Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur Jaotava kauplemise strateegia ja taktika Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2 Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatuseks..................................................................................................3
Seega ta on meile tähtis. Selleks, et ta meile edaspidigi lojaalseks jääks on vaja alati minna paremuse poole oma kategooria juhtimisega. Sellega aitame kaasa ka kliendi lojaalsuse parendamisele. Püsikliendi abil saame ilusasti esile tuua oma kauba kategooriaid. Selleks, et kategooria juhtimist hõlpsamini teostatada on mul vaja teada tarbija eelistusi: Kes on klient ja mis vajadused tal on? Mis on kaupade paigutuse taktika? Kui palju ruumi peaks olema igal kategoorial? Milline peaks olema pakkumiste suhe brändi ja oma kaubamärgi vahel? Kui laia tootevalikut peaks pakkuma (ulatus ja põhjalikkus)? Mis peaks olema hinnastamise/kvaliteedi suhe? Kas on mingeid opereerimiskitsendusi, mida jaemüüja peaks arvesse võtma? (Atti 2010:25) Kui meil on olemas vastused nendele küsimustele, siis saame juhtida oma kategooriat paremuse poole
pärandatava aadlitiitli. Kooli lõpetamisel määrati Laidoner 4. mail 1905 teenistusse 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polku Kaukaasias. 1909. aastal sooritas ta edukalt Peterburi keiserliku Nikolai sõjaväeakadeemia sisseastumiseksami. Vastuvõetavad pidid olema enne teeninud vähemalt kolm aastat ohvitserina rivis (sõjaväes), auastmepiiriks oli alamkapten. Katsed olid kirjalikud: taktika, poliitiline ajalugu, maateadus, vene keel ja kaks taktikalist ülesannet. Teine katse oli suuline, katsealused jaotati gruppideks. Suulisel eksamil nõuti taktikat, administratsiooni, fortifikatsiooni, suurtükiasjandust, matemaatikat, ajalugu, maateadust, kõigi väeliikide määrustikke, saksa ja prantsuse keelt. Lisaks katsed joonistamises ja ratsutamises. Esimese kursuse õppeaineteks olid: inseneri- ja suurtükiala, taktika, geodeesia, Vene sõjaajalugu, üldine sõjaajalugu,
..........................................5-6 3. BLOKEERIMISE TEHNIKA............................................................................ 7 3.1. Individuaalne blokk ........................................................................... 7 3.2. Grupisulustamine .............................................................................. 8 3.3. Vead blokeerimisel................................................................................. 8 4. BLOKEERIMISE TAKTIKA............................................................................ 9 4.1. Üksikblokeerimine.............................................................................. 9-10 4.2. Grupiblokeerimine............................................................................. 10 5.BLOKI JULGESTAMINE.................................................................................. 11 5.1. Julgestamise süsteemid .....................................................
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi veendute on siinses refereeringus osa marerjale veel tõlkimata, kuid usun et teie teadmisi lai...
· Vahvus: võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2). · See oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hoooga kokku. · Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2)? · Neil oli raske relvastus ja seetõttu olid nad aeglased. · Liiga sirgjooneline liikumine muutis nad haavatavaks. 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2)? · Võitja sai endale kaotaja varustuse. · Võitlus oli kahe rüütli vahel, kes üritasid üksteisest möödudes suure kiiruse peal teineteist hobuse seljast maha lükata. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2)?
Veelgi enam, firma võib sattuda kiirelt pankrotti, kuna väikselt alustada sellise firmaga on tänapäeval üsna raske, võib koguni öelda, et peaaegu isegi võimatu. Seega tekib päevakorda küsimus, et kas lõpetada tootmine ning kuulutada pankrot. Iga stsenaarium nõuab unikaalset turundusstrateegiat, et läbi lüüa tänapäevases turus. Turundusstrateegia erineb turundamise taktikast sellepoolest, et turundamise taktika kui selline tegutseb pikemaajaliselt toodete, kaupade ning teenuste turustamise suhtes. Seevastu taktika tegeleb lühemaajaliste perioodide peale mõtlemisega. Seetõttu kirja posti panemine või kirja müümine oleks taktika, kuid turunduskanalite muutmine, hindade muutmine või reklaamielementide kasutamine oleks arutatav kui strateegiline muutus. Turundusstrateegia arvestab ka loomulikult firma ressurssidega, on kahtlemata ka hädavajalik eraldada osa ressursse, et saavutada eesmärk.
...........3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika..................................................................9 2.3.1 Taktika avamaal.................................................10 2.3.2 Taktika piiramisel................................................10 Kokkuvõte.................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 1 Sissejuhatus Keskaja ühiskond soosis sõjamehe elukutset
Ameeriklaste poolt kinnitatud andmetel uputasid kamikazelendurid kokku 34 57 ja vigastasid 368 sõja-, abi- ja transpordilaeva. Tunduvalt suuremale hulgale vaenlase alustele tekitasid jaapanlased ka raskemaid ja kergemaid vigastusi. Osa laevade vigastused osutusid niivõrd tõsiseks, et laevad jäid kuni sõja lõpuni remonti. Laevadel sai surma 4900 ja haavata 4800 ameeriklast. Samuti hävis tabamuse saanud laevadel enamasti ka hulk lennukeid. Kokkuvõttes oli surmalendurite taktika igati efektiivne. Oktoobrist 1944 kuni juulini 1945 uputatud laevade muljetavaldavas nimekirjas on: eskortlennukikandjad "Saint Lo", "Ommanney Bay" ja "Bismarck Sea", 14 hävitajat, 3 miinitraalerit, 1 allveelaevahävitaja, 2 torpeedokaatrit, 14 erineva suurusega dessantlaeva, 8 transpordilaeva ja 1 tanker. Lisaks said suured "Essex"-tüüpi lennukikandjad "Bunker Hill", "Franklin" ja "Enterprise" Okiwana lahingus nii raskeid vigastusi, et jäid kuni sõja lõpuni remonti
.................................................... 3 1. ARMEE....................................................................................................................................... 4 1.1. Relvastus..............................................................................................................................4 1.2. Ülesehitus..............................................................................................................................5 1.3. Taktika ................................................................................................................................. 5 1.4. Toitumine..............................................................................................................................8 2. TEUTOBURGI JA WESERI JÕE LAHING.............................................................................. 9 2.1. Teutoburgi lahing..................................................................................
Arvan, et sellise kasvatusmeetodiga kasvatati ehk edukad sõjamehed, kuid see, et nad eraldati oma perekonnast niivõrd noorelt andis tunda hiljem noorte südamedaamidega suheldes, sest nende ümber polnud enam peale 7 eluaastat hoolt ja armastust. Peamised ründerelvad rüütlitel olid piik ja mõõk. Piigiga püüti vastast sadulast paista ja mõõka kasutati lähivõitluses. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Selline võitlusviis nõudis tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitsuskunsti. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Arvan, et rüütlid polnud kuigi edukad just oma liiga sirgjoonelise taktika tõttu, kuna nii olid nad kergemini haavatavad ning nii kippus lahing muutuma rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks, siis
mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. 26 Näiteid elust Visioon: Tallinna Ülikool on uuendusmeelne, ma liikmeid akadeemiliselt rikastav, Eestis hinnatud ning rahvusvaheliselt tunnustatud teaduse ja hariduse keskus 27 Näiteid elust Väärtused: Avatus Kvaliteet Ühtsus Professionaalsus 28 Taktikaline planeerimine Taktika keskendub peamiselt inimestele ja tegevustele, strateegia ressurssidele, keskkonnale ja missioonile. Taktika ja strateegia on alati seotud Taktika on strateegiast konkreetsem Taktikaga on seotud info kogumine, töötlemine ja edastamine Plaanide elluviimine sõltub ressursside kasutamisest, otsustamise tõhususest jne Hea idee, kehv teostus. Kehv idee, hea teostus. Operatiivne planeerimine
Nagu ka I kollokviumi puhul parandasime ja täiustasime teksti ja esitlust viimase hetkeni, et esitluse tulemused oleksid maksimaalsed. Teisel kollokviumil oli töö esitamine palju pingevabam, kuna oli see kõik juba kord läbi elatud. 17 17 3. EKSL Dumle võistlustel võistkondade poolt kasutatud mängutaktikate analüüs Tartu Tamme Gümnaasiumi taktika Võistkonnal kaks ründajat (eesmängijat), kellest üks oli eriti aktiivne. Taktika seisnes kapteni ja eesmängijate kokkumängus. Rünnaku alla võeti üks vastasmängijatest. Kiirete visetega kapteni ja eesmängija vahel jooksutati vastast tema tabamiseni. Kapten jagas sööte osavalt kahe eesmängija vahel. Ise sööduga kaasa liikudes üllatati vastast tugevate rünnakutega. Väga tõhus ja koordineeritud eesmängijate ja kapteni koosmäng. Hästi suudeti ka vastase palle püüda
Selgitada detailselt raviplaani (selle pikkust, sellega seotud ebamugavusi, võimalikke kõrvalnähte jne) Lastetuse ravi Psühholoogiline Põletikuvastane Ovulatsiooni induktsioon Kirurgiline Kunstlik viljastamine 1. Ovulatsiooni häired - ravi taktika Clomiphene citrate 50-100 mg 5-9 (3-7) tsükli päevast Gonadotropiin ravi Bromocryptin GnRh agonist - Gonadotrophin releasing hormone DK ovari - munasarja diatermokoagulatsioon Ovulatsiooni induktsioon Clomiphene citratic (CC)
detsember Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. ·16.november 1932 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maetakse alles kaks aastat hiljem stockholmi 22.juuni 1634. Kümne aastat hiljem astub troonile ta tütar Christina (seni valitses Ferdinand II ja III), kui hiljem loobub troonist (tema asemele astus Karl X Gustav) II Slaid Gustav II Adolf kui väejuht ·Ta sai omale nime "modernne sõjapidaja" Kuna võttis kasutusele uuendusliku taktika jalaväes, ratsaväes , logistikas ja samuti kuna ka kasutas osaliselt suurtükke. Tema taktika oli väga ründav. ·Ta oli ülimalt võimekas väejuht ning sai oma hea maine 30aastase sõja jooksul. Tuleviku väejuhtid nagu näiteks Napoleon imetles ja võttis teda kohati oma eeskujuks. Tema lihtsad uuendused ja olid vastaste jaoks laastavad. ·Tema sõjategevus oli agresiivne, kus rünnak oli rõhutatud kaitsele ja liikuvusele. Lisaks olid ka tema sõjamehed hästi välja koolitatud.
puudus professionaalne sõjavägi. Ainuke võimalus teha sõjaväe oli kutsuda vabatahtlikke teenistusse. Sõjavägi oli proffesionaalsete sõjaväelaste juhtimise all. Uus olukord riigis andis aadlikest ohvitseridele võimaluse ends näidata sõjakunstis. Sõjanduslikkud uuendused muutsid armee mobiilsemaks ja effektiivsemaks: kasutusele võeti vabalt liikuvad laskirid, paindlikum suurtükituli ja ahelike asemel rünnati kolonnidega. Samuti koos taktika uuendusega, tuli ka relvastikku uuenemine : võeti kasutusele relvadele kinnitatud täägid (bajonetid). Bajonetid olid eriti armastatud sõjaväelastega, sest kasutades neid nad tundsid end patriootidena. Relvastikku uuendused lubasid armee üksustele effektiivsemalt sõdida. Kuigi prantslastel oli oma viis kuidas võita nemad arvasid, et vaenlast on vaja ,,lüüa massiga". See taktika tõi kaasa väga suuri inimeste kaotusi. 3. Sõjakas sajand 18. 19
RIIGIKAITSE 1. Nimetage nn. totaalseid riike (hetkeseisuga) Põhja-Korea 2. Kuidas sundida teisi riike oma tahtmise järgi tegutsema? Vägivald, majanduslikud meetmed, diplomaatia, siserahutuste korraldamine, psühholoogiline sõda. 3. Mis on strateegia ja mis on taktika? Strateegia on suur pilt, näiteks eesmärki võita tagasi sõjas kaotatud alad, võita sõjas mõni uus ala vms. Taktika on lahingu ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika, mida rakendatakse ellu läbi allüksuste, üksuste ja kõrgemate väekoondiste. 4. Kus leiutati ,,faalanks" ? Kreekas 5. Peale millist sündmust algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele? PRANTSUSE REVULUTSIOON. Tollal sõjanduses toimunud murrangu käigus
6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega). Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Sadulast paisatud rüütlid võitlust jalameestena. (Vastast ei püütud tappa vaid vangi võtta, et lunaraha saada) 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2 näidet/argumenti)? Manööverdamis võimet ei olnud, taktika oli puudulik, igaüks võitles enda eest. ( nad liikuid sirgelt üksteie poole) 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2 erinevust)? Turniiridel peeti lahinguid kahe rüütli vahel või kahe rüütlisalga vahel. Relvad olid nüristatud. Võitja sai kaotjaa relvastuse. Turniiridel olid pealtvaatajad. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2 näidet)?
tarapITA 2011 ÜLDISELT RÜHMITUSEST Click to edit Master text styles Tegutsemis aastad. Second level Third level Fourth level Nime kujunemine. Fifth level Taktika. LIIKMED Friedebert Tuglas Jaan Kärner Johannes Semper Albert Kivikas August Alle Artur Adson Aleksander Tassa Marie Under Johannes Barbarus Gustav Suits (osaliselt) AJAKIRI TARAPITA Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third lev...
Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevas 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Tapmine vallandas pahameeletormi. 6. Riikide sõjaplaanid ja kaks peamist liitu sõjas. Sõdivad riigid jagunesid Atandiks ja Keskriikideks. Saksamaa – välksõja plaan Prantsusmaa – passiivne kaitse Venemaa – kindel taktika puudus Inglismaa – tahtis saavutada oma sihid võõraste kätega 7. Sõjasündmuste lühikirjeldus. 31. mail 1916 toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alus. Lahingu tegelik võti kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. juulil 1916 algas Somme’i lahing. Inglise-Prantsuse väe
1. Strateegilise juhtimise mudel koosneb neljast põhielemendist, seda ei ole.. a. Keskkonna seire b. Taktika c. Strateegia formuleerimine d. Strateegia elluviimine e. Hindamine ja kontroll 2. Integreeritud äriühingute valitsemine (New Corporate Government) põhineb nö pööratud KISS printsiibil: a. Keep it simple and stupid! b. Keep it controlled, integrated, strategic and situational! c. Keep it short and simple d. Keep it controlled, integrated, strategic and simple e. Keep it safe and simple 3
Funktsioonid: o Organisatsiooni kavandamine (asukoht, struktuur, ametikohad) o Personalijuhtimine(vajalike oskustega inimeste leidmine) o Infovahetus o Eestvedamine ja motiveerimine o Kontroll Strateegiline planeerimine: o Eesmärgid peavad olema SMART. Ehk Saavutatavad, Mõõdetavad, Ajaliselt määratletud, Realistlikud, Täpsed. o Eesmärgid hierarhilised, tipus missioon Taktikaline planeerimine: o Taktika keskendub peamiselt inimestele ja tegevustele, strateegia ressurssidele, keskkonnale ja missioonidele o Taktika ja strateegia on alati seotud, Taktika on strateegiast konkreetsem o Taktikaga on seotud info kogumine, töötlemine ja edastamine o Plaanide elluviimine sõltub ressursside kasutamisest, otsustamise tõhususest Strateegiad: o Erinemine organisatsioon püüab teha teistest erinevaks o Hinnajuhtimine olla efektiivsem kui konkurendid
Pilt Archimedesest Kes oli Archimedes? Vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja Archimedes sündis umbes 287 eKr Sitsiilias 287 eKr 212 eKr Üks antiikaja juhtivatest teadlastest Mitmete uuenduslike masinate leiutaja Lapsepõlv Haridus Aleksandrias, Egiptuses Isa oli astronoomik Peamised huvialad matemaatika ja füüsika Poliitika,luule, astronoomia, kunst, sõjaline taktika ja muusika Hilisem elu Veetiskogu oma elu leiutades, avastades ja katsetades Tal otseselt tööd ei olnud Teda ei hinnatud matemaatikuna Rooma armee rünnak Sitsiilia saarele Eluaastate lõpp Hukkus umbes 212 eKr, kui Rooma väed vallutasid Sürakuusa Rooma kindral keelas Archimedese tappa "Ära puutu mu ringe!" Archimedese hauakivi Avastused ja leiutised Arvutas välja väga täpse Pi väärtuse Arvutas välja parabooli
