Ülesanne
Laualamp laseb valgust pastaka peale, mis seisab topsis. Kui kõrge
on tops , kui teame, et tops on pool pastaka kõrgusest ja pastaka
vari on 12 cm ning pastakas on sarnane teise pliiatsiga tema kõrval,
mille vari on 8 cm ja pikkus 6 cm.
Leian kesklõigu:
12 : 8 = 1,5
Korrutame kesklõigu pliiatsi kõrgusega, et leida pastaka kõrguse:
1,5 x 6 = 9 (cm)
Kuna teama, et topsi kõrgus on pool pastaka kõrgusest , siis võima
arvutada:
9 : 2 = 4,5 (cm)
Vastus: Pastakatopsi kõrguseks on 4,5 sentimeetrit .
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Peeter Termomeeter
Õppematerjali autor
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OBJEKTIIVNE NÄGEMISE UURIMINE JA RETINOSKOOPIA Õppematerjal Tallinn 2012 1 AMETROOPIA MÄÄRATLEMINE JA PRILLIDE MÄÄRAMINE Silmamudel Refraktsioonivigade selgitamisel on aluseks võetud redutseeritud silmamudel. Silma sarvkesta murdmisvõime on ligikaudu 43 dpt e 70% kogu silma murdmisvõimest. Redutseeritud silmamudeli refraktiivne murdmisvõime on 60 dpt ja silma pikkuseks on 22,22 mm; murdumisindeks on 1,33 ja kumerusraadius on 5,55 mm. Redutseeritud silmas ei ole läätse, ainus murdev pind on sarvkest. Kui optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkestal ja silm ei akommodeeri on tegemist emmetroopse silmaga. Ühe dioptriline kaugelenägev ehk hüperoopiline silm on lühem kui silmamudelis e see on 21,85 mm pikk, kui silmamurdmisvõime on 60 dpt. Ehk siis 0,3 mm-ne pikkusemuutus annab 1
sidesõna "või" hulga osahulk, "ei ole osahulk" kriipsutatakse sama tähis läbi järeldusmärk "parajasti siis" ehk tunnus: eeldusest järeldub väide ja vastupidi 4.Hulgateooria ajaloost - matemaatika haru, mis tegeleb hulkade üldiste omaduste uurimisega; siia alla paigutatakse ka järjestuste ning muude seoste uurimine ja mõningaid muid valdkondi; aluse pani Georg Cantor (1845-1918) 5.Defineerimine - mõistele definitsiooni Defineerimine tähendab näiteks vastata andmine; kasutatakse algmõisteid täpselt ja lühidalt küsimusele: "Mida nimetatakse trapetsiks?" NB vaja selleks, et küsimustele võmalikult
Trapets. Kolmnurga ja trapetsi kesklõik Kordamine 8.klassile 1. Joonesta trapets, mille üks alus MN =45 mm ja üks haar NO = 2 cm. Mõõda teine haar ja alus ning arvuta trapetsi ümbermõõt. 2. Joonesta võrdhaarne trapets, mille üks alus on 3 cm, haar 4 cm ning nurk antud aluse ja haara vahel on 120°. Mõõda jooniselt vajalikud suurused ning leia trapetsi pindala ja ümbermõõt. 3. Joonesta täisnurkne trapets, mille pikem alus on 6 cm ning haarad on 2,5 cm ja 4,5 cm. Mõõda jooniselt vajalikud suurused ning leia trapets pindala ja ümbermõõt. 4. Trapetsi kaks nurka on 57° ja 35°. Arvuta ülejäänud nurkade suurused. 5. Trapetsi üks alus on 3,6 dm, teine alus moodustab esimesest 45%. Arvuta trapets pindala, kui trapets kõrgus on 2,5 dm. 6. Trapetsi pindala on 150 cm², kõrgus on 15 cm ja üks alus on 13 cm. Leia teine alus. 7. Joonesta suvaline kolmnurk ja tema kõik kesklõigud. Arvuta kesklõikudest moodu
· Saksa tsiviilseadustik BGB (germaani). Germaani õigusperekonna aluseks. · Eestis: Balti eraseadus tegemist on Tsiviilseadustiku eelnõuga (NB! See ei ole allikas). 1. Vene NFSV tsiviilseadustik 2. Eesti NSV tsiviilseadustik 3. Tsiviilseadustiku üldosaseadus NB! Kaks sama nimega seadust, üks ajalooline, teine, mis praegu kehtib. SEMINARIS PIISAB LOETELUST! 1.6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 1. Seaduse ülesanne Reguleeritakse tsiviilõiguse üliseid põhimõtteid. (määrab põhiseadus) *Kas seadusest madalam akt on tsiviilõiguse allikas? Jah *Kas põhiseadus on õigusallikas? Jah § 2. Tsiviilõiguse allikad: · Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (1) · Tava tekib käitumisviisi pikaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. (2) § 3. Seaduse tõlgendamismeetodid:
1. Arvud, mis väljendavad risttahuka mõõtmeid moodustavad geomeetrilise jada. Risttahuka põhja pindala on 108 m² ja täispindala 888 m². Leia risttahuka mõõtmed. 2. Urnis on 5 musta, 7 kollast ja 4 punast palli. Leia tõenäosus, et juhuslikult võetud kolme palli hulgas on. 1) vähemalt 2 kollast palli; 2) Kõik erinevat värvi pallid; 3) kõik ühtevärvi pallid. 3. Leia kõik reaalarvude paarid (x;y), mis rahuldavad võrrandit 2 x +1 = 4 y 2 +1 ja võrratust 2 x 2 y . 4. Kahe positiivse arvu vahe moodustab 1/19 nende kuupide vahest, nend4e korrutis on aga ½ võrra väiksem nende ruutude poolsummast. Leia need arvud. 5. Lahenda võrrand 3sin 9 + 3 = 3 vahemikus (-2; 2). 6. Võrdkülgsesse kolmnurka küljega a on kujundatud teine võrdkülgne kolmnurk, mille tipud asuvad esimese kolmnurga külgedel jaotades need suhtes 1:2. Leia väiksema kolmnurga pindala. 7. Koonusekujulise veiniklaasi kõrgus on h
Defineerimine ja tõestamine. Planimeetria elemente. Kordamine Matemaatika 8.klass Rita Punning Krootuse Põhikool Kordavad teemad ehk millest täna räägime: Defineerimine, teoreem, eeldus, väide, pöördteoreem; Kõrvu-, tipp-, kaas-, põik-, lähisnurgad; Sirgete paralleelsus; Rööpkülik, kolmnurk; Kolmnurga ja trapetsi kesklõigud; Kolmnurga mediaanid. 2 Defineerimine Mõiste täpset ja lühidat määratlemist
STEREOMEETRIA Risttahukas S 2ab bc ac c V S p H abc d d a2 b2 c2 b a Kuup S 6a 2 d a V a3 d a 3 a a Püstprisma S t 2S p S k H= l Kü lg pindala S k P H V Sp H A B C Kaldprisma S t 2S p S k Ris
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VI teema Geomeetria PLANIMEETRIA Tasandilised kujundid ja nendega seotud valemid. Ristkülik d b S ab P 2a b d a2 b2 a a Ruut d S a2 a P 4a d a 2 Rööpkülik d1 S ah ab sin h b P 2a b d2 180 0 d1 d 2 2a 2 b 2 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid