Tugevus, plastsus ja löögisitkus. (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Materjaliteadus - Tehnomaterjalid

1 Hindamata

Materjal
b, mm
t, mm
S0, mm2
L0,
mm
Fmax,
N
Rm,
MPa
Fp,
N
Rp,
MPa
LL,
mm
A, %
E,
GPa
ρ,
g/cm3
Rm/ρ
Kasutusala
Teras C20
20
2,9
58
80,0
19040
328±10
14572
251
90,8±2
(117,57)
14
(47)
210
7,8
42
Rasketööstus, konstruktsioonid
Komposiit II
10
4,0
40
50,0
11600
290±10
10410
260
52,72
5
50-70
2,1
138
Lennuki-, raketitööstuses ja spordiriistade valmistamisel
Komposiit X
10
4,0
40
50,0
14538
363±10
14443
361
53,17
6
30-50
2,1
173
Polüestervaik
10
3,0
30
50,0
969
32±2
-126
-4,2
50,88
2
2-4
1,1-1,6
29
Septikute valmistamisel,
klaasiriide lamineerimisel
ABS
10
3,0
30
50,0
2669
89±5
(35-56)
2247
75
78,47
57
1,0
1,05
85
Tööstusmasinate katted,
autotööstus, elektroonika
PMMA
10
4,0
40
50,0
3064
77±5
2818
70
55,90
12
1,0
1,18
65
Läbipaistvust nõudvate toodete valmistamisel

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 22 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

keiuuuu Õppematerjali autor

Tõmbetugevuse katse tulemuste tabel.
Tehnomaterjalid Praktikum 1 tulemuste tabel. Materjalide mehaanilised omadused.

tehnomaterjalid praktikum teras C20 plastid PMMA ABS komposiit X komposiit II polüestervaik tõmbetugevus

Sarnased õppematerjalid

doc

Tehnomaterjalid praktikumi aruanne 1

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11, rühm A Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsiooni materjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda:  Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata võimalik kasutusala.  Metalset

tehnomaterjalid

doc

Tõmbeteimide katsetulemused

Tõmbeteimide katsetulemused Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL , A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80 19,040 328 14,572 251 117,57 47 210 7,8 42 Poldid ja seibid Komposiit II 10 4 40 50 11,600 290 40,410 260 52,72 5 193 8-45 1,5-1,8 Komposiit X 10 4 40 50 14,538 363 14,443 361 53,17 6 242 Polüestervaik 10 3 30 50 0,969 32 -0,126 -4 50,88 2 2-4 1,1-1,6 29 Auto kere remontimine ABS 10 3 30 50 2,669 89 2,247 75 78,47 57 0

tehnomaterjalid

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.

Masinatehnika

xls

Rühmitamine kodus

Keskmine koguhulgast saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 (blank) 103 41,04761905 108 208,2 123 134 109 160 120 110 65 108,6956522 114 92,22222222 116 133,3333333 157,1428571 195,4545455 133,3333333 118 160 123 220 230 126 200 131 155 134 78,28185328 119,6112311 142 187,5 140 143

Statistika

doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................

Masinatehnika

xls

Ökonomeetria Labor 8 VIF(2011)

Labor 8 Multikollineaarsuse kindlakstegemine - VIFj MS.0151 Ökonomeetria 2011 Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlasktegemiseks leitakse varieeruvusindeks ehk dispersiooni mõju faktor VIF j (Variance Inflationary Factor). Varieeruvusindeks näitab argumendi mõju regressiooniparameetri hajuvusele. 1 VIF j= 1- R 2 j kus Rj2 on determinatsioonikordaja, mis on leitud sõltumatu muutuja X j (R2 leidmiseks teostada regressioonanalüüs, kus sõltuvaks muutujaks Y on uuritav X j) ja ülejäänud sõltumatute muutujate Xj vahel. Kui VIFj > 10, siis tuleb selline sõltumatu muutuja Xj eemaldada. Ülesanne Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlakstegemiseks leida varieeruvusindeks VIFj. Andmed on esitatud töölehel nimega "and

Ökonomeetria

pdf

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

Puidu survetugevusscltub puidu niiskussisaldusest. Mida suwm niiskussisaldus,seda veiksemsurvetugevuson puidul- Puidutihedussdttubniiskussisaklusest. Mda niiskem puit, sedasuwemtihedus 2. Puidu positiirsed ia neeatiivsedomadusd.Kasutamineehituses- Positiivsedomadused:kergekiittesaadavus, hdlbustCrddemine, soojapidav,sitke, hea viilimusega,kuivas kliimas viiga ptsiv. Negatiivsedomadused:kergestis06iv, htgroskoopne,omadustehheterogeelme; niiskussisaldusemuutumisegamuutrwadoluliselt tugevus,m66tmdja soojapidalus; omadusimdjutavadkasvuved;puitu kahjustavadrttdvikudja mzidanikud. Ehitusesv6ib puitu ka$fada vliiksematekandekonstrulcsioonide (seinad,lad,p6randad, katused)valmistamiseks,vfis- ja sisvoodriks,viimisdusmatedaliraka p6randal'puidust saabvalmistadarddusid,piirdeaedu,ka aknaidja liiste jne. Kasutatudkirjandus:Loengukonspekt Ehitusmatedali{ L-Raado o l o o 6 cr ' r| * .o c..l

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid