Television Television is the most common way to spend free time. Although everyone watch TV, they still have different opinions about it. I think TV helps people to be closer to news or other important incidents. Especially now when there's a economic crisis everywhere and people wants to know what's happening around them. TV also helps you to relax easily. It is a lot of fun to watch TV and have a beer with your friends. TV also helps to take up a new topic to talk about. Some TV programmes are very educating and help students with their school work. My favorite TV programmes are political talkshows. They help me to be more critical to provocations. But watching TV all day long is not healthy. It can really affect your eyes. The most annoying thing about television is that the TV companies show more commercials than programmes. Also there is too much violence and sex...
Televisioon Televisioon edastab uudiseid,spordisündmusi,draamasid,vaatamänge,joonis-ja nukufilme ning reklaame. Mõni programm aitab õppida,aga mõni on lihtsalt meelelahutuseks. Arenenud maailmas on peaaegu igas kodus vähemasti üks televiisor. Ka vaesemates riikides kasvab kiiresti televiisoriga kodude arv. Pilt signaaliks Nii nagu harilik kaamera,kogub ka televisioonikaamera liikuvalt stseenilt valgust.Kaameras on valgustundlik seade,mis muundub valgusmustri elektrisignaalideks. Helid lisatakse signaalile hiljem. Signaal uuesti pildiks Sinu televiisor lahutab signaali punaseks,roheliseks,siniseks signaaliks ja helisignaaliks. Nendest signaalidest teeb televiisor uuesti liikuva pildi ja lisab sellele heli. Signaal tuleb sulle koju Televisioonisignaal saadetakse sinu televiisorisse raadiosignaalina tehiskaaslaste (satelliitide) või maa-aluste kaablite kaudu. Sinu televiisor saab signaali...
Eesti televisioon Tuleb tõdeda, et osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur
Televisioon Meedium "Kaugnägemine" Elektroonilise teabelevi vorm. Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks
EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguselts...
TELEVISIOONIS NÄIDATAV VÄGIVALD PÕHJUSTAB KURITEGEVUST Kaasaegses infoühiskonnas on meedial väga suur tähtsus. Noored vaatavad televiisorist palju filme. Enamikes filmides on seos vägivallaga. Kurb, et väikelastele mõeldud multifilmides näidatakse vägivalda ja kurjust. Alles hiljuti avas 18-aastane Soome koolipoiss tule oma kaasõpilaste pihta. Hukkunute hulgas oli ka kooli dirketor. Kurjategija viidi raske peahaavaga haiglasse, kus ta hiljem suri. Pärast selle juhtumi kajastumist Eesti Televisioonis võtsid politseinikud Tallinna ühest keskkoolist kaasa abituriendist noormehe, kes Internetis Soome kooli veresauna tunnustas ja mitmes blogi sissekandes relva ostuks abi palus. Ta tunnustas tapatöö korraldanud nooruki teguviisi heaks ja kiitis teda oma põhimõtetes kindlaks jäämises. Tallinna kooli noormees sai televisioonis näidatud koolitulistajalt julgust juurde. Eesti telesaadetes "Raport", "Krimi" näidat...
Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid ja info avaldavad mõju meile kõigile olenemata meie vanusest. Meedia mõju võib olla kahesugune ühelt poolt pakuvad massiteabevahendid meile üldkultuurilist ja vajalikku teavet ja mõjuvad sealjuures arengule positiivselt, teisalt kajastab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed ei suuda kriitiliselt hinnata
Televisioon on näts silmadele Televisioon on muutunud lahutamatuks osaks meie elus. See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust.
Kahjuks või õnneks on praegu maailmas riike , kus elanikkond ei saa endale internetti ega televisiooni lubada , kuna kogu raha kulub eluks vajalikule söögile ja elamispinnale. Kui hoolega mõelda , siis on see hea kuna nendes riikides on raske propagandat edastada , kuid see on siiski võimalik. On kahju , et neil inimestel puudub võimalus aimu saada , mis tegelikult toimub. Arvan, et kui internet ja televisioon inimkonnalt ära võtta , oleksime suhteliselt abitud. Kuigi meile jääksid teised suhtlemise võimalused , oleks olukord siiski raskendatud , kuna teavet ei saaks nii ruttu kätte ega kasutada . Erinevaid rahvusi ühendab internet ja televisioon , kuna need on kõige kiiremad kultuuri edastamise vahendid. Arvan , kui maailmalt võtta ära need kaks suhtlusvahendit , millega inimesed juba harjunud on, oleks erinevate rahvuste vahel veel suurem lõhe.
vaid see on kõigi eestlaste pilkamine. Teleprogrammi koostajad teadsid, mis tagajäried saatega kaasnevad. Vaatamata sellele otsustati saade ekraanile tuua ning raha teenida inimeste naiivsuse ja nõrkustega. Kuid mindud on veel kaugemalegi, pilke objektiks oleks peaaegu saanud laste fantaasia ning uskumused. Kevadel kogus tuure tüli kahe kodumaise telekanali vahel. Probleemi aluseks oli saade ,,Täna õhtul Leo Põld". Televisioon kolm tahtis anda kunagise lasteekraani ,,Kõige suurem sõber" tegeleaskujudele uue pilkava rolli. Kuid ETV ei nõustunud sellega. Seega saade ei jõudnud ekraanile vaid kohtusse. Eelmainitud saated näitavad, et tänapäeva televisioon on kaup ning teadagi ostjate saamiseks on vaja muuta see konkurendi võimeliseks. Meie riigikanal Eesti televisioon ei toimi siiski selle nimel. Programm on eeskätt mõeldud inimestele, kes ei näe televisiooni
Kogu meie elu keerleb ümber tehnika. Neid päevi, kus me pole kasutanud ühtegi seadet, pole praktiliselt olemas olnudki. Mõned arvavad, et inimkond on tehnikast liiga sõltuv, enamik aga nõustub, et see on teinud elu palju lihtsamaks ja meeldivamaks. Üks põhilisi teabekanaleid on tänapäeval siiani televisioon, mis arenes eriti hoogsalt 20ndatel aastatel. Televisoon sai ruttu rahva lemmikuks ja aitas sisustada vaba aega. Plahvatuslikult on aga arenenud Internet. Viimase kahe aastakümne jooksul on see kasvanud mõõtmatuks, võib öelda, lausa teiseks maailmaks, mis ühendab meid kõiki siin Maal. Enamik internetikasutajatest ei kujuta ette oma elu ilma selleta. Kuid mis saaks, kui kõik see infomaailm lihtsalt ühel heal päeval kaoks? See oleks tänapäeval äärmiselt keeruline olukord
ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbritsevas maailmas tehtava kohta. 3. Televisioon - maailm, milles tegutsevad kujutis ehk pilt ja kõikvõimalikud helid: tekst, muusika, loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid. Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4. Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel. Internetis on esindatud kõik eelnevad meedialiigid. Meedia ajaloost Trükised
Mart Sander Referaat 12 a Tallinn 2010 Elulugu 10. augustil 1967. aastal märter Laurentiuse mälestuspäeval ehk lauritsapäeval ja sellest oma keskmise nime saanud Martin Laurent Sander sündis Tallinnas Sakala tänavas majas, kus ta perekond oli juba kolm põlvkonda elanud. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna reaalkoolis, aastail 1983-85 G. Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimise ja klaveri eriala, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Päris ,,noorust" polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli harjutades ning raamatuid lugedes. Kodus järgiti neil kristlikke põhimõtteid ning iseloomuomadus, mis ta sealt kaasa sai on olnud kompromissitus, mis puudutab ausust ja põhimõtteid. Mart Sander astus rahva ette 17aastaselt. Hea välimusega, rühikas, stiilne. ...
TV3 Janeli Ait Sisukord Firma nimi Kanal TV3 algus TV3 Firmamärk TV3 nimi Kanal sai praeguse nime 1996. aastal, kui ühe omaniku kätte läksid seni eraldi tegutsenud EVTV ja RTV. RTV oli lühend Reklaamitelevisioonist. Nii EVTV kui RTV kasutasid oma programmi edastamiseks ühte ja sama levikanalit, millel varem oli tegutsenud endine Venemaa Televisioon. EVTV oli eetris esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja pühapäeval ning RTV oli eetris teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. TV3 algus Eratelekanalite konkurentsitihedal turul olid tegevad Kanal 2, Tipp TV (Jüri Makarov), mis sai hiljem nimeks TV1 (perekond Sõnajala omanduses) ning varem nimetatud EVTV koos RTV ga. Jaanuaris 1996 kaks viimati nimetatud kanalit ühinesidki TV3 kaubamärgi alla. Paljude alustatud seriaalide näitamine
Государственная Третьяковская галерея КРИСТИНА ВОРОНЦОВА 12А Государственная Третьяковская галерея Художественный музей в Москве Основанный в 1856 году купцом Павлом Третьяковым и имеющий одну из самых крупных в мире коллекций русского искусства. 10 интересных фактов о Третьяковской галерее Идея собрать собственную живописную коллекцию появилась у Павла Третьякова после посещения в 20-летнем возрасте петербургского Эрмитажа. Датой основания галереи принято считать 22 мая 1856 года — день, когда Павел Третьяков купил картины русских художников Шильдера и Худякова , хотя свои первые живописные приобретения он сделал ещё в 1854-1855 годах (11 графических листов и 9 картин старых голландских художников). Для всеобщего обозрения галерея была открыта в 1881 году, а в 1892 году, после смерти брата Сергея, Третьяков и вовсе пода...
Televiisorist informatsiooni kätte saamiseks kulub palju rohkem aega kui näiteks internetist uudiste lugemisele. Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates on päeva tähtsaimad uudised ja lennukiga sõitvad väikelapsed segamini nagu pudru ja kapsad on noorel tihti keeruline aru saada, mis siis tegelikult tema jaoks saadud infost oluline on. Televisioon on paarikümne aastaga teinud oma arengus suuremaid muutusi kui ükski teine meediakanal. Oli aeg, mil neil üksikutel saadetel, mida näidati, oli väga suur tähtsus. Kõik vaatasid ja teadsid. Peale seda tekkis periood, mil televisioon muutus kõigile kättesaadavaks. Selle pidev jälgimine oli iseenesest mõistetav ja väga populaarne. Saadete hulk kasvas, millest suure osa võtsid enda alla meelelahutuslikud saated. Samuti olid järsku kättesaadavad välismaised filmid,
esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna televisioon. Esimene ulatuslikum televisiooniksitlus Kaugngemine. Pilditelegraaf ja kaugkino (sari Elav teadus nr. 29) ilmus aastal 1934. Esimese vastuvtja konstrueeris 1930. aastal V. Jaakson. Raadioamatridel nnestus 1930. aastatel vastu vtta telepilti Moskvast, Londonist ja Berliinist. Tallinna rahvalikoolis loodud televisiooni ppering (1936) korraldas avalikke telesaadete vaatamisi. Raadioamatride nitusel 1948 eksponeeriti A. Sillarti ULL-saatja antenni
Meediajumalad Kui me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline, kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb. Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid ,,jumalaid" ilmselgelt olemas ei ole. Üks aasta räägitakse seagripist, teine aasta naftast ja kolmas aasta K-Kohukesest. Kui loogiline on, et mingid kindlad inimesed kontrollivad infot, mis meieni jõuab? Olgem ausa...
TELEVISIOON Kirjandus Dajana Kask, Jekaterina Smidt, Kärt Kool 8.klass Mis on televisioon? Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab video ja heliülekannet ja vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Vanaaegne kaasaskantav Televisioon Nüüdisaegne teleprogramm pakub vaatamiseks rikkaliku valiku saateid, mis erinevad oma sisu, väljenduslikkuse ja ülesehituse poolest.
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega.
Minu jaoks see isiklikult pole huvitav ning ma ei saa sellega hakkama, sest ma olen kohutavalt mittesihikindel inimene.'' Kaspar: ''Nagu te rääkisite, siis enne televisiooni astumist olite nii Raadio 2's kui ka Vikerraadios saatejuhina. Kuidas sobisid raadiosaated teile?'' Marko: ''Mulle sobisid need väga hästi, sest ma olin 10 aastat raadios (eelmine aasta täitus 20 aastat raadios) ning lahkudes olid raadio ja televisioon eraldi ERR'is. Mind kutsuti ETV'sse hommikuprogrammi tegema ning ma ütlesin Raadio 2's, et ma tulen nüüd ära ja rohkem raadios ei ole. Ma arvan, et raadiokogemus on ühele telepersoonile väga hea kogemus, sest kui inimene satub telesse, siis hakkab ta tegelema tühiste asjadega nagu kuidas välja näha ning liigutused, kuid raadios on vaid mikrofon käes, vastas on inimene ning sa pead temaga rääkima, pilti pole, sa pead vaid sõnadega hakkama saama. Raadio õpetab väga palju kuidas
Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel
SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst................................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 8
Suurbritannias alustas värvitelevisioon tööd 1960., Eestis 1970.1950. aastail õpiti pilti koos heliga lindile jäädvustama. Eestis algas aastail 1934–1936 teleamatörism. 1955. aastal alustas tööd Tallinna telekeskus ja 1972. aastal oli esimene värvisaade. Esimesed videomagnetofonid olid kohmakad ja kallid. Neid kasutasid ainult telejaamad. 1970. aastal ilmusid müügile juba odavamad ja väiksemad videomagnetofonid. Neid sai ühendada koduteleviisoriga. Praeguseks on televisioon kõigis arenenud riikides valdav meedium. Siingi on arengu vältel toimunud muutused: uudiste ja vestlussaadete kõrval on koha leidnud haridussaated, dokumentalistika, muusika jne. Film sai televisiooni näol endale uue kanali. Isegi näidendeid kohandatakse televisiooni tarbeks. Kõige väiksem televiisor on TV-käekell, mille laskis 1982 välja Jaapani firma Seiko. Selle ekraan on vaid 30-millimeetrine. Arvutivõrgud ja Internet Interneti väljatöötamist alustati 1960. aastatel USA-s
Atmosfäärilised signaalide edastamise revolutsioon algas 20.sajandi esimesel aastakümnel. Raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla ja Guglielmo Marconi (füüsika Nobeli preemia võitja 1909.a). Atmosfäärilist sidet kasutatavate kommunikatsioonide arendajateks ja rajajateks olid John Logie Baird (televisioon), Alexander Graham Bell (telefon), Edwin Armstrong ja Lee de Forest (raadio), Charles Wheatstone ja Samuel Morse (telegraaf).
,,Võta või jäta" Saade ,, Võta või jäta "on eetris tv3-s reedeti kell 20.00. Tegemist on telemänguga, kus mängijal tuleb kiusatuslike pakkumiste ja reaalse olukorra vahel parim lahendus leida ning 26 rahakohvri seast see "õige" valida. Kohvrites peituvad erinevad summad alates 10 sendist ja lõpetades 1 000 000 krooniga. Mängija ülesandeks on neid järgemööda avades ja salapärase Pankuri pakkumisi arvestades enda jaoks parim valik teha. Eestis on saatejuhiks Alari Kivisaar ning kohvreid hoiavad neiud E.M.A modelliagentuurist. Saade põhineb tegelikult "Deal or No Deal" formaadil, mis on välja kasvanud Hollandi meelelahutussaatest, praeguseks näidatakse saadet juba ligi 70. riigis. Mängu põhimõte on lihtne. Võistleja valib endale 26 kohvri hulgast ühe. See kohver jääb mängu lõpuni tema valdusse, kui ta just seda pankurile müüa ei kavatse. Pärast seda, kui ta on endale kohvri valinud, hakkab mängija järgemööda avama järelejäänud ...
