meestest kasutab ära paindliku tööaja võimalust. 33% töötajatest leiab, et töö segab vabal ajal pereelu ja suurendab stressi. 25% leiab, et töö nõudmised segavad pere ja kodu ees olevate kohustuste täitmist. – nt on kiired tähtaajad, tööpäev on läbi aga kuna tähtaaeg kukub, siis pean tegema ületunde. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA RÕHUTAB: individuaalsete erinevuste olulisust
Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni Läbi süstematiseerimise peab tekkma õiguskord. Õiguskorda on võimalik kujundada ja süstematiseerida mitmete meetmete abil. Õigusnormide süstematiseerimine on väga sügavalt juurdunud juriidilises mõtlemises. Seda on võrreldud tööga raamatukogu, kus potensiaalsel raamatu kasutajal peab olema võti, mille abil ta leiab vajaliku raamatu riiulilt. Ka virtuaalmaailm nõuab vajalike andmete otsimisel võtmesõnu. Seega see maailm vajalike allikate otsisimisel on muutunud tehniliselt mitmekesisemaks, olemuselt aga mitte. Ka õigusnormide süstematiseerimine aitab leida just need normid, mida õigusotsija vajab, kus lähtekohaks peab olema õiguskultuuriline teadmine. Õigusallikana ka pretsedent. On vaja teada ja tunnetada nii kvantitatiivseid kui kvalitatiisveid arenguid õiguskultuuris. Õiguskord ja õigussüsteem erinevad teineteisest oluliselt. Eesti
meelelahutuse oma kontaktandmeid jagama ja uudiskirjaga liituma, aga ka näiteks lihtsalt lastele või huvilistele meelelahutusena mõelduna (kaugema eesmärgiga organisatsioonile sihtgruppi kasvatada) kogu aeg kuskil kodulehel olemas. Eraldi kategooria on arvutimängud ja internetipõhised mängukeskkonnad. 4.14.2. Näide Välisministeeriumil on Eesti saatkond mängukeskkonnas Second Life, mis on tasuta 3D virtuaalmaailm, kus kasutajad saavad suhelda, ühenduses olla ja luua kasutades tasuta hääl- ja tekstsõnumeid. Estonian Airi kodulehel on lisaks seal olnud ajutise iseloomuga jaanipäevamängudele ja sünnipäevamängudele olemas lastele mõeldud hariv ja meelelahutuslik Turbiinipoisi keskkond, mis on läbi aegade pidevalt suurima külastajate arvuga kodulehe osa: http://kids.estonian-air.ee/ 4.14.3. Ülesanne
Näiteks kui unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm on üksteisest absoluutselt eristamatud ja neis kahes ,,erinevas" reaalsuses ollakse TÄPSELT ühtviisi teadvusel, siis JÄRELIKULT on need näiliselt kaks erinevat teadvusseisundit tegelikult üks ja sama. See tähendab sisuliselt seda, et kui unenäomaailmaga EHK virtuaalmaailmaga kaasneb magajal ( unenäos ) teadvuslik seisund, siis JÄRELIKULT peab ka ärkvel oleku maailmaga ( ehk mis on samuti virtuaalmaailm ) kaasnema inimesel teadvuslik seisund seda siis ärkvel olles. Aju loodud virtuaalmaailm ja teadvus ajus on omavahel väga seotud. See kehtib nii unenägude kui ka ärkvel oleku korral. Kuid unenägude korral on seda selgemini näha. Kui virtuaalmaailma ei ole ajus olemas ( seda ei moodustu ), siis ei ole inimene ka teadvusel. Kehtib ka vastupidine olukord. Näiteks kui selline virtuaalne keskkond on olemas, siis on inimene ka teadvusel ( näiteks unenägude korral )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
