Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega. Maoori keeles on selle enamas...
Wilma A. Bainbridge. The Memorability of People: Intrinsic Memorability Across Transformations of a Person’s Face. Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition. 2017, Vol. 43, nr. 5. Lk 706–716. Artikkel käsitleb uuringut kus juureldakse millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel. Peale esimest kohtumist jäävad teatud inimesed meelde terveks eluks, teistega võid kohtuda kordi ja kordi, kuid ikka on raskusi mäletamisega. Kui sa kohtuksid kahe inimesega jooniselt, siis on suur tõenäosus, et isik A jääks sulle meelde, kuid isiku B unustaksid. Joonis. Kõige paremini meelde jäänud isik (A) ja kõige vähem meelde jäänud isik (B) käesoleva referaadi aluseks olnud artikli uurimustöös. Pildid on lisatud
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõ...
Oskame selgitada kuidas teha kindlaks et inimestel on tunded ja kuidas lapsed õpivad tundma: See, et inimesel on tunded, tehakse kindlaks analoogia alusel. Liigutused ja miimika annavad tunnistust mentaliteetsetest protsessidest. Igal inimesel on erinev sisemaailm, mida ainult nemad saavad jälgida. Välise sarnasuse alusel oletatakse ka teiste inimeste puhul seda. Lapsena tunnete arusaamiseks peab tunnet ise kogema, teine inimene võib miimika järgi oletada tundeid ning andis mõista, mis tunne see on. Võib arvata, et inimesel on mingi kaasasündinud elementaarne miimika, mille järgi võib ära tunda inimese tunded. Dualistlikud teooriad: (s.t. et inimesel on nii keha kui vaim) Interaktsionism- keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Ratsionalism 17 saj mõttevool, kus vähenes usk jumalasse, mis tähendas püüet otsustada kõige üle mõistupäraselt
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid
loits) ,,Emakeel on inimese tähtsaim side maailmaga, ühiskonnaga, ligimestega." (Hint 1995:3) Keel ja kommunikatsioon · Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul: VALU signaal ,,oht elule" · Organism püüab vältida hukkumist, valu hoiatab selle eest. · Hoiatus valu tekitada üks kõikide liikide ülesemaid sõnumeid (väljendamiseks: miimika, kehahoiak, hääl, hoiatusvärvus) · Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri murded) · Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase päästmiseks siiski tehakse) · Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted) ·
meestel ka paremini sõbruneda. Näitlejad olid väga hästi grimmeeritud. Eriti punane mees, kes oli grimmeeritud kiilakaks.Mõlemad mehed olid väga hästi loo teema kohaselt riietatud ning nägid väga reaalsed välja. Mõlemad näitlejad olid väga hea liikumistajuga ning väga head lava võitlejad. Mõlemad oskasid hästi näidendi jooksul välja kujundada endale kindla tegelaskuju ja iseloomu. Meeldis ka mõlema näitleja hoiak ning näidendisse sisse elamine. Väga hea oli ka miimika, mis oli ka näidendi üks tähsamaid komponente, sest kumbki ei tundnud ju teineteise keelt. Tore oli vaadata, kuidas mehed üksteisele miimika abil üritasid asju selgeks teha ning kuidas ühe mõtte edasi andmine miimika abil võib teisele inimesele hoopis millegi muuna välja paista. Muusikat esines väga vähe, sest suurem enamus etendusest toimus suhtelises vaikuses merekohina saatel. Oli ka natuke laulmist ning tantsimist. Meeldis väga koht, kus näitlejad
3.Tehnika: Õlivärvitehnikas 4.Värvid: tumedad toonid, Venus on kujutatud heledamalt ja ta uinub punasete ja hallikate linade peal. 5.Kompositsioon: Tagaplaanis on kujutatud inimtühi linn , mis tõstab esile omakorda ,,Uinuva Venuse" müstilist atmosfääri. Linad on maalitud hõbedase varjundiga, pigem külmades toonides, mis on vastuoluline tavalisele pesu kujutamisele. Inimkeha orgaanilisusele, naturaalsusele ning maalähedusele viitab maapinna reljeefi ning naisekeha kurvide miimika ja vastavus. 6.Pildi Fookus: Fookuseks on Venuse käed 7.Teose sisu: Pildil on alasti naisterahvas, kelle profiil paistab jäljendavat mäestikku tagaplaanil. Suurt rõhku tagatausta detailidele ning varjudele. Valik alasti naise kasuks märkis nii revolutsiooni kunstis kui ka stardipauku modernsele kunstile. Erootilised mõistaandmised on tulenenud Venuse tõstetud käest ning seda peetakse kogu teose aluseks. Parem käsi on muundunud just seetõttu, et see kujutaks endast
alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vastavusse öeldud sõnadega , kuid seda on üsna keeruline teha. Sa pead täpselt teadma milliseid liigutusi, milliste sõnadega koos kasutama peab, millised liigutused näitavad sind enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma pettumust ja pahameelt. Samuti võib ainult silmade ja miimika abil edasi anda sügavaid tundeid. Auditooriumi ees on samuti väga tähtis valida õige kehakeel oma sõnumi edastamiseks, sest muidu ei suuda auditoorium kuigi kaua teemale keskenduda. Kehakeele osad: 1) kineetiline - käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted - vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum Kehakeele tähtsamad aspektid Ole loomulik/lõdvestunud:
*asub Del Prado muuseumis Madriidis Hispaanias *maalil on kujutatud tumedais rõivais prousa Medici't *mulle meeldib, sest taust on mõnusalt kollakas-pruunides toonides ning millegagi pole üle pingutatud *kasutatud on jällegi pastelseid värve *naise nägu on kuidagi mõtlik, poos loomulik *maali muudab võimsaks suur krae ja kleidi varrukad Portree Nicholas Rubensist, 1625-1626, kriidijoonistus paberil *joonistus on poolprofiilis *ühevärviline joonistus *ei jää millegagi silma, miimika on tavaline, mõtlik *esmakordselt pilti vaadates silmab suurt mütsi, mis poisi lokkis juukseid katab *nina, huuled ja juuksed on hästi välja toodud, muu on kuidagi hajuv Kolm Graatsiat, 1628-1630, õlimaalitehnika *asub Florence Palatina Galeriis Itaalias *kujutatud on 3 alasti naisekeha, ilmselt selle ajastu iluideaalid *naised näevad üsna ühesugused välja, kõigil juuksed üles seatud *taustal on mõned inglid
rinnale risti asetamist. Õpi rahuloluga seotud käeliigutusi üle kandma pingeolukorda. Õpi tundma oma zeste ja harjuta nende tegemist peelgi ees. Arukas käeliigutus õigel ajal mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Zestide pimesi selgeks õppimisest on vähe kasu, zestid toetavad sõnu kui need sobivad olukorraga ja kuni me neid zeste kasutades hästi tunneme ja kuni need meile sobivad. Tuleta meelde oma zeste tavaolukorras õpi neid kasutama. Näitlemisel pole mõtet. Nägu ja miimika. Kui tahad jätta positiivset muljet – naerata. Kasuta oma naeratust teadlikult, kuid jälgi oma miimikat, sest see võib alt vedada. Enamus inimesi ei märka oma harjumusi. Olulised on signaalid, mida me anname otsustaval hetkel. Hääl Sügavam hääl äratab usaldust. Erutusest hingeldamine segab rääkimist. Oluline on jälgida parakeelt (kiirus, tugevus, kõrgus, selgus, toonsus, rütm, intonatsioon, otitamised, parasiitsõnad). Kiiresti kipume rääkima närvilises olukorras
Tekstid Tekstid on kindlas olukorras kindlal eesmärgil kasutatud keel. Tekste esineb vestluses, raamatutes, ajakirjades. Suhtlemisvõimalused: -kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus Kuntsitekstid- pakuvad elamusi, mõjutavad tundeid ja kujutlusvõimet Näide: luuletus, romaan, muinasjutt ...
PSÜÜHILISED SEISUNDID ! *Tundmused ehk emotsioonid. Inimesepoolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsiooni käsitletakse kui tundmuste konkreetset läbielamist Emotsioone saab kaotada kahte suurde gruppi . 1) steenilised e. aktiivsedtunnused (annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Nä...
Sümboolne 2 oboolne tasu, mille maksis mõni rikkas kodanik Sarnasus Põhinesid peamiselt kreeka legendidel Esimesed rooma näitlejad olid kreeklastest orjad Kasutati sarnaseid kostüüme Rooma teater Sai alguse kreeka vallutamisega Kesksel kohal komöödiad, mida oli lihtne vaadata, muutus meelelahutuseks Näitlejad peamiselt orjad, vabastatud orjad, keda ei austatud, hiljem tõusis näitleja positsioon tähtsamaks Impeeriumi ajal näitlesid ka naised Arenes välja miimika, kadusid maskid Teatrid rajati lagedale maale, algselt puidust, hiljem kivist Koori ja jutustaja roll kadus Ei kasutatud orkestrat näidendite mängimiseks Eesriide kasutuselevõtt Tasuta
t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks . Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil . Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust . Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa
Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine Kehakeel on tihedalt seotud ka enesekehtestamisega.
esikülge. . Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor.
Kordamisküsimused perekonnaõpetusest (Sotsiaalne küpsus) 1. Nimeta ja iseloomusta suhte kujunemise perioode (3) - Ühtekuulumise ja kiindumise periood - Iseseisvus periood. Eraldumine. Vastuolude periood - Tasakaalustatud periood 2. Mida on vaja suhte püsima jäämiseks (3) - tarkust - kannatlikust - tahet 3. Millised on mehe ja naise esmased vajadused suhetes? (4) Mehe: -olla armastatud -saada positiivset hinnangud -leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika ...
Pantomiim Koostajad: Sonja Sõrmus ja Harli Lees Mis on pantomiim? Pantomiim on tulnud kreeka keelsest sõnast pantomimos e kõikejäljendav. Pantomiim on tegevuse ja tunnete väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika järgi ning vahest ka tantsuelementidega. Klassikalises Euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud ja käes on valged kindad. Faabula või poeetilise sõnumi edasiandmisel on pantomiimis oluline osa taustamuusikal ning muud laadi helidel ja ka valgustusel. Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes 5. sajandist eKr. Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka
Sotsiaalne küpsus 1. Millised on inimese põhitunded ja kuidas ta neid väljendab? -rõõm -viha -kurbus -seksuaalsus Inimene väljendab tundeid verbaalselt ja kehakeele abil. 2. Nimeta 5 kehakeele komponenti. -miimika -kehahoiak -distants -žestid -silmside 3. Nimeta 3 armastuse komponenti. -kirg -lähedus -kohustus 4. Iseloomusta suhte kujunemise perioode. -ühtekuuluvuse ja kiindumuse periood (sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri tundmaõppimine) -iseseisvusperiood (eraldumine, vastuolude periood) -tasakaalustatud periood (partnerid on isiksustena arenenud ja küpsenud, suhe on saavutanud uue sisu ja vormi) 5. Nimeta 3 suhte püsimajäämiseks vajaminevat tegurit. -tarkus -kannatlikkus -tahe 6. Nimeta mehe ja naise esmased vajadused suhetes. MEES: NAINE: -olla armastatud ...
