Hinnaotsustest olenevad: firma ja toote kuvand toote käive ning tooteühiku kulud turundusmeetmestiku teiste osade kasutamine firma rentaablus ja maksetingimused Hinna kujundamise alginfo Kogutakse teavet: turul olevad tooteanaloogid konkurentide hinnad varasemad hinnamuutused ostjate võimalikud reaktsioonid hinnavariantidele müügipersonali ja vahendajate hinnareageeringud hinnamuudatuste mõju firma teistele toodetele eelneva perioodi läbimüük Hinnakujunduse etapid Müügieesmärgid Müügieesmärgid on seotud käibe ja turuosaga. Käibe absoluutsuuruse säilitamine või suurendamine Edasikestmiseks vajaliku miinimumkäibe taotlemine Turuosa säilitamine ja kasvatamine Kuvandieesmärgid Stabiilsus ja hea maine. Stabiilne turuosa ja müügimaht, head suhted vahendajatega ja täita seadusi. Välditakse hinnasõda ja hoitakse stabiilseid hindu, kuid rakendatakse hinnaväliseid agressiivseid turundusmeetodeid. Kasumi eesmärgid Maksimaalne kasum, tasuv investeering,
Õpilasfirma .............................................. ÄRIPLAAN 1. Kokkuvõte 1.1. Õpilasfirma põhiandmed 1.2. Õpilasfirma taust 1.3. Õpilasfirma konkurentsieelis 1.4. Äriidee 2. Turusituatsioon 2.1. Potentsiaalsete klientide kirjeldus 2.2. konkurentide analüüs 3. Õpilasfirma analüüs 3.1. SWOT analüüs 3.2. Majandusolukord 4. Põhieesmärgid ja strateegia 4.1. 5. Turundusplaan 5.1. Müügieesmärgid 5.2. Turundusmeetmed 5.2.1. Toode 5.2.2. Hinnakujundus 5.2.3. Turustuskanalid 5.2.4. Turundussuhtlus 6. Tootmisplaan 6.1. Tootmisprotsessi kirjeldus 6.2. Tootmisplaan 6.3. Tootearendus 6.4. Investeerimisplaan 6.5. Koostööpartnerid 7. Õpilasfirma juhtkond ja personal 7.1. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitus 7.2. Palgasüsteem ja töötasuplaan 7.3. Aja planeerimine 8. Finantsplaanid 8.1. Kasumiplaan 8.2
just need põhilised tegurid, mis aitavad kujundada kindla summa, mille eest on valmis tarbija toodet või teenust hankima. Hinnakujundamiseks on üldiselt kaheksa etappi. Hinnaeesmärkide püstitamine, sihtturu hindamine, nõudluse kindlakstegemine; nõudluse, hinna ja kasumi suhte analüüsimine, konkurentsihindade uurimine, hinnapoliitika valimine, hinnameetodi leidmine, konkreetse hinna kehtestamine. Kui liigitada hinnaeesmärke, siis jaguneks need kolme suuremasse osasse: müügieesmärgid, kuvandieesmärgid(stabiilsus, hea maine), kasumieesmärgid(maksimaalne kasum, vastuvõetav kasum, tasuv investeering, kiire rahakäive). Müügieesmärgid hõlmavad käibe ja turuosa ning tulemusi saavutatakse läbi kolme tegevuse. Käibe absoluutsuuruse säilitamine või suurendamine, vajaliku miinimumkäibe taotlemine edasikestmiseks ning turuosa säilitamine või kasvatamine, mis tihtipeale
raske mõõta tulemusi. 7. Millised on peamised tegevused messiks valmistumisel? Esmased osalemise eesmärgid (sisenemine uutele turgudele, konkurentsivõime kontrollimine, kogemuste vahetamine) Kommunikatsiooni eesmärgid (kliendisuhete arendamine, kontaktid uute klientidega, firma tuntuse suurendamine, toodete/ teenuste parem teadvustamine) Tootega seotud eesmärgid (toote konkurentsivõime testimine, uue toote turuletoomine) Müügieesmärgid, mis on seotud klientidega (kliendisuhete tugevdamine olemasolevate klientidega, sõnumite vahendamine võtmeklientidele, lisaostudele innustamine, uute kliendikontaktide loomine, klientide kohta info kogumine) 8. Millised on messil osalemise võtmeküsimused ettevõtte lähtekohast? Messil osalemise võtmeküsimused: Messiboksi suurus Messiboski asukoht Messiboksi kujundus Messoboksi meeskond ja tööjaotus
Otsus: toodetakse enese disainitud sokke, mille peale paigutatakse pärlid. 2. Õpilasfirma nime valik. Nimeks esitati järgnevad pakkumised: Šokk, Maag, Abakadabra. Arutati erinevate nimede plusse ja miinuseid. Otsus: õpilasfirma nimeks saab Abakadabra. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. Arvutati toote esialgne oma- ja müügihind, vaadati üle õpilasfirma teised võimalikud kulud ja ka tulud, pandi paika õpilasfirma müügieesmärgid ning sellest tulenev arvutati aktsiakapitali suurus. Otsus: õpilasfirma aktsiakapitaliks on 200 eurot ja selles väärtuses müüakse lihtaktsiaid. Aktsionärideks on Ella Kuusk (lihtaktsiad), Mai Kullerkupp (lihtaktsiad), Paula Palm (lihtaktsiad), Anna Oja (lihtaktsiad) ja aktsiakapital jaguneb 50 eurot aktsionäri kohta. Sellest tulenevalt ostetakse JA Eestist neli 20-eurost, neli 5-eurost aktsiablanketti. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine.
