Organismide paljunemine ja areng (11. klass) (6)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Organismide paljunemine ja areng
Organismide paljunemine

Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi.
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel.
Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt.
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.
Iseviljastumine – viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt.
Ristviljastumine – sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info.
Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.
Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt.
Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega.
Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes.
Eostega paljunevad sammal- ja sõnajalgtaimed.
Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid , seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid .
Bakterid jagunevad pooldumise teel, toimub DNA kahekordistumine.
Pärmseened paljunevad pungumisega, samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil (risoomid, mugulad , sibulad, varre- või lehetükikesed).
Vegetatiivselt paljunevad veel käsnad, ainuõõssed, lame- ja ümarussid, okasnahksed.
Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune.
Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Kasutatakse paljude kultuurtaimede paljundamisel.

Mitoos

Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu, lisaks on see ka vajalik hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks.
Tütarrakud – lähteraku jagunemisel tekkinud rakud .
Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist.
Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees, mille käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.
Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku.
Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks, seega mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist.
Kahe mitoosi vahele jääv eluperiood on interfaas .
Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni on rakutsükkel.
Mitoosi ning interfaasi kestus sõltub rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, võivad mõjutada ka keskkonnatingimused .
Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teise makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes algab ka tsentrioolide kahestumine. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine.
Interfaasis esinevad kromosoomid nukleosoomsete fibrillidena, iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul . Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli).
Ühe kromosoomi kromatiidid on ühendatud omavahel tsentromeeri abil, tsentromeer jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks.
Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid.
Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas , metafaas, anafaas ja telofaas.
Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas – rakk polariseerub . Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub kaks tütarrakku.
Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku koju ja talitluse.

Meioos

Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv.
Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks.
Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks (n=23).
Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik (2n=46).
Inimesel on kõigis keharakkudes (somaatilistes rakkudes) diploidne kromosoomistik, sugurakkudes (gameetides) haploidne.
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.
Meioosi käigus toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad.
Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku. Samal ajal tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest, liiguvad vastassuunas, nende vahele moodustuvad kääviniidid.
Profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire). Sellega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks.
Metafaasis ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvaatortasandile. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid.
Anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele . Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest, jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele.
Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kahestub tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jälle. Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu.
Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud, mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist, DNA kahekordistumist ei järgne.
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tütarrakud on geneetiliselt erinevad.

Sugurakkude areng

Suguline ehk generatiivne paljunemine.
Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad.
Viljastunud munarakk – sügood.
Mehe seemnerakud on spermid ehk spermatosoidid . Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes.
Spermide eellased on spermatogoonid.
Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Igast spermatogoonist 4 spermi.
Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
Spermatogenees võib kulgeda mehe kõrge elueani.
Naise munarakud valmivas munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid.
Munaraku areng on ovogenees .
Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Samas algab ka meiootiline jagunemine. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt. Võib kesta kümnekonnast aastast mitmekümne aastani.
Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine. Igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast ainult üks munarakk.
Peale meioosi saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti).
Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks.

Diploidne

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Organismide paljunemine ja areng-11-klass #1

Organismide paljunemine ja areng-11-klass #2

Organismide paljunemine ja areng-11-klass #3

Organismide paljunemine ja areng-11-klass #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

218 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tumekollane Õppematerjali autor

Lühikokkuvõte + vajalikud mõisted.

organismide paljunemine areng suguline paljunemine mittesuguline paljunemine mitoos meioos profaas metafaas anafaas telofaas sugurakkude areng

Sarnased õppematerjalid

rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust. Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise) aga meioos kindlustab sugurakkude tekke. 30. Kuidas on haploidse ja diploidse kromosoomistiku moodustumine seotud generatiivse paljunemisega? Generatiivseks paljunemiseks peab moodustuma haploidsed sugurakud, kuna nii emalt kui ka isalt läheb 1 sugurakk, millest kokku saadakse diploidse kromosoomistikuga sügoot. 31. Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Mitoos tagab rakkude jagunemise. 32. Missugused põhilised erinevused on generatiivsel ja vegetatiivsel paljunemisel? Generatiivsel paljunemisel ühineb isassugurakk ja emassugurakk aga vegetatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse ühest vanemast. Kokkuvõte Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

· Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis?

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng.

vanema mingist keha osast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid japaljud taimeliigid. Otsepooldumine- bakteritel esinev paljunemisviis : toimub DNA kahekordistumine. Pungumine- vegetatiivse paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel. (pärmseen) DNA kahekordistumine. Rakis- organiks liigendumata keha. Esineb vetikatel ja samblikel. Rakise tükikeste abil paljunevad samblikud. Taimeriigis on vegetatiivne paljunemine laialtlevinud, loomariigis esinev alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel jm. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest- tütarrakud.

Bioloogia

doc

Bioloogia mõisted

Toimumise eeldus Munandite algmete eristumine Munasarjade ja –rakkude looteeas eristumine looteeas Sugurakkude geneetiline eripära: 1)Viljastumisvõimeline on haploidne rakk 2)Muutunud on tuuma ja tsütoplasma suhe 3)Sugurakkudes on allasurutud ainevahetus 4)Sugurakud ei jagune 5)Sugurakud pole koelise kuuluvusega 6)Nad on organismile kehavõõrad teatud arenguetapis Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naisel lõpeb ovogeenide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid(alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene

Bioloogia

docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)

Bioloogia

doc

Diploidne kromosoomistik

Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.

Bioloogia

odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat

Bioloogia

doc

Paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud

Bioloogia

Rohkem sarnaseid