Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maadeavastajad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline neist maadeavastajaist elas Rannule kõige lähemal?

Lõik failist

Leia need Eestist pärit maadeavastajad ja täienda ka tabeli teisi lahtreid
Maadeavastaja nimi
Eluaastad
Paigad Eestis, millega seotud
Paigad maailmakaardil
Tähtsaim avastus ja selle toimumise aeg
Lk 2 pildi nr

Fabian Gottlieb Benjamin

BELLINGSHAUSEN
(Venemaal – Faddei Faddejevitš)
20.IX 1778
Saaremaa Lahetaguse mõis –
25.I 1852 Kroonlinn
Lahetaguse,
Tallinn
Meri, nõgu, vaatlusjaam Antarktikas , atoll Vaikses ookeanis
Antarktise avastamine
28. jaan. 1820
...................................................................................
2
Adam Johann von Krusenstern
 19. november 1770 Hagudi mõis – 24. august 1846 Kiltsi mõis
Maetud Tallinna Toomkirikusse
17 kohanime (atoll, neem , saar, väin, laht, järv, korallriff ...)
Vene esimene ümbermaailmareis (juht)
Koostas oma aja parima Lõunamere atlase
6
Alexander Theodor von Middendorff
6. august 1815 Peterburi – 16. jaanuar 1894 Hellenurme
Kiievi ülikool
Hellenurme neem Taimõri lahes Kara meres
Reis Taimõrile
7
Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell
 1866 – 1870 roela mõis
Roela mõis
Saar Põhja-Jäämeres, asundus, laht, mäemassiiv ja neem Alaskal
Kirde-Siberi rannikuekspeditsioon;
Venemaa Alaska kindralkuberner
3
Eduard von Toll
24. 03. 1858 Tallinn - arvatavasti 1902 Põhja-Jäämeri
Tartu ülikool
Poolsaar Benneti saare idaosas Uus-Siberi saarestikus
Sannikovi maa otsingud (tegelikult pole olemas); Uus-Siberi saarestik
5
Karl Ernst von Baer  
28. 02. 1792 Järvamaa, Piibe mõis-28. 11. 1876 Tartu
Piibe mõis
Saar Taimõri lahes
Jõgede kallaste uhtumise seaduspärasus
4
Otto von Kotzebue
 30. detsember 1788 Tallinn – 3. veebruar 1846 Tallinn
Triigi mõis
Venemaa
Osales Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil 1803 ­– 1806, 1815 – 1818 juhtis ise ümbermaailmareisi prikil „Rjurik“
1
  • Milline neist maadeavastajaist elas Rannule kõige lähemal? ... -

Reasta need maadeavastajad sünniaja järgi. ...1. Adam Johann von Krusenstern, 2. Fabian Gottlieb Benjamin


BELLINGSHAUSEN 3. Otto von Kotzebue 4.
Maadeavastajad #1 Maadeavastajad #2 Maadeavastajad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egle Si- Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
odt

Eestiga seotud maadeavastajad - Praktiline töö

11.a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest

Geograafia
thumbnail
19
doc

Maadeuurijad

Saare pindala on 7300 km². Saare keskosas on mäed kõrgusega kuni 1096 meetrit, kohati on väikesed liustikud. Valitseb arktiline kliima. Wrangeli saarel elasid teadaolevalt ühed viimased mammutid. Saar avastati 1867. aastal ja nimetati Ferdinand von Wrangelli järgi. Saar kuulub Venemaa Tsuktsi autonoomsesse ringkonda. 6 2. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn ­ 3. veebruar 1846 Tallinn) 2.1 Elulugu Otto oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser 1. järgu kapten.(Pilt 2.) Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. Vardi mõisas sündinud kolmekordne ümbermaailmareisija Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Viimased eluaastad veetis ta Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda, kus asub ka ausammas.(EE 5 lk 103) Kotzebue järgi on nimetatud laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn. 2.2 Ümbermaailmareisid 2.2

Geograafia
thumbnail
17
doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot)..........................

Geograafia
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on

Merendus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun