Rootsi renessanss – 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate is...
Renessanssi ,maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see ...
RENESSANSS (14.saj. II pool 17.saj. algus) Mis keelsest sõnast Millal algas renessanss Millest võttis eeskuju tuleb renessanss ja Itaalias ja millal Lääne renessanss? mida see tähendab? Euroopas? Prantsuse keelsest Itaalias algas renessanss Renessanss võttis eeskuju sõnast renaissance juba 14. sajandil, Lääne antiigist. ja see tähendab Euroopas 15. ja 16. saj. taassündi. Renessansi kunstnikud: Leonardo da Vinci Raffael Michelangelo Heliloojad: Kirjanikud: Giovanni Pierluigi da Palestrina (15251594) William Shakespeare Orlando di Lasso (15321594 Giovanni Bocc...
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsi...
RENESSANSS Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva vooluna. Avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopa...
RENESSANSS Renessanss 14.-16.sajand · Mõistega "renessanss" (pr renaissance taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16.sajandi kultuuriga. · Muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14.saj.) ja Madalmaad (15 saj.). Teadus ja ajalugu · Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning samaaegse pöörlemisega ümber oma telje. Kopernik pidas Päikest universumi keskpunktiks. Teadus ja ajalugu · Galileo Galilei (1564-1642) valmistas esimese teleskoobi. · Johann Gutenberg (1400-1468) leiutas trükikunsti. · Martin Luther (1483-1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). · Christoph Kolumbus (1451- 1506) avastas 1492.a. Ameerika. Eesti · 1558-1583.a....
Sissejuhatus Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ...
Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...
Kirjandus ARVESTUSTÖÖ III PIIBEL 1. Millest koosneb piibel? Piibel koosneb kahest põhiosast : Vanast Testamendist (39 raamatut) ja Uuest Testamendist (27 raamatut) 2. Missuguse osa hõlmab piibli I osa, missuguse II osa? I osa 12. sajand Kristuse sünnini. II osa Kristuse sünnist 2. sajand pKr 3. Missuguseid kirjandusliike on piiblis esindatud? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 4. Millal tõlgiti eesti ...
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba ...
Maarja Pent 11 klass 2012 Renessanss TEST 11.klassile 1. Kus ja millal algas ?Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Selle sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 2. Eestisse jõudis... Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16-ndal, sajandil mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. 3. Nimeta 3 kõrgrenessansi suurmeistrit ! Itaalia kolm suurt meistrit on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. 4. Nende kuulsaimad tööd on (à 3-4 tööd) Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaeg", " Mona Lisa" , "Madonna lapsega" Michelangelo- "Viimne kohtupäev", "...
Lossid ja paleed NORRA Oslo kuningaloss • Lossi hakati planeerima 1821. • Loss valmis aastal 1849. • Lossi arhitekt oli Hans Linstow. ROOTSI Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius Kriegerile käsk projekteerida väike hubane loss. • Barokkstiilis lossi ehitati a...
Varauusaeg Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus...
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale? Missuguseid muutusi see enesega kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg? Ränk surve, jesuiitide tungimine linnadesse, lihtrahvas kannatas raske sõimu käes. 4. Kuidas on Eesti ajalooga seotud Ivan IV? Ivan IV rakenda...
PÕHJAMAADE KUNST skandinaavia • kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia poolsaarel) • laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim skan. Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümboli...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja- Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, ...
1. PILET RENESSANSS Renessanss ehk taassünd on antiikkultuuri näidetel põhinev kunsti-ja arhitektuuristiil, mis sündis 14.saj. Itaalias ja nihkus kuni 16. sajandini Euroopas tasapisi põhja poole. Renessanss avaldus kõige täiuslikumalt maalikunstis ja skulptuuris. Renessanssi nimetati tihti humanismi sajandiks, Kuna moodi oli tulnud inimene (humanus lad.keeles) ühes tema inimlike, humaansete soovidega: süüa, juua, armastada, end üles lüüa ja varandust koguda. Neid, kes segasid soovitu teostamisel, hävitati ilma vähimagi kõhkluse ja kahetsuseta. Tapmine oli tol ajastul raha-ja võimutülides kaalukas argument. Manerism-nii nimetatakse renessansi allakäiku 16. sajandil. Manerismis pole harmooniat, pole ihumöllu, proportsioonid on käes ära, figuurid ebaplastilised ja ärevad. Maneristid kuulutasid esimestena, et nemad näevad asju nii ning loobusid looduse pimedast kopeerimisest, mille poolest nad olid lähedased impressionistidele. ...
Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kui...
Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, ...
Maa valitsemisel oli keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu, kuna kuningakoda polnud harjunud laiade õigustega aadlimeestega (piiramatud õigused oma maa ja talupoegade üle). Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid ol...
Neoklassitsism Neoklassitsism • 19. saj lõpp kuni 20. saj • Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile • Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik • Pr. k Les Six • Arthur Honegger • Darius Milhaud • Francis Poulenc • Louis Durey • Georges Auric • Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirj...
Neoklassitsism Neoklassitsism · 19. saj lõpp kuni 20. saj · Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile · Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik · Pr. k Les Six · Arthur Honegger · Darius Milhaud · Francis Poulenc · Louis Durey · Georges Auric · Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkir...
RENESSANSS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade"vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessa...
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
RENESSANSS 1. Kus ja millal algas? Renessanss sai alguse Itaalias u 14.sajandi lõpul ja kestis u 17.sajandi alguseni. Renessanss jagatakse 3 perioodi: eel-, vara- ja kõrgrenessanss. 2. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias. Igalt kunstnikult tema 3-4 tööd. 1) Sandro Botticcelli, pärisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi (1445-1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" ehk "Primavera".on rafineeritud, lüüriline kiidulaul hedonismile ja luksusele, mis valitses tema patrooni Lorenzo de'Medici ümbruskonnas. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. "Primavera" "Veenuse sünd" 2...
Historitsism Historitsism tekkis romantismi mõjul 18401900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki. Läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge histori...
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ...
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätik...
Euroopa varauusaja algul 12. klass Ajaloo riigieksam Varauusaeg · ajajärk XVI-XVIII sajandini, mida iseloomustab: Euroopakesksus Õhtu- ja hommikumaa eristamine Põhja- ja Lõuna-Euroopa eristamine Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve · Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (...
Euroopa varauusaja algul LÄÄNE- JA KESK-EUROOPA · Varauusaja algusest, kuni tänaseni on säilinud vaid mõned Lääne-Euroopa riigid nagu Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. · Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim, seda tänu rahvusriikide tekkele. Kuningad võtsid ainult endale õiguse ametisse nimetada kõrgemaid vaimulike. (Paavstid seda enam teha ei saanud). · Inglismaa kuningavõim sai tugeva aluse Henry Tudor'i valitsus ajal (1485-1509). Valitseha H.Tudor tuli kodusõdades võitjaks. Võimule tuli Tudorite dünastia. · Prantsusmaa kuningavõim tugevnes XV sajandi lõpuks. Kuningas Francois I tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas. · Saksamaa Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformid...
Sisukord: · Sissejuhatus ( 2.lk ) · Itaalia vararenessansi arhitektuur ( 3.lk ) · Itaalia vararenessansi maalikunst ( 4.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur ( 5.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid ( 6.-8.lk ) · Kasutatud kirjandus ( 9.lk ) SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski idea...
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai...
BAROKK 16.-18.SAJAND 1600-1750.AASTAD KUNST NARCISSUS (CARAVAGGIO) GIRL WITH A PEARL EARRING (JOHANNES VERMEER) · PALJU ON NEIS MAALIDES EBATAVALISI POOSE, ÄGEDAID LIIGUTUSI, ZESTE, TAEVASSE TÕSTETUD PILKE. · BAROKK NIMETUST OLEKS KÕIGE LIHTSAM SELETADA SÕNAGA "EBATAVALINE" - OMA HOO, KIRE, TUNNETE NING ISEGI ÜLEPAISUTUSTE JA LIIALDUSTEGA PAKUB SEE KUNST VAATAJALE PALJU OOTAMATUT, RABAB JA ÜLLATAB TEDA. · BAROKKMAAL TEKKIS ITAALIAS. · TA VALLUTAS PEAAEGU KOGU EUROOPA NING JÕUDIS HISPAANLASTE KAUDU ISEGI AMEERIKASSE, KUS TEDA PRAEGUSENI KUULSAIMAD KUNSTNIKUD MICHELANGELO CARAVAGGIO DIEGO VELÁZQUEZ BAROKIST NENDELE MAADELE KUS AGARALT TEGUTSES KATOLIKU KIRIK, PÜÜDES TAGASI VALLUTADA REFORMATSIOONI AJAL KADUMA LÄINUD KOHTA INIMESTE HINGEDES - SEEGA ITAALIA, HISPAANIA , MADALMAADE LÕUNAOSA (EHK FLANDRIA) JA LÕUNA-SAKSAMAA. · VÕIB NIMETADA PÄRISBAROKIKS. · BAROKKI PEETAKSE ÜLDISELT 17. SAJANDI STIILI...
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. ...
Usupuhastus ja reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich...
Barrokkunst Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa...
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimulol...
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 isla...
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kanna...
UUSAEG Suured maadeavastused I · Eksituste jada · Otsiti maksustamata ühendusteid Idamaadega. · Mereteed Indiasse otsiti nii ida (ümber Aafrika) kui lääne suunas. · India meretee avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 ümber Aafrika purjetades. Suured maadeavastused II · Christoph Kolumbus 1492 leidis Ameerika. · Meresõitjad arvasid, et see on India. Suured maadeavastused III · Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid Uueks maailmaks. Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid e...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
ROOTSI Keskaeg & gootika Gotlandi saar Natuke suurem kui Saaremaa 94 keskaegset kirikut,millest enamus taastatud ja kasutuses; gooti ja romaani stiilis Esimesed ehitati 1150-1250, enamus 1250—1400 1361. a vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag,linna rüüstati veel 1391, 1394 ja 1398 Visby Saare suurim linn ja halduskeskus Kunagine hansalinn,1282 võet vastu Hansa Liitu Keskajal tähtis kaubanduskeskuseks 13.saj tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel Ringmüüri hakati ehitama juba 12.saj Hansa Liidu aegadel On kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias ja kuulub UNESCO maailmapärandite nimistusse Visby domkyrka Sigtuna Mälari järve ääres ajaloolise Upplandi piirkonnas Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt Suur kaubanduskeskus ja sadam Linna...
RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simo...
Keskaeg Aurelius Augustinus – sündis Aafrikas, 19a jõudis religiooni juurde inspiratsioon piiblist, esimesena ühendas ristiusu ja Platoni Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed summa paganate vastu ja mingi summa veel, filosoofia ajalukku jumala tõestustega, ratsionaalselt mõistuse teel püüab ära tõestada jumala olemasolu. Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu. Meil on põhjusteahelad, jumal on see, kes...
annaabi.ee 
