Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
Eestis, asudes keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Olles esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis, pakub Palmse mõis suurepärase ülevaate Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Härrastemaja, Mõisapark, Veinikelder, Palmimaja, Supelmaja, Bresti paviljon, Sepikoda, Viinaköök, Tall- tõllakuur, Kavaleridemaja, Moonakatemaja, Valitsejamaja, Linnaserehi, Puuviljaaed, Oruveski. PALMSE MÕIS-VABAÕHUMUUSEUM Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Kogu mõisakompleks on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks.
Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõ...
Turundus Järva maakond Järva maakonna koduleht: http://www.jarva.ee/index.php?page=673& Järva maakonnas asuvad mõisad: · Albu mõis http://mois.albu.ee/ Vanim mõis Järvamaal. Koos vahetusläheduses asuva A. H. Tammsaare sünnikoha ja 13. sajandist pärineva Järva- Madise kirikuga pakub Albu mõis meeleolukat kõrvalepõiget suurtest teedest ja linnadest. 1921.a. tegutseb mõisahoones kool. Saab ka külastada mõisat, kui vastavalt siis eelregistreerimisele. Toimuvad ka näitused. · Aruküla mõis (Koeru) 1921 kolis hoonesse kohalik kool. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikaklassid. Koduleht ongi kooli kohta. · Koigi mõis As...
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt,...
Leia need Eestist pärit maadeavastajad ja täienda ka tabeli teisi lahtreid Maadeavastaja nimi Eluaastad Paigad Eestis, Paigad maailmakaardil Tähtsaim avastus ja selle toimumise aeg Lk 2 millega seotud pildi nr Fabian Gottlieb Benjamin 20.IX 1778 Lahetaguse, Meri, nõgu, vaatlusjaam Antarktikas, Antarktise avastamine 2 BELLINGSHAUSEN Saaremaa Lahetaguse Tallinn atoll Vaikses ookeanis 28. jaan. 1820 (Venemaal Faddei mõis Faddejevits) 25.I 1852 Kroonlinn ...
Tallinna Laagna Gümnaasium MÕISAD Uurimustöö Anni Larin 10B Juhendaja: õp. N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused...
Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu. Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused. Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski ...
Uue Põltsamaa mõis KOOSTAJAD: KADI TIIVAS JA MAARJA MAAT 8.B KLASS Mõisast Hoone nimeks on Uue Põltsamaa mõis, mis on valminud aastal 1750. Mõis on ehitismälestis. Mõis asub Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Veski tn 7. Pilt mõisast Hoone kasutus Mõisa omanik Lilienfeld rajas sinna 1770. aastal puudrivabriku. 1920. aastatel kolis mõisahoonesse Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus Barokne, ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis,...
VILSANDI Asukoht Saare maakond Kihelkonna vald Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandile saamine Vilsandile saab sõita paadiga Papisaare sadamast ning madala veetaseme korral maastikuautoga Kuusnõmme poolsaarelt Matkarada, mis saab alguse Kuusnõmme poolsaarelt ning viib läbi Käkisilma Väike- Vilsandile. Kohad kuhu minna Vilsandi rahvuspark Erinevad vaatetornid Viidumäe looduskaitseala Mihkli talumuuseum Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi matkakeskus, Kihelkonna suvekodu, Reinu ratsatalu, Lehtsa puhkemaja jne. Kasutatud materjal http://www....
Kolga mõis Kolga mõis asub siis Harjumaal, Kuusalu vallas. Taani kuningas andis Kolga ümbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mõis selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, niinimetatud Veneetsia aknad. Sellele on juurde ehitatud palju kõrvalhooneid . ...
Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kor...
Alatskivi mõisloss Helena Kirst TEP11 Üldandmed Asub endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Algne nimi Allatzkiwwi mõis. Mõis on rajatud 14.sajandi keskel. Historitsistlik (neostiilides) Esimene omanik Johann Wrangel. Mõisat on pärandatud,müüdud ja kingitud. Kuni mõisa võõrandamiseni suguvõsa Nolckenite oma. Poola võimu ajal ühendati mõis Kastre mõisaga. Loss rajati 19.sajandi lõpus. Lossi ehitus Mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi. Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. 1885 valmis mõis. Mõisast 19.sajandil mõisaansamblis 57 hoonet, nüüd 41. 1.ring mõisasüda 2.ring majandusring 3.ring piiriring 4.ring mõisat ilmestavad objektid. Lossi iseloomustus Parempoolne osa kahe, vasakpoolne ühekorruseline. Peasissekäigu ees on sammasrõdu(altaan). Parempoolsel nurgal 8tahuline torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on ...
