Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaatamisväärsuste legendid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Vaatamisväärsuste  legendid
 
Legendid:

Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud 
kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi 
lõpus valmisid kirikud Ridalas, Lääne­Nigulas ja Kul amaal. Maakirikutest on keskajast 
veel  KirblaMartnaNoarootsiVormsi  ning Hanila ja  Karuse  kirikud. Enne 14. sajandi 
keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust 
soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali — dolomi di — olemasolu. Kõik 
vanimad kirikud on  gooti  sti lis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita 
kirikuhoone  vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud  tsistertslaste  ja domini klaste 
ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende 
kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus 

selguses, kus olulist osa etendavad harilikult kuplitaolised 
domikaalvõlvid.
Ükski neist kirikuist pole säilinud oma algsel kujul. Kõik 
nad on kannatanud sõdade,  tulekahjude  ja ümberehituste 
tõttu. Skulptuurkaunistusi on vähe, peamiselt ainult 
kapiteelidel ja konsoolidel. Seinamaalinguid on säilinud 
Ridala  ja Hanila kirikus. Välisarhitektuuri 
silmapaistvaim osa on peasissekäigud ehk  portaalid
Huvitavaim esialgsel kujul säilinud portaal on Ridala 
kirikul, mil e vimpergis paikneb Eesti üks vanim 
skulptuurifiguur, mis kujutab kiriku kaitsepühakut — 
Maarja Magdaleenat. Kirikutega on seotud paljud 
legendid, mis sageli on üsna sarnased. Eks kirikute 
suursugusus ja salapära, seotus püha ja kättesaamatuga 
on soodustanud fantaasiavaldkonda kuuluvate  lugude  

teket.
Ridala  kirik  

Ridala kirikus peeti vanasti palju jutlusi, mis Vanakuradit väga vihastas. Seal leidis ta 
Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis sel e Ridala kiriku pihta  visata . Kirik, mis mäe 
otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta  kauge  maa tõttu ei saanud 
parajat hoogu võtta,  lendas  kivi  kirikust  üle, ainult torni ära vi es. Sel est ajast on Ridala 
kirik madala torniga, kartuses  Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel  kilomeeter  
maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele.

Ridala mäel olnud suured  kivid   ritta  laotud, umbes kiriku laiuselt.  Vanapagan  tahtnud 
sinna kirikut ehitada ja  vedanud  seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, 
kes tulnud 6­meetrine  kuusk  käes  Saaremaalt .

Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, 
et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See 
kivi, mis Ridalasse  viskas , see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand 
viskama , Martnas kukk laulnd  parajasti . Ta visand kukel sel e kivi. Kivi on Endu talu 
väravas, Ehmja külas.

Muiste  ehitanud Jumal Ridala kirikut. Kalevipoeg olnud Puise mäel, näinud, vihastunud, 
võtnud kivi, et kirikut puruks visata. Aga ei trehvanud märki. Kivi tükk maad eemal.

Ridala kiriku lae pealt vi b kiriku välismüüri seest üks  kitsas   trepp  alla maa­aluse salakäigu 
sisse. Mitmed aastad tagasi julgesid mõned mehed sinna sisse tungida, kaasas olid neil 
tulelaternad ja köied. Äkitselt kustusid tuled laternates ära ja  julged  mehed pääsesid köite 
abil suure vaevaga tagasi. Et edaspidi seesugusi julgustükke enam ei tuleks, sai maa­aluse 
käigu sissepääs kinni müüritud. Rahva jutu järgi olnud vanal ajal Ridala kirik sel e maa­
aluse käigu abil Haapsalu lossiga ühenduses seisnud. Ükskord aga, kui trobikond röövleid 
või jooksikuid endid sel e maa­aluse käigu sisse tagaajajate eest ol a ära peitnud, ol a 
käiguotsad mõlemilt poolt suurte kividega kinnimüüritud ja röövlid olla sääl sees hirmsa 

