Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid negatiivseid ilminguid on kaasnenud õiguste nõudmise või tagamisega ?
ÕIGUSED Marite Pilv 12e
1. Too näiteid 20. saj konfliktidest õiguste pinnal.
    Inimõigused positiivses mõttes tekkisid 20.sajandi keskel
    Inimõiguste arenguetapi käivitamiseks läks vaja ülemaailmset konflikti – Teist Maailmasõda. Teise Maailmasõja tagajärjel võtsid riigid omaks uued rahvusvahelise koostöö põhimõtted, sinnamaani oli mõjukamaks seisukohaks, et inimõiguste ulatuse piiritlemine kuulub riikide sisesesse pädevusse. (seetõttu ei saanud vastutusele võtta ei NSVL -i ega Saksa Reichi seal toime pandud massirepressioonide pärast).
  • Sufražettide paraad New York 1913. a. Naistele poliitiliste õiguste nõudmine. Feminism .
  • Neegriliikumine 1960. a. Ameerika ühendriikides. Martin Luther King ,, I have a dream ,, need sõnad on saanud maailmakuulsaks. Kokkuvõtteks saavutasid mustanahalised kõigi rassistlikepiirangute kaotamise.
  • Paraleelselt neegriliikumisega toimus ka noorsooliikumine - noored nõudsid enda aktsepteerimist täieõiguslike ühiskonnaliikmetena. Hakati vastu ,, vanade võimule ,,. Inimesel on täielik õigus olla see, kes ta on.

2. Milliseid negatiivseid ilminguid on kaasnenud õiguste nõudmise või tagamisega ?
Tekkis nn põlvkondade konflikt. Noorem põvkond lasi lahti endisaegsetest piirangutest ja kohustustest ning nende vanematel ei olnud enam võimu neid varasemate tõdede juurde tagasi sundida. Noored kolisid eraldi elama ning neil olnud enam kohustust hooldada oma vanemaid, ka iibele mõjus see negatiivselt.
Lisaks veel juurde, et pigem see kõik need teemad, mis tollel ajal kajastusid on meie tänapäev. Me ei oskaks arvatagi, et kunagi teistmoodi oleks olnud. Me oleme sellega harjunud ja see on nüüd meie elu. Mina ütleks neile selle eest aitäh !
Õigused #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor robla Õppematerjali autor
III kursus ajalugu

Sarnased õppematerjalid

Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

o Samm-sammult õnnestus kodanikuliikumisel oma eesmärgid saavutada, USA ühiskond muutus tundmatuseni, kasvas kokku o 1964 sai King Nobeli rahupreemia, 1968 mõrvati, temast sai märter ja legend o Mustanahaliste õiguslik olukord paranes, üldine aineline heaolu samuti  Mustanahaliste kodanikuliikumine mõjutas USA arengut: o Ühiskond muutus sallivamaks, mustanahalised said võrdsed õigused ja võimalused valgetega o Majandus arenes, sest mustanahalised said tööle o Mustanahalised said paremad õppimisvõimalused 7. Vastasseis USA ja NSVL vahel  Mõlemad riigid konkureerisid erinevatel aladel: poliitikas, spordis, kosmosetehnikas  Revolutsiooniga Kuubal oli kommunism kinnitanud kanda Ladina-Ameerikas, nüüd tegi ta seda ka Lõuna- Ameerika mandril

Ajalugu
Ettevalmistus eksamiks
34
pdf

Ettevalmistus eksamiks

SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o

Ajalugu
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

.......................................................21 EESTI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST................................... 21 SOOLISE EBAVÕRDSUSE ILMINGUD EESTI ÜHISKONNAS...................... 23 Miks on Eestis vaja soolise võrdõiguslikkuse seadust?........................................... 24 Seaduse reguleerimisala........................................................................................... 24 Seadusega kaasnevad õigused..................................................................................25 Juhtumid...................................................................................................................25 Kokkuvõte................................................................................................................26 ESSEE......................................................................................................................... 26

Asjaajamine
20 -21-sajandi kunst
120
docx

20.-21. sajandi kunst

1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli

Kunstiajalugu
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Samas saame riigist rääkida ikkagi siis kui on kindlalt välja kujunenud valitseja(d), inimeste vahelistes suhetes valitsevad reeglid ning on olemas teatav organisatsiooniline korraldus teenimaks kollektiivseid vajadusi. Kui rääkisime riigi definitsioonist, et tegemist on territoriaalselt piiratud suveräänse üksusega ning seega on kõik riigid õiguslikus tähenduses võrdsed, kuid tegelikkuses selline võrdsus ei toimi. Tegelikult sõltuvad riigi suveräänsed õigused riigi võimsusest ja võimust oma huvisid läbi suruda. (nt: selle järgi on Eesti sama tähtis kui Venemaa, tegelikult aga ei anna Venemaa peaaegu kunagi vaidlusküsimuses Eestile järele). Suveräänsusega on seotud ka territoriaalne puutumatus – riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon või invasioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub aga

Politoloogia
Politoloogia konspekt
126
doc

Politoloogia konspekt

Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.- 18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused, mis on sünniga kaasa saadud: elu, vabadus, varandus, (püüdlus õnne poole). Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Indiviidid on kalkuleerivad (naudingud, kannatused) ning sellest sõltuvalt teevad valikuid ja otsuseid. Sellest tulenevalt on inimese peamiseks motivatsiooniks enesehuvi ja püüdlus oma vajaduste rahuldamise poole. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks

Politoloogia
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn

Tarbimissotsioloogia
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun