Balthasar Russow sündis 1536.aastal Tallinnas, suri aga 1600.aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583
alustas Hoffmann avalikke jutlusi. 22. Esimesed eestikeelsed trükised - 1525. aastal ilmusid Lübeckis esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega, kuid need hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535. aastast on aga osaliselt säilinud samuti protestantlik eestikeelne teos, Wanradti ja Koelli katekismus. Kümmekond aastat hilisemast ajast on teada Hans Susi eestikeelseid jutlusi ja kirjatöid, need pole aga säilinud. 23. Balthasar Russow ja tema Liivimaa provintsi kroonika ta oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561. Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk Barthis
Allikaanalüüs Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Liivimaa kroonika kolmas osa Need sündmused toimusid aastatel aastatel 15611563. Aastal 1561 kuulus Tallinn veel moskoviitide võimu alla. Moskviidid olid venelased. Nad olid kaotanud palju linnu ja losse. Nende võimul püsimine rippus põhimõtteliselt juuksekarva otsas. Paljud venelased olid juba kuhugi vangi viidud või ise põgenud või tapetud. Tallinnlased pidid minema teise võimu alla. Poola ja riiakad olid liiga kaugel. Nad pidid seega minema Rootsi võimu alla, see oli ligemal ja ühesõnaga neile soodsam. Saadeti juhid siis heermeistri juurde, et neile antud vannet üles ütleda. Kui juba linn ja loss Rootsi all olid läksid ülemad kuninga juurde Rootsimaale, et kinnitada privileege ja õigusi. Kuningas täitis ...
AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid ko...
esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984). Näide Toome näite ,,Liivimaa kroonikast" Kasutatud allikad G. Kooskora (1984). Ahja kroonika. [2012, 30.10]. http://www.hot.ee/ahjakroonika/ (2012). Balthasar Russow [2012, 30
Ajalugu e-õppepäev 1. Miks õnnestus Russowi kirjelduste põhjal venelastel Narva linna vallutamine? Ühest majast algas Narvas tulekahju, mis kogu linna maha põletas. Selle segaduse kastuas venelane ära ja vallutas Narva. 2. Miks lammutasid venelased Rakvere vallutamise järel seal erinevaid kivihooneid, näiteks gildimaja või mungakloostri kiriku? Nad ehitasid kaitserajatisi ja vajasid selleks kive ja palke. 3. Mida heidab Russow ette Rakvere inimeste igapäevastele elukommetele? Hea elu oli muutnud rakverelased hooletuks. Iga päev käis ainult pidu. Kirikus ei käidud. Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. 4. Mida heidab Russow ette tartlastele seoses Tartu vallutamisega? Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. Kuigi oli suurtükivägi ja suurtükid, ei olnud rajatud valle või torne, kus neid kasutada. 5. Nimeta kolm erinevat etteheidet, mis Russow tartlaste suunas välja paiskab.
Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. 1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow. Kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. Russowi kroonika XVI sai teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Kroonika esitrükk ilmus 1578.a ja leidis ohtrasti lugejaid. Tehti ka teine ning kolmas trükk. Russow arvustas teravalt aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele. Arvatavasti oli Russow eestlane, kroonika põhisisuks oli Liivi sõda, kuid on kirjendatud ka Vana-Liivimaa sõjaeelset eluolu. Kroonika on vaadeldava ajajärgu tundmaõppimise põhiline allikas.
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine
Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli 6pilane, kes tegeles piibli t6lkimisega. Katkut6bisena palus Hans, et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused. Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja kirjutas alamsakasakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", Eesti keskaja ühe t2htsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, j2rgnesid varsti ka teose 2. ja 3. V2ljaanne. Johann Pulck Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse kuulus, silmapaistvaim Rostockis 6ppinud. Henricus Carvel Tallinna dominiiklaste kloostriylem (eestlane). Hermen Rode Lybecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari.
Lektüürileht Kolme Katku vahel Jaan Kross Tegelased: Balthasar Russow, Härra Frolink, Annika, Härra Tegelmeister, Matthias Friesner, Antoniuse-Härra, Märten, Johann Topoff, koadjuutor, Pürjemeister Packebusch, Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis?
· Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi.
Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. · Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED
Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED
lahe äärde ja kasari luhtadele 19.saj. esimesel poolel. Matsalu looduse uurimise algust tähistab aga alles Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Valerian Russowi linnuteaduslik retk lahele 1870 aastal. Ta käis läbi Haeska ,Saastna,Matsalu ja kloosri alad kus ta registreeris 45-46 linnu liiki seoses lahega ja luhaga. Tema andmeid on hiljem kasutatud O. Koch ülevaates Eestimaa lindude kohta. Teise retke Matsallu tegi Russow 16.mail kuni 4.juunini 1873 aastal. Sellel retkel ta avastas et kolme aastaga on eriliikide lindude arvukus kasvanud ning see lisas Matsalu lindude nimestikku veel 5 liiki. 1875. a. läks Russow Peterburi, kus hakkas tööle zooloogiamuuseumi konservaatorina. Peterburist sõitis ta ühel suvel enne saatuslikku Turkestani-retke veel kord Matsalu lahele. Kahjuks ei ole selle kohta midagi trükis ilmunud ja ka Russowi päevikud on siiani leidmata.
*on olnud vangis Looming: Zanrid: *luulekogud ,,Söerikastaja" *novellid ,,Kajalood" *romaanid ,,Wikmani poisid" *näidendid ,,Dr Karelli raske öö" *elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler. Iseloomulik Krossile: *mõleb sõnu välja/kasut haruldasi sõnu nt:krõllis, nigrits *moodustab ise liitsõnu nt:ämmaisand *sidekriipsutamine nt: tont-teab-mis-meelne *võõrkeelsed sõnad/laused
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
tagasihoidlikus. Eriti löödud olime siis, kui võeti ära meilt iseseisvus, mille saamiseks tõime väga palju ohvreid. Ma arvan, et need kõik sõjad muudavad eestlased ka vaiksemaks. Nagu ka ''Tants aurukatla ümber'' olev Elmar, kelle pojad olid sõjas surma saanud. Mees oli kühmuvajunud ning mõtlik, kuna teadis, et pojad ei tule iial tagasi. Samas võime olla uhked, et ei ole võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist loobunud. Ka ´´Kolme katku vahel´´ peategelane Balthasar Russow jäi hingeliselt seotuks maarahvaga, mistõttu ei loobunud ta oma põhimõtetest, vaid tegi pidevalt kompromisse. Me oleme palju läbi elanud, kuid ma arvan, et ei ole põhjust kahetsemiseks, sest kõik see näitab, millised me tegelikult oleme.
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
Renessanss Vararenessanss ehk ,,taassünd" on 8. aprillil 1341. Itaalias alguse saanud kunstivool, mis jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõisti...
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti
· usuelu-, haridus-, meditsiini- ja vaestekeskus dominiiklased -(usuline ordu) Tallinn, Tartu · frantsisklased- Tallinn, Tartu · benediktlased Tallinn, Tulid Itaalia mägedest ja aretasid kloostrites benhardiini koeri ja kasutasid ravimina maarohtudest valmistatud napsu ravimina . · Birgitta ordu Pirita (tegutseb siiani) mungad+nunnad · Katolik ja vene usk (kloostrid , ntks Kuremaa klooster on vene õigeusu klooster ) · 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon usupuhastus usu uuendamine, lihtsaks tegemine reformatsioon ühiskonna muutmine · 1517.a Wittenberg Martin Luther, kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor · lauakirik lihtne kirik , hariv ning teenistus omas keeles · 1517.a kirjutas 101 teesi, algselt oli katoliku vastu · 1524. a jõudis Tallinnasse, algas reformatsioon. · Kirikuid hakatakse puruks peksma Põhinõuded Luteri usule (luterism) · jumala ees on kõik võrdsed
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
EESTI VARAUUSAEG Sigismund Augusti privileeg- Tagas aadlikele tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. Andis selle vastutasuks Liivimaa eest. Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu. Jam Zapolski vaherahu: 1. Venemaa ja Poola vahel. 2. Sõlmiti 1582a 3. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa vaherahu: 1. Venemaa ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1583a 3. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poole...
