Kristina Šmigun on 1 inimene 2%-st elanikkonnast, kes tegi selle ära. Kristina võitis oma sportlaskarjääri jooksul Eestile ja iseendale mitmeid medaleid, millest kõige tähtsamad on 2 olümpiakulda ja üks hõbe. Tal olid kindlad eesmärgid, enesedistsipliin, õiged eeskujud ning unistused, mille ta raske töö ja vaevaga ellu viis. Tänapäeval võib tunduda, et mis see jooksmine, palli viskamine või suusatamine nüüd ikka on, et see on lihtsalt sport, kuid tegelikult on tippsport hoopis midagi muud, kui paljud inimesed arvavad. Kristina Šmigun on oma elululooraamatus jutustanud Jaan Martinsonile oma elust loo, kuidas üks väike tütarlaps otsustas saada tasemel suustajaks, lihtsalt sellepärast, et ta tahtis ning missugused takistusi ning helgeid hetkeid ta sel raskel ja pikal teel kohtas. Tippspordil on palju häid kui ka halbu külgi. Kristina Šmigun on oma päevikusse kirjutanud 12.aastasena: „Äratus. Läksime oja äärde pesema. Tegime metsatööd
DOPINGU KASUTAMINE TIPPSPORDIS ON LUBAMATU Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping aitab kaasa tulemuse saavutamisele. Mida parema tulemuse sportlane saavutab, seda suurem summa talle arvele tilgub. Sport on muutunud raha teenimise allikaks. On öeldud, et sellest hetkest, mil mängu tuleb raha, kaob ka eetika. See on peamine põhjus, miks kasutatakse dopingut. Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning viib ebavõrdse võistluseni dopingut manustavate ja nii-öelda puhaste sportlaste vahel. Dopingukasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid või kui ta kasutab või on kasutanud keelatud aineid või võtteid .Iga sportlane kan...
Tartu Ülikool TREENING JA TOITUMINE Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Tippsportlased ja toitumisprobleemid.......................................3 Tervisesportlased ja toitumisprobleemid...................................5 Valed arusaamad õigest toitumisest...........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne...
maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Spordil on väga erinevaid definitsioone : tegevuses kui sellises peavad sisalduma: võistlus, reeglid, institutsionaalsus ja füüsilis- psüühiline pingutus, mis omakorda võimaldavad eristada kolme spordi tasandit: tippsport, võistlussport ja harrastussport/tervisesport. · Tippsport- sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. · Tervisesport- liikumisharrastuste alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist. Spordi ajalugu · Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. · Spordiga on olnud võimalik tegeleda, kui esmaste eluvajaduste rahuldamisest aega
Siiski jäävad nad mäekõrguselt alla näiteks Tiger Woodsile või mõnele teisle rikaste sportlaste edetabeli tipus figureerivale atleedile. Tuues näidet Eestist, võib mainida üsna tundmatut võrkpallurit Pavel Kruzajevit, kellele mõned hooajad tagasi TTÜ võrkpalliklubi ainuüksi ühe mängu eest kümme tuhat krooni maksis. Sport, mis algselt olnud mõndadele inimestel hea eneseteostamise võimalus, on õnneks rahvaspordina veel mingil määral säilinud. Tippsport on aga iga päevaga järjest enam äriks muutumas. Vana hea kultuure osa seevastu kahjuks tasahilju kadumas. Kihlveopettused, kokkuleppemängud, leegionäride näol tiimi tugevdamine ja muu säärane on kujunenud tänapäeva spordis peaaegu, et möödapääsmatuks ja äärmisel oluliseks osaks. Aitäh, tippsport, et oled ühe kultuuriharu peaaegu hävitanud ja selle sujuvalt äriks pööranud. Aitäh!
Sport - kas kultuur või äri? Sport on tänapäeval üks paljudest ajaveetmis võimalustest, mida harrastavad miljonid inimesed üle maailma. Sport haldab suures valdkonnas erinevaid alasid, kus peaks iga inimene leidma midagi, millega talle tegeleda meeldib. Inimeste jaoks on sporti kas hobi, enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks ehk tippsport. Sellest tekib küsimus, kas sport on siiani üks kultuuri osa või on muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö
Sportimise keskkond ehitatakse võistlusreegleile vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt kergejõustikus ja jalgpallis. Sisevõistluste jaoks ehitatakse võimlaid, ujumisvõistluste jaoks ujulaid, jalgrattavõistluste jaoks velodroome. Spordiga kaasnevad nähtused Spordi kaasnähuks on doping, mille levik on suurenenud koos võistlustel antavate auhindade kaalukusega. Mõnel spordialal esineb sageli vigastusi.Võistkondlik tippsport on suurel määral äriline, kus sportlased on ühtlasi müügi ja ostu objektiks.