otsa leidnud. Katoliku usu ajal seisnud kiriku  altari  peal 
kaheteistkümne apostli hõbedast kujud. Need ol a sõja 
ajal sisse pakitud ja altari all olevasse võlvistikku ära 
peidetud.
Lääne-Nigula kirik 
Taheti ehitada Lääne­Nigula kirikut. Et saada parajat 
ehituskohta ja pealegi veel ni sugust, mis Jumala 
meelepärast,  lastud  härjad lahti ning inimesed jälginud 
hoolega, kuhu härjad  peatuma  jäid. See koht pidi olema 
Jumala meelepärast ja sinna hakati ehitama kirikut. Kui 

kirik oma ilusa kõrge torni  pistis  üle metsatuka, hakanud Kuradil pahameel ja ta otsustanud 
sel e torni pealt purustada. Sel eks valinud Kurat hästi suure kivi ja võtnud viskamiseks 
parajat hoogu. Seal hakanud kukk laulma ja ehmatanud Kuradit ni , et ta pil anud kivid 
kogemata  maha. Kivid lennanud mitmeks tükiks. Üks tükk on praegu Võnnusaarel 
Läänemaal ja teine Vana­Jüri talu metsas Taebla vallas. Kivil, mis kukkunud 
Võnnusaarele, olnud isegi  Kuradi  näpujäljed. Lääne­Nigula kiriku torn jäänud ni  

puutumata.
Kirbla kirik 
Kõik kihelkonna elanikud soovinud, et kirik ehitataks nende kodukoha 
lähedusse. Kaua aega olevat arutatud ja nõu peetud, kuid keegi ei olevat 
oma nõudest taganeda tahtnud. Lõpuks palutud, et taevas ise annaks 
sel eks esimesel pühapäeval kas suure saju, tuule, tormi või mõnel muul 
iseäralisel  kombel  märku. Kui koitis esimene pühapäev,  Kasari  laiadelt 
luhtadelt lahkus udu ja päike keskhommikusse jõudis, hakati ootama igas 
külas tavalist märguannet. Just si s, kui päike oma tõusu lõpetas ja 
hakkas juba vajuma allapoole, kerkis päris ootamatult, ei tea kus kohalt, 
taevasse must kõuepilv ning seda täpselt  Lihula  aleviku kohal, kus sel 
ajal asus teadupärast pi skopiloss. Ni  kohe kui pilv nähtavaks sai, 
hakkas see suure ki rusega Kirblale lähenema. Jõudnud Kirbla mäe 

kohale, kostis pilvest kohutavaid kõuekärgatusi ja sähvis ni  palju välke, et kogu maailm 
paistis  olevat otsekui üksainus suur tulemeri. Si s aga lakkas äike silmapilkselt, pilv vajus 
tagasi Lihula kohale ja  kadus  ni sama järsku nagu oli tekkinud. Mõistes, et see oligi palutud 
taevane  märguanne, ruttas igaüks Kirbla mäele. Seal nägi igaüks, et  pikne  oli til ukesteks 
tükkideks purustanud  paraja  sauna suuruse kivi. See osutus ohvrikiviks, mil elt otsiti abi 
haiguste, nõiduste ja mitmesuguste teiste hädade vastu. Et olla asjas täiesti kindel, 
rakendati veel vankri ette, mil el oli kivikoorem, kaks paari härgi ja lasti loomi kihelkonna 
pi rides oma tahtmise järgi ringi li kuda. Härjad jäid seisma samale kohale, kus pikne oli 
seisnud oma hävitustöö. Nüüd hakati kohale, kus asus endine ohvrikivi, ehitama Kirbla 
kirikut.
Hanila kirik 
Hanila kiriku ehitamine pole kuigi ladusalt läinud. Mis päeval paika pandud, see öösel ära 
tassitud. Käidud si s Sõrves targa juures nõu küsimas. See õpetanud, et tuleb välja valida 
kolm musta härga, panna neile  koorem  järele ja saata omapead minema. Kuhu jäävad 
pidama , sinna tuleb hakata ehitama. Mõned verstad enne Virtsut jäänudki härjad väikesel 
künkal seisma. Seal hakatudki ehitama ja töö edenenud ka paremini.