nii palju seaduse järgi meile endile kuuluvat kulda". Krossi tegelased on tuntud ajaloolised isikud, kes jagunevad kahte gruppi. 1) esimesed eestlastest kultuuri loojad (Masing, Peterson, Jannsen, Kreutzwald, Köler) ja 2) Eestist pärit, kuid välismaal elanud isikud. Eestis pärit aga kes ei ole eestlased(seisavad kahe kultuuri mail) nagu näiteks Timotheus von Bock, Balthasar Russow.Oma romaanides Kross jälgib inimeste eneseteostust. ,,Kolme katku vahel" 1970-1982. räägib Russow kujunemisest (1535-1600). Kogu ajastu linnakodanike ja talupoegade elu on jäädvustatud detaili rikkusega. Huvitav psühholoogiline tasand (kuidas Russow areneb). ,,Klio silma all" 1972 novellid. Klio-ajalookirjandust eetikat kaitsev muusa. Ajalooainestikus liikuv- pealkirja tähendus. 4 novelli: 1) neli monoloogi Jüri asjus. Tegelased, kes räägivad: Michel Sittow` võõrasisa, kellel on mure, et kasupoeg tahab tagasi oma isale kuulunud maju
18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 18861889 Viinis, Nice'is ja Pariisis 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum) 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Tegevus Eestimaa hüvanguks Johann Köler oli koos Eesti lihtrahvast pärit nn Peterburi patriootide Philipp Karell, Friedrich Nikolai Russow, Johann Rudolph Berendhoffiga esimesed, kes hakkasid tõstatama küsimust vajadusest Eestimaa ajaloo eestlastepoolse tõlgendamise kohta, mis oleks erinienud 19. sajandi teise pooleni kehtinud baltisaksa ajaloolaste tõlgendusest Eesti- ja Liivimaa vallutamisel 13. sajandil. Köleri poolt Jakob Hurdale saadetud kirjas tõstatatud teema oli aluseks Carl Robert Jakobsoni "esimeses isamaakõnes" 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo
25. Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577. 26. Ivan IV e. Ivan julm Moska suurvürst ja Moskva tsaar 27. Gotthard Kettler Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 28. Sigismund II August Poola kuninga poeg. Leedu suurvürst ja poola kuningas 29. Stefan Batory - Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola kuningas. 30. Gustav II Adolf - oli Rootsi kuningas 16111632. 31. Balthasar Russow - oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ...
pansioni taolist. Tänapäeval on selgeks tehtud et, Gertrudi kabel jäi Suurest Rannaväravast paremale, praeguse mereväe staadioni kohale. Sealt leiti müürijäänuseid ja hauakivide tükke. Kui reformatsiooni järel enamik pühakunimelisi ühendusi Tallinnas laiali saadeti, ühinesid laevnikud taas Suurgildiga, osa aga läks Kanuti gildi üle, aga Gertrudi gild ei kadunud ometi. Küllap siis sai Gertrudi gild uue sisu, mida mäletab Balthasaar Russow oma "Liivimaa kroonikas". Nimelt oli enne hukatuslikku Liivi sõda olemas "Gertrudi viletsate vennaskond", mis kasutas Rõugemaja Suure Rannavärava ees. "Gertrudi viletsad" olid rõugehaiged. Kas nad põdesid tavalisi või "prantsuse rõugeid", selle kohta teadaolev kirjasõna vaikib. Linn ei pidanud neid siiski täielikeks heidikuteks. Kui toimusid pidulikud protsessioonid ja küünlaringkäigud ümber linna, siis oli neis oma kindel koht ka "Gertrudi viletsate vennaskonnal"
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002.a. Kellal oli tekst – Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii emandale kui isandale ja seda ei või mulle keegi ette heita. Uus kell on valatud Hollandi firma poolt 2003.a. Eesti kuultuuri seisukohalt olulised isikud, kes kirikus töötasid: Johann Koell, 1535.a. Simon Wandradti katekismuse tõlkija eesti keelde; Balthazar Russow, 1578.a. ilmunud Liivimaa kroonika autor; Georg Müller, 1600.-1606.a. kirjutatud 39 eestikeelse jutluse autor. Fassaadil oleva kella autor on Christian Ackermann ja pärineb see 1684.a. Iga detaili isikupära Ainulaadsed on piibliaineliste maalide ja nikerdustega kaunistatud rõdud, mis ümbritsevad Püha Vaimu kiriku lõuna-, lääne- ja põhjaseina ja mängivad kiriku interjööris silmapaistvat osa. Väärid (rõdurinnatised) pärinevad 17
8. Mille poolest erineb reformeeritud kirik katoliku kirikust? a) Reformeeritud kirik: 2 sakramenti ristimine, armulaud Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne piibel Ladinakeelne jumalateenistus Õndsaks sai kiriku vahendusel 9. Balthassar Russow luterlik vaimulik, esimene eestlasest kirjanik, kirjutas Liivimaa kroonika. Simon Wanradt-Johann Koell esimene eestikeelne katekismus 1535 a. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Bernt Notke ,,Surmatants" autor, saksa maalikunstnik Hans Susi eesti soost noor õpilane, tõlkija, kes hakkas tõlkima piibliteksti eesti keelde, talle maksti selle eest. Suri katku 1549 a. Martin Luther algatas 1517a
TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust!
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu.
