hinnaga. Vali loetelust ka muutuse põhjus. Tõestuseks tee nõudmise-pakkumise graafikud. a)asenduskaup, b)sidustoode, c)maitsed,eelistused, d) demograafiline muutus, e)tulude muutus, f) tootmiskulude muutus, g)tootjate arvu muutus, Situatsiooni kirjeldus Graafik Lahendus 1. Pakane kahjustas Maroko ja Hispaania selle aasta Nõudmine: apelsinisaaki. Mis juhtub apelsinide hinna ja kogusega, Pakkumine: mida tarbijad osta soovivad? Hind: Kogus: 2. Kanaliha järele on suur nõudmine ja kanaliha tootjad Nõudmine: kahekordistasid liha hinna. Mis juhtus kalkunilihaga Pakkumine: nõudmise/pakkumise ja hinnaga
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. TURG Majanduse toimimise korraldus ehk süsteem Turu 2 poolt: NÕUDMINE PAKKUMINE ostujõuline nõudjad pakkujad hõlmab nii nõudmine nõudmine, kõik, kes turult kõik, kes turul tootjaid kui mis on raha- midagi osta midagi müüa hulgi- ja jae- ga tagatud soovivad soovivad müüjaid Mitte ära segada soovide ja ihadega. ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Turunõudmine (ka: turunõudlus)
mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta nõudmise üldine seaduspärasus - hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda ostujõuline nõudmine - nõudmine, mis on rahaga tagatud pakkujad - kõik, kes turul midagi müüa soovivad pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) - näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus - vt pakkumise hinnaelastsus pakkumise kõver - pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus pakkumise struktuur - näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa
6 8 0 4 0 6 2 6 Z U3=0 40 +Y 2 0 0 0 -2 0 0 0 Lf U4= -4 0 -Y 0 +Y 30 Nõudmine 40 40 50 10 40 KAHJU 4 4 6 6 1 3 0 0 1 0 0
t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. a) Kujuta olukorda graafiliselt mõlema kauba jaoks. Missugune on tasakaalu kogus ja tasakaaluhind? Kui suur on põllumeeste tulem? b) Oletame, et halva ilma tõttu väheneb nii soja kui aprikooside tootmine 20 protsenti. Missugune on uus tasakaaluhind ja kogus? c) Kuidas muutus põllumeeste tulem? d) Missuguse toote nõudmine on elastne ja missuguse toote nõudmine on mitteelastne? e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. VASTUS: a) Graafiliselt kujutatud. Soja puhul on tasakaaluhinnaks 4 eurot ja tasakaalukogus 500 miljonit vakka (tähistus A). Aprikooside puhul on tasakaaluhinnaks 2 eurot ning tasakaalukogus 2 miljonit tonni (tähistus B). Soja puhul on põllumehe tulemiks 2000 milj eurot ning aprikooside puhul on tulemiks 4 milj eurot.
kõigepealt kaubandusleping, siis vaadatakse kes mida tarnima hakkab. 5 Turunõudlus on ostjate ostusoovid. Nõudmine on kaubakogus mida tarbijad soovivad ja saavad osta olemas oleva hinnaga kindlal ajal ja kindlas kohas. Turunõudlust kujundavad: · kaubahind · tatbija soovid, vajadused ja maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekutase · tuleviku ootused · teiste kaupade hinnad 6. nim 7 põhjust, mis puhul võib turul nõudmine kasvada ja kahaneda. · Asenduskaup on odavam · täiendkaup kallineb · ilmastiku tegurid · kaup on hooajaline · Reklaamid mõjutavad · Kaubaväärtus kahaneb laos seismisega · inimeste sissetulek on vähenenud 7. Pakkumine on toote hulk mida müüad pakuvad erinevate hindadega kindlal ajal ja kindlas kohas. Pakkumist mõjutavad: · toote omahinnaline muutus · turunõudluse muutumine · konkurentsi tugevdamine
Majandus vajab tootmisressursse loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Majandussüsteemide tüübid: Tavamajandus, plaanimajandus, turumajandus Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turumajanduse olulisiim tunnus. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist see on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Kauba omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi, müügihind peab olema sellest kõrgem, et teenida kasumit Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna. Monopol on turuvorm, kus on üks müüa, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup.