Sport-kultuuri osa. Mõelgem, mis juhtuks, kui võtta inglastel ära kriket, leedulastel korvpall, uusmeremaalastel ragbi, hispaanlastel jalgpall või norralastel suusatamine? Kas pole nii, et sel juhul kaotaksid nad olulise osa rahvuslikust kultuuriidentiteedist? Ning igaüks võib ise lisada, millest ei loobuks mingi hinna eest eestlane. Me räägime tippspordist, tervisespordist, lastespordist. Tippsport pakub tunnet, tervisesport pakub tervist, lastesport pakub lootust. Või siis teisest küljest vaadatuna -- riikliku tähendusega spordist, kommertsspordist ning igamehespordist. Riikliku tähendusega sport kaunistab riiki, kommertssport kaunistab kellegi rahakotti, igamehesport kaunistab tegijat ennast. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga.
Spordifüsioloogia Arnold Sanglepp Sport Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist.
ka naised. Spordialasid on kümneid kordi rohkem kui tollal. 21. sajandil ei loe inimese seisus, vaid sportlikud tulemused. Kui sportlane on ette antud normi täitnud, siis on tal pilet olümpiale lunastatud. Spordis liiguvad kõrged summad. Kindlustatakse mõne tipus oldud aastaga oma tulevik. Parimaks näiteks on Aafrikast pärit pikamaajooksjad, kes elavad muidu vaesuses. Neid motiveerib kõva treening, kuldmedal ja muretu pensionipõlv. Tänapäeval on tippsport saavutanud ülima taseme, rekordeid purustatakse pidevalt. Olümpiamängud on kõige tähtsamad spordisündmused, mida jälgivad sajad miljonid inimesed. Teatrist arenesid aegade jooksul välja veel mitmed zanrid. Lisaks spordile, võivad ka naised tänapäeval laval üles astuda. Menukad on antiikajast pärit näidendid ning mõeldakse ka uusi välja. Tehnika pidevale arengule on nüüdseks ,,kolitud'' lavadelt filmidesse
Paljud abinõud nakkushaiguste vältimiseks ja tõrjeks säästavad inimesi epideemiatest. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumie, võrk-, korv- ja jalgpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. SPORDI JA HÜGIEENI SEOS
saab ka hinde, et lihtsalt üritad terve tee joosta. See õpetaja vihkab nõukogude ajas kinni olevaid õpetajaid, kes lapsi piinavad ja tema oskab alati arvestada nõrgematega, kellel ei olegi eeldusi intensiivselt spordiga tegelda. Samas need, kes on sporditegemisest huvitatud, kellel on füüsilised eeldused, saavad oma mahvi täiega kätte. Eelnevas jutus oli kehalise kasvatuse ja sporditegemise kohta väga palju üllast ja kiitvat juttu aga ka natuke oli juttu selle varjukülgedest. Tippsport on kindlasti asi, mida ma kõige paremagi tahtmise juures väga tervislikuks tegevuseks ei pea. Tuletame meelde Erika Salumäed, kes sai enne neljakümneseks saamist infarkti. Alles hiljaaegu kirjutati lehes Andres Operi jalavigastusest. Minu emal on töökaaslane, kelle mõlemad vanemad surid väga noorelt infarkti tagajärjel (ema 42 aastaselt, isa 44 aastaselt), sest nad olid tippsportlased kergejõustikus. Sirje (nimi muudetud), nende tütar ütles,
Sport äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest
Oo, sport, sa oled raha Sport on tänapäeval väga laiaulatuslik teema. Suurem osa inimesi teeb sporti, olgu selleks siis tippsport, tervisesport või tugitoolisport. Mõned inimesed tegelevad korvapalliga, mõned jalgpalliga, teised aga jällegi suusatamise ja kergejõustikuga. Spordi liike on tohutult palju ja ma usun, et igaüks leiab endale sobiva ala. Samuti on spordi tegemiseks palju erinevaid põhjuseid. Kas sporti tehakse siis pigem raha pärast või on selleks mingeid muid põhjuseid ? Ma usun, et suurem osa inimesi teeb sporti selleks, et ennast vormis hoida, samuti kaalu jälgimiseks. Ka mina teen sporti nendel põhjustel. Kuid lisaks sellele, et inimesed teevad sporti enda jaoks, tehakse sporti ka tipptasemel, millega kaasneb ka raha teenimine. Nende inimeste jaoks on see töö ja nad peavad seda suureks karjääriks. Ma arvan, et on tore, et inimesed pingutavad ja annavad endast kõik, et võita ja tuua kuulsust ...