1. Mida nim vana-liivimaaks 2. Millised feodaal riigid moodustati Vana-liivimaaks 3. Millised on eestlaste õigused ja kohustused 4. Millised võõrvõimude omavahelised ja naabridega suhted 5. Keskaegsed linnad ja nende õiguslik korraldus eestis 6. Maapäev 7. Jüriöö ülestõus, põhi käik, tulemus 8. Selgita mis alad,linnaõigus,põgenemiste, sündmustik, linna foogt, gild, tsuft, sleraa 9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta roots...
Rüütelkond aadlike moodustatud organisatsioon Katk inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia rahvastikuteadus Ivan IV Venemaa valitseja Sigismund II August Poola kuningas Kettler Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall Magnus Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory Poola kuningas Pontus de la Gardie Rootsi väejuht I. Schenkenberg müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks.
KOLME KATKU VAHEL Jaan Kross (Balthasar Russowi romaan) Lehekülgede arv: 266 Kujundanud: U.Ploomipuu Tegelased: Pall (Balthasar Russow), Paap, Härra Henrik Claesson Horn, Soome Hertsog Johan, härra Henning, härra koadjuutor, Kaspar, kaupmees Kyrö, Epp, Kati- tädi, Jakob, Jürgen, Kimmelpenning Meus, Annika, Märten, Katharina, Rissa Siimon, Doktor Friesner. 1.Ennustamine Millest võiks raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Kuna jutt oli Balthasar Russowist, Jutt käis ühest eesti soost poisist, kes õppis Tallinnas koolis, arvasin, et tegu on omaaegse kus õppisid enamjaolt sakste lapsed. Sõltumata sellest, et kangelasega ja raamat räägib tema ta oli kehvemast rassist, õppis ta hästi ja suutis end vägitegudest. ...
Jaan Krossi romaanid. (luuletaja ja tõlkija, prosaist, palju tõlgitud välismaal. Asus esimesena Eestis tutvustama Karl Ristikivi ajaloolisi teoseid). Kirjanik on oma proosateosed kirjutanud valdavalt Eesti ajaloo ainetel. Olevat huvitav elada sisse möödunud aegade tegelikkusesse, avastada sarnasusi mineviku ja oleviku sündmustes ja inimeste tegutsemise põhimõtetes. Kirjanik töötab iga teose eel läbi ajaloouurimusi, arhiiviürikuid, kirjavahetusi. Kross on probleemikirjanik, teda huvitab eeskätt inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras. Tema tõstatatud probleemid on tegelikult ajatud, üldinimlikud, olenemata sajandist. Olulisim on rahvuslikkus. Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt k...
Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4. Ajalooallikad: Balthasar Russow ,, Liivimaa provintsi kroonika" Johann Renner ,,Liivimaa ajalugu 1556 1561. 5. Elu Vana Liivimaal : - aadlikel - talupoegadel 6. Sõja käik: I periood: 1558 1561 1) 1558, jaan. - 2) 1558, 1.apr. - 3) 1558, juuli - ........................................... Tartu piiskopkonna lõpp 4) 1559 Taani kuningas Frederik II ostab vend Magnusele Saare- Lääne piiskopkonna, millega lõpeb seal piiskopi võim 5) 1560 - ................ lahing .............
usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 1558 / 1561 eesti keskaeg, 1242 sakslaste ja novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, hans susi tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija, hermen rode tuntud 15. saj teise poole lübecki maalija, kes on niguliste tiibaltari autor, bernt notke
LIIVI SÕDA 1.Kes on pildil ja millega ajalukku läinud? 4P Ivan IV ehk Ivan Julm- Balthazar Russow Ta läks ajalukku Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Liivimaa kroonika kirjutamisega. Venemaa valitsejaid enne 20. Sajandit. 2.Täida lüngad. 12P 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, osaliselt piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal
Püha Vaimu kiriku tornikell on Tallinna tuntud meistri Christian Ackermanni valmistatud kell. See oli Tallinna ainus keskaegne tornikell, mis Püha Vaimu kiriku põlengu ajal ei pidanud kuumusele vastu ning kukkus tornist alla tükkideks. 21. Mida kujutatakse Püha Vaimu kiriku rõduvääridel? Põhjavääril on kujutatud Vana Testamendi, lõunavääril Uue Testamendi lood. 22. Kes oli 16. sajandil kõige olulisem Püha Vaimu kiriku õpetaja? Miks? Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb tema kirjutatud "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandi.
