Laboratoorne töö Nr 5: kliimaseade (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Auto - Auto õpetus

1 Hindamata

Laboratoorne töö Nr 5
Kliimaseade
Õppeaines: Lisa- ja mugavusseadmed
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT52a
Üliõpilased: Demos Pulk
Andres Vaabla
Rain Rosenblatt
Juhendaja: Marko Jets
Tallinn 2013
Töö eesmärk:
Tutvuda mugavusseadme ehitusega.
Töö ülesanne:
Selgitada antud seadme otstarve ning ehitus ja tööpõhimõte.
Töö kirjeldus:
Võimalikud vaadeldavad punktid:

Kliimaseadme konditsioneeri ehitus.

Kliimaseadme tööpõhimõte.

Kliimaseadme tööpõhimõte

Külmaringius
Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud
süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor . Külmaringius jaguneb
kaheks pooleks:

Kompressori ja paisuventiili vahelist osa (kollane/punane) nimetatakse

kõrgsurvepooleks.

Paisuventiili ja kompressori vahelist osa (sinine) nimetatakse madalsurvepooleks.

Külmaaine ( gaas ) surutakse kompressoris kokku, mistõttu see kuumeneb. Külmaaine
surutakse läbi kondensaatori. Kondensaatoris külmaaine jahtub ja kondenseerub, st
muutub gaasilisest olekust vedelasse. Järgmisena läbib külmaaine kuivatusfiltri, kus
vedelast külmaainest filtreeritakse välja mustus ja õhumullid. See kindlustab süsteemi
tõhususe ja kaitseb seadme osi saastumise eest.
Kuivatusfiltrist suunatakse külmaaine edasi paisuventiili juurde. Seda võib võrrelda
paisutamisega. Enne paisutamist gaasi rõhk tõuseb, pärast seda aga langeb, sest gaas
paisub. Paisuventiil paikneb vahetult enne aurustit, kus toimubki külmaaine aurustumine .
Aurustis muutub külmaaine agregaatolek vedelast gaasilisse - seejuures külmaaine jahtub
ja ümbritsevast keskkonnast võetakse soojust, mille tulemusena keskkond jahtub.
Aurusti töötab jahutina. Sellel on väga suur pind, mille kaudu jahutatakse välisõhku. Jahe
õhk puhutakse ventilaatoritega autosalongi, muutes keskkonna reisijatele jahedamaks.
Edasi liigub külmaaine madalsurvepoolel tagasi kompressorisse ja ringius algab uuesti.

Kliimaseadme hooldus
Teie tervist ja mugavust silmas pidades peab kliimaseadet, nagu teisi auto sõlmi perioodiliselt hooldama. Kindlasti soovitame kliimaseadme hooldamiseks pöörduda asjatundjate poole.
Aurusti niiske keskkond meelitab ligi kõikvõimalikke baktereid ja mikroorganisme , värske ja tervisliku õhu tagamiseks peab iga aasta aurustit desinfitseerima.
Salongiõhufilter puhastab õhu tolmust, aja jooksul aga filtri läbilaskevõime väheneb. Piisava koguse värske õhu tagamiseks peab vähemalt korra aastas või iga 150 000 km järel vahetama salongiõhufiltrit.
Filter - kuivati puhastab jahutusainet enne taasringlusesse minekut, süsteemi pikaajalisuse tagamiseks peab filter-kuivatit vahetama iga 2 aasta järel.
Külmaine loomulik kadu, ka uues süsteemis, on kümnendik aastas. Kaduma läinud külmaine asendub niiskuse ja veega, mis kahjustab torusid ja kompressorit. Süsteemi pikaealisuse tagamiseks peab iga kahe aasta järel vahetama külmaainet.
Õigeaegne hooldamine tagab kliimasüsteemi pikaealisuse, värske ja meeldiva õhu ning väldib kalleid remondikulusid.

Kliimaseadme efektiivne kasutamine

Kliimaseadet võib kasutada aastaringselt – kevadel ja suvel jahutamiseks , ning sügisel ja talvel õhu kuivatamiseks.
Jahutamine
Kliimaseadme võimalikult efektiivne kasutamine kevadel/suvel

Peatuge varjus
Enne sõitu: avage korraks uksed
Kui alustate sõitu: lülitage kliimaseade ja ventilatsioon suurima võimsusega tööle
Hoidke algul mõne minuti jooksul külgaken või katuseluuk lahti
Sisetemperatuur ei tohi langeda alla 22°C

Kuivatamine
Kliimaseadme võimalikult efektiivne kasutamine sügisel/talvel

Lülitage sisse kliimaseade
Suunake õhuvool (välisõhk) aknale
Vajutage siseringluse nupule(teatud autodes ei saa seda teha, kui samaaegselt on õhuvool suunatud aknale)
Lülitage kliimaseade ja ventilatsioon suurima võimsusega tööle
Lülitage mõne aja pärast süsteem välisõhu režiimile(lülitage siseringlus välja)

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 13 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

demos Õppematerjali autor

Kliimaseadme laboriaruanne

külmaaine kliimaseadme gaas efektiivne kasutamine siseringlus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kliimaseadmed

jahutamist elektrooniliselt, mistõttu seda terviklikku ruumi mikrokliima eest hoolitsevat seadet nimetatakse kliimaseadmeks. Kliimaseadme põhiülesanded on õhu: · Soojendamine · Jahutamine · Vahetamine · kuivatamine, 3 · puhastamine. Nii luuakse juhile autos sobivaimad tingimused, mistõttu ta väsib vähem ega muutu liikluses ohtlikuks. Kliimaseade vajab töötamiseks palju energiat, mistõttu saab teda kasutada ainult töötava mootori korral. Sõidukiirus kliimaseadme töö tõhusust oluliselt ei mõjuta. 1.1 Temperatuuri mõju Tänapäeval on autoakende pindala järjest suurenenud. Koos sellega on suurenenud ka päikesekiirguse mõju auto sisetemperatuurile. Näiteks võib suvel päikesepaistelise ilmaga, kui välistemperatuur on 25 °C, auto sisetemperatuur tõusta (35...40) °C-ni

Kliimaseadmed

docx

Kliimaseadmed - 2011

Tänapäeva autodel juhitakse sõitjateruumi kütmist, tuulutust ja jahutamist elektrooniliselt, mistõttu seda terviklikku ruumi mikrokliima eest hoolitsevat seadet nimetatakse kliimaseadmeks. Kliimaseadme põhiülesanded on õhu: · Soojendamine · Jahutamine · Vahetamine · kuivatamine, · puhastamine. Nii luuakse juhile autos sobivaimad tingimused, mistõttu ta väsib vähem ega muutu liikluses ohtlikuks. Kliimaseade vajab töötamiseks palju energiat, mistõttu saab teda kasutada ainult töötava mootori korral. Sõidukiirus kliimaseadme töö tõhusust oluliselt ei mõjuta. 1.1 Temperatuuri mõju Tänapäeval on autoakende pindala järjest suurenenud. Koos sellega on suurenenud ka päikesekiirguse mõju auto sisetemperatuurile. Näiteks võib suvel päikesepaistelise ilmaga, kui välistemperatuur on 25 °C, auto sisetemperatuur tõusta (35...40) °C-ni

Auto õpetus

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

vormistada. Vajalikul määral on õpikus toodud levinumad ingliskeelsed terminid koos nende eestikeelsete vastetega. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabitöö eetikale, tööstressile ja töös esinevatele ohtudele. Realistlikud näidisjuhtumid annavad ettekujutuse kiirabi töökeskkonnast, kuid ka õige ja ratsionaalse lahenduse keerukamatele situatsioonidele. Mahukas praktiliste oskuste peatükk annab teoreetilised alused töö professionaalseks sooritamiseks nii individuaalselt kui kiirabibrigaadi koosseisus. Õpikusse on kokku kogutud erialane teave ja töövõtted nii Euroopast kui Ameerikast, mille koostajad on sidunud Eestis kehtivate ravi- ja tegevusjuhiste, õigusaktide ja õpiku koostamise ajal eksisteerinud reaalsete võimalustega. Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1

Esmaabi

1072

pdf

Logistika õpik

enam tähelepanu tootmiskuludele. Ajajärku iseloomustavad suured tootmismahud, turul pakutavate kaupade rohkus, konkurentide tekkimine ja suurenenud tähelepanu tarbija vajaduste suhtes. Turu- situatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi tootmis- ning jaotussüsteemi kulude vähenda- miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne

Logistika alused