Täiendkaup nt. inimene laseb omal juukseid lõigata, kuid loobub soengust. Raha üldtunnustatud vahetusväärtus ja maksevahend Riiklikult reguleeritav hind selle kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene ei saa loobuda Liberalism suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud Majandus hõlmab ettevõteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted
Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht Qpot so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades, arvestab tööga hõivatuid 3. tegelik tootmismaht Qteg see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse tootmismahuga. 2.1 Nõudmine, pakkumine. Nõudmine on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega kindlal ajahetkel. (Nõudmine on seos toote hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta). Vaatleme nõutud kaubakoguse ja hinna vahelist seost. Paneme tabelisse kauba koguse ja hinna, mida tarbija on nõus selle koguse eest maksma. Hind Kogus 10 1
Seega on puudujääk 300 tonni. 7 4) Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube ja kaks miljonit tonni aprikoose. Lühiajaliselt (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. Soja hind Soja nõudmine Aprikooside hind Aprikooside (miljonites nõudmine vakkades) (miljonites tonnides) 2,00 600 1,60 2,4 4,00 500 2,00 2
Ta kuritarvitas usaldust lähedane millele? Lähedane nendele laiusgraadidele muganema millega? Püüab uutes oludes muganeda muretsema/ muret tundma mille pärast? Muretseb oma tervise pärast muutma milliseks? Ta üritab elu paremaks muuta muutuma milliseks? Luban, et muutun paremaks nõudmine mille järele? Õpetajal on nõudmine paremate hinnete järele osalema milles?kus? Osalema võistluses osa võtma millest? Peost osa võtma otsus kelle?mille?mille kohta? See oli meie klassi otsus piirama mida? Tuleb piirata kulutamist piirangud mille? Siin on sõidukiiruse piirangud puudutama mida? Puuduta teda puutuma millesse? See ei puutu sinusse
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
valmis ostma. Müüjad konkureerivad üksteisega tarbijate raha pärast. Normiv seadus Mida enam on milleski puudu, seda kõrgem on tema hind ning seda vähem on inimesi, kes on nõus seda ostma. Motiveeriv funktsioon Kui hinnad tõusevad, siis tõmbab see ligi lisa tootjaid. Hinna langus peletab eemale tootjaid. Muutused hindades Nõudmine Hind Pakkumine Nõudmine Hind Pakkumine Informatsioon Turgu tasakaalustavad hinnad võtavad kokku tarbijate eelistused, öeldes tootjatele, mida tarbijad kõige rohkem soovivad (milliseid tooteid, millises koguses). Tarbijale annavad hinnad teada tootjate kuludest nende soovide rahuldamisel.