Motiveerimine Sportland motiveerib oma töötajaid erinevalt. Kuna ettevõtte on suur ja töötajaid palju, peab ettevõte mõtlema pidevalt erinevate motivatsioonipakettide peale. Kuna Sportland sümboliseerib sportlikkust, siis töötajatel on võimalus külastada MyFitnessi Spordiklubi soodsamalt kui tavakülastajal. Lisaks korraldab Sportland aasta jooksul 3-4 korda poodidevahelisi müügivõistlusi. Müügivõistluse võidab see pood, kus müügieesmärgid on täidetud või heal juhul ületatud. Enamasti võidavad müügivõistlused need poed, mis on suurema konseptsiooniga ning asuvad pealinnas. Auhinnaks on lisaraha, mis on mõeldud ühise tegevuse peale, näiteks ühine õhtusöök või mingi sportlik tegevus (uisutamine, bowling vms). 8 Sportland Eesti AS struktuuriline ülesehitus. Joonis 1. Sportland Eesti As struktuuriline ülesehitus.
................................................................................. 6 5.2. Soovitud imago ja teised põhieesmärgid..........................................................................6 5.3. Strateegia..........................................................................................................................6 6. Marketingiplaan...................................................................................................................... 6 6.1. Müügieesmärgid...............................................................................................................6 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes................................................................................. 6 6.3. Marketingi komponendid.....................................................................................................6 6.3.1. Toode.............................................................................................................
..................................................................7 5.2. Imidz.................................................................................................................................... 7 5.3. Strateegia..............................................................................................................................7 6. Marketingiplaan...................................................................................................................... 8 6.1. Müügieesmärgid.................................................................................................................. 8 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes.....................................................................................8 6.3. Marketingi komponendid.....................................................................................................8 6.3.1. Teenus.........................................................................................................
..........................................5 4.3. Eesmärk................................................................................................................................6 5. Põhieesmärgid ja strateegia 5.1. Käibe- ja rentaablustaotlused...............................................................................................6 5.3. Strateegia..............................................................................................................................6 6.1. Müügieesmärgid.................................................................................................................. 6 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes.....................................................................................6 6.3. Marketingi komponendid.....................................................................................................7 6.3.1. Teenus...........................................................................................................