Nende teemade uurimine peaks andma ülevaate, et kuigi tugevad rahalised ressurssid on eduka sporditegemise aluseks, ilmnevad seejuures mitmed probleemid, mis eelkõige just eetiliselt spordile sobimatud on. 3 1.Sport ja reklaam Sponsorlus on tippspordi lahutamatu osa. Sponsorite raha, teenuste, kaupade või teiste hüvede eest saab sportlane treenida, võistelda ja teiste vajalike asjade eest tasuda. Samas on tippsport suurepärane võimalus firmadel end reklaamida ja tutvustada. Sest spordi abil jäädakse tarbijale meelde kui usaldusväärne ja eetiliste põhimõtetega firma. Sponsorlus on kasulik nii sportlasele kui ka sponsoreerivale firmale. Mõlemad peavad endast pisut andma ent vastu saadakse tohutud võimalused. Kuid milles seisneb probleem? Kui vaadata sportlase ja firma seisukohast, siis probleeme pole, kui aga lähtuda spordist
Kuidas defineerida rekreatsiooni? ,,Dictionary of Sociology" järgi on see mistahes vabal ajal üksi või ühiselt tehtav tegevus, mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevuse kui sellisena, mitte aga loodetava tasu või hüvitise pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid tegutseja enda arusaamas, miks see tegevus ette võetakse seega mõtteviisis. Klassika ja uuendused ,,Kas tipptasandile jõudmine algab harrastusest või mõjutab tippsport hobi valimist," küsib Tallinna ülikooli professor Kaarel Zilmer retooriliselt. Ning vastab ise, et mõlemad võimalused on reaalsed. Vaatleme neid eraldi. Kui on harrastajaid, tehakse ka võistlusi, kui on võistlusi, lihvitakse tehnikat ning saavutatakse seeläbi paremaid tulemusi. Ja vastupidi kui Veerpalu tõi kulla, leidus korraga paljudes eestlastes annus suusalembust, Veerpalu triumf innustas ka neid suuskadele asuma.
Tuleb investeerida rohkem laste haridusse ja tervisesse ning, tõepoolest, tänapäeva lapsed on targemad, kui me arvame. Võibolla tuleks ka laste poolt algatatada liikumisi tervete eluviiside kaitseks, koolitingimuste ja kodude kaitseks. Mida te arvate spordist? Minul on olnud erinevaid spordialasid, millega ma olen kokku puutunud, nagu näiteks suusatamine ja pallimäng, milles ma olen omal ajal saavutanud mingeid kohaliku tähtsusega tulemusi. Aga tänapäevane tulemussport tippsport on juba professionaalide küsimus. Igale tavainimesele on sport maast madalast hädavajalik ning see peaks olema ka kooliprogrammide üks osa. Õppurile peab looma võimalusi sporti teha, eriti tänapäeval, kus moodne tehnoloogia paneb noort huvituma ekraani taga istumisest, mis sisaldab suuri ohte. Liikumiseks tuleb jätta alati rohkem ruumi. Sport on igaljuhul kasulik kõigile. Mida peaksid noored oma tervise hoidmiseks veel tegema, peale spordi? No just, üks asi on sport ja liikumine
2 Mis on sport. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti, kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Kogu maailmas harrastatakse kõige rohkem kergejõustikku, jalgpalli, korvpalli, poksi, võrkpalli ja ujumist. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused.
võidukad olid raskejõustiklased (wikipedia.org). Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on? Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti, kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik 6 külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Kogu maailmas harrastatakse kõige rohkem kergejõustikku, jalgpalli, korvpalli, poksi, võrkpalli ja ujumist. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed
Doping 2008 Dopingu puhul näib pikaks ajaks jäävat nii, et need, kes tegelikku seisu täpselt teavad, ei räägi, need aga, kes nüanssides ei orienteeru, teevad vastukaaluks kõva häält. Misjärel need, kes teavad, kipuvad arvustama kõva hääle tegijaid, kuid milles asi ja kuidas, jääb ikka selgusetuks. Milleks dopingut pruukida, see on küll teada - et tulemused oleksid paremad, rekordid sünniksid ja medalid tuleksid. Kõik lihtsad asjad on siiski keerulised. Üks asi on, mida teavad dopingust atleedid, treenerid, mänedzerid, teine tera, et arste pannakse kutse-eetikat silmas pidades proovile. Kui harjutava atleedi organismis langeb testosterooni tase ja jätkates võib tekkida ohtlik ületreenitus, siis ongi tegu juba haigusega. Arstide püha kohus on ravida haigusi, kimbutavad need siis pinguli lihastega sportlasi või lihtsurelikke. 8. augustil Tour de France´ist ajendatuna lahvatanud dopinguskandaal ning prantsuse ja austraalia arstide d...
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ...
Nt kirjanikud, kõnemehed 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamine. Nt matemaatikud, füüsikud 3. Ruumialane intelligentsus hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine. Nt tippsport 5. Muusikaline intelligentsus muusika mängimine kui ka loomine ja kuulamine 6. Personaalne intelligentsus 1)interpersonaalne ehk isikutevaheline need, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda 2) intrapersonaalne ehk isikusisene oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. Mida paremini tunnetame teisi seda kõrgem interpersonaalne intelligentsus, mida paremini
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone...
Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk-, korv- ja jalgpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olumpiamängud ja maailmameistrivõistlused.(http://et.wikipedia.org/wiki/Sport) 1.1 Kehaline aktiivsus
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja ...
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
iseenda ja oma perekonna eluloole. Kuidas kasvatati siis, kui mina laps olin? Kas minu vajadustega arvestati? Traditsioonide austamine ja kokkupõrked traditsioonidega ei tohi muutuda laialivalguvaks õhkamiseks: ,,Kui mina veel noor olin, oli kõik parem!" ega üldistavaks hukkamõistuks moto järgi: ,,Mina tahan kõik teisiti teha!" või ,,Sinul peab paremini minema kui minul!". Kasvatusest võib saada n.ö. tippsport, stress, mis mõjutab isegi neid vanemaid, kes sellest teadlikult hoiduda püüavad. Nii võivad lapsed muutuda objektideks ja peegelpiltideks, kel 4 tuleb välja elada elu need tahud, millest nende vanemad ilma jäid. Teinekord jälle rõhub vanemat mõni tema enda lapsepõlveaja luupainaja nii rängalt, et ta ei suuda järjekindlalt talitada. Tagajärjed näivad olevat paradoksaalsed: samal ajal kui paljud vanemad mõistavad vabadust
Kriitikud püüavad seda demonstreerida erinevate spordi mudelite (liikide) alusel. Kooli kehalise kasvatuse ja koolispordi funktsioon on pôhiliselt vaid kehaline arenemine ja kompenseerumine, mis on tulevase tööalase kvalifitseerumise aluseks. Toetatakse arvamust, et sport on vaid vabaaja ajaviide, mis ei ole seotud tööga ja inimese eneserealiseerimisega. Tippsport on turundusliku utilisatsiooni printsiipide vahendajaks. Spordiklubid muutuvad ärikompaniideks, sportlasi käsitletakse kui kaupa. Laienenud on tarbijale suunatud suhtumine ka üldrahvaliku vaba aja spordis. Vaba aja sport on suunatud tööjôu taastamisele, mis leiab aset nii klubides kui ka väljaspool neid. Samuti on selle ülesandeks tööl tekkivate pingete kompenseerimiseks. Töökoha sport on suunatud vahetult töö ajal tekkiva pinge kôrvaldamiseks ning
a 30. novembri üldkoosolekul vastu võetud arengukavast ja tegevussuundadest aastateks 2006-2010. Sport Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Ajalugu Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest
) see on nagu üks asi (.) ee (.) seal ei (.) oleks tarvis suuremat selgust vaieldamatult (.) aga et edasi minna (.) ma kujutan ette et on tarvis väga tõsist diskussiooni ühiskonnas üldse (.) selle teema üle (.) on tarvis teadvustada dopingukasutuse probleeme üldse (.) ee (.) väga palju liigub igasuguseid juttusid mida ei ole kontrollitud loomulikult (.) alates jõusaalidest fitnessklubidest kus=iganes kasutatakse rahvaspordi pool (.) see on see tervise rahvatervise pool (.) üks asi on tippsport mis ühele võibolla on elukutse teisele võibolla lihtsalt meelelahutus (.) aga: aga rahvaspordi pool ee peab üldiselt tõsise sellise noh küsimärgi alla ka noh rahvatervise tervikuna (.) ja kui need on kõik ju ravimid mida kasutatakse ee (.) ravimid on mõeldud inimese tervise parandamiseks ravimiseks (.) aga kui ravimit ei kasutata sihtotstarbeliselt vaid oma sportlike tulemuste parandamiseks siis järelikult on siin mingisugune koht (
edasi valkude ehitust käsitlev info. Osa valkudest (väga oluline osa) on nn ehi- informatsioonile tusmasinate rollis st need molekulaarsed masinad (ensüümid ehk bioloogilised katalüsaatorid) suudavad teisi molekule kindlate reeglite alusel kokku panna või muuta. Nii osalevad valgud näiteks süsivesikute, rasvade, aga ka teiste valkude valmistamisel. Ensüümide väikesed erinevused inimeste vahel kajastuvad nende Tippsport baseerub loodavate produktide erinevustes (ja produkti loomise kiiruses), nagu näiteks valikul silmavärvi määrav pigment või lihases kontraktsiooni kiirust määrav struktuur, ühes ajaühikus tööks vabastatava energia hulk jne. Seetõttu piisabki individuaal- sete tunnuste edastamiseks, kui DNAs talletatakse vaid valke puudutav info. Kõi- kide meie ensüümide ja retseptorite unikaalsed võimed kajastuvadki summaarselt Ka andekas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