Suhtelised hinnad Px /P y kajastavad tarbija eelistusi ja tootmiskulusid Y 7 Igale kaubale tekib: tasakaaluhind ja tasakaalukogus NÕUDMISE & PAKKUMISE koostöö tulemusel Nõudmine ja Nõudmise Pakkumise pakkumine üldine üldine kohtuvad seadus seadus turul Nõudmise Pakkumise kõver kõver 8 Tavaliselt hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda Seaduse paikapidavus on seletatav: Asendusefekt:
b) Terase hind suureneb, järelikult mahtuniversaalide hinnad tõusevad. Kuna kauba hind tõuseb, siis nõudlus väheneb. Tänu sellele väheneb ka pakkumine. c) Tänu efektiivsemale tootmisele muutub tootmine odavamaks ja toodete pakkumine suureneb. Hind alaneb ja nõudlus suureneb. Tänu efektiivsemale tootmisele suureneb tootmise maht ja alaneb selle hind, mis toob kaasa nõudluse ja ka pakkumise suurenemise. d) Kuna asenduskauba (universaalide) hind tõuseb, suureneb nõudmine mahtuniversaalide järele, kuid pakkumine väheneb ?? e) Kui inimeste sissetulekud vähenevad, väheneb ka nõudlus autode järele ja selle tõttu väheneb ka pakkumine. 2. a) Tasakaalukogus on soja jaoks 500 miljonit vakka ja hind 4,0 ning aprikooside jaoks 2 miljonit tonni ja hind 2,0. Põllumeeste tulem sojaubade eest on 2000 miljonit, aprikooside eest 4 miljonit, kokku 2004 miljonit. b) Uus tasakaaluhind sojal on 6, kogus 400 miljonit vakka
Turumajandus Mis on turg? • Turg on koht, kus kohtuvad teenuseid ja kaupu pakkuvad inimesed ja neid nõudvad inimesed Näiteks turg, laat. • Turg on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. • Turg kui majandussüsteem • Turumajandus on majanduselu korraldamise viis, Peamised turuga seostuvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents • Turumajandus on majandussüsteem, kus majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasum. NÕUDJA • Kõik, kes turult midagi ostavad, on NÕUDJAD. Nende ostusoovid kokku moodustavad TURUNÕUDLUSE. Nõudjate ostusoovi mõjutavad elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressursid ja huvid. Kui miski asi läheb moodi, tekib
on nõus selle koguse eest maksma. Hind Kogus 10 1 8 2 6 3 4 4 2 5 Nõudmise üldine seadus: kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu, siis hinna suurenedes nõudmine väheneb ja hinna alanedes nõudmine antud kaubale suureneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele. NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tarbija sissetulek; 2. teiste toodete hinnad; 3. tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); 4. tarbijate maitse ja eelistused. Kui tarbijal on rohkem raha, siis ostab ta kas koguseliselt rohkem või maksab sama koguse eest kõrgemat hinda
Tallinn 2009 Reformatsioon oli 16. Sajandil usuline uuendusliikumine,mis tahtis katoliku kirikud muuta paremaks. Reformatsioon sai alguse sellest , et Martin Luther , teoloogia professor ning augustiinlasest munk 1517a.pani Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi.Need teesid levisid paari kuuga paljudes Euroopa linnades. Luterlased ehk Lutheri pooldajad mõtlesid , et katoliiklased olid Jumalast väga eeldunud ning üks tähtsaim luterliste nõudmine oli kirikuteenused ning piiblid rahvakeeles, et lihtrahvas, kes ei osand ladina keeles lugeda,sai aru , millest teenused ütlevad.Selle reformatsiooni alguse peetakse mõni kord keskaja lõpuks. 1523a. Jõudis see reformatsioon Eestini. Reformatsioon oli sama luterlus kui Saksamaal,kuid muidugi erinevate riikide reformatsioonidel olid erinevused ja sarnasused Minu meelest kõigest tähtsam sarnasus Saksa ja Eesti reformatsiooniga on see, et usu uuenduse põhisaisukohad olid samad
Turumajanduse põhijooned Konkurents Turu kujundatud hind Kaupade ja teenuste valik Mitmesugused omandi ja ettevõtlusvormid Tarbimisvõime sõltuvus tarbija rahalistest ressurssidest Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Kui nõudlus on kõrge saavad pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad küsida kõrgemat hinda. Hind on rahasumma, mis tuleb maksta, et mingi kaup omandada. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud , tuntakse turutasakaaluna. Täieliku konkurentsi puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise- pakkumise põhjal. Tegelikult esineb täielikku konkurentsi nüüdisühiskonnas harva. Monopol on turuvorm, kus on müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga
· Teiste kaupade hinnad Mõnede tegurite mõju nõudmisele, näiteks hinna ja sissetulekute osa, võime määratleda üsna täpselt. Teiste mõju tarbijate maitsed ja tulevikuootused suudame määratleda aga ainult osaliselt. Kusjuures, nõudlus ja ,, soov" ei ole üks ja seesama. Inimene võib soovida uut ilusat maja või luksusautot, aga majandusteaduse jaoks nõuab ta neid asju ainult siis, kui ta neid asju soovib ja ka suudab osta. Vaatleme nüüd, kuidas sõltub nõudmine kaupade järele nende hinnast. Igal kaubal on hind rahasumma, mille eest seda kauba saab osta. Hinna majanduslikku olemust saab selgitada mitmeti. Tarbija (nõudja) poolelt vaadatuna on hind rahasumma, millest ta peab loobuma, et mingit eset või teenust omandada. Hinda võib vaadelda ka kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma.
tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse.
Alam e miinimumpalk - on summa alla mille ei tohi tööandja maksta. Eestis on 4350.- Tulumaksu vaba miinimum - see on osa palgast, mille pealt tulumaksu ei võeta. Eestis 2250.- Brutopalk - inimese väljateenitud palk millest pole veel maksud maha võetud. Netopalk - palk millest on maksud maha võetud juba. Ümbrikupalk - n. ö. must raha, millelt pole maksud maha võetud. Sotsiaalmaks - 33% maksab tööandja asutuse palgafundist (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Tööturg - tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööpuudus - töötajaid on, aga töökohti ei jätku. Tööjõupuudus - töökohti on, aga töötajaid pole. Palk - tükipalk, tunnipalk, avanss (ettemaks) Tööleping - sõlmitakse töövõtja ja tööandja vahel. Märgitakse üles mõlemapoolsed õigused ja kohustused. (tähtajaline ja tähtajatu) Elanikkond tööturu seisukohalt jaguneb: Aktiivne: Mitteaktiivne: *palgatöölised *lapse *vabakutselised *vanurid *ettevõtjad *töötud
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. • Konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. • Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. • Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. • Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. • Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. • Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. • De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada.
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. · Konversioonne turundus mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. · Stimuleeriv turundus turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. · Arenev turundus nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. · Re-turundus nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. · Sünkroturundus nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. · Säilitav turundus turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. · De-turundus nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada.
Turunõudlus- nõudjate ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse Pakkumine- kauba pakkumine nõudjatele. Hind- kui palju maksab kaup. Omahind- kauba tootmiseks tehtud kulutus. Müügihind- hind, mis on omahinnast kõrgem, et saada tulu. Turuhind- hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Riiklikult reguleeritud hind- hind, mille kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa inimene loobuda. Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud. Turutasakaal- olukord, kus on nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil. Täielik konkurents- sel puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtteid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid, ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise-pakkumise põhjal. Monopol- turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna , või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol- kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri
8 2 6 3 4 4 2 5 Kandes tabelis toodud andmed graafikule, saame nõudmise kõvera: Nõudmise üldine seadus: kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu, siis hinna suurenedes nõudmine väheneb ja hinna alanedes nõudmine antud kaubale suureneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele. Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erandvariante: · kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N.: moe- või luksuskaup, antiikesemed):
Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne.
usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L Ühiskonna aren peab toimuma evoltsiooniliselt , mitte revolutsiooniliselt Sotsiaalne kindlus kõigile S Suunatud absolutistliku monarhia ja feodaaligandite vastu
Kolmas Maailm Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9c Sisukord Kolmanda Maailma mõiste. Koloniaalimpeeriumite lagunemine. Kolmas Maailm kui külma sõja tanner. Mitteühinemisliikumine . Kolmanda Maailma arengujooned. Kolmanda Maailma mõiste "Kolmas maailm" 1950.a. Arengumaad Rikkad ja vaesed Sõnaõiguse nõudmine Kolooniaalimpeeriumite lagunemine Koloniaalvõim Iseseisvumine Lahkulöömine Kolmas Maailm kui külma sõja tanner Ära kasutamine Abistamine Eesmärk Relvade arendamine. Mitteühinemisliikumine Vastasseis Algatajad Põhiideed Saavutused Mitteühinemisliikumine põhimõtted Riik peab järjekindlalt toetama rahvuslikku iseseisvuse liikumisi. Riik ei tohi kuuluda sõjalistesse liitudesse mis on sõlmitud suurriikide
teistesse Ladina-Ameerika riikidesse.Mitte ükski Ladina-Ameerika riik ei osalenud esimeses maailmasõjas, sest nad tahtsid olla neutraalsed, aga siiski varustati Atlandi riike toorainetega , nagu näiteks volfram, vaskantimon jne. Esimese maailmasõja lõpul kuulutas Ladina- Ameerika Keskriikidele sõja. Selle sõjaga kaasnesLadina-Ameerika jaoks soodne olukord, mis omakorda tähendas, et sõdivate riikide import vähenes ning traditsiooniliste eksportartiklite järele nõudmine suurenes. Pärast sõda kiirenes rahvusliku tööstuse areng. Samuti kiirenes ka kaubatootmise ning põllumajanduse areng . Rahvuskodanlus suurenes üha enam.
Müügihind turu hind see hind millega toode maha müüakse Kasum = müügihind omahind Töövõtja inimene kes müüb oma tööjõudu Konkurents tootjad võistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol üksikpakkuja turul Aktsia väärt paber, firma osak Dividendid kasumiprotsendid, mis jaotatakse aktsionäride vahel Investeerima raha kasulikult paigutama Dumping konkurentide kahjustamiseks lüüakse oma hinnad alla. Tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööandja . ettevõtja, firmaomanik, kes palkab tööjõudu
ühiskonna elus aktiivne isik, eks omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi; tootmisressurssid loodusvarad, maa, kapital ja tööõud; turumajandus majandussüsteem, kus on inimesel vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi; müügihind omahinnast kõrgem hind, hind millega müüakse; turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse; ostujõuline nõudmine nõudmine, mis on rahaga tagatud; konkurents palju ühesuguseid kaupu; monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup; ühishüvis kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid; riigi eelarve rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohtha; tulumaks maks, mis pannakse inimese või ettevõtte tuludele;
nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. lihtinress on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt. aktsiaväärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelegi teisel oma vara kasutada. defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise. tulumäär on kapitali väärtus mida teenib firma.(ma pole kindel, ma võin sellega eksida ka) preemiadon lisa kasum mida makstakse kui on tehtud tublisti tööd likviidsussäästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus, näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. varutegur reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata. rahaasendaja krediit, võlapaber, väärtpaber jms asjad.
Proua otsib meeleheitlikult seletusi lapse käitumisele ja üritab olla vastutustundlik. Hoolimata sellest istuvad nad ühel päev psühhiaatri kabinetis, et sealt viimase väljapääsuna abi saada. Võim laste kätte! Võim laste kätte? Herbert Grönemeyer nõudis 1986. Aastal, et võim tuleks anda laste kätte, kuna nood olevat puutumata täiskasvanute võimuihast ja jultumusest. Ta pidas seda Tsernobõli katastroofi järgselt piltlikuks protestiks vanema põlvkonna vigade vastu. Tema nõudmine peegeldas ka suhtumist inimestesse või täpsemalt lastesse.
Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist Tööstus Suurim tööstusettevõte 1858. aastal Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur Puuvilla töötlemine – veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest Kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse Narva – olulisem tööstuskeskus Tööstus Masina- ja metallitööstus – Tallinn
Otsustatakse mida, kuidas, ja Turuhind-hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüakse ja ostetakse. kellele toota. Hind-rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Segamajandus-majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik(riigi) sektor ning Täiendkaup- riik reguleerib majandust. Turutasakaal-olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järel on teatud hinnatasemel 2.Majanduslikult peab riik aitama kaasa turu tõhusamala toimimisele:suurendama konkurentsi, võrdsustunud. arendama ettevõtlust,tasakaalustama nõudlust ja pakkumist. Monopol-ainuõigus, tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte.
pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja Pakkumine- toote müümine Pakkuja- toote müüja Omahind- kauba tootmiseks läinud kulutused Müügihind- hind, mille eest kaupa osta saab (turuhind). Konkurents- tootjate või pakkujate võistlemine ostjate pärast. Kasum- Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem
Ungari pianist ja helilooja Aastal 1822 alustas õpinguid Viinis Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolo Paganini viiulikontsertit Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde ja kantaate Tema loomingut iseloomustab väga sageli kõrge tehniline nõudmine Ta on hästi tuntud kui programmilise muusika komponist Ta rajas oma muusikalisi ideid tuginedes näiteks luulele või maalile Liszti kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Ungari rapsoodia nr.2 (https://www.youtube.com/watch? v=0odaG9qi818) Un Sospiro (https://www.youtube.com/watch?
