Elektrivälja tugevus - elektrotehnika (0)

Sarnased õppematerjalid

11

pdf

Elektriväli

ELEKTROTEHNIKA Elektriväli,, elektrivälja j potentsiaal Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum  Elektriväli · Elektriväli on potentsiaalne väli · Liigutades elektriväljas laengut kulutatakse selleks energiat või saadakse energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k

Elektrotehnika

6

doc

Elektrotehnika

Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18

Elektrotehnika

2

doc

Elektrostaatika

1. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse antud taustsüsteemis seisvate laenguga kehade elektrivälja. 2. Elektrivälja antud punkti väljatugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q , kus F-Elektrijõud (N); q-proovilaengu laeng(c); E-Elektrivälja tugevus antud väljapunktis(N/c) Kui välja tekitav punktlaeng on positiivne, siis tema elektrivälja tugevus on suunatud temast eemale. E=kq/Er(ruudus), kus q-punktlaengu laeng(c); E-punktlaengu elektrivälja tugevus kaugusel r punktlaengust(N/C) r-kaugus punktlaengust(m) 3. Kui ühes ja samas ruumi piirkonnas tekitavad elektrivälja mitu laetud keha, siis kõigi elektriväljade väljatugevused liituvad selles punktis vertikaalselt. E=E1+E2+E3 4. Elektrivälja jõujooneks nim sellist mõttelist joont, mille igasse punkti tõmmatud puutuja

Füüsika

1

odt

ELEKTROSTAATIKA

2 F ­ laengutevaheline jõud (N), q1;q2 ­ laengud ©, r ­ laengute vahekaugus (m), k ­ võrdetegur vaakumi jaoks 3. Mida näitab suhteline dielektriline läbitavus? Tähis Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda elektrijõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis. Tähis (epsilon). 4. Mis on elektrivälja tugevus? Definitsiooni valem ja ühik. F N Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Valem: E= Ühik: 1 q C N 5

Füüsika

5

rtf

Elektriväli, Magnetväli

(l ­ ühine pikkus) kehtib: r , F F E= B= Välja kirjeldab elektrivälja tugevus (E-vektor) q Välja kirjeldab magnetinduktsioon (B-vektor) I l SI ühik 1N/C (njuuton kuloni kohta) = 1 V/m - volt meetri SI ühik tesla 1 T = 1 N/(A m) - njuuton ampri ja meetri kohta kohta Punktlaengu q1 väljatugevus teise punktlaengu q2 asukohas Sirgvoolu I1 magnetinduktsioon sirgvooluelemendi I2 l

Füüsika

11

doc

Füüsika eksam

pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga. k-võrderegur k=910 9 Nm2/C2 F-punktlaengute vahel mõjuv jõud F= k q1 q2 /r2 Elektrostaatiline väli on paigalolevaid laenguid ümbritsev väli. Tema jõuparameetriks on väljatugevus , mistõttu väli loetakse määratuks, kui on teada igas ruumipunktis. Väli on pidev, ühes ruumis võib neid olla mitu, ei oma seisumassi, omab kas nulli- või valgusekiirust Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/qo qo ­ positiivne ühiklaeng, F-ühiklaengule mõjuv jõud. [E]=[N/C] 58. Ekviptentsiaalpinnad ja jõujooned. Superpositsiooni printsiip. Superpositsiooniprintsii: Väljatugevused liituvad geomeetriliselt. Kui väljas tekib mitu punktlaengut, siis E=E1+E2+E3+En Jõujooned on mõeldavad jooned elektriväljas, mida mõõda püüab liikuda sellesse välja asetatud keha

Füüsika

1

docx

Füüsika teooria

isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 2)Coulombi seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Valem: F=kq 1 q2/Er2 Elektriväli: on laenguid ümbritsev mateeria, millel pole massi, värvust, lõhna jne. Kuid teatud hulk energiat, mille arvel võib väli teha tööd- nihutada teisi laenguid. Täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid: 1)elektrivälja tugevus E-jõud, millega väli mõjutaks ühte kulonit antud punktis. Vastav definti.valem: E=F/q, siit tuleb E ühik: 1N/c. 2)välja suund-ühtib pluss laengule mõjuva suunaga E ja F on vektorid, millel on kolm omadust:arvväärtus, suund ja rakenduspunkt.3)välja kuju-näidatakse joonistel jõujoonte abil. Jõujooned näitavad: a)väljasuunda, mis ühtib jõujoone puutuja suunaga. B)välja tugevust-mida tihedamalt jõujooned seda tugevam on väljatugevus

Füüsika

70

docx

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust.

elektrilaengute algebraline summa jääv.  Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektrivälja jaoks. ⃗ F V Valem: ⃗ E= Mõõteühik Si süsteemis: 1 q0 m Elektrivälja jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugevuse vektor on puutujaks. Jõujooned lähtuvad positiivsest laengust ja lõpevad negatiivsetel laengutel. Superpositsiooniprintsiip: Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud

Füüsika

Kommentaarid (0)