vaatepunktist ühele rahvale põhjustatud kannatust. See on jätnud alaväärsuskompleksi meie rahvuslikku enesemääratlusse. Lähenemisvõimalused „Liivimaa kroonikale”: Henriku sõna, negatiivne hoiak; representatsioonid, kriitikud, ümberkirjutajad – postiivne; analüütiline traumatekst. Protestantlik filosoofia on Balthasar Russowi Liivimaa kroonika (1578) aluseks – rõhutab religiooni rahvalähedust, emakeelse hariduse tähtsust. Samas toob Russow välja, et eesti talupoeg polnud religioosne subjekt – kristlikud sajandid polnud rahvast religioonini toonud: rahvas ei saanud võõrast keelest aru ja kirikuõpetajad ei osanud kohalikku keelt. Russow mõistab kohaliku liiderliku patuelu hukka. Kroonikat läbib ka tugev ja otsesõnaline vastuseis katoliiklikule maailmavaatele, paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid
lugeda, mis peab olema emakeeles. Esimene teadaolev eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, aga see pole säilinud. Esimene siiani säilinud raamat pärineb 10 aastat hilisemast ajast. 1535. aastal välja antud ja kannab nime "Wanradt-Koelli katekismus" Enne Liivi sõda katsed tõlkida Piiblit ja Lauluraamatut (Hans Susi) Keskaja kohta tervikuna on kõige olulisem kroonika "Liivimaa provintsi kroonika". Selle pani kirja B. Russow. Kroonika ilmus trükitud kujul 1578. aastal. SIis teda ilmus kohe kaks tükki, sest ta sain nii populaarseks. 1584. aastal ilmus veel üks trükk, aga täiendatud versioon, sest Liivi sõda oli läbi saanud selleks ajaks. Russow oli tegelikult kirikuõpetaja, Pühavaimu kiriku(tlnas) eesti koguduse õpetaja. Mõningad ajaloolased on veendunud selles, et Russow oli päritolult eestlane. J. Kross "Kolme katku vahel" - B. Russowi elulugu. LIIVI SÕDA 1558-1583
KIRCHHOLMI LAHING, rootslased saavad lüüa 1618 · Sõdimine Venemaaga on sõditud · 1621 a läheb tõsisemaks sõjategevuseks · 1611 tõuseb Rootsis troonile Gustav II Adolf · 1621 alistub Riia · 1625 Tartu · 1629 ALTMARGI VAHERAHU Üleminekuaja tähendus · 70 aastane sõdade periood · Vanade väärtuste murenemine oli aset leidnud juba usupuhastusega · Paremini tuntakse perioodist LIIVI SÕDA, mille kohta on olemas Pühavaimu pastor BALTHASAR RUSSOW kroonika · Hilisem Poola Rootsi sõda on tänase päeva seisukohalt olulisemgi Eesti läks luterliku Rootsi võimu alla Luterluse ja katoliikluse võistlus · Reformatsioon ja vastureformatsioon andis olulise tõuke hariduse ja kultuuri arengule · 1525 a ilmus esimene teadaolev eestikeelne trükis- luterliku jumalateenistuse käsiraamat · 1535 ilmus eesti ja alamsaksakeelne nn Wanradt Koelli luterlik katekismus
1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. 1874-1895 oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. Temaga koos töötas ülemaednik C.Bartelsen.Peale Bartelseni tuli N. Kuznetsovi 1895-1915 uueks direktoriks, kelle käe all toimus mitmeid uuendusi, ja taime taksonite arv küünids kümne tuhandeni.Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918- 1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 19231924.
kauba ristteel. Olles hansa linnadega, sai eesti mingi palju pappi ja uusi asju ja suhteid and stuff. Isikud piiskop Albert See Saksa piiskop kes lükkas sõjaväed peale kuna Eestlased saatsid Paavsti nhuj. kroonik Henrik Eesti Liivi sõjas oli liivipoiss. Keskaja meediamees tänu temale me teame et see toimus kuna ta oli lahe päevikumees Vampire Diaries. Ta suutis ellu jääda seetõttu sai palju kirja. Ajaloomees. Liivima kroonika. Balthasar Russow Kroonik. Jätkas Liivima Kroonika, mille järgi me teame jälle. Taani päritolu, õppis siis tallinnas veidi ja sai pastoriks woop. Ivan IV Veriseim VENE VALITSEJa. Moskva tsaaririigi esimene TSAAR. Püüdis hõivata Liivimad kuid sai Liivi sõjas lüüa. Suri malet mängides lol. Wolter von Plettenberg Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja l...
Mis toimus? -1054- Tallinna asutamise aasta -1201- hakati piiskop Alberti käsul rajama Riia linna -1202- piiskop Albert asutas rüütliordu (Kristuse sõjateenistuse vennad e.Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