TEATER EESTIS · eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg" · kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval · see oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust · "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus · Lydia Koidula kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega kirjutas juurde laulud ja viisid saatis etendust ise klaveril hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest
Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja maksmisele kuuluva palga kohta. Palga maksmisel on tööandja kohustatud andma töötajale kirjaliku teatise või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, sellest makstud maksude ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Nõudmine ja pakkumine tööturul Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Mida kõrgemat palka maksta tuleb, seda vähem töötajaid ettevõtja tahab, sest muidu läheksid palgakulud liiga suureks. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi kes sooviksid ühele või teisele alale mingi kindla palgaga tööle minna. Mida kõrgem palk seda rohkem taotlejaid.
Nominaaltulu-summa , mida inimene palgana saab Reaaltulu- kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ning palgatingimuste üle Heaoluühiskond- ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud Süütuse presumptsioon-keegi pole süüdi ennem , kui kohtuotsus on väljakuulutatud Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud Turutasakaal- olukord kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdustunud Konkurents-võitlus, mitmed tootjad konkureerivad Monopol-turuolukord, kus kauba/teenuse osas puudub konkurents Turunõudlus-majanduse puudus mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Eelarvedefitsiit. Olukord,.kus eelarve kulud on suuremad kui tulud Astmeline ehk progresseeruv maksusüsteem-maksustamis põhimõte,suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse
Tööjõud kaup, mis on inimeste isikuomadused, arenemisvõime, teadmistes, oskustes, võimetes ja tahtes. koostöövõime. Töötamine inimeste mõtestatud töö. Motiivid: majanduslik motivatsioon, tasu saamine, hüvede loomine, eneseteostus motivatsioon (karjäär), traditsioon, tava harjumus. Tööjõu nõudmine: näitab, palju firmad soovivad mingi palga eest töötajaid tööle võtta. Tööjõu pakkumine: näitab, palju inimesi soovib mingi palga eest tööle minna. Tööpuudus: töötamisvõimaluste puudumine inimestel, kes võivad ja tahavad töötada. Absoluutne: registreeritud töötute üldarv. Struktuurne: töötute arv kutsealade järgi. Palk tasu tööjõu müümise eest. Tükipalk-tasu loodud toodangu mahu eest. Ajapalk-tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest.
Teise Maailmasõja tagajärjel võtsid riigid omaks uued rahvusvahelise koostöö põhimõtted, sinnamaani oli mõjukamaks seisukohaks, et inimõiguste ulatuse piiritlemine kuulub riikide sisesesse pädevusse. (seetõttu ei saanud vastutusele võtta ei NSVL-i ega Saksa Reichi seal toime pandud massirepressioonide pärast). Sufražettide paraad New York 1913. a. Naistele poliitiliste õiguste nõudmine. Feminism. Neegriliikumine 1960. a. Ameerika ühendriikides. Martin Luther King ,, I have a dream ,, need sõnad on saanud maailmakuulsaks. Kokkuvõtteks saavutasid mustanahalised kõigi rassistlikepiirangute kaotamise. Paraleelselt neegriliikumisega toimus ka noorsooliikumine- noored nõudsid enda aktsepteerimist täieõiguslike ühiskonnaliikmetena. Hakati vastu ,, vanade võimule ,,. Inimesel on täielik õigus olla see, kes ta on. 2
Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga.) Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele (,eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur.) Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo
fame-kuulsus employ-tööle võtma, tööd andma,( tööd alustama) qualification-kvalifikatsioon, erial. ettevalmistus part-time work/job-osalise tööajaga töö full-time work/job-täispika tööajajga, põhikohaga töö payment-tasu specific-eriline, spetsiifiline self-employed-füüsilisest isikust ettevõtja, FIE CV-elulookirjeldus, curriculum vitae Rescue-päästmine; päästma career lesson-kutsenõustamise tund vocational-kutsehariduse- course-kursus vocational course-kutseõpe college-kolledz factory-vabrik praise-kiitus; kiitma peace of mind-meelerahu disappointment-pettumus rapidly-kiiresti demand-nõudlus; nõudmine; nõudma massive-hiigelsuur version-variant, versioon underage-alaealine founder-asutaja, rajaja personally-isiklikult select-valima establish-kehtestama alcohol-alkohol guideline-juhtnöör, suunis gap-auk, tühimik innovative-uuenduslik innovator-uuendaja entrepreneur-ettevõtja salary-töötasu, palk reference-(tööotsija) soovitaja; soovituski...
Hiphop stiil pesapalli jope, kilejope Dressipüksid, traksipüksid Tänavastiil kõrge äärega ketsid(Adidas, Reebok, Hitec), riidest jope, korvpalli püksid Äristiil kolmenelja nööbiga pintsak, Ameerikas ülikond moest väljas, Bill Gatesi stiil Muu Pikemad juuksed Mustanahalistel hiphop stiil Aviatori päikseprillid(Freddie Mercury) · Julge kümnend · Tüdrukutel sama vaba käitumine kui poistel · Elunautimine · Nõudmine uute erutavate imagode järele · Mitu ideaali Ikoonid Ikoonideks tõusid järsult erinevad näitlejad, lauljad jt. tuntud inimesed Julia Roberts Kate Moss Madonna Printsess Diana Kurt Cobain Johnny Depp "Friends" & The Spice Girls Drew Barrymore Kasutatud allikad: http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/19902000moodjasoengud/ http://polished.tv/14styleiconsthatdefinedthe90s110513/ http://90sfashion.tumblr.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/1990s_in_fashion TÄNAN KUULAMAST
· Ostjad (tarbijad, nõudjad) · Müüjad (tootjad, pakkujad) Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel. Nõudlusseadus mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus. Hind rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis. Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, s.o nõudmine, mis on rahaga tagatud. Nõudlust mõjutavad tegurid: · Kauba hind · Tarbija ostujõud (nõudlusate struktuur) · Teiste kaupade hinnad (asendus-ja täiendkaubad) · Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind. · Tarbijate arv ( mõju kogunõudlusele. · Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused · Ostujõud nõudlus, mmis on rahaga tagatud. · Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes.
Omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Turg kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Asenduskaup mõne kauba asendamine teise, soodsamaga. Siduskaup kaup, mis koosneb kahest või enamast osast kuuluvad kooskasutamisele. Täiendkaup selline kaup, mis kuulub mingi teise kauba juurde, kuid ei ole väga oluline. Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. Täielik konkurents turul on palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmisepakkumise põhjal. Mastaabisääst ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad. Monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna või teenus, millel puudub asenduskaup
· Uskumused · Käitumine · Pole õige enda · Passiivne arvamust peale suruda · Ebajärjekindel · Jõu kasutamine nii probleemide sõnades kui tegudes on lahendamine vale · Kõhklev · Hea sõna ja sõbralikkus võidab kõik · Lapsed peaksid oma probleeme ise lahendama Autoritaarne õpetaja · Uskumused · Käitumine · Õpetajal on õigus, · Allumise nõudmine sest ta on vanem ja · Ähvardamine targem · Tendents solvata, · Kui muidu ei saa, võib sarkasm, iroonia kasutada jõudu · Terava hääletooni kasutamine · Mõnitavad märkused · Sage vihastamine Autoriteetne õpetaja · Uskumused · Käitumine · Õpetajal ja õpilastel on · Aktiivne, järjekindel
tootmise tehnoloogia Uued ettevõtted sisenevad turule hind pakkumin e ülejääk tasakaal nõudmine puudujää k kogus S+ maks Hinnavaru asi on odavam kui nõus maksma ollakse Tarbija Tootja hinnavaru 19.02 Elastsus Nõudmise hinnaelastsus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