Honda" 6 2.2. Ettevõtte eesmärk : kasvada lähiaastatel parima teeninduse ja suuremate müügimahtudega Honda edasimüüjaks, seda nii laiendatud tootesegmendi abil (auto,moto,"power" tooted), kui ka kaasaegsema service teenusepakkumise läbi. 2.3. Turunduseesmärkide hindamine Iga aastaselt toimub püstitatud turundus eesmärkide hindamine mitme erinäitaja mõõtmisel, millest tooks kindlasti välja : iga-aastased uute autode müügieesmärgid (siin jaotatakse veel eraldi eesmärgid müügikampaaniatele), kasutatud autode müügieesmärgid, teenindusekülastatavuse kasv (siin hinnatakse eraldi uute klientide hulka, kes varem Catweesis teeninduses käinud), külastatavus/tehtud pakkumiste arv/pakkumiste vormistamine müügiks. Lisaks otsestele müüginumbritele tellib ettevõte iga-aastaselt EMOR vahendus automüüjate tuntuse uuringut mida viikse läbi automüüjate hulgas ja mis annab otsese
Konkurentide määratlemine: · esmased ja kaudsed konkurendid · konkurendi toote kirjeldus · konkurendi suurus ja kasv · konkurendi turuosa Konkurentide tugevused: · toote/teenuse kvaliteet · hind, jaotuskanalid, müügitoetus Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tuleks enam kaasa rääkida kooli õppekava
...................................................................................... 11 5.2. Soovitud imago ja teised põhieesmärgid........................................................................11 5.3. Strateegia........................................................................................................................11 6. Marketingiplaan.................................................................................................................... 12 6.1. Müügieesmärgid.............................................................................................................12 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes............................................................................... 12 6.3. Marketingi komponendid ..............................................................................................12 6.3.1. Toode/teenus..............................................................................................................
Kanepi Gümnaasium ÕPILASFIRMA PÄRLIPÜÜDJAD ÄRIPLAAN Juhendaja: õpetaja Taimi Plado Kanepi 2011 ÕF PÄRLIPÜÜDJAD ÄRIPLAAN 1. KOKKUVÕTE 1.1. Õpilasfirma põhiandmed 1.2. Õpilasfirma taust 1.3. Õpilasfirma konkurentsieelis 1.4. Äriidee 2. TURUSITUATSIOON 2.1. Potentsiaalsete klientide kirjeldus 2.2. Konkurentide analüüs 3. ÕPILASFIRMA ANALÜÜS 3.1. SWOT analüüs 3.2. Majandusolukord 4. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA 5. TURUNDUSPLAAN 5.1. Turundusmeetmed 5.1.1. Toode 5.1.2. Hinnakujundus 5.1.3. Turunduskanalid 2 5.1.4. Turundussuhtlus 6. TOOTMISPLAAN 6.1. Tootmisprotsessi kirjeldus 6.2. Tootearendus 7. ÕPILASFIRMA JUHTKOND JA PERSONAL 7.1. Organisatsioon ja selle arendamin...
.....................................................................13 5.2. Imidzh ............................................................................................................................... 13 5.3. Strateegia............................................................................................................................13 6. Marketingiplaan.................................................................................................................... 14 6.1. Müügieesmärgid................................................................................................................ 14 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes...................................................................................14 6.3. Marketingi komponendid...................................................................................................14 6.3.1. Teenus..............................................................................................................
Missioon : Tuua inimesteni esmateadmisi ratsaspordist ja hobuturismist kasutades ettevõtte tugevaid külge: kvaliteetne kliendittenindus, saadaval hind, uuenduslik hobuste treeningu süsteem ja varustus. Visioon : 5 aasta jooksul saabutada stabiilne koostöö võrgustik erinevate organisatsioonidega. Aastaks 2025 omada 3 suurt ratsabaasi üle baltikumi. 4 Eesmärgid Müügieesmärgid : esimese aastaga müüa teenuseid 600 000 krooni eest; Turunduseesmärgid: esimesel aastal informeerida tarbijaid uuest ratsaklubist; saavutada positiivne maineklientide ja koostööpartnerite hulgas; Töökorralduse eemärgid: 5 aasta jooksul jõuda edetabelisse 15 parima talli hulka ; Toetuseesmärgid: olla toetatud sponsorite poolt; 5 1 SISEKESKONNA ANALÜÜS 1
Müügipersonali juhtimine Müügiplaani koostamine Müügiplaani elluviimine Müügipersonali hindamine Eesmärgi püstitamine Personali valik ja värbamine Personali hindamine ja analüüs Strateegia kujundamine Personali koolitamine Personali motiveerimine Allikas: (Vihalem, 1996, 103) Praktikas sain kogeda, et ettevõtel puuduvad kindlad müügieesmärgid, ning ei ole koostatud müügiplaan. On võimalik, et see eksisteerib kuid müügipersonalile liigipääsu sellele ning ka teadmisi sellest ei ole. Üheks müügiplaani puudumise põhjuseks võib olla see, et ettevõttel on suur kliendibaas üle 3000 majandusüksust, kus leidub nii erakliente, 7 reisibüroosid, erinevaid spordi organisatsioone kui ka riigiasutusi ja mittetulundusühinguid. Kliendibaas aastate jooksul on aina kasvanud ja rohkem tegeldakse pikaajaliste lepinguliste
.......................................................................................................23 Ettevõtte konkurentsipositsioon ja järeldused konkurentsianalüüsist ............................25 Turgude kirjeldamine......................................................................................................26 Eesmärkide püstitamine..........................................................................................................29 Müügieesmärgid .............................................................................................................31 Turundusstrateegia ja -programm...........................................................................................32 Turundusstrateegia ........................................................................................................32 Turundusprogramm......................................................................................................
.....21 5.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus, kasvuvõimalused..........................21 5.2 Kliendid .................................................................................................. 21 5.3 Konkurents .................................................................................................22 6. MARKETINGIPLAAN............................................................................................ 24 6.1 Müügieesmärgid..............................................................................................24 6.2 Marketingi komponendid.............................................................................. 25 6.2.1 Toode/ teenused........................................................................................... 25 6.2.2 Hinnakujundus.............................................................................................25 6.2.3 Turustuskanalid..............
Analüüside etapis tasuks olla võimalikult enesekriitiline. Võimalusel tasub kasutada mõnda "heast sõbrast" klienti või kliendiuuringu tulemusi oma firmale hinnangu andmiseks. C Strateegilise lähenemise koostamine Uueks perioodiks eesmärkide püstitamine tuleb vastu võtta otsused, milliste toodetega, milliseid müügikanaleid kasutades ja millistel sihtturgudel tegutseda. Seejärel tuleks fikseerida konkreetsed numbrilised müügieesmärgid erinevate toodete ja sihtgruppide lõikes ning nende saavutamiseks plaanitav turunduseelarve. Seejärel saab püstitada ka turundusalased eesmärgid (nt turuosa hoidmine endisel tasemel või klientide rahulolu-näitaja tõstmine 5 võrra), kirjeldada, milliseid turunduslikke põhimõtteid järgmisel perioodil rakendada. Strateegilises lähenemises tuleks olla optimistlik, kuid jääda siiski reaalseks. Kui
mitmeid hinnasoodustusi: Hooajahinnaalandus, Kogusehinnaalandus, Skonto soodustus arve kiire või teatava aja jooksul tasumise eest ja Tagasiostutasu soodustus vana toote tagastamise eest uue ostmisel. Hinnakujundamine kui protsess jaotatakse 8. põhietappi. 1) Hinnaeesmärkide püstitamine Mida selgemalt on määratletud firma üldeesmärgid, seda hõlpsam on eristada hinnaeesmärke.. Hinna eesmärke käsitletakse 3. rühmas. 1)Müügieesmärgid (käive, turuosa säilitamine või suurendamine, miinimumkäibe taotlemine, turuosa säilitamine või kasvatamine), 2) Kuvandieesmärgid ( stabiilsus, hea maine tahetakse hoida kindlat müügimahtu, minimeerida konkurentsi, olles heads suhetes vahendajatega, stabiliseerida hindu ja täita seadusi, kliendikesksusele orienteeritud firma püüab ostjate silmis soodsa ja tarbijasõbraliku hinnakuvandiga olla),3) kasumieesmärgid ( maksimaalne kasum,
Kui ei siis, miks ? Kuivõrd on töökohustused vastavuses töölepingus esitatud kohustustega? Hinnake meeskonnatöö taset 5 balli süsteemis Mis motiveerib tööd tegema? Nimetage 3 põhjust, mis demotiveeris tööd tegemast. - lahkunutel 4. Müük ja jaotuskanalid Mineviku ja tulevikum müük : loob väärtusi veenmise asemel tegeleb nõustamisega. Tegeleb raskete probleemide lahendamiseks. Turunduseesmärgid –> turundusestrateegiad –> müügieesmärgid –> müügistrateegiad –> müügitaktika Müük on protsess, milles realiseeritakse turunduse poolt kavandatu müügimeeskonna ja jaotuskanalite võrgu abil. Müügiguuru Z.Ziglar : müük on protsess, mitte juhus. Müük on lühiajaline ja turundus on pikkaajaline. Edukal müüal on suured kõrvad ja väike suu. Müüjal tuleb olla suhtleja, nõuandja, infotöötleja, probleemilahendaja, tugiisik Pikkaajalist müüki saab saavutada ainult kahepoolse kasumiga
hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine Turunduse juhtimine - vahetusprotsesside tulusale korraldamisele suunatud keskkonna analüüsimine, turundusmeetmestiku plaanimine, teostamine ja kontrollimine firma ning tarbijate eesmärkide
potensiaalset müüki (viide 1). Müügieelarve näitab, kui palju toodet (või teenust) ja mis hinnaga kavatsetakse järgneval perioodil müüa ning ta on ühtlasi kõikide teiste lühiajaliste eelarvete aluseks. Müügieelarvet võib koostada mitut moodi isiklikul vastutusel, müügialade, toote või tootegruppide kaupa (viide 2). Enne müügieelarve koostamist tuleb kindlaks määrata turundus- ja müügieesmärgid ning nagu juba öeldud, teha müügiprognoosid. Müügiprognoosi peab juhtkond kinnitama, alles peale seda saab müügiprognoosist müügieelarve. Arutelu käigus viib juhtkond tavaliselt sisse mõned muudatused ja seega müügieelarve ei pruugi olla müügiprognoosi täpne koopia. Müügiprognoosi koostamine on keeruline ja raske ülesanne, hõlmates palju kaalumist vajavaid tegureid : · viimane müügimudel, kaasa arvatud trendid; · keskmised majandusnäitajad;
turundusmjurid d Joonis. Sisemised ja välimised hinnamõjurid Hinnakujunduse välimõjuriteks on: · turg ja turunõudlus · tarbijate ootused · konkurentide hinnad ning turupakkumine · turustuskanali nõuded · valitsuse tegevus, seadused 6.3. Hinnaeesmärgid Mida selgemalt on määratletud firma üldeesmärgid, seda hõlpsam on eristada hinnaeesmärke. Hinnaeesmärke käsitletakse kolmes rühmas: 1. müügieesmärgid (käive, turuosa); 2. kuvandieesmärgid (stabiilsus, hea maine); 3. kasumieesmärgid (maksimaalne kasum, tasuv investeering, raha kiire käive). 6.4. Hinnakujundusmeetodid Kaasaja turunduses eristatakse järgmisi hinnakujundusmeetodeid: a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi
hinda. Ka toote elutsüklist lähtuvalt kasutatakse erinevaid hindu – juurutusfaasis ollakse koos konkurentidega üsna kõrgel tasemel, langusfaasis alandatakse hindu, et varud maha müüa. 3. turustus – hind väljendab toote turustamisel kulutatud ressursside ja vahendajate tööjõu maksumust (nt otsekanal on mitmelülilisest tunduvalt odavam). 8.2 HINNAKUJUNDAMINE 8.2.1 Hinnaeesmärkide püstitamine Hinnaeesmärke käsitletakse kolmes osas: 1. Müügieesmärgid: käibe säilitamine või suurendamine, turuosa säilitamine või kasvatamine. Nt sesoonses harus kompenseeritakse hinnaalandusega alanõudlust hooajavälisel perioodil; karm konkurents ja muutunud nõudlus sunnivad hindu alandama; kui firma pürib turuliidriks, kasutab ta madalamaid hindu. 2. Kuvandieesmärgid: stabiilsus, hea maine. Firma on huvitatud soodsa ja stabiilse koha säilitamisest tarbija silmis. 3. Kasumieesmärgid: maksimaalne kasum.