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
Meedia minu elus Meedia on väga paljudele inimestele oluline, vahest isegi eluliselt oluline. Meedia vorme on mitu: raadio, televisioon, paberkandja ja internet. Tänapäeval otsitakse palju viise kuidas internetis raha teenida, populaarseim viis on youtube. Youtubes sa laed üles mingi arv videosid mingi aja jooksul on sul võimalus raha teenida kui teed seda piisavalt tihti ja kui on piisavalt vaatajaid. innternetsit saab ilmselt kõige rohkem infot otsida ja seal saab kõike näha ja kuulda. Raadios on siiski piiratud võimalused, näiteks ei ole midagi näha ja kui on midagi
skänneerimiseks Nipkow'i ketast, mis leiutati aastal 1884. Kahjuks olid need telekad suhteliselt ebapraktilised. Nende teleritega saavutati maksimumina umbes 5 FPS'i. Klassikaline vana telekas. Kuidas töötas elektrooniline teler? Elektroonilised telerid erinesid mehhaanilistest sellega, et nad ei kasutanud enam mehhaanilisi seadmeid ja olid ka üldiselt arenenumad. Elektroonilised telerid kasutasid ka antenne, et püüda kinni videosignaali ja helisignaali. Maailmajaod ja millal televisioon nendes algas. 1930 - 1939 1940 - 1949 1950 - 1959 1960 - 1969 1970 - 1979 1980 - 1989 1990 - 1999 Pole informatsiooni Maailmasõdade mõju teleritele. Teine maailmasõda katkestas esmase televisioonibuumi, kuid peale sõja lõppu oli tehnoloogia tublisti kasvanud. Peale teist maailmasõda plahvatas telerite tootmine. Kui enne teist maailmasõda oli USA-s keskmiselt 5% peredest teler, siis peale teist maailmasõda oli see 55%-il. USA-s saavutas teler väga suure
MEEDIA zanrid UUDIS · juttu on millestki ebatavalisest ja · mis juhtus? 1.) juhtlõik >> tähtsaim, esitab ootamatust · kellega juhtus? olulusima kõva uudis · see mõjutab lugejaid kas otseselt · millal juhtus? (kes? mis? millal? kus?) pehme uudis või kaudselt · kus juhtus? 2.) teema arendus >> sündmus eriuudis · on tegemist tuntud isikuga · kuidas juhus? 3.) lisa >> toimunu taust (mis · toimuv on lugejaile lähedal ja ka · miks juhtus? juhtus enne sündmust, kes on päevakajane kirj...
MEEDIA Info kättesaadavus välismaalastele Eestis Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülgedelt: www.delfi.ee www.postimees.ee
kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega (kasvatasid tubakat), mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofer Columbus 1492
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3 kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese t...
Kas meedia toodab vägivalda? Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad
On hea tõdeda, et seejärel loomeõhkkond muutus vabamaks, vormikatsetused isikupärasemateks ja tekkisid uued väärtushinnangud, ideaalid. Minu arvates oli eestlaste aktiivsust isetegevusharrastuste säilimise kindlaks põhjuseks ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni. Järjest kasvas ka massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus, mis meile väga igapäevane. Näiteks 1967. suurenes Eesti raadio saatemaht 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Sellel kõigel oli nii häid kui halbu külgi. Kogu massiteave oli allutatud tsensuurile ning oli peamiseks ametliku propaganda levitajaks. Teisest küljest tegid ajakirjandus, Eesti Televisioon ja Eesti Raadio head tööd laiendades silmaringi ning olid kultuurivahendajateks. Nõukogude võim tõi eesti NSV kultuurielule kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Nende koosmõjul kujunes välja aluspõhi meil oma riigi kultuuri tekkimiseks.