välifortifikatsiooni tähtsust. Rünnak nõudis siin kõigi väeliikide koostööd. Selles sõjas leidis aset ka terve rida vene väejuhtide eksimusi. Pärast Doonaust üleminekut unistasid vene väejuhid ainult sellest, kuidas pääseda otseteed Konstantinoopolisse selle asemel, et purustada Türgi vägesid osade kaupa Põhja-Bulgaarias, milleks olid võrdlemisi soodsad võimalused. Tähelepanu väärib ka see, et vene vägede löögi taktika osutus tihti täiesti jõuetuks nõrkade türgi osade ees ka siis, kui viimased olid venelastest arvuliselt (2-5 korda) nõrgemad. Taktikaline abitus, jõuetus ilmneb alati harilikult siis, kui löögi taktika põrkab vastu tugevat tuleseina. See taktikaline jõuetusetunne tuli ilmsiks peaaegu kõigis venelaste operatsioones. POOLTE SÕJALISED JÕUD. Venemaa. Venemaal sõjaministeeriumi eelarve, mis Vene-Türgi sõjaajal moodustas 33% oli 1900-
soovitus. Andmete analüüsimiseks on välja töötatud rida statistilisi teste. Lisaks sellele on olemas ka rida arvutiprogramme. Kuldreegliks võib pidada soovitust hoida analüüs võimalikult lihtsana. 5. Etapp kui firma tahab uurimuse tulemustest kasu lõigata, siis on oluline, et infot ka kasutatkse, mitte ei panda lihtsalt kausta. Uurimus on teataval määral ka muutuste esilekutsumise vahendiks selle tulemuseks võib olla taktika läbivaatamine, või fundamentaalsemal tasandil firma strateegia muutmine. 2 rida ( üks kus on esimese variandiga sama..see ostu mõjurid...) Turunduse juhtimine Tasand-Tippjuhi tasandil strateegiline juhtimine, Uute juhtimismeetodite otsimine, Kesk- ja alamastme juhtimistasandil strateegiline ja taktikaline juhtimine , Uute juhtimismeetodite ellurakendamine. Eesmärk panna kogu firma tegutsema ühes suunas tarbijavajaduste rahuldamiseks ja kasvueesmärkide elluviimiseks
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
Padise klooster Püha Katariina klooster Tartu Maarja Magdaleena klooster Püha Anna klooster Viljandi klooster Püha Mihkli klooster Pirita klooster Dominiiklaste ordu Kerjusmunkadena tuntud dominiiklaste ordu tekkis katoliku usuelu suurte sisemiste kriiside ajal 13. sajandi alguses Dominiiklaste ehk jutlustajate vendade ordu - ordo fratrum praedicatorum - rajas hispaanlane Dominicus (Domingo) Gusman 1215. aastal Dominiiklaste taktika üheks iseloomulikuks jooneks oli õppida ära kohaliku rahva keel, säilitada võimalikult kohapealsed traditsioonid ja siduda need uue ideoloogiaga ordu mees/naisklooster koht nimi aeg Dominiiklaste ordu meesklooster Tallinn Püha Katariina klooster 1229-1525 Dominiiklaste ordu meesklooster Tartu Maarja Magdaleena klooster 1300 -1520
Ärevas olukorras tuli tollases Põhja Ameerika suurimas linnas Philadelphias kokku kontinentaalkongress, kes 4.juulil 1776 võtsid vastu iseseisvusdeklaratsiooni ning 4. juulit tähistatakse siiani iseseisvuspäevana. Väljakuulutatud iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelga. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega, aga Ameeriklastel oli vastu panna vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see, et ameeriklased võtsid kasutusele uue taktika ning pärast vahelduva eduga kulgenud sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktowne'i all Inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma ning Ameeriklased oli saavutanud iseseisvussõjas võidu. 1787. aastal asuti välja töötama põhiseadust, mis on jäänud kehtima tänaseni. Uus riik sai nimeks Ameerika Ühendriigid.
1611.a saab Gustav Adolf kuningaks Abiellus 1620 Maria Elenororega, kellega sai ta kaks tütart 16.november 1632 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus Gustav II Adolf Gustav II ADOLF kui väejuht: "Modernne sõjapidaja" Oli ülimalt võimekas väejuht Tema sõjategevus oli agresiivne taktika ja hästi koolitatud sõjamehed Muutis Rootsi üheks domineerivamaks riigiks Rootsi ja Poola sõda Gustav II Adolf sõjategevus: Troonile astudes sai sõjalise päranduse 1613 sõlmiti rahu Taaniga 1617 lõpetati sõda Venemaaga 1629 tehti rahu Poolaga Rootsi sekkus kolmekümneaastasesse sõtta Saatuslik Lützeni lahing Gustav II Adolfi surnukeha transportimine Wolgast Rootsi Gustav II Adolfo sakrofaag Stockholmis Riddarholmi kirikus
õpilaste arvust 0,72% 11,29% 2,78% *Arv peegeldab ainult neid tavaklasside lapsi, kelle erivajadus on teada ja/või kellele rakendatakse tugisüsteeme . Allikas: erivajadustega laste õppimisvõimalused. Riigikontrolli audit 2006. Suhtlemine Partnerite vastastikune mõjutamine mingil eesmärgil Suhtlemisstrateegia Taktika e vahendid Kõneloome ja -taju Suhtlusmotiivid Motiivide kujunemise valdkonnad: Ühistegevus Soovin Füüsilised vajadused Tunnetuslik huvi Vaja Tajutud tekst Peab Keelekasutuse funktsioonid Suhtlemine Informatiivne Tunnetustegevust teenindav Reguleeriv-planeeriv funktsioon Suhtlemine sõltub
ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses
.........................................................10 Individuaalne blokk................................................................................................................11 Grupisulustamine....................................................................................................................11 Vead blokeerimisel.................................................................................................................12 BLOKEERIMISE TAKTIKA....................................................................................................13 kaitsemäng tagaliinis..............................................................................................................13 Üksikblokeerimine..................................................................................................................13 Grupiblokeerimine..........................................................................................
ette, üleshüppe vale ajastamine, aeglane liikumine, enesejulgestamist ei toimu Mängu taktika- hakati kasutama mitut puudet, tekkisid ründelöök ja ründemängu taktika, tõste e ründesööt ja pandu alus kolme puutega mängule kus olid juba ühendatud kaitse ja taktiks, pikemad surujad, lühemad tõstjad, kujunes mängijate funktsioonid, sulustamise mõte tuli, tekkisid ees ja tagaliinid- taktikaline süsteem 3:3, tekkis ründemängu individuaalne taktika ning enesejulgestamine, kaitsemängu taktika, kaitsesüsteem ja bloki julgestus- taktikaline süsteem 4:2, mängijate kohavahetus, pikk ja lühike kohavahetus tsoonis 2, kolme ründaja vabastamine, ründemängija jagunemine põhi ja abiründajaks, tekkisid ründesüsteemis- rist ja lained, üks sidemängija taktikaline süsteem 5:1, altsööt, kombinatsioone, planeeriv palling, rünnak tagaliinis, hüppelt planeeriv palling, libero e kaitsemängija,
Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes,
puudumist. Me ei olnud piisavalt jõukad, et elukutselisi sõjamehi üleval pidada ja neid relvastada. Puudus ka ühtne valitsemine, veel hullem oli see, et puudus ka ühtsustunne ning ühest tervikust riigist ei saanudki rääkida. Muistne vabadussõda polnud võidetav. Sakslasi oleks olnud võimalik võib-olla mõneks ajaks tagasi lüüa, kuid seegi võimalus on üsna kaheldav, kuna neil olid peaaegu piiramatud ressursid, parem relvastus, hea taktika, sõjakoolitus, kiriku toetus jpm. Samas puudus eestlastel koostöö, liitlased ja inimjõud ammendus kiiresti.
soov tegevusi arendada, hilinenud ja vale informatsioon, viivitused toimingute teostamisel ja vastuolulised eesmärgid. 3.Millisel logistika juhtimise tasandil võetakse vastu kõige enam otsusi ja mille kohta? Kõige enam otsuseid võetakse vastu operatiivsel tasandil. See on igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine, et kõik tööd õigeaegselt tehtud saaksid.See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist 4.Kui pikaks ajaks koostatakse strateegilisi plaane? Strateegilisi plaaane koostatakse vähemalt viieks aastaks,kus kajastuvad finants- ja muude ressursside vajadused. 5
(15 000), legendi järgi Ameerika lipu sünd 3. Iseseisvussõda ja USA loomine a) Kontinentaalkongress Philadelphias 1776: otsus luua regulaararmee George Washingtoni juhtimisel Iseseisvusdeklaratsioon 4. juulil 1776 - 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks b) Iseseisvussõda (1775 – 1783) : Inglise suur ja hea väljaõppega palgaarmee Ameerika vabatahtlike salgad, mille tugevuseks võitlus vabaduse eest ja parem taktika (lahkrivi) Inglaste sissepiiramine ja alistamine Yorktowni all 1783.a. Versailles´ rahuga tunnistas Inglismaa endiste kolooniate sõltumatust Mississippi jõeni 4. USA loomine a) 1787.a. põhiseadusega jäid b) Võimude peale föderalistid – lahusus: tugeva keskvõimu pooldajad: Seadusandli Täidesaatev Kohtuvõi USA – liitriik, kus k võim võim m
vaist. Eestlaste eeliseks oleks pidanud olema kodumaatunnetus, kuid see isegi ei aidanud alla alistumisest. Kui algas vabadusvõitlus ei olnud Eestil ühtsustunnest, rääkimata ühtsest riigist.Maakonnad küll said omavahelläbi, kui d nende vahelised suhted oli nõrgad. Vastased vallutasidmaakonnad ning sõlmiseid nende kõigiga erinevad ja ealdi lepingud Eestlaste kaotamine muistses vabadusvõitluses oli tüsiasi ja vältimatu. Vastastel oli parem sõjatehnika ning hea taktika. Eestlastel aga puudus isegi ühtne riik ja ka liitlased. Eestlaste kautus oli enesestmõistetav ja võitu oleks võinud oodata vaid unes.
Turniirid Sõjakäigul demonstreeris rüütel oma vaprust, kogus kuulsust ja au. Vabal ajal peeti turniire, käidi jahil. Turniiril võideldi nüride relvadega. Sagedaseim oli ratsakahevõitlus Duell kahe rüütli vahel Hiljem võeti kasutusele puubarjäär Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid Lisaks olid jalgsivõistlused ja grupivõistlused Turniir tähendas pidustusi. Võitlusviis Taktika oli kindel. Väga lihtne. Väed rivistusid pikkadesse viirgudesse. Seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha nõuda. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Tänud kuulamast
Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Turniirid said arvatavasti alguse 11 sajandil lahingutreeningutena. Kaks piikidega relvastatud
Tõrvand 36. Siberi kütipolgus Vladivostokis. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina. 1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, millisel kohal tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. Juhan Tõrvand Eestisse opteerumise järel teenis Click to edit Master text styles Tõrvand kaitseväes. 1925. aastal ülendati kindralmajoriks. 1925 kuni 1929 oli Second level Kindralstaabi, alates 1929
Teine maailmasõda Sõjategevus 1940-1942 · 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka
saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat. Definitsioon: Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism. Rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Kriisid tekivad riikide või riikide gruppide, sageli ka riigisiseste jõudude, erinevate huvide vastandumisel. Põhjused võivad olla: majanduslikud, välispoliitilised, rahvuslikud, religioossed ja sisepoliitilised. Relvakonflikte saab liigitada erinevatesse gruppidesse ning neid on kokku neli: 1.ulatus eristatakse ühe riigi või selle piirialade lähistele jäävat, mitut lähialade naaberiiki haaravat ja globaalset leviala 2.kasutatav relvastus tavarelvastus, keemia-, tuuma- või bioloogiline relvastus 3.taktika konventsionaalne (õhu-, mere või maaoperatsioonid, väeliikide kombineeritud lahingutegevus) ja mittekonventsionaalne (sisetegevus, terroism) sõjategevus 4.kestus lühiajaline relvakonflikt (mõni päev kuni 1 kuu kestev sõjategevus) ja pikaajaline relvakonflikt (mitu kuud või aasta kestev sõjategevus) Inimesed üle kogu maailma on pidevalt arutanud selle ...
Omandisuhete muutused ja Rootsi põhilised tootmisvahendid muudatused on tekitanud kuuluvad üksikisikutele või suurenenud vajaduse eraettevõtetele. tööstusomandi kaitseks. Turvaja teenused hõlmavad igasuguseid patendialaseid teenuseid, kus patendivolinikud aitavad koostada litsensilepinguid Annavad klientidele nõu kaubamärkide registreerimise ja leiutiste patendeerimise taktika ning strateegia küsimustes kaitsevad kliendi huve apellatsioonikomisjonis, kohtus jm. Tööstus Eksport Eesti Rootsi Masinad ja seadmed 25% Masinad ja seadme, Mineraalsed tooted 16% telekommunikatsiooni ja elektroonikaseadmed ning Puitu ja puittooteid 9% transpordivahendid 45%
4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nimetatakse väärtusahela osa, mis jääb ettevõttest tarnija poole, ahela ülavooks. 5. Mis peaks olema ettevõtte logistikajuhi igapäevatöö fookuses? Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist. 6. Milliseid toiminguid hõlmab ettevõtte sisenev logistika ja milliseid väljuv logistika? Sisenev logistika (inbound logistics) hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide
alakõhuvalud, pingetunne alakõhus, ristluu piirkonna valu ultraheliuuringul on lootehoidla tühi, puudub lootel südametegevus või esinevad verevalandused lootekestade vahel, platsenta all Mis edasi saab? Jälgimistaktika - jälgitakse naise rasedust, kui ei ole tugevat verejooksu või põletikutunnuseid medikamentoosne ravitaktika - tugevama verejooksu korral manustatakse emaka kokkutõmbeid soodustavaid ravimeid, et kiirendada väljumist kirurgiline taktika - kirurgiline eemaldamine emakast Tervelt 50% juhtudest jääb raseduse katkemise põhjus ebaselgeks. http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/images/sto ries/haigused_naiste/raseduse_katkemine1.gif Raseduse katkemise järel vereeritus võib kesta 1-3 nädalat Günekoloogiline järelkontroll toimub 2 nädala jooksul pärast raseduse katkemist Ei ole lubatud elada suguelu 2-3 nädalat, käia vannis, saunas, ujuda Kohe võib alustada soovi korral sobiva rasestumisvastase
töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu (näiteks käsundus-, töövõtuleping) alusel või tegutsemist samal majandus- ja kutsetegevuse alal. Tööandja ei saa töötajal takistada töötamist sektoris, kus ta ise ei tegutse. Konkurentsipiirangu eesmärk on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine. Konkurentsi osutamise ohtlikkus seisneb selles, et töötajale on teada tööandja ettevõttesisesed saladused ja taktika, mille kasutamine konkurendi huvides võib tööandjale kahju kaasa tuua (tootmis- ja ärisaladus) Konkurentsipiirangu kokkulepet ei saa tööandja sõlmida iga töötajaga. Töötajal, kellega kokkulepe sõlmitakse, peab olema võimalus ohustada tööandja huve. Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema selgelt piiritletud (ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt) ning töötajale arusaadav. Kokkulepe peab olema täpne ning sisaldama
Need andmed, mis olid kunagi teistsugusel eesmärgil kogutud ja talletatud, valmistatakse uuesti ette, et neid analüüsida. Primaaruuringuid võib jaotada kolmeks: küsitlus; jälgimine; eksperiment. Kõige olulisem neist on küsitlus. Eristada võib kolme küsitlusvormi: kirjalik; telefonitsi; vahetu vestlusvormis suuline küsitlus Teenindusettevõttes tuleks eelistada inimeste kirjalikku või suulist küsitlust, määrates kindlaks küsitluse taktika. Teenuse turunduse uurimisel uuritakse eri valdkondi, näiteks mainet, kvaliteeti, kliendi rahulolu ning võib läbi viia asukoha analüüsi. Minu nägemus on see, et OÜ Visiit SV võiks teha ühe turuuuringu kuna firma pole 10 aastast tegevust puidualal ei ole korraldatud ühtegi turuuuringut. Saaks ka teada mismoodi kliendid suhtuvad OÜ Visiit SV tegevusse. 3. TURUNDUSTEGEVUSE SENINE KORRALDUS Turundusmeetmete kaudu realiseeruvad kavandatud strateegiad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