kasu. Hinnakujundus ja tootearendus. Innovatsiooniline lähenemine (kui on). 4. Tegevus Tegevusplaan, tootmisplaan, finantsplaanid. Toote omahind. Tasuvus. Vajalikud ressursid. Tegevuse kirjeldus 5. Turg ja turundusstrateegia Turu kirjeldus, konkurentsi analüüs, vajaduste selgitamine ja turundusstrateegia. Turu võimalused. Toote, teenuse või turundusstrateegia unikaalsus. 6. Müük ja reklaam Õpilasfirma reklaam ja turundustegevus. Müügistrateegia. Müügieesmärgid. Müügitegevus ja käive. 7. Juhtimine Organisatsiooni struktuur ja suhtlemine organisatsioonis. Meeskonna suutlikkus viia ellu oma strateegiat. Õpikogemus meeskonnana vastavalt õnnestumistele ja ebaõnnestumistele. Personalivajadus, suhtlemine ärimaailmaga (või teiste organisatsioonidega). Suhtlemine ärikonsultandi või õpetajaga. 8. Finantskommentaarid Õpilasfirma lõpetamise informatsioon. Tulude jaotus. Algkapitali vajadus ja selle kasutamine. Aktsiakapital, selle jaotus. 9
Hinnakujunduse sisemiste mõjurite hulka kuuluvad firma turunduseesmärgid ja kulud. Hinnapoliitika peamised välistegurid on turg ja nõudlus. Välisteks hinnamõjuriteks on veel konkurentshinnad ja -pakkumine, hinnaseadused, üldine majandusolukord, kaubanduse areng ja valitsuse tegevus. Hinnakujundamisel läbitakse järgmised etapid. 1. Eesmärkide püstitamine müügieesmärgid kuvandieesmärgid kasumieesmärgid 2. Nõudluse määramine ehk uurimine Nõudluse tundlikkust hinnamuutuste suhtes mõõdetakse hinna elastsusega. 3. Konkurentide kauba ja hinna analüüs 4. Hinna piiride määramine Hinna alampiir on omahind ehk kulud. Hinna ülempiir on tarbija nõudlus. 5. Alghinna määramine ehk hinnameetodi valimine Ettevõte võib kasutada ühte kolmest hinnakujunduspoliitikast või nende
Sisemised tegurid on: Turundus- eesmärgid, strateegiad; Toote omadused ja kulud; Müügiprognoos ja kulud; Tegelik ja plaanitav turuosa; Hinnakujundusmeetodid; Hinnakujundusorganisatsioon. Välised tegurid on: Turg ja turunõudlus; Tarbijate ootused; Konkurentide hinnad ning turupakkumine; Turustuskanali nõuded; Valitsuse tegevus, seadused. Hinnaeesmärke käsitletakse kolmes rühmas: müügieesmärgid (käive, turuosa), kuvandieesmärgid (stabiilsus, hea maine) ja kasumieesmärgid (max kasum, tasuv investeering, raha kiire käive). Kaasaja turunduses eristatakse järgmisi hinnakujundusmeetodeid: Kulukeskne hinnakujundus- lähtutakse tootmis- või ostukuludest, lisatakse juurdehindlus %; Tarbijakeskne hinnakujundus- lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest.
annaabi.ee 
