docstxt/14296481026513.txt
Lõppsaldo 2 520 000 Valmistoodangu konto Deebet Kreedit Algsaldo 126 000 2. 75 000 Käive 0 75 000 Lõppsaldo 51 000 Päevaraamat Nr. Tekst Konto deebet Konto kreedit 1 Osteti materjale Materjalivarud Kassa 2 Müüdi valmistoodangut Kassa Valmistoodang 3 Tasuti kreeditoridele Kreeditorid Arvelduskonto 4 Kustutati pangalaenu Pangalaen Arvelduskonto 5 Osteti põhivara Põhivara Arvelduskonto Summa 87 000 75 000 115 000 200 000 60 000 Käibeandmik Kontod Algsaldod Käibed Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet
Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: ·täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise; ·sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse dokumenteerimise; ·registreerimise nendehoiukohtade (nt. ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka vastutavate isikute järgi;
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Mü...
2 Ülesanne 3 Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA Kirje Summa Kirje Summa Kütus 350 Põhikapital 50000 valmistoodang 1420 maksuvõlad 400 Arveldusarve 77310 võlgnevus hankijatele 330 Debitoorne võlgnevus 100 kasum 12000 Võetud laenud 15000 Palgavõlgnevus töötajatele 1450
Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil
Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil
Turba leiukohad Eestis Turvase koostis Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas Turbamulda, millest tehakse turvassavi kasutatakse ravi otstarbel. Kasutatud infoallikad http://et.wikipedia.org/ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html ENE. Tallinn 1976 lk 137 Aitäh kuulamast!
Nõuded ja ettemaksed Võlad tarnijatele 61 900 16 Muud lühiajalised nõuded 5 500 12 Muud võlad 31 000 5 Kokku 5 500 Kokku 92 900 Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900 Valmistoodang 40 000 10 Kokku 40 000 Käibevara kokku 230 780 Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku 0 Pikaajalised finantinvesteeringud Muud aktsiad või väärtpaberid 25 000 3 Kohustused kokku 92 900 Kokku 25 000 Materiallne põhivara
MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aher...
Raha (pangakontol, sularaha kassas) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele, Nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate võlad töötajatele, maksuvõlad jne) vastu; maksude ettemaksed ja tagasinõuded Lühiajalised eraldised jne.) Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses toodang, valmistoodang jne) Ülekurss Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad Kinnisvarainvesteeringud Kohustuslik reservkapital Materjaalne põhivara (maa, ehitised, Muud reservid masinad ja seadmed, lõpetamata ehitised ja Eelmiste perioodide jaotamata kasum, ettemaksed jne) aruandeaasta kasum (kahjum) Immaterjaalne põhivara (nt litsensid) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU
● 1999. aastal võeti kasutusele riiklik mahemärk (vt pilt) ● Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja Mahepõllunduse Kasu ● Muld ja vesi hoitakse reostusest puhtana ● Aitab hoida loodusliku ökosüsteemi (kemikaalide vabaI) ● Aitab hoida bioloogilist mitmekesisust (kemikaalide vaba) ● Aitab võidelda globaalse soojenemise vastu (lokaalne turg) ● Ei erodeeri mulda Mahepõllunduse puudused ● Väiksem saagikus ● Tunduvalt kallim valmistoodang ● Suurem oht, et saak kannab edasi haigusi ● Halb säilivus ● Vähene, hooajaline kättesaadavus Huvitavaid fatke ● Mahepõllunduse liikumine algas aastal 1940 vastu protestina Rohelisele liikumisele ● Putukatõrje vahendeid võib kasutada, peaasi, et need poleks sünteetilised ● Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. Mahepõllunduse plussid ja miinused https://youtu.be/QpkKW45cHaA
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse eest 4 16 Sotsiaalmaksukohustus 12 12 17 Litsents 40 40 18 Aktsiakapital 400 400 19 Aruandeaasta kasum 137 137 20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 110 110 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 9 9 25 Eelmiste perioodide 12 12 kahjum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2504 574 716 656 558
Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed Kokku 94 600 Võlad tarnijatele 197 360 19 Varud Võlad töövõtjatele 162 000 14 Lõpetamata toodang 98 000 11 Maksuvõlad 50 000 17 Valmistoodang 49 850 18 Muud võlad 48 000 8 Kokku 147 850 Kokku 457 360 Käibevara kokku 363 450 Lühiajalised kohustused kokku 497 360 Pikaajalised kohustused
D Lõpetamata toodang 96 000 D Lõpetamata toodang 147 380 D Lõpetamata toodang 10 000 D Lõpetamata toodang 187 320 K Tootmiskulud 440 700 12.Mittetootmislikud üldkulud jaanuaris 40 000 D Üldhalduskulud 40 000 K Võlg tarnijatele 40 000 13.Perioodi jooksul valmistatud ja valmistoodangu lattu üleantud tellimuste maksumus 300 000 (osakuluarvestus 208 000) D Valmistoodang 300 000 K Lõpetamata toodang 300 000 14.Lõpetatud ja klientidele lähetatud tellimuste maksumus perioodi jooksul müügihinnas 400 000 7 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) D Ostjatelt laekumata arved 400 000 K Müügitulu 400 000 15
S – tellimiskulu (€ tellimuselt), I – tooteühiku omahind (€/tk), C – keskmine varude hoidmise kulu perioodis (% varude tasemest/tooteühikult). Firma hea laoseisu indikaatorid: On olemas müügiks vajalik kogus valmistoodangut. On olemas tootmiseks vajalik materjal. Varude seis (toore ja valmistoodang) ei ületa kahe kuu müüki. Ühegi tooraine varu ei ületa kuue kuu vajadust. Valmistoodang on värskem kui 2/3 realiseerimisaega. Ei kasutata võõraid laopindu.
eest 16 Sotsiaalmaksuvõlg 12 12 17 Ostetud litsents 50 50 18 Aktsiakapital 400 400 19 Aruandeaasta kasum 144 144 20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 100 100 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 6 6 25 Eelmiste perioodide 120 120 kasum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2400 544 706 480 670
Kokku 191 000 Saadud ettemaksed 10 300 14 Varud Kokku 1 226 600 Tooraine ja materjal 54 000 1+9+21 Lühiajalised kohustused kokku 1 226 600 Valmistoodang 11 000 20 Kokku 65 000 Pikaajalised kohustused Käibevara kokku 691 000 Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 150 000 10 Põhivara Kokku 150 000
Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed
Selles määratluses on kolm väga olulist põhipunkti: · vara peab olema majanduslik ressurss; · ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja · ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129]. Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse
68,269.46 78,975.09 1,911.80 - 68,269.46 78,975.09 1,911.80 - 18,632.37 1,911.80 1043 1091 10911 Hoonete ja ehitiste Valmistoodang Hooned ja ehitised kulum Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet 203,700.00 200,000.00 137,700.00 236,441.02 137,700.00 236,441.02 - - - 104,958.98 200,000.00 10911 1093 10931 Hoonete ja ehitiste Masinate ja seadmete
võimalusi maa parandamiseks, milleks olid siis mitmeväljasüsteem ja uued põllukultuurid. Mõisamajapidamistest jõdsid uuendused ka talumajapidamistesse näiteks jõudis kartul ka talupoja põllule ja laual.Viina hakati tegema hoopis kartulist, mis oli viljast odavam. Talupojad, kellel ei olnud maad töötasid palgatöölistena mõisates, taludes ja vabrikutes ning tegelesid ka kaubanduse või käsitööga, teenides sellega elatist.Tooraine ja suurel määral tööjõud toodi sisse ja valmistoodang välja. Ligikaudu pool põllumaast kuulus mõisatel, 80% talumaadest I maailmasõja alguseks oli päriseks ostetud. Mõisad kasutasid palgatööd, masinaid, väetisi, edenes sordi ja tõuaretus. Venemaa tööstuses toimus 19.sajandi lõpul kiire areng.Tekstiilitööstuse ja metallurgia(M etallide ja metallisulamite valmistamine ja nendest lihtsamate toodete valmistamine), kõrvale tekkisid uued tööstusharud, milleks olid nafta ja keemiatööstus ning masinaehitus.Venemaa
