Liigeste liikuvus 2009 Ülesanne: Uuri ülajäsemete erinevate liigeste liikuvust. Leia ringikujuliselt liikuvad liigesed ja tasapinnal edasi-tagasi liikuvad liigesed. Ülajäsemete erinevate liigeste liikuvus. Labakäsi 1. Ellipsoidliiges 2. Keraliiges 3. Sadulliiges http://uwmsk.org/RadAnat/images/WristPA.jpg Ellipsoidliiges Ellipsoid- ehk munaliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole.
Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihas Lihtlihas Lihatse kõõluste otsas on tupp, mida nimetatakse kõõlustupeks, milles kõõlused liiguvad. Lihaste tööd kergendavad moodustised. Liigeste kõhr- liigeste osa, mille järgi saab vanust määrata
Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb...
Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges
1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8
Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed Ratasliiges sisse- ja väljapööramine (nt küünar- ja kodarluu vahel) Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15. Kolmeteljelised liigesed Keraliiges liikuimine ümber kolme telje. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. 16. Lülisamba osad 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte
Hambajuurte vahel 46. Kus on luud omavahel ühendatud luudevaheliste ühendustega? Ristluulülid moodustavad ristluu, niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu. 47. Kus esineb kõhrliidust? esimese roide ja rinnakupideme vahel, samuti lülisamba lülidevaheketastena 48. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaaltelje? Üheteljelised:Plokkliigesed 49. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje? Kaheteljelised: Ellipsoidliiges, sadulliiges 50. Mis tüüpi liigesed liiguvad umber vertikaaltelje? Ratasliiges 51. Mis tüüpi liigesed on võimelised sooritama koonusekujulist liikumist distaalse osaga? Kaheteljelised: Ellipsoidliigesed
o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges. Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus. Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Nii toimub pronatsioon ja supinatsioon näiteks lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges. Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges. Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal- ja sagitaaltelg), võib toimuda ka koonusliikumine. Koonusliikumine toimub näiteks kodarluu- randmeliigeses. Sadulliigeses on mõlema liigestuva luu liigespind ühes suunas nõgus ja teises suunas kumer, mis asetsevad omavahel põimununa. Liikumine toimub siis ümber frontaaltelje (sirutamine ja painutamine) ning ümber sagitaaltelje (lähendamine ja kaugendamine), näiteks
1 ekstensioon), sagitaaltelg (abduktsioon- aduktsioon) Üheteljelised liigesed: Ratasliiges (art. Trochoidea)- rotatsioon Plokkliiges (ginglymus)- fleksioon-ekstensioon Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid- e munaliges (art ellipsoidea)- fleksioon-ekstensioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Sadulliiges (art sellaris)- oponeerimine- reponeerimine, abduktsioon- aduktsioon, koonusliikumine Kolme- ja enamteljelised liigesed: Keraliiges (art spheroidea)- rotatsioon, fleksioon-ekstesioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Pähkelliiges e enartroos- liikumissuunad samad, mis keraliigesel, ent väiksema ulatusega Lameliiges (art plana)- minimaalnne rotatsioon ja nihkumine
keha painutamine ette ja mõjub lülidevahe liigestele. Lisaks on vaja teada: Liigeste tüüpid: Üheteljelised: 1. Plokkliiges (art. ginglymus) – frontaaltelg, näide: vintliiges – art.cochlearis. 2. Ratasliiges (art. trochoidea) – vertikaaltelg, põikitelg. Kaheteljelised: 1. Ellipsoidliiges (art. ellipsoidea) – frontaaltelg, sagitaaltelg, liikuvus: koonusliikumine ja telgede liikumised, näide: kakspõntliiges. 2. Sadulliiges (art. sellaris): sagitaaltelg, põikitelg, liikuvus – abduktsioon/aduktsioon/oponeerimine/reponeerimine/koonusliikumine, näide: randme- kämblaliiges. Kolmeteljelised: 1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik.: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3
Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämbla-lüliliigesed: On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 39. Sõrmelülide vaheliigesed:
pingul liigesekihnuga vähelikuvad liigesed (nt randme-kämblaliigesed). 37. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud). Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38. Pöidla randme-kämblaliiges. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges, milles on võimalikud mitmekesised liigutused pöidla sirutamine ja painutamine, eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistelesõrmedele ja ringliigutused. 39. Kämbla-lüliliigesed. (sõrmenukid) Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on plokkliiges. sagitaal-frontaal-vertikaaltelje ümber liikumine. 40. Sõrmelülide vaheliigesed. Lülidevaheliigesed on plokkliigesed. Lülidevaheliigeseid tugevdavad võimsad
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustava...
distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. ühe teljeline 35. Amfiartoosi mõiste: Amfiartoosid on need liigesed, mille pinnad on lamedad ja liikuvus väike 36. Randme-kämblaliigesed(randmeluud ja 2-5 kämblaluud): On randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Vähe liikuvad lameliigised ehk amfiartoosid. 37. Pöidla randme-kämblaliiges: See on teistest erinev, mis ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges, mitmekesised liigutused. kolmeteljeline 38. Kämbla-lüliliigesed: Tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. Kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges 39. Sõrmelülide vaheliigesed: On plokkliigesed ! ühe teljeline liikuvus 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 41
1-teljeline liikumine (ümber frontaal telje) 36. Amfiartroos- väga piiratutud liikuvusega jäikliiges, mida põhjustab lameliiges, ainult amortisserub (pöial) 37. Randme-kämblaliiges Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38. Pöidla randme-kämblaliiges Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 39. Kämbla-lüliliigesed On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 40. Sõrmelülide vaheliigesed
See on modifitseeritud plokkliiges. 1- teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämbla-lüliliigesed: On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 39. Sõrmelülide vaheliigesed:
abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side) - Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli)
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine see...
Kodarluu liigub umber küünarluu. 12. Käe skelett, luudevahelised ühendused, liikuvus. Käe skelett: selle moodustavad: • randme luud (8 väikest luud kahes reas) • kämbla luud (5 lühikest toruluud) • sõrmelülid (5 lühikest toruluud – pöial 2-e ja teised sõrmed 3-e lüliga) Luudevahelised ühendused, liikuvus: • randme-kämblaliigesed – lameliigesed, liikuvus väike • pöidla randme-kämblaliiges – on hästi liikuv sadulliiges – võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. • kämbla-lüliliigesed – on keraliigesed. Liikumine ümber 3 telje, mis võimaldab sõrmedel hästi liikuda. • lülivaheliigesed – on plokkliigesed, painutus ja sirutus . 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikuvus. Proksimaalne käeliiges: ehk kodarluu-randmeliiges – selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges.
Plokkliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 35. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike. 36. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalikud liigutused: pöidla sirutamine ja painutamine, eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 37. Kämbla-lüliliigesed Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed. Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. Liikumine ümber kolme telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine
b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelaosa (7 lüli). Rinnaosa (12 lüli). Nimmeosa (5 lüli). Ristluuosa (5 lüli). Õndraluuosa (4-5 lüli). 17
· liikumine painutus, sirutus - frontaaltelg 35. Amfiartroosi mõiste Lamedate liigesepindade ja paksu pingul liigesekihnuga väheliikuvaid liigeseid nim. Pingulliigesteks ehk amfiartroosideks. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges Ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges, milles on võimalikud mitmesugused liikumised pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämla-lüliliigesed Tüüpilised keraliigesed (3-teljelised), erandiks on 1. Kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges (2-teljeline) 39. Sõrmelülide vaheliigesed L ülidevaheliigesed on plokkliigesed (1-teljelised). Lülidevaheliigesed tugevdavad võimsaid kaaskülseid sidemeid. (F: painutus ja sirutus) 40
Käe skelett: Käe sekeleti moodustavad: -randme luud: 8 väikest luud kahes reas -kämbla luud: 5 lühikest toruluud -sõrmelülid: 5 lühikest toruluud – pöial kahe ja teised sõrmed kolme lüliga - luudevahelised ühendused, liikumisvõimalused: 1) randme-kämblaliigesed – randmeluude distaalne rida ja 2.-5. kämblaluude põhimikud; lameliigsed; liikuvus väike (amfiartroosid – annab stabiilsuse) 2) Pöidla-randme-kämblaliiges – trapetsluu ja 1. kämblaluu põhimik; hästi liikuv sadulliiges = võimalik pöidla suur liikumisulatus (eemaldamine ja lähedamine, vastandamine teistele sõrmedele). 3) Kämbla-lüliliigesed – 2.-5. kämblaluude pead ja nendele vastavate sõrmede proksimaalsed lülid; keraliigesed; hästi liikuv 4) Pöidlalülivaheliigesed – 1. kämblaluu ja proksimaalne sõrmelüli - plokkliiges 5) Sõrmelülivaheliigesed – plokkliigesed; ainult painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikumisvõimalused
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, lülivaheliigesed on plokkliigesed. 30. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud- alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre-
35. Amfiartroosi mõiste Amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. 38. Kämbla lüliliigesed Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed. Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. 39. Sõrmelülide vaheliigesed .. on plokkliigesed. võimaldab teha liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud.
· Biokinemaatilise paari vabadusastmete arv sõltub liigese ehitusest ja liigist · Inimese liigesed ei võimalda normaalselt kulguliikumist ja seetõttu on biokinemaatilise paari suurim vabadusastmete arv kolm Liigeste liigid · Sõltuvalt pöörlemistelgede arvust võivad biokinemaatilise paari moodustada kas ühe-, kahe- või kolmeteljelised liigesed · Üheteljelised liigesed on ratas-, plokk- ja tiguliiges · Kaheteljelised liigesed on ellipsoid- ja sadulliiges · Kolmeteljelised liigesed on kera- ja lameliiges Liigeste liikuvus · Biokinemaatilise paari liikumise ulatus sõltub liigeste liikuvusest · Liigeste liikuvust iseloomustatakse pöördenurga suurusega, mis antud liigese korral on võimalik kindlas tasapinnas ja suunas · Liigeste liikuvus on painduvuse kui kehalise võime aluseks Liigeste liikuvuse liigid · Eristatakse kolme liiki liigeste liikuvust: - luuline ehk anatoomiline liikuvus
3. Luudevahelised ühendused: 4 1. pidevühendused e.sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.) 2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures) 3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada): o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges). o sadulliiges (kämblaliiges). o liugurliiges (randmeliiges) o pöördliiges (kaelalülid) Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. Liigeste hulka kuuluvad eriti tugeva ja suurt koormust taluva kõhrekihiga kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
3. Luudevahelised ühendused: 4 1. pidevühendused e.sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.) 2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures) 3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada): o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges). o sadulliiges (kämblaliiges). o liugurliiges (randmeliiges) o pöördliiges (kaelalülid) Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. Liigeste hulka kuuluvad eriti tugeva ja suurt koormust taluva kõhrekihiga kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist
2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje 15) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (kodarluu ja randmeluu vahel) liigutused ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje 2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 16) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 4 1) KERALIIGES – (õlaliiges) 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (ristluu niudeluu vahel) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud.
Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine aduktsioon ja eemaldamine abduktsioon) 2) SADULLIIGES (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 7 15) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 1) KERALIIGES (õlaliiges) liikumine toimub kõigi üksteisega risti asetseva telje ümber: frontaaltelg painutus, sirutus ; sagitaaltelg lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine
Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine – aduktsioon ja eemaldamine –abduktsioon) 2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 7 15) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 1) KERALIIGES – (õlaliiges) liikumine toimub kõigi üksteisega risti asetseva telje ümber: frontaaltelg – painutus, sirutus ; sagitaaltelg – lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg – välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine
Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine aduktsioon ja eemaldamine abduktsioon) 2) SADULLIIGES (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 7 15) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 1) KERALIIGES (õlaliiges) liikumine toimub kõigi üksteisega risti asetseva telje ümber: frontaaltelg painutus, sirutus ; sagitaaltelg lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Liigesed võimaldavad liikumisi suurema amplituudiga ja väiksema lihasjõu kuluga liigesepinnad liigesepilu liigesekapsel Liigeseteljed e liikumisteljed: frontaaltelg painutus, sirutus vertikaaltelg pööramine sagitaaltelg külgpainutus Liigeste põhitüübid: · üheteljelised liigesed plokkliiges ratasliiges · kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges sadulliiges · kolme(palju-)teljelised liigesed keraliiges lameliiges LIHASTESÜSTEEM Kõigi lihasrakkude ühiseks omaduseks on kontraktiilsus võime kiiresti ja jõuga lüheneda. Lihastel on veel lisafunktsioone lihaste tööl vabaneb palju soojust, mis on peamine keha normaalse temperatuuri hoidmisel; lihased aitavad kaitsta siseelundeid. Lihaskudede liigid: · silelihaskude vanim, rakud on väikesed, tuum paikneb keskel, müofibrillid on raku sees võrgustikuna
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