Pantheon Madelleine'i kirik Tähe võidukaar A.Canova ,,Lamav Veenus" Admiraliteedihoone Peterburis Iisaku katedraal Viitna kõrts Saku mõis Suure-Kõpu mõis Hõreda mõis Riisipere mõis TÜ peahoone JACQUES-LOUIS DAVID Horatiuse vanne Tapetud Marat Sabiinitarid Madam ja monsenjöör Lavoisier Madame Recamier Napoleon Alpe ületamas Napoleoni kroonimine Napoleon oma tööruumis JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES Autoportree Suur supleja Suur odalisk Noormehe portree Napoleon Türgi saun
Tapa mõis Fred-ingvar kirsipuu EP13 Tapa mõis rajati 17. sajandi teisel kümnendil ning asub praegusest Tapa linnast edelas. Arvatavasti 1810-1820tel püstitati klassitsistlik peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam endisel kujul. Sellisena, kahekorruselise elumajana, o...
Ungru loss (mõis) Powerpointi esitlus Ungru mõis Koostaja: --- Juhendaja: -- Asukoht Kiltsi küla, Ridala vald, Lääne maakond Ehitise arhitektuur · Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid. · paekiviehitis · iseloomustab keerukas põhiplaan, arvukad baroksed voluutviilud (kokku 11) · Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn · Lossi ehitus jäi rahapuuduse tõttu ehitamata, tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal ja kõik sisetööd Mõisa legend Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Ungru mõis ja Merseburgi loss Ungru mõis Merseburgi loss (...
Keila Kool XI klass Andreas Viks RIISIPERE MÕIS Referaat Juhendaja: Tiina Veisalu Keila 2014 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur......................................................................4 Hoone seisund..........................................................................................................6 Kokkuvõte...................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Audru mõis Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Audru Mõis Keskajast pärinevat audru mõisa on esmamainitud 1449.aastal. Tollal oli ta Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud piiskopimõis. Liivi sõja järgselt ehk Poola ajal oli mõis riigi omanduses Rootsi ajal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa 1627. aastal von Thurnidele, kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte. Põhjasõja järgselt kinkis Vene Imperaator Peeter Suur mõisa 1725. aastal Andres von Drewninckile. 1807. aastal siirdus mõis Pilar von Pilchaude aadliperekonna valdusse, kelle kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone oli kõrgel soklil asetse...
Saaremaa Oti Mõis T EADAOLEVALT SAAREMAA VANIMA MÕISANA ON OTI (SAKSA KEELES PEUDORF) ERAKÄTESSE LÄINUD JUBA 14. SAJANDI ALGUSEKS. SIINSETEL VILJAKATEL JA TOLLAL TIHEDA ASUSTUSEGA MAADEL ONGI VÄLJA ANTUD MITMED SAAREMAA VANEMAD LÄÄNISTUSED . OTI MÕISA KOHTA PÄRINEVAD ESIMESED TEATED 1309. AASTAST. ORDU SAAREMAISTE VALDUSTE SÜDAMES ASUNUD MÕIS ON KUNI JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI OLNUD ILMSELT KA PÖIDE ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN
Kalvi Mõis Pöddes in Kirchspiel Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt ...
EUROAKADEEMIA Kerly Aavik III kursus RIISIPERE MÕISA PEAHOONE Referaat aines ,,Seadusandlus projekteerimises" Juhendaja: E.Siraki Tallinn 201 Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvustatakse Riisipere mõisa peahoone ajalugu, selle praegust seisukorda ning on lisatud ka mõningased soovitused mõisaansambli kasutuseks. 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Nissi valla territooriumile. Mõisa ehitati ka hulk kõrvalhooneid, millest enamik paiknes peahoonest lääne pool, kui mida pole praktiliselt säilinud (v.a. paar ümber ehitatud ja algse välimuse kaotanud rajatist). /1/ 2 1. Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur Esmakordselt mainitakse Riisipere m...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
Historitsism ja juugend 1) Seleta mõisted ja too näited . - historitsism - eklektitsism -tuudorstiil 2) Kroonuhistoritsism, raudtee tulek Eestisse . 3) Kaarli kirik. 4) Juugendstiil, selle üldiseloomustus. 5) Mis on ,, seestpoolt väljapoole ,, printsiip ? 6) Nimeta juugendstiilis ehitusi Eestis . 7) Draamateatri ehituslugu. 8) Nikolai von Glehni (ehitus) tegevus Nõmmel. Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. 2) Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski .Haruraudtee oli li...
Vasalemma Põhikool Vasalemma Mõis Referaat Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur...................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus................................................................
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud. 3 Sangaste mõisa ajaloost Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarh...
Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema a...
Olustvere mõis Mõis rajati oletatavalt 16. sajandi keskel.1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi.Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed - mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad.Paia-Viljandi maantee äärne allee algab põhja pool raudteeülesõ...
Juugend Kaarli kirik Laitse mõis Neeruti mõis Põrnu rannahotell (Sunset) Teater Endla Teater Vanemuine Vasalemma mõis
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, k...
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
Villu Kunstiajalugu BAROKK, ROKOKOO, KLASSITSISM EESTIS JA KLASSITSISM Barokk Eestis 1629.aastal läks Eesti Rootsi võimu alla. Seda võib lugeda barokki alguseks Eestis. Pärast Põhjasõda jagunes barokk kaheks. Baroki kõige laialdasem levik Eestis oli Narvas, mis oli telrvenisti baroki stiilis. See oli Hollandi barokk. Majad olid pikema küljega tänava poole. Narva Tallinn Pärast sõda taastati Narva raekoda, millel oli väga paraadne sissekäik. Samal ajal tehti Niguliste kirikule barokk stiilis juurdeehitus. Barokk stiilis on ka Kadrioru loss. Selles on laemaal, mis on on algselt kantud lõuendile ja alles siis lakke. Eesti barokki eripära on värvilised puuskulptuurid. Nende põhiliseks valmistajaks oli Taani kunstnik Elert Thiele. Ka mujal Eestis l...
Palmse mõis Palms in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland Palmse mõis (saksa keeles Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. saja...
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Ara...
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansamb...
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, ...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Ungru loss (mõis) Referaat Õpilane: Haapsalu 2011 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................... 3 Ungru loss (mõis) selle asutamisest tänapäevani ........................................... 4 Ungru mõisast 19.sajandi algul....................................................................... 5 Kokkuvõte ...................................................................................................... 6 Kasutatud materjal ......................................................................................... 7 Lisad ............................................................................................................... 8 Referaat räägib Ungru lossist ja selle mõisast, millel on väga palju omanikke olnud. Selle omanik algul oli Gorris Herkel, kelle po...
KLASSITSISM 18.saj. Lõpp-19.saj I pool. Antiikkunsti jäljendamine. 1.ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Madeleine'i kirik Pantheon-peaehitis Lamav Veenus e Paolina Borghese(Antonio Canova) Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4.Klassitsim Venemaal Admiraliteedihoone Peastaabihoone Iis...
1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisam...
Sagadi mõis · Sagadi mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. · Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid. 18. sajandi keskel lasi tollane omanik Johann Ernst von Fock rajad ühekorruselise rokokoostiils peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. · 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbaro...
.............. lektor Inga Raudvassar Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1 BAROKILE ISELOOMULIKUD JOONED ................................................................. 4 2 LAUPA MÕIS ................................................................................................................ 4 2.1 Ajalugu.................................................................................................................... 4 2.2 Arhitektuur .............................................................................................................. 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................
Keila Kool Danel Kungla 12.a Muuga mõis Referaat Keila 2010 Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson s...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Kärde mõisa on esmamainitud 1532. aastal. 19-ndal sajandil Riias välja antud Heinrich von Hagemeisteri raamatus “Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands” (“Liivimaa valduste ajalugu”) selgub, et just sel aastal ostis Johann Rebuck 7000 marga eest Markus Pollilt Kardise (Kärde) mõisa. Sajandite jooksul nägi mõis paljusid erinevaid omanikke ja käis mitmeid kordi suurte summade eest käest-kätte. Juba 1527. aastal oli Rebuck ostnud krundi, millest hiljem sai Rippoka (Ripuka) mõis. Ostutehinguga liitis ta Kärde Ripukaga ühte. 1601. aastal müüs Riia kodaniku Martin Schulzi lesk (neiupõlvenimega Catherine Rebuck) mõlemad valdused 13 200 marga eest Joachim Wittingule. Viimase tütar andis maad oma abikaasale, Riia kodanik Jacob Friedrichsile, kellele need 1638. aastal ametlikult kuuluvaks kinnitati. 1639. aastal müüs Friedrichs Kärde koos Ripukaga Tartu kodanikule, kohtunik Samuel Akkerbaumile, kes need tühjalt ja kasutamata seis...
Anija vald Üldinfo Anija vald asub Harjumaa kagupiiril, naabriteks Kose, Raasiku, Jõelähtme Click to edit Master text styles ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu Second level vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne- Third level Virumaal. Fourth level Pindala 518,1 km2 , elanikke Fifth level 01.01.2008 seisuga 6197. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda. Vallas on 31 küla Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad Hõre asustus suured marja- ja seenemetsad Ajalugu Asutati 16.jaanuar 1992 Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Endistest mõisahoonetest on praeguseni...
Keila Kool PUURMANI MÕIS Referaat Õpilane: Keila 2013 Sisukord Ajalugu 3 Mõisahooned ja park 4 Lisa 5 Kasutatud materjalid 6 Ajalugu Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. On arvatud, et
Lihula mõis Lihula mõisa asukohal on kaugele ulatuv ajalugu, sellele viitavad ka Lihula mõisa taga olevad linnuse varemed. Lihula mõisa taga on järsunõvaline kallak, mis pakkus muinaslinnuse rajamiseks soodsad looduslikud tingimused. Muinasajal oli Lihula üks Läänemaa keskustest. Liivi sõjas sai linnus suures osas purustatud ning rootslaste alluvuses seda enam ei taastatud. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile. Sellest ajast saadik hakkas kujunema Lihula mõisa areng, mille keskmeks sai linnuse varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. V...
annaabi.ee 