Ehitustööde ajal antud vali käsk noor  neiu  kiriku seina sisse müürida. Sel e täidesaatjad aga 
otsustanud inimese päästa ja müürinud seina sisse hane. Sel est peale hakatud maakohta 

kutsuma Hanilaks.
Karuse kirik 
Kui vanal hallil ajal asuti Karuse kirikut ehitama, ei läinud töö 
kuidagi korda. Mis päeval valmis ehitati, kisti öösel maha. 
Loosse arvati  segatud  olevat vanakuri ise. Töölised tüdinesid ja 
juba taheti kiriku ehitus seisma panna, kui ootamatult ilmus 
kirikumeistri juurde keegi noor tüdruk ja  palus  end kiriku 
alusesse müürida. Si s ei saavat kurjad vaimud enam võimu 
kiriku üle. Järelepärimisel selgus, et tüdruk on väga 
jumalakartlik ja soovinud juba lapsest saadik end Jumala auks 
ohverdada. Tüdruk müüritud kiriku alusmüüri ja sel est ajast 
edenenud kiriku ehitus jõudsalt. Kui kirik sai katuse alla, 
pühitseti see ohvrimeelse neiu mälestuseks Püha Margareetele.

Karuse kirikul olnud vanal ahjal hõbedast kel ad. Sõja ajal, 
vaenlase pealetungi eel, võetud kel ad  tornist  maha ja vi dud vaenlase eest  peitu  Uplinna 
mäele ja lastud seal rabaauku. Rahu saabudes tahetud kel ad tagasi tuua, kuid ei ole neid 
enam sügavast rabast kätte saadud. Veel praegugi võivat jõulu, uusaasta ja jaanipäeva öödel 

nende kel ade helisemist kuulda.
Martna kirik 
Martna kiriku välismüüril on näha 
kolme kivist risti.  Rahvasuu  kõneleb 
nende  ristide  kohta järgmist: Vanasti, 
kui kirikut ehitatud, vajunud imelikul 
vi sil igal ööl see osa maa alla, mis 
päeva jooksul üles ehitada jõutud. 
Ehitajad  olnud meeleheitel, ei 
teadnud , mida teha. Üks vanaeit 

andnud nõu: toodagu kolm  Mardi  nimelist meest, joodetagu need vi naga  purju  ja müüritagu 
need elusalt kiriku müüri sisse. Tehtudki sel e nõu järgi. Sissemüürimise kohad märgiti ära 
ristidega. Nüüd olnud ka kuri võidetud ja ehitus vi dud ilma vahejuhtumiteta lõpule. Sel e 
sündmuse järgi olevat Martna endale ka nime saanud.

Ennemuiste olnud Martna kirik tornita. Ajad möödunud ja kirikule hakatud torni peale 
ehitama. Torn saadud valmis, aga see ei ole Vanakurjale meeldinud, et kirikule torn peale 
ehitati ja seega kirik paistab kõigile kätte. Tahtnud Saaremaalt kiviga torni maha visata, 
aga oh õnnetust! Lingupael läinud puruks ja kivi kukkunud Haeskasse maha, seega jäänud 
torn püsima. Vanasti igal jaanilaupäeva ööl põlenud sääl kivi al  raha auk. kui säält mööda 

minnes viskasid raudasja tul e, said raha. Ükskord tulnud  Haeska  teovaim Sinalepa mõisast 
kündmisest, tee läinud läbi kivi juurest ja parajaste põlenud rahaauk. Teomehel pole käes 
olnud muud midagi kui puust härjaike, visanud sel e tulesse, teisel  hommikul  leidnud mees 
tuleasemelt 30  kopikat   vaskraha . Oleks raudasi olnud, oleks hõbedat saanud, aga et viskas 

puust asja, sai vaskraha. 
Legende Haapsalu asutamisest 
Ül a  Paras

720 aastat tagasi, aastal 1279 andis 
Saare­Lääne pi skop Hermann I 
Haapsalule linnaõiguse. Sel est ajast 
on palju vett merre voolanud. 
Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et 

Vasakule Paremale
Vaatamisväärsuste legendid #1 Vaatamisväärsuste legendid #2 Vaatamisväärsuste legendid #3 Vaatamisväärsuste legendid #4 Vaatamisväärsuste legendid #5 Vaatamisväärsuste legendid #6 Vaatamisväärsuste legendid #7 Vaatamisväärsuste legendid #8 Vaatamisväärsuste legendid #9 Vaatamisväärsuste legendid #10 Vaatamisväärsuste legendid #11 Vaatamisväärsuste legendid #12 Vaatamisväärsuste legendid #13 Vaatamisväärsuste legendid #14 Vaatamisväärsuste legendid #15 Vaatamisväärsuste legendid #16 Vaatamisväärsuste legendid #17 Vaatamisväärsuste legendid #18 Vaatamisväärsuste legendid #19 Vaatamisväärsuste legendid #20 Vaatamisväärsuste legendid #21 Vaatamisväärsuste legendid #22 Vaatamisväärsuste legendid #23 Vaatamisväärsuste legendid #24 Vaatamisväärsuste legendid #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor minimaggnus Õppematerjali autor
Pikk ja põhjalik legendide kogumik Eesti vaatamisväärsuste kohta.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI

NOAROOTSI GÜMNAASIUM Elery Mitman KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha. Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ei saanud kaugemale visata, et ta

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Muistend vanapagana kividest

Vanapagana kivid Ähmja mõisa põllul , nii kui vanarahvas teab rääkida, olnud vana Eesti kants. Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud juba nii tiidsal minekul, et kivi kaude jooksnud.

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Rootsi ajalugu Eestis

midagi ei tea. Ei aita muud kui otsustada, et Rootsi asundused juba enne 13. aastasada tekkinud, siis ka Rootsi-külad sellest ajast pärit, ehk pisukese erandiga. Võimalik, et Rootsipää küla nimi Halljalas tahab tunnistada, et sinnamaale muiste Rootsi asundused ulatunud. Aja jooksul sulasid rootsi oaasides rootslased eestlastega ühte, eestlaste poolt kohale antud nime tulevale põlvele mälestuseks jättes, kuna suuremas hulgas üheskoos asuvad rootslased endid meie päevini alal hoidnud. Kuna rannaäärsed ja saarte Rootsikülad tingimata endiste Rootsi asunduste jälgedeks tulevad arvata, teeb Alatskivi ja Vastseliina Rootsiküla tekkimise küsimus enam raskusi. Võimatu oletada, et Rootsi asundused kunagi Peipsini ja Setu piirini ulatunud. Niisama ei tahaks uskuda, et ainult rootslased neis viimastes külades asunud. Ometi pean möönma, et mõni mõisnik niisuguse vägivallateoga orduajal küll ehk toime sai, Rootsi asunikka Eesti

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Muhu saar

Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas veest paistma saare kõig

Geograafia
thumbnail
8
doc

Referaat Vanapagan eesti rahvausundis

Võru I Põhikool Vanapagan eesti rahvausundis Referaat Võru 2009 Vanapagan Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte ja pikset. Huntide kartus viitab juttude tegelase sarnasusele kodukäijate ja külmkingadega, keda hundid murravad. Oskar Looritsa väitel tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi. Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi. Vanapaganatel käiakse külas (pulmas, ristsetel, katsikutel),

Kirjandus
thumbnail
1
odt

Vanapagan ja Suur Tõll

Vanapagan ja Suur Tõll Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad järele, nõe

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Rehepapp ehk november

IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K ­ Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A ­ Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning

Kirjandus
thumbnail
15
doc

Hiiumaa tutvustus

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev...................................................................................................................................... 5 II päev..................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.......

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun