Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puiduosakond PUIDU TULE KAITSE Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Puit 2. Puidu siseehitus 3. Puidu omadused 4. Puidu vead 5. Tuletõkkevahend MP FR 6. Tuletõkkepeits 7. Kasutatud kirjandus 1. Puit Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlpus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), · hügroskoops...
Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Rühm 12 Juhendaja:Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Puiduõli Pinotex Wood Oil Vahaõli Herdins Paadilakk Celco Yacht, läikiv Puidukaitsevahend Tärpentini-linaõli Skandex Lakk kivipindadele Eskaro Granit Lakk Aqua Puidukaitsevahend Tõrvaõli Skandex Puiduõli Valtti Puuöljy Puiduõli Pinotex Wood Oil Pinotex Wood Oil on puidukaitseõli uute ja varem puiduõli või puidukaitsekrundiga töödeldud või süvaimmutatud puitpindade viimistlemiseks välistöödel. Toode on mõeldud puidu kaitsmiseks hallituse, sinavuse ja ilmastikumõjude eest. Toode rõhutab puidu loomulikku ilu, muudab pinna vetthülgavaks. Imendub hästi puitu moodustamata pinnale kilet. Suurendab pinna hõõrdekindlust. Puutekuiv 6h möödudes, ülekaetav 12h möödudes (tingimustes 2...
TALLINNA EHITUSKOOL Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015
PT 12 küsimused Puidu kuivatamine ja kaitse 1. Millepärast tuleb puitehitust konstruktiivselt kaitsta? Et puit ei kahjustaks ja ei tekiks seen kahjustusi 2. Võrdle vaakum- ja surveimmutust. Vaakumis- kuivatus konvektiivse soojusülekandega, kuivatus pideva kuumusega Surveimmutus- hüdreerib vee välja puidust 3. Kuidas liigitatakse puitu kahjustavad seened. *Puitu lagundavad seened *Puitu moonutavad seened 4. Mida vajavad puiduseened arenguks. Sootsat keskkonda ja palju niiskust 5. Puidu vastupidavus liigitus mädanikele. Tugevad, keskmised ja nõrgad 6. Aplitseerimine mis see on? Puidu aplitseerimine on immuti puitu süstimine 7. Impelvardad kus kasutataks ja kuidas need mõjuvad? Kasutatakse majaseente, puidu mädanike tõrjeks märjas puidus ning kivipindadel. Impelvarraste toimeaine imendub puitu ja kestab seal mitmeid aastaid kaitstes puitu kahjulike seente tekkimise eest. 8. Immutusainete liiguts puidukaitseks. Puidu immutusained jaotataks...
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt ...
Puidu kaitse Mädanemise vastu Miko Saarniit 26.09.2012 Tartu Khk MT112 Puidu Kaitse. Kahjutegurid: Puit on orgaaniline materjal , mis allub kergesti mädanikele ja teistele puitu kahjustavatele teguritele. Tänu puitu nõrgendavatele teguritele on puit nõrgem ja eluiga väheneb. Puidu riknemise kutsuvad esile: · Seened- Nende elutegevus põhjustab puidu mädanemise ja lagunemise, · Teatud liiki putukad- Närides puitu käikusid kahjustavad nad puidu mehaniilist tugevust. · Atmosfääri mõju- On puidu niiskumise ja kuivamise põhjus (toimub mitmekordselt). See tekitab pinnakihtide destruktsiooni ja aitab kaasa seente tekkimisele. Puidu eluea pikendamine: Et p...
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrr...
Puidu kaitsmine mädaniku eest Sissejuhatus Puidu mädanemine ja kõdunemine on loomulik nähtus. See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik Bioloogilistest kahjustajatest on kõige laastavam seenmädanik, mis kahjustab puidurakke. Tänan kuulamast !
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakk...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja m...
Tööpingid Ketassaepink Click to edit Master text styles Mõeldud puidu lõikamiseks Second level Third level Fourth level Fifth level A......Terakaitse B......Siselaud C......Pealüliti E......Tolmuvoolik F.......Poolitusnuga G......Juhtpiire H......Kaldekäepide I........Tera tõstmise käepide J........Pööratavate jalgadega alus Ketassaepink Ohutusnõuded: Ei tohi kindaid kanda Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe Ei tohi saagida enne kui saag on saavutanud täiskiiruse Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt saagima, sest see võib kinni kiilud või rängalt viga teha Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust väljavõetud Puidufreespink Mõeldud puidu freesimisek...
Kalavarude paiknemine, tähtsamad püügipiirkonnad, miks? Kalavarude kaitse, mis kalavarusi ähvardab? Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes. Suurimad kalapüügiriigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tiili, Venemaa, Tai, Norra. Kalavarusi kaitstakse sest 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi kogu...
Test keskkonnakaitse eriala õppijatele 1. Mis on mets ? Mets on nö mitmetasandiline elukooslus, mis koosneb valdavalt puudest ja teistest taimedest, ning kus puud määravad teiste taimede elutingimusi. 2. Palun nimetage metsade kasutamise viise - jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8. Metsandusliku tähtsusega okaspuud Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd. 9. Palun nimetage Eesti kõige suurema ja väiksema metsasusega maakonnad Suurima metsasusega on Hiiumaa Väiksema met...
puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruun...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tambet Laan Puidutöötlemise tehnoloogia Puidu immutamine Puidukaitse referaat Kursus: PT-09 Juhendaja: Andrus Luts Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumak...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses ..................................
Tööõpetuse Referaat Puidu Masin Töötlemine Sisukord 1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses? 2.Ohutus tehnika nõuded masinatega töötlemisel. 3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 5.Höövelpink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 6.Allikad 1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses? Tehnoloogiline protsesson tootmisprotsessi osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutumine ja selle muudetud olukorra kindlaks määramine ehk mõõtmine. Tehakse vahet toorikute tootmise, mehaanilise töötlemise, koostamise jt tehnoloogiliste protsesside vahel. Tehnoloogilise protsessi läbiviimisel tuleb täita rida abistavaid töövõtteid (tooriku paigaldamine tööpinki, mahavõtmine, tööpingi käivitamine ja seiskamine jne), mis ei muuda tooriku olukorda ja mis seetõttu on abiprotsess. 2.Ohutus nõuded. Puurpiki kasutades peab alati veenduma enne mas...
Tallinna Ehituskool Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Madis Aavik Puitkonstruktsioonide montaaz ja paigaldamise nõuded Referaat Juhendaja: Rooland Allak Tallinn 2013 Puit ehitusmaterjalina Puit on suurepärane ehitusmaterjal, kuna on hõlpsasti töödeldav ja nägus ning dekoratiivne nii töödeldud kui töötlemata kujul. Puitehitiste ja esmajoones puitkarkassmajade osatähtsus on ehituses viimastel aastatel suuresti tõusnud. Kerkinud on üksikuid ja terveid puitkarkassil ehitatud uuselamukvartaleid. Puitkarkassehituste püstitamine on populaarne just tänu oma väikesele töömahukusele ja energiasäästlikusele. Nüüdishetkel on suurem osa Euroopast võtnud suuna üle kahekorruseliste puitkarkassmajade ehitusele. Põhjamaades moodustavad puitmajad 80% kõigist elamutest. Tehnilistelt näitajatelt, mis ehit...
Puidu vead ja kahjustused · Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimuse. · Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherid (vees). · Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. · Puidu kaitsmisel kasutatakse ehituslike (konstruktiivseid meetodeid) keemilisi vahendeid. · Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. · Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid · Seente ja putukate suhtes mürgine. ...
Tööpingid Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 8.A 2015 Sisukord • Höövelpink • Paksuspink • Ketassaepink • Puidufreespink • Nurklihvija • Metallitreipink Höövelpink • Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel ehk hööveldamisel. • Tavaliselt kasutatakse Höövelpinki puidu hööveldamisel. • Ohtutks töötamiseks kanna kaitseriietust- põll, kaitsekindad ja kaitseprillid või- mask. • Põhimõtteliselt koosneb ta kahest paralleelsest lauast, liigutatavast tarast mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest mida juhib elektrimootor.Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. • Pind mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevoolu(infeed) laua peale, äär vastu tara, mis hoiab deitaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Reegleid höövelpingi kasutamiseks ...
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikka...
Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse maht...
PUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hi...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus........................................................................................... 6 2.1Eksport ja import.................................................................................... 7 3Illegaalne raie ja metsade vähenemine......................................................10 Kasutatud kirjandu...
Materjalid sise- ja väliskeskkonnas 1. Mida nimetatakse ohutuks tooteks? Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. 2. Mis on vastavushindamise eesmärk? vastavushindamine – menetlus, mille eesmärk on tõendada toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutuse vastavust määratletud nõuetele. 3. Mis on vastavusdeklaratsioon? Ehitustoote vastavusdeklaratsioon on selle väljaandja kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamise korda. 4. Mis on vastavussertifikaat? Ehitustoote vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad materjale? – Päikesevalgus, – Temperatuur, – Sademed, – pH tase, – Rõhk, – Hapnikusisaldu...
TAGAJÄRG · Maailma metsade pindala kahaneb iga minutiga 36 jalgpalliväljaku suuruse pindala võrra. · Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. · Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Näiteks saadakse Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest ligi pool kogu maailma ümarpuidust. · Kahaneb fotosünteesi toimumine ning seega hapniku tootmine. · Taime- ja loomaliikide hävimine. Metsades elutseb 50-90 % kõigist Maa liikidest (liigirikkaimad on troopilised vihmametsad 2/3 taimeliikidest ja koguni 80% putukaliikidest ning mida raiutakse aastas maha 170 000 km2). Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kah...
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA KAITSMINE Referaat Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................3 1.PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED...............................................................................................4 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID................................................................................................................................4 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE...........................................................................................................................6 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS........................................................................6 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RE...
Mitmekettalised lahkamissaagpingid ehk pikilõikesaagpingid PikilõIKEsaagpingid Mõned pikilõikesaagpingid: MRS-300A, CPT GRS-300, CPT GRS-320, CPT GRS-320S (on mõeldud väiksema paksusega saematerjalile), Pinheiro AMA2-410, Pinheiro AMA2-314A, Prem 261, Shanghai Fuma MJ145, Shanghai Fuma MJ153 jpt. Mitmekettalisi lahkamissaagpingid on ette nähtud saematerjalide pikijuurdelõikamiseks peenprussideks, liistudeks või ribideks. Mööblitööstuses kasutatakse neid parkett ja laminaad toodete valmistamiseks, uste poolvalmis detailide tegemiseks, ukseraamide ja kergete paneelide tegemiseks. Pikilõikesaagpinke on mitmesuguseid: Ühe saelehe või saekettaga, mitme saelehe või saekettaga, liikuvate ja fikseeritud saeketastega, arvutiteel või käsitsi kontrollitavad jne. Pikilõikesaepingi tootlikus sõltub järgmistest tingimustest: 1. Etteande ja väljastus automaatikast 2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4...
referaat Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine? Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA (vask, kroom ja arseen oksiididena) lahustega vaakum-surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid, milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidu struktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakse immutusaine vesilahus immutustanki ja survestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enam-vähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei Puidu kaitseimmutus Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, tule kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu ...
EHITISTE KAITSE SEENTE EEST Seened on päristuumsed organismid, mis paljunevad eostega ning moodustavad omaette seeneriigi. Seened jagunevad nelja alaliiki: hallitus-, pärm-, parasiit- ja kübarseened. Parasiitseened on neist kõige ebameeldivamad. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti ke...
Tallinna Ülikool EUROOPA METSANDUS Referaat Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.......................................................
Maailma metsatööstus 2011 rahvusvaheline metsa-aasta · Rahvusvahelise metsa-aasta logol on kujutatud puud, mille sisse on joonistatud elus- ja eluta olendid. · Üks aasta on kuulutatud metsa-aastaks, et tõsta inimeste teadlikust metsade kohta (kasutus, kaitse jne). Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust... · Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. · 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. · Metsatööstuse sektoris töötab ligi 14 mln inimest. · Maailma metsades elab 80% maismaaliikidest. Metsade tähtsus · Erosiooni tõkestaja · Hapniku tootja · Veeringe reguleerija · Tooraine · Tähtis elupaik, liigirikkuse säilitaja Mis metsad kasvavad maailma eri paigus? · Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küll...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6. Kasutatud kirjandus.................................................................
Õistaime organid ja koed Vegatiivsed e kasvuorganid: 1. Juur 2. Vars 3. Leht Generatiivsed e paljunemisorganid: 1. Õis 2. Vili Kude on ühetaolise ehitusega rakkude rühm, mis täidab kindlat ülessannet. Peamised taimsed koed: 1. kattekude 2. põhikude 3. juhtkude Tunnus Kattekude Juhtkude Põhikude Ülesanne Kaitse- ja gaasivahetus, Ainete transportimine Säilitus- ja mullast vee ja tugiülesanne. tugiülesanne, omastamine. fotosüntees. Ehitus Ühekihiline, koosneb Koosneb puidu- ja Õhukese kesta ja suure elusatest värvitutest niineosast. vakuooliga rakkudest. Paiknemine Pindmiseim kiht. Keskosas. ...
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikal...
Mathias Ranna Laagri Kool 6 p. klass Nõmmemets Sissejuhatus Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised. kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Nõmmemetsas ulatub pilk kaugele. Nendes metsades on mõnus jalutada või suusatada. 1. Taimestik Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt hariliku...
HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus...................................................................................5 VIIMISTLUSMATERJALID...............................................................................................................6 LAKKIMISTINGIMUSED..................................................................................................................7 KAITSVAD PEITSID....................................
Rakvere Gümnaasium Tim Leesnurm 11 B KUIDAS RESTAUREEERIDA VANA PUITAKENT Praktiline töö Juhendaja:Sirje Trahv ja Tom Leesnurm Rakvere 2016/2017 ÕA LÜHIÜLEVAADE Kool: Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Kuidas restaureerida vana puitakent Võtmasõnad: Vana akna restaureerimine, kittimine, klaasimine Refereering Aken on nii tavaline maja osa, et me ei suuda ettegi kujutada, kuidas võisid hooned välja näha ilma valgusavadeta või kuidas valguseta ruumides elati-oldi. Seni vanimad aknaklaasist jutustavad leiud on Pompeji väljakaevamistelt leitud valatud klaasitükid. Klaasidega aken ilmus majaseintesse keskajal. Kirikutel ja rikaste majadel oli aknaid nähtud ja imetletud juba mitusada aastat, kuid tavaliste majade jaoks olid need liiga kallid ja luksuslikud. Kulus veel paarsada aastat, enne kui klaasidega ...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. ......
Renoveermisalused Mõisted: Remontimine parandamine või korda seadmine Hooldusremont (Sanitaarremont) Perioodilinehooldustöö, ehitise normaalse toimise tegemiseks ja Rekonstrueerimine hoone põhjalik ümberehitamine kõrvaldades samaaegselt hoone füüsilise ning moraalse vananemise. Moderniseerimine muutmata hoone konstruktsiooni otstarvet, hoone moraalse vananemise kõrvaldamine. Renoveerimine uuendamine Saneerimine tervendamine Restaureerimine ennistamine Konserveerimine säilitamine Lammutamine ehitise või selle osa likvideerimine Hoone eluiga ajavahemik ehitamisest lammutamiseni Hoone või tarindi kasutusiga võime säilitada tugevus ja kasutamis võimet Projekteeritud kasutusiga ajavahemik mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hoolduse tegemistes ilma olulise vältimatu remondita Ehitise tööiga ajavah...
Tegurid, mis põhjustavad materjalide vananemist ja kahjustumist Essee Arhiveerimise maailmas on väga oluline, et kõik objektid (pildid, helimaterjal, raamatud jne) oleksid võimalikult hästi säilitatud, et neid saaks kasutada võimalikult kaua. Paraku paljud, eriti vanemad materjalid, on tehtud materjalidest, mille hävitusprotsent on väga kõrge. Mis põhjustab näiteks teavikute hävinemist ning millest need tulenevad? Tänapäeval hoitakse teavikuid ja muid objekte hoidlates, mis on pimedad, külmad ja vastava keskkonnatingimusega kindlustatud. Paraku paljud teavikud hävinevad loomulikul teel. Loomulikku hävinemist põhjustavad materjali kemikaalid, niiskus ja hapnik. Pole vahet kui heas keskkonnas sa materjali säilitad, minimaalne hävinemise protsent on siiski olemas. Üks hullematest hävinemisviisides teavikutele on hallitus. Paraku seda ei tule palju ette kui toimub hoidlate ja arh...
Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust...
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
CHITWANI RAHVUSPARK Tarmo Torn 8.kl Asukoht Kuninglik Chitwani rahvuspark Nepalis tekkis 1973. aastal väikese ninasarvikute kaitseala suurendamise tulemusena. See on esimene kaitse alla võetud territoorium selles riigis. Pargi rajamine Kuni 1951.aastani oli Nepal välismaalastele suletud riik,Chiwani piirkond aga peaaegu asustamata Aastal 1960 saadi sel territooriumil jagu maalaariast,mis tekitasmassilise uute asukate juurdevoolu Suured metsaalad raiuti ja juuriti metsast puhtaks ning muudeti põllumajandusmaaks Ninasarvikute salaküttimise piiramiseks organiseeriti 1962.aastal neile aastal neile Rapti jõest lõuna pool väikene kaitseala 1973. aastal seda territooriumi laiendati ning nimetati Chitwani rahvuspargiks. Taimed Kuninglikus Chitwani rahvuspargis esineb kahte põhilist tüüpi metsi.Levinumad neist on kürgemal asetsevatel aladel kasvavad metsad. Peale ne...
1 SISSEJUHATUS Igal erialal töötades on töötajal oluline teada töökohas esinevaid terviseriske. Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks. Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda: · müra · lokaalne ja üldvibratsioon · mikrokliima · elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus) · töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti juhul kui töökeskkonnas on ebapiisav ventilatsioon, ning ei kasutata isikukaitsevahendeid, nagu respiraator või näomask. Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindad...
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Vali riik oma eesnime või perekonnanime algustähe järgi. Tingimuseks on see, et selles riigi territooriumil peab kasvama metsa. 1. *Riigi asendi iseloomustus + kaart, mis näitab riigi asukohta antud maailmajaos. 2. *Lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood ja kliima) 3. *Kui suurel ,pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %). Kas seda on palju või vähe? 4. *Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? 5. *Kus (millises riigi osas) kasvavad suuremad metsamassiivid ( ühtlaselt igal pool, mägedes jne)? + kaart, kuhu on märgitud metsaga kaetud alad 6. *Milleks metsi kasutatakse? 7. *Kas puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? 8. Iseloomusta metsamajandust ( puidu ja puidutoodete eksport-import, metsade istutamine) 9. Millised võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis?...
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