CocaCola Pühapäevaliiga Meediaplaan Aeg Tegevus Trükimeedia: Trükimeedia Televisioon Raadio Internet Uudiste (võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi,
......................................28 Lisa 1. Küsitlusankeet......................................................................................................28 SISSEJUHATUS 2 Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, TV3 ja Kanal 2 tarbimise harjumused". Uurimistöö teemat valides teadis autor eelnevalt, et soovib meediaalast uurimistööd teostada. Valitud meediumiks osutus televisioon. Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab
Analoogtelevisiooni võtavad telerid üldjuhul vastu kas PAL (näiteks Eestis), SECAM (näiteks Prantsusmaal ja Venemaal) või NTSC (näiteks Ameerika Ühendriikides) süsteemile vastavalt. Telerite seadistamisel on võimalik seda muuta. Mõnede uuemate teleritega on digitaaltelevisiooni võimalik vastu võtta ilma eraldi seadmeteta (digiboksita). Televisiooni tulevik Televaataja sooviks, et tema kodus oleks televisiooniekraan, mis annaks sama suure kujutise kui filmiamatööri projektor. Televisioon peaks lahti saama oma iseloomulikust väikesest ekraanist. Väga paljudes laboratoorumides otsitakse võimalusi, kuidas saada lahti väikesest ekraanist, mille mõõtmed laiuselt on üle 70 sentimeetri. Selleks, et teha laiemat televiisorit, tuleb lahendada palju raskusi, mis kasvavad kui mitte kuubis siis vähemalt ruudus. Laserkiirte abil saadud kujutis on ühevärviline ja see värv sõltub laseri tüübist. Selleks, et
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon. See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega
Tõhus ravivahend Negativne Neutraalne Soov hüpnoosi õppida Ei oska hinnata 32% 28% Infoallikad Peamised infoallikad: Televisioon Filmid ja seriaalid Internet 9% 2% Televisioon, raadio 25% Ajakirjandus 10% Internet Filmid, seriaalid Teaduskirjandus
paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol. Tänu reklaami ja popkunsti heaolu suurenemisel kasvas plahvatuslikult meelelahutustööstuse turg. Hoogsalt hakkas arenema televisioon 1953a. Saadeti USAs eetrisse esimesed värvilised telesaated. Televisioon muudeti mandritevaheliseks, mis oli võimalik tänu satelliitsidemele. Televisiooni võidukäik aga mõjutas spordi arengut. Sport jõudis ülemaailma kõigile koju kätte ja seega saadi massilisel osa suurvõistlustest. Jalgpall oli kujunenud enamus inimeste lemmikuks. Arhitektuuris valitseval ehitusbuumile, tabas läänemaailma ka beebibuum. Teaduses ja filosoofias toimusid suured muutused ning arengud
algusaasta. Just siis hakkas info külade, linnade, maakondade vahel paremini liikuma. Veel kiiremini hakkas info levima 1766.aastal kui ilmus esimene eestikeelne nädala-ajakiri ,,Lühhike Õppetus". Esimene ajaleht ilmus 1806.aastal ning selleks oli ,,Tartu Maa Rahwa Näddali-Leht", rahvusliku ajakirjanduse katkematuks alguseks loetakse 1857.aastat kui ilmus ,,Perno Postimees", seda toimetas J.V.Jannsen, peale seda ilmus juba kogu eesti rahvale mõeldud ,,Eesti Postimees". Eesti Raadio ja Televisioon tekkisid hoopis hiljem ning kõige hilisem meediakanal on Eesti Internet, mille sünniks loetakse 1992.aastat. Tänapäeva Eesti meedias valitseb sõnavabadus ning ka meedia jaguneb neljaks: trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja internet. Trükiajakirjanduse alla kuuluvad ajalehed ning ajakirjad ning ajalehed jagunevad omakorda kaheks, tabloid-ja kvaliteetajalehed. Kui näiteks Inglismaal on piir nende kahe vahel selgesti määratletud, siis Eestis mitte, sest siin on
,,40 kiri"; 1978-1988 Karl Vaino ,,nõukogude Lääs" Milline antud perioodidest oli Sinu arvates kõige positiivsem eesti rahva arengu seisukohalt? Johannes Käbini periood, 1950-1078 Põhjenda oma arvamust: Alguse sai Eesti televisioon ning keskharidus muutus kohustuslikuks. 3. Mil moel hoidis Nõukogude Liit oma kontrolli all mitmeid kolmanda maailma riike? Kuidas neid riike nimetati? Kommunistlik partei, majanduse riigistamine, plaanimajandus, nim rahvademokraatiamaadeks, alates 1950 sotsialismimaadeks, 1960 alates sotsialistlik sõprusühendus. 4. Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem? a) Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele.
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... WTC kaksiktornid................................................................................................. 11.september 2001............................................................................................... Pentagon................................................................................................................ Televisioon............................................................................................................ Kokkuvõte.............................................................................................................. Kasutatud kirjandus............................................................................................. Lisad.................................................................................................................
selleks, muudavad meid, kuniks oleme filmimaailmas, muudavad tuju õnnelikuks, kurvaks, panevad meid unistama, kuigi me teame, et see pole tõeline, usume sellesse. Telerist vaadatav on uudised, reklaam ja film, kuid nende mõte sügavam. Me vaata vaid filmi, vaid unistame, reklaami nähes loodame, äkki see on hästi välja tulnud või üritab keegi jälle meie eest mõelda. Ka uudised tekitavad meis vastakaid mõtteid. Elu hulka kuulub televisioon, meile läheb seda vaja, me saame infot, mis on vajalik ja ka infot, mida pole vaja. Me suudame ise mõelda, mida me tahame. Valikud on meie, mida vaadata ja mida mitte ning soovi korral võime teleri lihtsalt välja lülitada.
Samal ajal aga kahanes haritlaskonna loometegevus, kuna neid kiusati taga. 1950. aastate alguses ilmus näiteks ainult mõni üksik romaan, kunstnikud pidid maalima sotsrealismi stiilis pilte. Alles 1960. aastatel muutus loomeõhkkond pisut vabamaks. 1960.-1070. aastatel loodud filmidest on paljud ka praegu populaarsed, näiteks ,,Kevade", ,,Siin me oleme" jne. Rohkem hakati kasutama ajakirjandust, televisiooni ja raadiot. Eesti Televisioon alustas 1955. aastal. Eesti Raadio saadete maht suurenes samuti. 1950. aastatel ei lastud Eestisse jäänud vanema põlvkonna haritlastel ja kultuuritegelastel vabalt oma loominguga tegeleda, sest kardeti et nad propageerivad vastupanu nõukogude võimule. Meie kultuur kannatas selle tõttu oluliselt, sest uue põlvkonna haritlased said kultuuri hakata edendama alles 1960. aastatel. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes
00-23.00, sisseostetud formaadid. Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus, fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised, regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV Digimeedia: Uudiseid edastav vs meelelahutuslik: netilehed, netiraadiod, ajaveeb; foorumid, sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga 5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid,
stupid and boring programs. I have show only a few features of television. Of course it is only a small part. Watching television can give us many positives things like news, entertainment and knowledge but it can by also dangerous. I watch very rarely television, generally only eating my breakfast or sapper. I am not interested in informations from the world and I have much better ways to spend my free time...ofcourse if I have it. Poolas on televisioon olnud alates 1956. aastast edastatud. Sellest ajast alates on palju asju muutunud. Tänapäeval on televiisor peaaegu igas majas, sageli isegi rohkem kui üks. Inimesed veedavad palju aega, vaadates tv-programme. See on saanud osa elust paljude inimeste jaoks. On raske öelda, kas televisioon on hea või halb, sest seal on palju nii eeliseid kui ka puudusi. Ma üritan mõnda neist mainida. Ma arvan, televisiooni peamine eelis on see, et see on tohutu info, teadmiste ja meelelahutuse allikas
2.AVALIK TEAVE JA MEEDIA(õp.II osast lk 64-67): 1)Mõisted : Meedia - ehk massiteabevahend, üldnimetus trükiajakirjanduse, raadio ja televisiooni kohta. Avalik teave - riigiasutuses avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks. 2)Kuidas saab meediat jagada erinevatessegruppidesse (mille järgi) + näited Eesti meediakanalite kohta. *ajakirjandus - Postimees, Õhtuleht, Saarte Hääl *Televisioon - Eesti Televisioon, Kanal2, TV3 *Raadio - Vikerraadio, Eesti Raadio, Sky+, Uuno. Meediat saab jagada ka kollaseks(nt Kroonika) ja mittekollaseks meediaks. Nende vaheline piir ei ole kunagi sirge, sest usaldusväärset infot võib saada ka seltskonnaajakirjadest ja mõnikord on kollasevõitu sõnum riigitelevisioonis. 3.HARIDUS JA KULTUUR(lk96-99 ja 100-102): 1)Millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96)? *Alusharidus. *Algharidus. (kohustuslik) *Põhiharidus. (kohustuslik)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
