Elektriväli, jõujooned, dielektrik, välja tugevus (0)

Elektrivälja põhiomadus on mõjutada teisele kehale jõuga ilma, et otsest kokkupuudet vaja oleks
Selleks, et leida välja tugevust mingis punktis tuleb asetada sinna proovilaeng q0 ning mõõta temale mõjuv jõud F. Def : Elektrivälja tugevuseks antud punktis nim sinna asetatud proovilaengule mõjuva jõu ning proovilaengu enda jagatist. Elektri välja tugevuse tähiseks on E. F – Jõuf. Q0 – proovilaeng. Mõõtühikuteks on 1 V/m ja 1 1 N/C
Elektri välja suund on positiivsest laengust eemale ja negatiivse laengu poole.
Välja tugevus sõltub 1)laengust - mida tugevam laeng, seda suurem on elv tugevus 2)kaugusest - mida kaugemale laengust, seda nõrgemaks läheb el väli. Üldsiselt on el v tugevus on küllaltki suur suurus. E=k*q/r2.
El välja jõujooned on mõttelised jooned mille puutuja siht ühtib el välja tugevuse suunaga antud punktis.
Kui el väli satub dielektrikuse, siis ta nõrgeneb. Seda nõrgenemist väljendatakse mõistega dielektrilne läbitavus. Kui vaakumis on el välja tugevus E0 ja asetades samasese punkti di elektiku ning sel juhul on el välja tugevus samas punktis E siis di elektrilne läbitavus leitakse kui elektrivälja tugevus vaakumis jagatakse el välja tugevusega di elektrikus. ɛ = E0/E. ɛ - di elektriline läbitavus. E el v tugevus dielektrikus. E – elektrivälja tugevus vaakumis. Mõõtühik puudub ja antakse tabelites ainete järgi. Dielektrikuks võib olla nt kumm , klaas või õhk.
Elektriväli metallides – Metallides saavad viimase kihi elektronid vabalt liikuda . Kui tekitame metallis el välja siis liiguvad vabad elektronid + pooluse poole. Seetõttu tekib metallis lisaelektriväli mille suund on vastupidine välise el väljaga. Saab näidata et lisa el väli ja väline el väli on arvuliselt võrtsed. Seetõttu E1 + E2 = 0. Näited : raadiolained metalli ei levi ( helistamine liftis). Kasutamine : el signaalidega traadi korral, ( internet ja televisoon, et ta ei muutuks antenniks, ümbritsetakse ta varjesukaga ja väline el väli ei pääse ligi)