, nõudluse killustumine, turgude ebastabiilsus, vajdus suurendada paindlikkust; kaupade sortimendi laienemine; hindade järjepidev kasv; turunduse areng; kliendisuhete juhtimine. Roll on tootja ja tarbija vahel materjali raha- ja infovoogude juhtimine, millele on lisandunud taaskasutatavate materjalide voog ja ettevõtete koostamine 6. Logistika põhimõisted Materjalivoog - võib määratleda kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine, pooltooted ja valmistoodang, mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone. Materjalivoog - on toodang, millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi toiminguid teatud ajaliste intervallide järel. Materiaalne ressurss - töö objektid, nagu tooraine, pooltooted, komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne. Kaubavoog - on kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega
PÕLISPÕLLUNDUSELE; KU TOOTMISE PUUDUB SUURTALUD, FARMID, SUURTALUD, FARMID; KALLIS ÜHENDATI LOOMA- JA ARENG RANTSOD TOODANG JA VALMISTOODANG TAIMEKASVATUSED SUURMETSADE LAASTAMINE: ALEPÕLLUNDUSE TARBEKS 1) INIMKOND KASVAB ARENEVAD METSANDUS PUUDUB PÕLETATI JA RAIUTI METSA
1. Ostetakse materjali 1500.-, materjali müüjale tasutakse rahas. Selgitus: Ettevõttes raha väheneb ning suureneb materjali hulk. Raha 2 500 – 1 500 = 1 000 Materjal 0 + 1 500 = 1 500 Osakapital 2 500 Kokku 2 500 Kokku 2 500 2. Tootmisprotsessis kasutatakse materjali (1000.-) ning toodangu valmimisel võetakse arvele valmistoodang tootmiskulude maksumuses. Selgitus: Tehakse tootmisesse kulusid, materjali hulk väheneb ning toodangu valmimisel võetakse arvele valmistoodang. Raha 1 000 Materjal 1 500 – 1 000 = 500 Kulud 1 000 Valmistoodang + 1 000 Osakapital 2 500 Kokku 2 500 Kokku 2 500 3. Müüakse pool valmistoodangust, ostjad tasusid sularahas (900.-). Selgitus: Ettevõttes tekkis müügitulu (900
kasutuskuludest - 15%). Vahendite ümber jaotamise efekt: E = I x (T1 + T2) K1,2 = (T1 + T2 + ... Tn x 0,5):n 53. Ehitusfirma käibevara mõiste ja koosseis. Käibevara vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul. Käibevara maksumus kantakse valmistoodangu omahinnale täies ulatuse ja füüsiline kuju muutub töötlemise tulemusel. Käibevara koosseis: Laovarud, eelolevate perioodide kulud, valmistoodang laos, sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused, lõpetamata toodang, laovarud ) kütus, materjalid, tarindid). 54. Varu mõiste ehituses. Varud ehitus on tooraine ja materjal, 3. Varu viibivate kaupade katteks. lõpetamata toodang, valmistoodang, Tasutakse varem; kui kaubad jõavad müügiks ostetud kaubad, ettemaksed kohale. tarnijatele. 4
Varude arvestus Iseseisev töö Õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT/11B Juhendaja: Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Varude otstarve 3. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine 4. Varude arvestussüsteem 5. Inventeerimine 6. Varude kajastamine bilansis 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Bilansi tegemisel loetakse varude alla tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Lisaks lähevad sinna alla veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Laiemas mõttes on varud inimressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal. Samuti loetakse varude alla ka alles valminud tooted ja ka pooleli olevad tooted. Varude o...
Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele Sidusettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osad ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 ...
2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad 5 Ettemaksud varude eest · Bioloogilised varad · Müügiootel põhivara 2 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Kuna kassaarvestuse korda Eesti raamatupidamise seadus ei reguleeri siis kehtestatakse arvestuse kord ja dokumenteerimine oma sise-eeskirjadega. Kassaarvestus võib näiteks toimuda ka ainult kassaraamatus, mille kannete õigsust kinnitab vastutav isik oma allkirjaga.
· Üle Venemaa ja Euroopa said kuulsaks maadlejad Georg Lurich, Al. Aberg, Georg Hackenschmidt ja Martin Klein, kes tõi I olümpiamedali- 1912 .a. klassikalises maadluses 3.Majanduse areng a)Tööstuse hoogne areng- Eesti kui Venemaa arenenuim tööstuspiirkond · Suurimad tööstusharud tekstiili-, masina- ja metallitööstus · Seoses militariseerimisega ehitati Tallinnasse 3 sõjalaevatehast · Valitsevaks olid Vene impeeriumi huvid- tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang läks Vene turule b)Kapitalismi areng põllumajanduses · Mõisamajandus- mõis kui turule tootev suurmajand, mis kasutas palgatööd ning uut tehnikat, väetist ja tegeles sordiaretusega · Talumajandus- areng pärsitud viljahinna languse ja võlgade tõttu- maa osteti laenuga ja võla tasumine neelas suure osa sissetulekust · Peamiseks oli piimakarjakasvatus- Peterburi turule piim, või, juust
Kokku Muud lühiajalised nõuded Nõuded omanike, teiste grupi ettevõtete ja seotud osapoolte vastu Ettemaksed teenuste eest Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Kokku Nõuded ja ettemakse kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varud Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse tõusmise eesmärgil jamida ettevõte ise ei kasuta
Tehase ülesannetest ja tööpõhimõtetest rääkis meile IAC tehase kvaliteediinsener Toomas Vaaderpall. Kahjuks me ei saanud väga hästi kuulata, mida meile räägiti, sest tehases oli väga kõva müra ning ekskursiooni läbiviija pidi väga kõvasti rääkima. Tehas ei olnud just väga suur ja töötajaid polnud ka palju, aga koguaeg käis töö ning valmis saadud detailid saadetakse igapäevaselt tellijatele. Varasematel aegadel, kui tellimusi oli vähem, siis saadeti valmistoodang ainult paar korda välja. On aru saadud, et Eestis on hea toota ning siin on spetsialiseerunud töötajad. Saime seda teada, et tööriistad, milledega töötatakse tehases, saadakse tellijate käest, mis muidugi on ka loogiline, sest just tellimuse esitanud ettevõte teab kõige paremini, missuguseid detaile neil just vaja läheb. Tehases töötamisest tingitud mürast olenemata nägin tehases selliseid
ostjate laekumata arved 6,702 15,490 muu mater põhivara võlg tooraine ja materjal 10,280 isiku tulum. Võlg ettemakstud rent 11,410 sots maksu võlg sularaha kassas 19,014 võlg töötajatele valmistoodang 30,832 tarnijatele tasumatta arved pangakonto 56,737 135248 30757 Kasumiaruanne lühiajaline kohustus OmakapitalKasumiaruanne 95 kohust. Reserv kapital 4,000 29,817ulud kaupade müügist 796 jaotamatta kahjum -76,631 tulu teenuste müügist
Magnus Kolk KUIDAS JÕUAB KOHVI MINUNI? REFERAAT Õppeaines: LOGISTIKA ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: LI-11b Juhendaja: Tiina Kalda Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval leidub pea igas majapidamises pakk kohvi ning inimesed tahavad proovida järjest uusi ja huvitavaid kohvisorte: cappucino't, espresso't, mocha't, latte't ja nii edasi. Pidevalt suurenev tarbijate vajadus kvaliteedi, tootevaliku ning väärtuse järele on viinud massilise kohvitootmiseni ning selle transportimiseni maailma erinevatesse paikadesse. ,,Väärtus" on tarbija jaoks parameeter, millega ta näeb organisatsiooni toote eeliseid võrreldes teiste konkureerivate toodetega. Kohvitaime jaoks on parimad tingimused niiske ja soe kliima ning suhteliselt stabiilne aastaringne temperatuur(~27 °C). Seepärast asuvad ka suurimad kohvi tooraine tootjad kõik ühel kaugusel ekvaatorist. Sed...
Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed (nt. nõuded Võlad ja ettemaksed (nt võlad ostjate vastu; maksude ettemaksed ja tarnijatele, võlad töötajatele, tagasinõuded jne.) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata toodang, valmistoodang jne) Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad Kinnisvarainvesteeringud Kohustuslik reservkapital Materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad ja seadmed, lõpetamata ehitised ja
Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja) Kes olid, mis tegid? Ernesaks - helilooja ja RAM-I dirigent, laulupeo traditsiooni taastamise peamiseid eestvedajaid Jaakson - NY asuv Eesti peakonsulaadi pikaajaline juht. Pätsi Isamal. põhiline toetaja. Käbin - Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, kuulekas Moskva käsutäitja. Karotamm Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, EK(b)P VIII pleenumil pandi talle süüks kodanlike natsionalistide mahitamist.
- Oluliste maavarade vähesus - Piirkondlik (regionaalne) areng ebaühtlane - Tööturg vajab korrastamist, töötud Eesti tulevik maailmaturul - Kõrgtehnoloogiline tootmine olemas vajalik haritud tööjõud - Transiidi arendamine vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laevamajandus - Kohalikul toorainel baseeruvad tooted puidutööstus, toiduainetööstus, tsemenditööstus - Tooted, mille toorained tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse kangad, elektroonika, haruldased metallid - Tooraine eksport puit, turvas /liiga odav tee/ Riigi arenguastme näitajad: - Hõive erinevates majandussektorites - SKT /Sisemajanduse kogutoodang/ - Inimarenguindeks - Keskmine eluliga - Iive Majanduse struktuur e. ülesehitus -Näitab, millistest majandusharudest riigi majandus koosneb. Majandusharu Ühendab kõiki tegevusi, mis valmistavad sarnaseid kaupu või teenuseid.
Turba kasutusviisid Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav. Rõhu all surutakse vesi turbast välja, tema kuivatamisel saab turvast kasutada kütusena. Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal. Paljudes riikides, nagu Iirimaal ja Sotimaal, on turvast kasutatud küttematerjalina. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. Turvas võib tekitada nii kasu kui kahju. Turvas on äärmiselt tuleohtlik, seda ka märjana. Ta võib põleda isegi maa all, kui tal on ligipääs hapnikule. Lisaks on turbaga kaetud aladele äärmiselt raske midagi ehitada. Turvas on kergelt kokkusurutav, seega on pind ebastabiilne. Pronksi- ja rauaajal oli turbarabadel eriline tähendus, paljud rahvad pidasid neid vaimude ja haldjate koduks. Turbarabasid on kasutatud ka ohverdamiseks, Euroopas on mitmetelt rabaaladelt leitud peaaegu täielikult säilinud laipu. Tänu happelisele...
Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud/olemasolevat materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole. Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise; sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse dokumenteerimise; registreerimise nende hoiukohtade (nt. ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka vastutavate isikute järgi;
kvaliteedi. Tugitootmine - masstootmise ja väiketootmiste eeliste kasutamine odavate ja praktiliste autode tootmisel. Autotööstus tekkis 20 saj alguses. 1913 käivitati esimene konveierliin. (Henry Ford). Muutes sellega auto paljudele inimestele kättesaadavaks tarbekaubaks. - tootlikkus kasvas ja auto hind langes. (Piltlikult öeldes sõitsid Forfi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega ning teisest otsast väljus üleni mustaks värvitud valmistoodang. ) Enamus vajalikke detaile toodeti ettevõttes, vilunud liinitöölised panid auto kokku tundidega - tootlikkus kasvas. Samalaadse masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski majandusharudes. Masstootmise tõttu jäi turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide massitootmise süsteemi üldnimetus. Toyotism - On jaapanlaste autotootmise korraldusviis. 1970
Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku 445 329 Põhivara Materjaalne põhivara Maa 340 000 Hoone 119 783 Seade 105 860 Materjaalne põhivara kokku 565 643
C 520,000 D 940,000 E mul on erinev arvamus (milline?) 9. Ettevõte ERR AS kajastas oma aastaaruandes järgmisi finantsnäitajaid: 200… (1) 200… (2) (milj. kr.) Müügitulu 52 78 Müüdud kaupade kulu 30 41 Amortisatsioon 10 12 Äritulu 5 8 Valmistoodang laos 6 5 Nõuded ostjatele 10 15 Kohustused hankijatele 6 9 Põhivarad (neto) 80 84 Arvestades, et ettevõte ei müünud ega kandnud aasta jooksul põhivarasid maha, millised olid ettevõtte investeeringud põhivaradesse 20… (2).a. jooksul? A 68 B 72 C 12 D 16 E mul on erinev arvamus (milline?) 10
1232 Ettemakstud perioodika, telefonikataloogid Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1233 Ettemakstud rent Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1234 Ettemakstud töölähetuskulu Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1235 Ettemakstud kasutusrendi 1.sissemakse Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1239 Muud ettemakstud kulud Aktiva Ettemaksed teenuste eest 13 Varud Aktiva 1310 Tooraine ja materjal Aktiva Tooraine ja materjal 1320 Lõpetamata toodang Aktiva Lõpetamata toodang 1330 Valmistoodang Aktiva Valmistoodang 1340 Müügiks ostetud kaubad Aktiva Müügiks ostetud kaubad 1350 Ettemaksed tarnijatele varude eest Aktiva Ettemaksed varude eest 14 Bioloogilised varad Aktiva 1400 Tarbitavad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad 15 Müügiootel põhivara Aktiva 1500 Müügiootel põhivara Aktiva Müügiootel põhivara 16 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktiva 1600 Tütarettevõtete aktsiad või osad Aktiva Tütarettevõtete aktsiad või osad
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulud...
5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4. Ostetud kaubad müügiks 7.5. Ettemaksed hankijatele KOKKU rühm 7. 0 kr Käibevara KOKKU 0 kr Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud 8.1. Tütarettevõtete aktsiad või osakud 8.2. Pikaajalised nõuded tütar-ja emaettevõtetele 8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5
142. tööjõukulud - затраты труда 143. toodang - продукция 144. tooraine - сырьё 145. tulumaks - подоходный налог 146. turustuskulud - маркетинговые расходы 147. töötuskindlustus - страхование по безработице 148. töövõimetusleht - больничный лист 149. usaldusväärsus - надёжность 150. valdkond - сфера деятельности 151. valmistoodang - готовая продукция 152. vara - имущество 153. varu - запас 154. viivis - пени 155. võlad ja ettemaksed - задолженности и предоплаты 156. võlad tarnijatele - задолженность поставщикам 157. võlad töövõtjatele 158. võlaõigusseadus -обязательственно-правовом закон 159. võlausaldaja - кредитор 160. võlgnik - должник 161
Raha on kas ettevõtte juhtkonna käes või siis mõne muu isiku käes. Raha kasutamise kohta koostab vastav isik raha kasutamise aruande ja toob välja jäägi. Raamatupidamisel on siin ainult kontrolliv funktsioon. 13 liigniiskus vähendab tunduvalt toodangu väärtust (tekib sine, puukahjuritest tingitud kahjustused). Tooraine, milleks on ümarmetsamaterjal, võetakse arvele soetusmaksumuses. Valmistoodang, milleks on servatud saematerjal, võetakse arvele tootmisomahinnas. Ümarmetsamaterjal võetakse arvele vastuvõtja kinnitatud akt-arvega (sissetollimislehe alusel) vastavalt hankija veoselehtedele, kus on välja toodud nimetus, kogus, hind ja rahaline väärtus. Laost välja tootmisse läheb materjal meistri kinnitatud töökäsu (väljatollimislehe) alusel. Analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt: liigitatakse ümarmetsamaterjali liigi (kuusk, kask, mänd,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
