Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil
LABORATOORNE TÖÖ NR 3: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas 12.02.2014 Õhu liikumiskiiruse ja ventilatsiooniseadme Kursus: MAHB41 Kellaaeg: tootlikkuse hindamine 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick), uuritav ventilatsiooniava, redel, mõõdulint. "Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" EVS-EN 15251:2007 TEOREETILINE OSA Ventilatsiooni põhiülesandeks on normaalsetele sanitaar-hügieenilistele tingimustele vastava õhukeskkonna loomine. Ventilatsioo...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Iseseisev töö Töö teema: laudahoone ventilatsioon, küte, valgustus Kursus: PM I A Töö eesmärk: saada ettekujutus loomalauda ventilatsiooni tähtsusest, osata kasutada vastavasisulist õppekirjandust Töö vorm: nii valik-, kui ka lünkvastused, kirjalik Töö maht: 4 tundi Õpilase ees- ja perenimi:Aivo Sumre Tegelik teostamise kuupäev:17.06.2014 Hinne: Olustvere 2011 Juhend iseseisvaks tööks: 1. Kasutada võib erinevaid materjale, mis võivad anda natuke erinevaid
Sisukord Hoone üldandmed.......................................................................................................................2 Elamu materjalid.........................................................................................................................3 1.Hoone soojuskadude leidmine.............................................................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist...........................................................................................
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Iseseisev Töö Töö teema: laudahoone ventilatsioon, küte, valgustus Kursus: Põllumajandus PM1A Töö eesmärk: saada ettekujutus loomalauda ventilatsiooni tähtsusest, osata kasutada vastavasisulist õppekirjandust Töö vorm: nii valik-, kui ka lünkvastused, kirjalik Töö maht: 4 tundi Õpilase ees- ja perenimi: Tauri Tattar Tegelik teostamise kuupäev: Hinne: Olustvere 2011 1.Nimeta 3 tüüpilist, enamlevinud puudust, mis põhjustavad halba ventilatsiooni lauda loomaruumis:
docstxt/15544060993542.txt
Valgustus Üldreeglina peab katuseakna pind moodustama 10% valgustatava ruumi põrandapinnast, kuid akna suurust, eriti kõrgust tuleks valida vastavalt katusekaldele.Parima valgustuse saab, kui aknad paigaldada katuseviilu mõlemale poolele. Mida kõrgemale aknad paigaldada, seda paremini ja ühtlasemalt sissetulevast valgusest ruum valgustub.Unustada ei tohiks ka väljavaadet ning mugavust akna avamisel ja pesemisel.Katuseaknaid on võimalik valida avanemisvõimaluste järgi -- pakutakse nii kesk- kui ka ülahingedega aknaid. Ülahingedega akent saab muuhulgas kasutada ka väljapääsuna katusele.Akna allosas paiknev link võimaldab akent põrandast kõrgemale paigaldada, ilma et akna avamiseks läheks vaja lisaatribuutikat.Tuleks arvestada katusealuse ruumi eripära: on ruume, mis vajavad rohkem päevavalgust (töötoad) ja ruume, mis võivad olla hämaramad (magamistoad). Ventilatsioon Osa katuseaknaid on varustatud tuulutusklappidega, mis võimaldavad ru...
konstruktsiooni parandamiseks. Vanasti kasutati kasetohtu niiskuse isolatsiooniks.Esineb põhiliselt vannitoas ja WC-s. Karkass Karkass moodustab hoone välise skeleti.Selle külge kinnituvad seinakatted.Kaasajal kasutatakse jäiku paneele et moodustada osa või kogu seina osadest.Varem aga kasutasid puusepad diagonaallõikega tehnikaid seinade stabiliseerimiseks. Ventilatsioon Esimesed ventilatsiooni kohta märkused tulevad iidsest Egiptusest kust töölistel oli maja sees rohkem tolmu, selle tõttu tehti rohkem avasi.Keskajal hakati kuivatama kaminatega õhku kuna inimesed said aru et õhk levitab haigusi.Kuni 19.sajandini ventilatsiooni jaoks kasutati avausi ehitistes ja nende asukohti.19.sajandil võimaldas seda aurumasinate teke ja elektri avastamine. Palk
Kodutöö nr 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 ...
sulgeda (valada tsemendiga kinni); · sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise; · kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut; · ventilaatorid pöörata allatuult ja sulgeda, sundventilatsiooni õhuhaarded sulgeda veetihedate kaantega, ventilatsioon lülitada välja või suunata re-tsirkulatsioonile; · tagada vaba juurdepääs mõõtetorudele, tormiavadele ja piigatitele: · määrata liikumisteed lahtisel ülatekil ja seada sinna taimkiudtrossist tormileierid; · teostada muud laeva omapärast tulenevad toimingud. Eelnimetatut tööd tuleb teha võimalikult varem, kuna tugeva tuule ja juba kõrgekstõusnud lainetusega ning õõtsumisega on see kiirustav, ebamugav ja ohtlik. Tormi lähenemisest
.....................................................10 2.4 Kõrgused alarõhk.............................................................................10 2.5 Mägitõbi...........................................................................................10 2.6 Külmakoormus.................................................................................10 2.7 Profülaktika .....................................................................................10 6. VENTILATSIOON ...............................................................................11 7. ULTRAHELI .........................................................................................11 2.8 Ultraheli kasutamine ........................................................................11 2.9 Toime organismile ...........................................................................11 8 . UV KIIRGUS ....................................................................................
HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID KURSUSETÖÖ Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS JA TEHNOSÜSTEEMID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 62 Juhendaja: lektor Anti Hamburg Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2014 SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuse...
puhastab ja reguleerib süsteeme ning vajadusel vahetab välja mittetöötavad komponendid. Järjekindel hooldus annab hea ülevaate süsteemide hetkeolukorrast, säästab energiat ja töökulu. Spetsialisti hooldustöö garanteerib seadmete pika eluea. Töö eesmärgiks on ennetada rikkeid ja vigasid seadmetes. http://www.ee.issworld.com/teenused/kinnisvara-korrashoid/Pages/default.aspx (1.04.2011) Terviklahendus Terviklahendus vabastab igapäevastest kinnisvaraga seotud muredest - ventilatsioon ei tööta, lambid ei põle, fuajee on porine ja rentnikud rahulolematud. Selliste probleemide lahendamine tähendab lugematul arvul telefonikõnesid, pidevat stressi ja lõpptulemusena suurt osa tööpäevast. Sellisel juhul on kolm valikut - tegeleda ise kinnisvara haldamisega, palgata oma meeskond või osta vajalikud teenused sisse. Üha sagedamini kasutatakse professionaalsete ettevõtete abi. ISS pakub kõiki kinnisvaraga seonduvaid teenuseid terviklahendusena. Terviklahendus tagab,
TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS JA OLMETINGIMUSED VENTILATSIOON *Töökohtades peab olema ventilatsiooni süsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk. *Piisav õhu vahetus võib ka toimuda akende või muude avade kaudu, kuid vajaduse korral tuleb paigaldada sundventilatsiooni süsteem ja tagada nende regulaarne hooldus. SISERUUMIDE TEMPERATUUR *Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. *Vajadusel tuleb tööruumida varustada kohalikku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. *Töötajad ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. VALGUSTUS *Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumise. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumis teede ohtlikes kohtdes. *Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. *Kohad kus valguse ootamatu kandumine võib tekitada oh...
Ohtlikud Tööd Ehituses Referaat OHTLIKUD TÖÖD EHITUSES Ohtlikuks tööks loetakse töö: mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilisedohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli.Näiteks, keemiline tööstus (keemilise aine sissehingamine või nahalesattumine), loomakasvatus (bakterid, mis võivad esile kutsuda töötajahaigestumist) jms; ioniseeriva kiirgusega keskkonnas siia võib kuuluda ka raviosakond,mis tegeleb ultraviolettkiirgusega; kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses palju õnnetusi on juhtunudjust selle tõttu, et töötaja ignoreerib ohutusnõudeid. Elekter on selline ala,kus õnnetus võib juhtuda inimesega ainult üks kord tema elus, sestsellised elektri õnnetused lõpevad tavaliselt inimese surmaga või vägaraskete tagajärgedega, mis viivad inimese invaliidsuseni; osaliselt või täielikult pingestatud e...
riietusest, aastaajast Kaebuste suurenemine algab üle 25º C Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29 º C juures on töövõime langus 5%; +30 º C - 10%; +31 º C 17% ja +32 º C 30% Töökeskkond liiga soe naha ja nahaaluskoe veresoonte laeinemine, vere ümberpaigutumine, higierituse suurenemine, vererõhu langus vedeliku ja soolade kadu: vere maht väheneb Töövõime langus Vältimine: ventilatsioon, kaitseekraanid, vaheseinad, regulaarsed puhkepausid, võimalused organismi jahutamiseks, sobiv riietus, joogireziim Loomulik ventilatsioon Mehhaaniline ventilatsioon - Üldventilatsioon - Kohtventilatsioon a) Tõmbekapp b) Õhkduss c) Õhkkardinad Avariiventilatsioon Ohutegurid on: Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Masina poolt tekitatud kuumus Masinal peab liikuva osa ees olema kaitse rest või klaas
Soovitused loomuliku päevavalguse kasutamisele Ø Loomulik päevavalgus peaks pääsema õppe ja tööruumidesse nii kodus kui töökohas Ø Hoone ehitamisel tuleks arvestada ümbritseva väliskeskkonnaga Ø Võimalusel tuleks lasta loomulikul päevavalgusel pääseda ruumi rohkem kui ühest suunast Ø Õige suurusega akna valimine Ø Aknaraamide paksuse vähendamine Ø Akende paigutamine võimalikult kõrgele Kaitse päikese vastu Tagada piisav ventilatsioon Kasutada madala päikesefaktoriga klaase Varustada kõik fassaadid (va. põhjasuunaline) varjamisvahenditega Suvel lõõskava päikesekiirguse käes käitub aken mõõtmetega 1 x 1,50 meetrit kui 1 kilovatine radiaator. Päikesekaitse klaasid masstoneeritud(värvitud) klaas selektiivklaas reflektiivse pinnakattega klaas kombineeritud klaas
kaupa. Soojuskadu läbib piirde konstruktsiooni ja on tähistatud valemiga: p.k = A U ( t sa - t va )b U - arv A seina kogupind t sa siseõhu arvutuslik temperatuur t va välisõhu arvutuslik temp. parandus tegur, mis arvestab erinevaid parandustegureid. Järgmine mis põhjustab soojuskadu(ventilatsioon): v = L r C ( tsa - t va ) L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va ) Linf - loomulik ventilatsioon. Kogu soojuskao saab: = p.k + F v + F inf Soojustusmaterjalid. Piirde konstruktsioonide materjalid on tavaliselt suure tiheduse ja tugevusega millede soojusjuhtivus ( ) on küllalt suur. Soojus kadusid saab vältida konsruktsioonide soojustamisega ja pragude tihendamisega. Soojusmaterjalideks nim poorseid madalatihedusega materjale. Lisaks tüütpilistele materjalidele kasutatakse madala tihedusega konsruktisooni materjale(nt kerg betoon)
HINGAMINE Karin Baskin Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinna Ülikool 2006 www.astma.ee/kopsud/ Hingamisprotsess jaguneb · VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine Välimised roietevahelised lihased Sisemised kõhrevahelised lihased Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine Seesmised roietevahelised lihased Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek 6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust Rahuolek 10 -18
Tervistkahjustav Nimetus Riski aste Abinõu tegur Füüsikalised tegurid Elekter Vastuvõetav risk II Valgus Talumatu risk V Peab olema väga hea valgus Põrand Vähene risk I Peab olema puhas Ventilatsioon Vastuvõetav risk II Peab olema euronõuetele vastav ventilatsioon Ohutustehnika Talumatu risk V Ohutustehnika peaks olema kõrgel tasemel. tolm Vähene risk I Kaitsemask(oleneb
Poolköetavad (osalise küttega, kevadkasvuhooned) Sisustus, tehnika Ripp -peenardega, (liikuvate) lavatitega Krunt e. maapinnakasvuhooned kasvuhooned. Betoneeritud põrandad. Kasvupinnad. Sundventileerimine ( ventilaatorid) Vaba ventilatsioon ( aknad, uksed) Ventilatsioon Valgustus Kunstlik lisavalgustus: kõrgsurve Looduslik valgus. gaaslahenduslambid, madalrõhulambid, LED- valgustid, varjutuskardinate süsteemid. Tilksüsteem. Automatiseeritud. Käsitsi kastekannuga pealtkastmine Kastmine
, KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus tänaval. Krundi ehitusmäärad ja
Ohutegurid Füüsikalised ohutegurid Libe põrand - Kohe põrand ära kuivatada , ootamatult , kuivatada niiske lapiga . Müra - Kasutada kõrvatroppe või kõrvaklappe. Temperatuur-Hoida ventilatsioon sees ja aknad kindlasti kinni , seljaoks ongi ventilatsioon Keemilised ohutegurid Puhastusvahendid - Puhastusvahendid peavad olema omakohapeal , kus on selleks ettenähtud koht , ei tohi jätta teda kuskile laua peale vedelema , eriti veel pliidi peale Mürgid - Kindlasti ei tohi katsuda palja käega, köögis on mõned mürgised vahendid , aga need peavad olema omal kohal Bioloogilised Ohutegurid Närilised -Köök peab olema koguaeg puhas , köik toidupakendid , asjad peavad kinni
a. Hoonel on kuubetuumenrullkate, mille all on 330mm soojustust. Selle all on vineer, mille peal on õhu ja aurutõke. Kõik see on profiilpleki peal, mis toetub 600mm sammuga liimpuittaladel. 10. Uksed ja aknad a. Uksed on täispuidust ja sepistega. Aknad on täispuidust ja kahekordse klaaspaketiga 11. Trepp a. Trepp on valmistatud betoonist. Invaliididele on mõeldud alumiiniumist kladtee. Küte ja ventilatsioon Kuna palgil on hea omadus akumuleerida sooja siis on hoonel talvel soe ja suvel meeldivalt jahe. Looduslikult püsib palkmajas ka hea ja värske õhk. 1. Ventilatsioon a. Pesuruumis on eraldi tugev ventilatsioonid, sest tegemist on palkseintega, mis on otseste piiskade eest kaitstud klaasseintega. Lisandub palkmaja loomulik ja hea ventilatsioon. 2. Kütmine a
Oluline on, et tööpaigas oleks peegel ja klienditool, samuti peapesuks vajalik vesi ja kraanikauss. Töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga ning mõjuma kliendile meeldivalt ja turvaliselt. Juuksuriamet ei pruugi sobida inimestele, kellel on allergia töös kasutatavate kemikaalide vastu, astma või seljaprobleemid. Käenaha kaitsmiseks tuleb kanda kile- või latekskindaid . Ruumid, valgustus, ventilatsioon, küte ja kanalisatsioon Tööruumide minimaalne koosseis ja töökohale arvestatav pindala peab olema Juuksuriruum -6 m2 igale töökohale(9 m2 ,kui ruum on ühele töökohal) Tualettruum koos kätepesuvalamuga- 3 m2 Personaliruum/puhketuba - 3 m2 Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad. Välisriiete garderoob
Arhitektuurne lahendus: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide paigaldus Toodetud Tartu Majas; osad detailid Narvast 7361 detaili Erinevad ühendusviisid Monolitiseeritud betoon 8,4m postide samm Napreenist lapid õõnespaneelide all Betoniseerimine Ehitustrust korraldab Põrandad, sillused, basseinid, paneelide vahed. Kopter, segumasin, pirn
HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 M 1:20 7
HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan M 1:100 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1
Töökorraldus Töötajate juhendamine Müra kahjulik toime tervisele, müraga seotud kuulmiskahjustuse avastamine, teatamine Tervisekontroll, audiomeetria, müra piirnormid Ühiskaitsemeetmed, IKV, kasutamine INFRAHELI Madalsageduslik infraheli (<20 Hz, 17 m =74dB ja 2 Hz, 170 m =130 dB), inimkõrvale mittekuuldav, kuid kahjustab närvisüsteemi ja ka kuulmisorganit. Nt. vaalad, elevandid, ninasarvikud, tiigrid; vulkaan, äike, veelangemine, mootorimüra, ventilatsioon ja tümpsmuusika Madalsageduslik infraheli levib pikkade distantside taha läbides ehitisi, tihedaid metsi, isegi mägesid. Mõju tervisele: - kohleaarvedeliku muutused, sisekõrva balanss on häiritud - ebakindlus, peapööritus, seletamatu hirm - ebmäärane raskustunne, väsimus, ärrituvus - valu kõrvades, nürikuulmus; pingeköha (10 Hz) Infraheli piirnormid Infraheli- heli sagedusega alla 20 Hz Hz 2 4 10 20 dB 130 118 102 90 Ultraheli
mis hõlpsustab hooldamist ja teeb nad töökindlamaks. Projekteerimisel tuleb arvestada nende järk- järgulise väljaehitamisega vastavalt toodangu kasvule. Kemikaalide annustusseadmed paigutatakse võimalikult annustuskoha lähedale. [1] Puhastusseadmete abiruumid Olenevalt puhastusseadmete tootlikkusest peaksid seadmetekompleksi kuuluma ka abiruumid (labaratooriumid, töökojad jne). Abiruumide ligikaudne vajadus on ära märgitud Tabelis 1. [1] Tabel 1. Ruumide ventilatsioon ja soojavarustus Ruumid kus inimesed töötavad pikemat aega peavad olema ventileeritavad ja soojad. Mahutite ja seadmete ruumis peav ventilatsioon tagama suhtelise niiskuse alla 70%. Niiskus ei tohi kondenseeruda isegi kõige külmematele pindadele. Kemikaali- ja kloorilaos ning annustuskohtadel peavad olema spetsiaalsed ventilatsiooniseadmed. Ruumide kaupa sisekliima näitajad on nädatud Tabel 2.
3. Sellick’i võte 4. Ravimprofülaktika: Metoklopramiid Antatsiidid (H2-blokaatorid, prootonpumba inhibiitorid) (Avatud hingamisteed...2007) Kompressioon sõrmuskõhrele Maosisu passiivse regurgitatsiooni ja aspiratsiooni vältimiseks Ambu kotiga ventilatsioonil ja trahhea intubeerimisel kasutatakse kompressiooni sõrmuskõhrele (Sellick`i võte vt lisa 1). Ülemäärase või vales kohas teostatud kompressiooni korral võib ventilatsioon ja trahhea intubatsioon muutuda oluliselt raskemaks. Juhul, kui ventilatsioon on osutunud võimatuks, tuleb vähendada kompressiooni sõrmuskõhrele või see täielikult katkestada. Oksendamise korral tuleb sõrmuskõhr otsekohe vabastada. (Taaselustamine...2005) Kui kaua enne operatsiooni ei tohi patsiendile anda süüa ega juua? Keskööst paastumine ei langeta maosisu mahtu ega tõsta selle pH-d.
puidule. Peale selle tuli meil ka renoveerida veel maja vundamenti. Seal vundamendis oli kohti kuhu oli niiskus ja vesi vahele saanud ja ilmastiku tingimustel oli vundamenti tekkinud augud ja praod. Augud ja praod tuli uuest täita ja vundament ülekrohvida et ikka asi jääks ilus. Eks iga maja vajab kunagi renoveerimist ja remonti. Aga kõik see kui tihti on vaja maja renoveerida sõltub maja ehitus viisidest. See tähendab et kas maja on õigesti ehitatud või valesti. Igal majal peab olema ventilatsioon ja tuuldumus võimalus et saaks majast üleliigse niiskuse välja. Kui majas ventilatsioon puudub ja maja on seest koguaeg niiske ja aknad seest udused siis võib kindel olla et varsti tuleb hakata remonti tegema. Pole vahet kas on kivimaja või puumaja. Kui majas on palju niiskust on oht et võib tekkida hallitusi kui ka halvimal juhul majavamm. See on päris tõsine ehituse kahjustus. Niiskuskahjustuste likvideerimine aitab vältida majavammi. Majavammi saab vältida
on kõrge. Süttivaid esemeid kolme meetri raadiuses näha ei ole. Töökoha üldolukord tundub olevat hea. Asjad on kinnitatud seinale ning tundub, et põrandal on piisavalt ruumi liikumiseks. Töötaja asend on mugav- ta saab auto kallal töötada, ilma et peaks kummardama või olema mõnes muus ebamugavas asendis. Garaažides on sageli kergestisüttivaid materjale ja vedelikke millega tuleb arvestada, samuti tekkiva tolmu ja vingu vältimiseks on vajalik ventilatsioon. Ohutegurite mõõtmiste tulemused Tabel 1 Ettevõtte nimi ja Kuupäev Ilm: aadress 23.04.2012 Selge, kuiv. RISKIHINDAMISE ANKEET OÜ Auluk 10*C Riski hindas: Temp: Pille Poom
Õigeaegne hooldamine tagab kliimasüsteemi pikaealisuse, värske ja meeldiva õhu ning väldib kalleid remondikulusid. Kliimaseadme efektiivne kasutamine Kliimaseadet võib kasutada aastaringselt kevadel ja suvel jahutamiseks, ning sügisel ja talvel õhu kuivatamiseks. Jahutamine Kliimaseadme võimalikult efektiivne kasutamine kevadel/suvel · Peatuge varjus · Enne sõitu: avage korraks uksed · Kui alustate sõitu: lülitage kliimaseade ja ventilatsioon suurima võimsusega tööle · Hoidke algul mõne minuti jooksul külgaken või katuseluuk lahti · Sisetemperatuur ei tohi langeda alla 22°C Kuivatamine Kliimaseadme võimalikult efektiivne kasutamine sügisel/talvel · Lülitage sisse kliimaseade · Suunake õhuvool (välisõhk) aknale · Vajutage siseringluse nupule(teatud autodes ei saa seda teha, kui samaaegselt on õhuvool suunatud aknale)
....................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..........................................................6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK...........................................................7 7. MUUD MAJASEENTE ARENGUT SOODUSTAVAD TEGURID.............................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....
Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on majavamm selle tekkimine, levimine jne. Materjal on
Seal on töötaja, kes keevitab metallkonstruktsioone ettevalmistatud toorikudest. Töö tegemiseks ta kasutab keevitus seadet, töölauda, materjaliks on metalltorud, mida ta paigaldab kronsteinidega. On arusaadav, et töötaja teeb ainult sellist tööd terve tööpäeva, sest isegi töölaud on mõeldud kindla konstruktsiooni jaoks. Juba tuvastatud ohuteguritest saab märgata: töökohtade vahel vahesein, et mitte pimestada teist töötajat (kes on seina taga); töökoha liikuv ventilatsioon, et vähem mürgitada töötajat (kes hetkel keevitab); piisavat töökoda valgustust, et töötaja vähem pingutaks oma silmi; korrastatatud töökoht, et töötaja ei kahjustaks end, sest on komistamis- ja kukkumisoht. Kaitsevahenditeks on kasutatud: töösaapad, tööpõll, keevitusmask, keevitus töökindad. Töötajatel võivad esineda tervisehäired: selja- ja jalgadevalud, kuna nad on ülekoormatud, probleemid silmadega, kopsudega (mürgitamine). Töökohaga seotud
Kamberkaevandam ine Kamberkaevandamine Kamberkaevandamine ehk kambertervikkaevandamine on allm aakaevandamisel kasutatav tehnoloogia , mille oluliseks tunnuseks on katendi (ja nii ka maa) vajumise vältimine. Katendi hoidmiseks jäetakse osa maavarast väljamata, moodustatakse (tugi)tervikud, mis jäävad maad hoidma. Eesti põlevkivikaevandustes jääb tugitervikutesse kuni 25% kaevandamisväärset maavara. Kambrite laius on 6...10 m, nende pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse. Tugitervikute mõõtmed on tavaliselt 6×6 m. Kamberkaevandamine Kamberkaevandamise mudel Veostrekk-transpordi tee Tuulutusstrekk-ventilatsioon Tervik- osa,mis jääb kaevandamata ja toestab lage( tulptervik ja kaitsetervik) Kamber- tervikute vaheline kaevandatud ala( põikkamber ja pikikamber)
MUGAVUSVARUS TUS KRISTJAN TEEARU VENTILATSIOON · Sõitjate ruumi kütmine ja jahutamine · Elektri auto? · Lisakütte seadmed (soojusvaheti, el kütteseade, seisukütte seade) · Kliimaseade HVAC (mootorilt käitatud, elektriline) VARGUSVASTASED SEADMED · Käivitustõkis (elektriline, mehaaniline?) · Vargaalarm · Kesklukustus (elektriline, elektropneumaatiline, automaatne) MUGAVUS · Elektriaknad (puldist) · Keyless entry (elektrooniline ukselink) · Elektrilised istmed (peatugi, lisafunktsioonid, airbag, turvavöö) · Klaasipuhasti (vihmasensor) · Elektriliselt sulguvad uksed ja elektriliselt avanevad külgmised ja tagumised luugid. JUHIABID · Kiirushoidik (kohanev) · Valgustus (kohanev) · Eessõitja tuvastus · Stop-n-Go kiirushoidik · Parkimisabi (kaamerad) · Pimenurgaabisti · Lane assist · Mägipidur · ESP, TRC MEELELAHUTUS, MUGAVUS · Navigatsioon (ühendatud tugi) · Multimeedia · Hands free · ABS (Home zone ...
Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2. Arvutuslik välistemperatuur on -22°C Ruumide sisemine temperatuur on +22°C Pesemisruumi temperatuur on +25°C Hoone soojakulu küttele on ~10 kw
Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga. 1.5 Tehnovõrgud ja rajatised 1.5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veemõõtja paigaldatakse esikusse, mis tuleb kindlasti maandada. Soe vesi saadakse boileriga. Välisveetoru paigaldatakse 1,8 m sügavusele maapinnast tihendatud kruusalusele, tagasitäide on suurem kui 300 ulatuse liivaga. Kanalisatsiooni tuulutus viiakse katusest välja. 1.5.2 Kõte ja ventilatsioon Põhiline küttevajadus rahuldatakse kamin-ahjuga. Lisaks puuküttele on ka majas elektriküte. Sauna kerist köetakse puudega. Värske õhk tuleb ruumidesse aknaraamides paiknevate mikrotuulutuste kaudu. Köögis ja WC-vannitoas on ventilatsioon. Aurukogujal on pliidi kohal sundväljatõmme. 1.5.3 Elektrivarustus Krundile paigaldatud peakilbist veetakse kaabel 70 cm sügavuselt (ohutuslint vedada 30-40 cm kõrgemalt) hoone tuulekotta, kuhu paigaldatakse jaotuskeskus
.................... 15 4.1 Abinõud vanemates majades ja õhku läbilaskvates pinnastes...................................................... 15 4.1.1 Radoonikaev...........................................................................................................................16 4.1.2 Radooni imemine................................................................................................................... 16 4.1.3 Mehhaaniline äravoolu ja juurdevoolu ventilatsioon ( FT, FTX )......................................... 17 4.1.4 Radoonitorustik...................................................................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................. 20
· Seinad on betoonist logida. · Korralikud & võimekad arvutid. · Kappides on liiga palju kaableid, · Ruum asub 3ndal korrusel ripuvad tihti väljas. · Korralikud ja uued hiired/klaviatuurid. · Kaablite paigutus/kaabeldus on arusaamatu, sassis. · Puudub ventilatsioon Võimalused Ohud · Võimalus suurendada järelvalvet · Lagi võib läbi lasta · Võimalused laiendada · Võib tekkida lühiseid turvameetmeid · Radiaatorite vedelike pritsimise oht · Võimalus laiendada võrguseadmete · Oht seadmete varingule kogust ja võrgukohtade arvu. · Võimaliku turvaaugu teke
Hoolitsege selle eest, et kaitsekindaid kasutataks ja et neid korralikult hooldataks. Hoidke töökoht soe, eriti tähtis on käte soojana hoidmine; tehke käeharjutusi. Varustage töötajad kaitserõivastega, mis hoiavad sooja ja kaitsevad niiskuse eest. Korraldage regulaarseid tervisekontrolle. Vibratsiooni kahjuliku toime vähendamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid vibratsiooni isoleerivaid jalatseid ja kindaid, vööd (surub siseelundid kokku, vähendab nende liikumist). VENTILATSIOON Ventilatsioon peab olema selline, et puhast õhku tuleb juhtida võimalikult hästi sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, s t piirkonda, kus inimene pidevalt töötab ; saaste tuleb eraldada võimalikult kiiresti sealt, kus ta tekib TEMPERATUUR Tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid.
4. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. 4.4. See on väga vajalik iluteeninduses, sest ilma veeta ei saa midagi pesta, koristada jne. Näiteks kuidas saab juuksur kliendi pea pesta, kui ei ole sooja vett ja kanalisatsiooni. 5. Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Juhul kui juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuse ettevõte asub elamus ning töökohtade arv on üle kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, kusjuures heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale. 5.5. Antud ohutusnõue on hädavajalik, sest kõik tehnikud, kes töötavad iluteeninduses, puutuvad igapöevaselt kokku keemikaalidega: värvid, gelid, liimid jne. Kui ventilatsioon on puudulik, siis inimestel tekivad hingamisteede haigused (astma, köha, allegria) ja nahahaigused. 6. Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad. 6.6
temperatuuri liiga kõrgele. • Tähelepanu akende suurusele • Ka hoone krundile paigutamise abil saab mõjutada ruumide kütteenergia vajadust. Ruumide paigutamine • Soojad ruumid keskele • Külmad ruumid väljapoole • Magamistoad lõuna poole Küte ja ventilatsioon • Veepõhine põrandaküte • Madal töötemperatuur tagab soojusallikate optimaalse tõhususe • On võimalik ka kasutada jahutamiseks Täname kuulamast!
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetme...
staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmistes töökodades. OLULINE! Et kompressor saaks korralikult oma tööd teha tuleks kompressorite ruumi paigutamisel silmas pidada järgmisi nõudeid: Kompressorisse peab pääsema piisavas koguses puhast õhku, et kompressor saaks valmistada suruõhku. Kompressorit ei sobi paigutada tolmusesse ruumi. Kompressoriruumis peab olema jahutus ventilatsioon, et vältida ülekuumenemist. Videod: Lamellkompressori tööpõhimõte: https://www.youtube.com/watch?v=YT5HCpGI xZA Kruvikompressori tööpõhimõte: https://www.youtube.com/watch?v=stjvbAO_6 JQ
SIREENI TEST Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sek, lähedal viibivatele inimestele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too. Sireeni testitakse iga kvartali esimesel esmaspäeval lühiajalise sisselülitamisega ajavahemikul kell 11-12. KÄITUMISJUHISED ÜLDHÄIRESIGNAALI KUULMISEL: 1. Väljas viibides liigu ohualast kaugemale ja tee seda risti tuule suunaga. 2. Varju kinniste uste ja akendega ruumi, et kaitsta end mürgise suitsu eest. 3. Sulge korralikult kõik uksed ja aknad, samuti ventilatsioon ja tuulutusavad. 4. Autos olles sulge aknad ja uksed, lülita välja auto ventilatsioon. 5. Teavita tekkinud ohuolukorrast lähedal asuvaid inimesi. 6. Võimalusel abista hätta sattunud inimesi -suitsust tingitud tervisekahjustusega inimene toimeta ohutusse paika ja aseta kõhuli. 7. Infot ja juhiseid saad Viljandi Naftabaas OÜ valjuhääldajate kaudu, päästeala infotelefonilt lühinumbril 1524, samuti Vikerraadio (106,1 ja 106,7 MHz) või Raadio 4 (94,4 MHz) vahendusel. 8
(Arro 1997). Tarus peab olema ruumi mesilaspere täielikuks väljaarenemiseks ning kogu suvise või vähemalt ühe meetaimeliigi õitsemise ajal kogutud korje mahutamiseks. Tarus olevat pearuumi peab saama reguleerida, sest mesilaste ning haudme pindala väheneb ja suureneb olenevalt aastaajast. Mesilaste pidamine on edukas poorsest, õhku läbilaskvast ehitusmaterjalist tarudes. Subel tekib nektari meeks ümbertöötlemisel palju niiskust, selle eemaldamiseks peab olema tarus ventilatsioon. Selleks peab tarul olema muudetava suurusega alumine ja lisaks veel ülemine lennuava. Et mesilaspere kevadel jahedamate ilmadega tugevamaks areneks, peab taru olema kindlasti soojakindel, sobiva kujuga ja võimaldama mesinikul rakendada ratsionaalseid mesindusmeetodeid. Lisaks tuleb arvestada et keskmiselt on töömesilaste haudekärje paksus 25 mm, kärjetänavate laius 12 mm ja vahelaiustega. Tarude paigutamisel tuleb kinnipidada mitmetest nõuetest: esiteks taru ümber peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