6 asja, mis aitavad kuulata 1.Tähelepanu Kuulaja ei lase oma tähelepanul hajuda, vaid hoiab selle kuulamise ajal rääkijal. Et seda lihtsam teha oleks, tuleb segavad tegurid kõrvaldada: lülitada kinni teler ja raadio, lülitada välja telefonid, viia lapsed vanavanemate juurde. Samuti võib olla kodus palju rutiinseid, segavaid asju. Siis võib aidata keskkonnavahetus. 2.Sõnatu suhtlemine ehk kehakeel Siia kuuluvad miimika, poos, zestid ja silmside. Esimesed kolm annavad rääkijale märku, et me saame temast aru ja elame kaasa. Silmside õige kestus tuleb aga kuulamise ajal endal leida. Ainitine silmapunnitamine pole tavaliselt hea. Laske rääkijal pilguga harjuda: vaadake talle otsa, kuni ta seda talub, siis keerake pilk ära. Järgmise vaatamisega võite silmside kestust pikendada. Oluline on ka kaugus, millelt suheldakse. Meil kõigil on oma privaatruum, see erineb rahvuseti ja inimeseti
kõige suhtes. Kirgede ja veendumuste puudumine on nõrga tahte tunnus. Maailmas pole kunagi midagi suurt korda saadetud ilma suure kireta. (3, 75-76) 9 3. EMOTSIOONIDE VÄLJENDAMINE 3.1 Sisemine ja väline emotsioonis Emotsioonis eristatakse kaht koostisosa: esimene (ja peamine) subjektiivne emotsionaalne elamus (meeldiva või ebameeldiva iseloomuga); teine emotsiooni väljendamine, s.t. selle elamusega kaasnevad miimika, zestide ja poosi muutused ning vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine või kahvatamine, südamepekslemine jne). Emotsioonid põhjustavad muutusi kõikide siseorganite tegevuses. Kõige sagedamini ja kõige märgatavamalt ilmnevad muutused südame ja veresoonte tegevuses. Südamelöökide kiirenemine ja aeglustumine, samuti korratused rütmis, nn. ekstrasüstolid, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (kahvatamine) on
Dünaamika helitöö esitamise tugevus ja selle muutumine, itaaliakeelseid m.s. (nt piano vaikselt, forte valjult) Tempo helitöö esitamise kiirus. (allegro, modernato, presto) Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris neid viise Kantaat vokaal-instrumentaal suurvorm koorile, orkestrile, solistidele. Koosneb mitmest eraldi osast. Eriti populaarne oli J. S. Bachi ja Händeli ajal
Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus
Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest Silmside Ühega saab kompenseerida teiste osade puudujääki, ent mitte täielikult! Hääl 3 Kehakeel . Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala
Kohati meenutavad isegi Parmigianino pika kaelaga madonnat. El Greco on aga saavutanud venitusega hoopis midagi muud ja mõjub Apokalüpsise viienda pitseri lahtitegemine veel lummavamalt. El Greco maalimisstiil on avaldanud mõju uuemale suunale, nt ekspressionismile. VORMVÄRVRUUM ja kristliku teema käsitlus manerismis Manerismi puhul märkame, et figuurid venitatakse pikemaks, on lodevad, õõtsuvad. Esineb palju põhjendamatuid, sageli täiesti ulmelisi poose. Miimika on kunstlik, inimtundeid kujutatakse äärmuslikult. Vormis esineb palju reaalsuse väänamist (nt Agnolo Bronzino Venuse ja Cupido armustseenis, kus tüdrukul tagaplaanil on käed vahetusse läinud). Maneristlikus maalikunstis mõjuvad pildid kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid looduskauged, lillakad, väävelkollased, mürkrohelised. Sageli kasutatakse ka musta. Ruumi kujutamisel esineb läheduse ja kauguse vastandamist
mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid nn puhtaid tüüpe esineb üliharva, me kõik oleme segu nendest tüüpidest, lihtsalt mõni või mõned on domineerivad, nii võib olla sangviiniline koleerik või koleeriline flegmaatik jne. Temperamenditüübid. "PSÜHHOLOOGIA"
Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik tugev, liikuv, tasakaalukas. sapp(chole) koleerik tugev, liikuv, tasakaalustamata. must sapp(melos chole) melanhoolik nõrk, tundlik, keskkonnale reageeriv. lima(flegma)- flegmaatik inertne, liikumatu. Sangviinik Sangviinikut iseloomustab kõrge reaktiivsus,reageerib ümbrusele elavalt. Miimika on ilmekas, väljendusliigutused intensiivsed. Näoilme järgi võib kergesti otsustada, milline on tema meeleolu ja suhtumine teistesse inimestesse. Suudab oma tähelepanu kiiresti koondada. Aktiivsus suur, väga energiline ja töövõimeline. Võib kaua ja väsimatult töötada.On valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Ei talu üksluist tegevust. Kohaneb ruttu ja kiiresti uute olude, inimeste,nõuetega. Koleerik Ohjeldamatu, kannatamatu ja äge
täiskasvanute maailmas oluline (näiteks Tom Robinsoni päästmine). Sellisele vahepealsele olekule viitab Mähari paaripäevase habeme, veidi väljakasvanud soengu ja mõmmikampsuni üheaegne eksisteerimine. Jemi liikumine on väikesele poisile väga kohane - väle ja pisut rohmakas. Tema miimika on võrdlemisi realistlik ja tagasihoidlik. Nagu lastel ikka, muutub tema kehakeel mänguhoos veel väledamaks ja miimika innukamaks. Suures plaanis on tema liikumine ja kostüüm kogu etenduse vältel muutumatud, välja arvatud kord, kui Jem mängides koletise maski ette paneb. Ma arvan, et teatud muutumatus ja miimika tagasihoidlikkus ongi need vahendid, millega Mähar enda tegelaskuju loob. Samuti see eelpool mainitud kampsun ja paaripäevane habe. Sellega suudab Mähar enda tegelaskuju kahe põlvkonna vahel balansseerida. Mähari puhul näeme strateegiat, kus näitleja kehastub etenduse jooksul
Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest. Oskusest väljendada ennast arusaadavalt ja olla veenev. Suhtlemine - Tajumine(pertseptsioon) - Informatsiooni vahetamine( kommunikatsioon) - Mõjutamine (interaktsioon) Isikutaju on eelkõige teise inimese hindamine Kes ta on? Mis temalt oodata? Kasulikkus? Ohtlikus? Kas ta on neutraalne, meeldiv, ebameelidv? Isikutaju sõltub tajuta eelnevast kogemusest, hoiakutest, vajadustest- TAJU ON VALIV Taju on subjektiivne
Traffic congestion droughtpõud floodüleujutus conjure up esile kutsuma, välja meelistama(creat in the mind) mimic miimika(imitate) fool narr, loll deadline tähtaeg(time limit) feud vaen, võitlus hype meediakära camp laager, leer(groups) pull off teoks tegema(achived) evocative esilekutsuv batty oger hang over kohal rippuma regarded kõrvale jäetud proof tõend bitter verine, kibe heap kuhi pile riit mainstream põhivool technological advances tehnilised arengud unemployment space junk consumer society fast food urban sprawl impersonal service GM food biological weapons stressful lifestyle extreme weather changes nuclear power immers süübima, asja sees olema outletshop outcomeresult outlookfuture outingexcursion outsetbeginning outrageanger outbreakepidemic outlaycosts outdistance kaugele maha jätma outdo ületama outsmart ülekavaldama outrun kiiremini, kaugemale jooksma Outgrow välja kasvama outsell space station scientific journal exper...
mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Olid ka fantastilised näokatted herilased, konnad jne. Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel. Seega tuleb tõdeda, et tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne. Need olid poole meetri kõrgused, seest õõnsad ning kõrgete kandadega jalanõud, mis suurendasid näitlejate kasvu. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Esinejate kostüümid vastasid näidendi laadile
suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud ega ka tantsud. Korroborirituaalid on dramaatilised etendused, mille käigus tantsu, laulu ja miimika abil kantakse ette hõimu müütilisest minevikust pärit lugusid. Avalikel tseremooniatel osaleb kogu suguharu, näitlejateks ja lauljateks on mehed. Saateks kasutatakse rütmipillidena gonge, trumme, aga ka bumerange. Pillid: Didzeriduu ehk didgeridoo on vana Austraalia aboorigeenide püha pill, mida on mängitud juba aastatuhandeid. Didzeriduu on termiitide poolt õõnsaks söödud puust või bambusest 2m pikkune puust puhkpill, mida
aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaadi. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Seda näiteks liiklusmärgid, valgusfoori keel, matemaatika sümbolid jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid näoilme, kena ja käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite alla kuuluvad ka zestid ja miimika, poos, naer, intonatsioon jne. Lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast. Ta muutub puberteedieas rohkem sõltuvaks oma kaaslastest. Kuuenda klassi õpilased ei eelda oma kaaslastelt, et nad käituksid vastavuses täiskasvanute standartitega, pigem peaksid nad tegema selliseid asju, mida kuuenda klassi õpilased on võimelised tegema.
näitekirjandus, muinasjutud, piiblilood), mille põhjal libretist kirjutab libreto. 2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol 3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja. Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5. Avamäng alates 18 saj-st sissejuhatav teos orkestri esituses dirigendi juhatusel. Võivad olla ka iseseisvad
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt.
kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaajad ja tähtpäevad MUINASJUTU ESITAMINE Kõigil peab olema mugav. Täiuslik muinasjutt on jutustatud muinasjutt. Anda lastele aega muinasjutu tajumiseks, ära kiirusta! Nukuetendus, lavastusmäng.. Kõik meeled tegevusse! KÕIK MEELED TEGEVUSSE Hämaruses valgus ja heliefektid Looduselementide lisamine(tuli, vesi, õhk, mets) Jutustaja häälekasutus, välimus, miimika Häälega mängimine Maskeering Ehmatused, imestused Mida suurem on esitaja näitlejameisterlikkus, mida ilmekamalt, lihtsamalt ja lastepärasemalt ta esineb, seda jäägitumalt laps muinasjutule kaasa elab. MUINASJUTUKOOL Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus Looja Piret Päär Muinasjuttudes juhtub nii mõndagi,
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants,...
Oskused jagunevad: Kohanemisoskused · on seotud konkreetse isikuga · ei saa mõõta ega hinnata · vajad neid iga päev, et teistega suhelda, eri olukordades toime tulla suhtlemisoskus pingetaluvus koostöövalmidus õppimisvõime 6 Suhtlemisoskused: Esinemisoskused · siirus (manipuleerimine) mõjutab kuulajaid · kõne ja hääl annavad ettekujutuse kõnelejast · miimika väljendab emotsioone · on arendatavad 7 Suhtlemisoskused: Emotsioonide juhtimine · Kui me oma tundeid tunneme, oskame neid paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge isoleeritus, tõrjutus, kiusamine halvenevad õpitulemused, tekivad tervisehäired, agressiivsus8 Suhtlemisoskused:
esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor.
ORAALNE ÕPETUS EESTIS Pastor Ernst Sokolovski avas esimese kurttummade kooli Vändras Oraalne õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt ORAALNE ÕPETUS TARTU HIIE KOOLIS 1941.aastal loodi Tartu Kurttammade kool Koolis õpib üle 300 õpilast kaks osakonda A ja B Õpetatakse suulist ja kirjalikku kõnet Põhikooli haridus omandatakse 11 aastaga ÕPPETÖÖ... Kõnelemine Suultlugemine Miimika Sõrmendamine Kirjutamine Viiped Lugemine EESMÄRK ... Eesti keele tunnid jagunevad kolmeks: KAKSKEELNE ÕPETUSMETOODIKA ÕPE KUULMISLANGUSEGA LASTE ÕPETAMISEL MIS ON KAKSKEELNE ÕPETUSMETOODIKA? Sai alguse 1960ndatel Ameerikas Toetutakse viipekeelele, kõneldav keel on teise keele staatuses Kakskeelne õpetusmetoodika lähtub kurtidest kui keelelisest vähemusrühmast KAKS KEELNE ÕPETUSMETOODIKA
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rogier van der weyden (u 1400-1482) Kasutas vähem detaile Tõi välja tunnete ja värvide kooskõla Tema tähtsaim teos ,,Kristuse ristilt võtmine" mille tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised ,,Kristuse ristilt võtmine" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hugo van der goes u. (1440-1482) Maalis Itaalia kaupmehe tellimusel Portinari altari kui see Firenzesse jõudis (1483), oli tulemuseks
Sten Maask, 11b Emadepäeva kevadkontsert Kääpa koolis 8. mail toimus Kääpa koolis emadepäeva kevadkontsert. Kontsert algas kahe solisti Kaisa Jõgeva ja Gertrud Kinna lauluga ,,Ema süda". Laul oli ilus ja hästi esitatud ning mõlemad lauljad ei seisnud tavapäraselt lava ees, vaid üks oli aula taga otsas ja teine siis lava peal. Pärast seda luges õhtujuht Reijo luuletuse ning seejärel esitas koor laulud: ,,Lauluhaldjas", ,,Väikene laululind", ,,Mis on mõisa metsa taga" ja laul ,,Ema", millel olid ka solistid juures. Laulud esitati väga hästi arvestades seda, et koori moodustasid alles noored põhikoolilapsed. Nüüd luges taas Reijo luuletuse ning pärast seda tuli õhtu kindlasti huvitavaim osa, näidend ,,Kange Kalevipoeg", esmapilgul võib küll tunduda, et tuleb jälle mingi vana ja igav näidend, kuid tegelikkuses oli hoopis vastupidi. Näidend oli muude...
embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad elundite areng jätkub LOOTE ARENG -15-18 nädal: oskab pilgutada kujuneb miimika reageerib väliskeskkonnale, hakkab liikuma nii, et ema seda tunneb LOOTE ARENG -19-23 nädal: aktiivne aju areng loode hakkab tundma ema häält, hingamist ja südamelööke süda suureneb LOOTE ARENG -24-27 nädal: formeerub individuaalne ainevahetus heades tingimustes sünnitud jääb ellu LOOTE ARENG -28-32 nädal: õpib nutma võtab oluliselt juurde kasvus ja kaalus LOOTE ARENG -33-37 nädal: on võimeline pead hoidma ja liigutama haaramisrefleks LOOTE ARENG -38-42 nädal:
Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed kellega ollakse emotsionaalses sidemes (vanemad, sõbrad) 2. ISIKLIK (46-120cm) siin ringis on meiega samaväärsed inimesed, tuttavad 3. SOTSIAALNE (120-360) vahemaa mida kasutame võõrastega (torumees) suhtlemisel 4. ÜHISKONDLIK (üle 360cm) suhtlemine suurema grupiga (auditooriumi ees olles) Vahemaad võivad olla aga väg...
Näiteks küsis ta vahel retoorilisi küsimusi, mängides inimeste reaktsioonidega. Oma lavaelu kirjeldamise suutis ta muuta vapustavalt humoorikaks. Sellisel moel jäi mulje, et tegu on komöödiaga, sest nalja sai kohati rohkem kui euro eest. Kuid rekvisiitor avas ennast siiski põhiliselt oma dramaatilisest küljest ning tugines täitumata unistustele. Taoliste kontrastsete ümberlülitustega tuli Saatpalu suurepäraselt toime. Kehakeel ja miimika olid üsna professionaalselt vanapoisist lavatöötaja rolli sätitud. Alguses valitses suhteline abitus, tagasihoidlikkus ja kinnised õlad, hiljem muutus näitleja raevukaks ning äkiliseks toreadooriks või graatsiliseks baleriiniks. Oma pisut koguka kehaga laval ringi karates suutis Saatpalu oma tantsud väga koomilisteks muuta. Sageli esines erinevatel kirjeldamistel palju kätega vehkimist ja kandvaid pause.
kostüümidega. Sai alguse 16.saj Itaalias. (N: Tsaikovski, Tubin) o Moderntants 20. saj, balletile vastu, Isadora Duncan ja Martha Graham o Kaasaegne- e nüüdis- e postmodernetants liigub tantsu ja argikäitumise piiril. Mart Kangro, Teet Kask, Katrin Essenson Teatraalset käitumist analüüsinud V. Halizev eristab kaht käitumistüüpi · Teatraalne eneseavamine seisneb kõne, miimika, zestide paisutamises, millega püütakse juuresolijaid mõjutada · Teatraalne enesemuutmine - inimene mängib justnagu mingit rolli, näidates end sellisena, nagu ta tegelikult ei ole. Teatraalsus argielus on seotud · isiku tasandil inimesele omase mängutarbega · sotsiaalsel tasandil rituaalse käitumisega Teatri vastuvõtt on: · kollektiivne o Vastuvõtja ei saa vabalt reguleerida vastuvõtu käiku
*Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenilised ehk...? Steenilised e. aktiivsed tundmused *Annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. 4)nimeta põhiemotsioonid, kirjelda situatsioone, mis kutsuvad esile järgmised põhiemotsioonid
kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja parasiitsõnad. Tahtekontrollile ei allu pööra suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2. Seismis-või istumisviis 3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8. Pealiigutused 9. Puudutused 10. Silmside 11. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel 12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema või sõitma - Ei saa kliendiga luua + säästab aega silmsidet + saab jätta firmast hea - Ei saa kasutada kogu mulje siis, kui firma on kehakeelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
