Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide
Haiguste ülekandmise tõenäosus on suur, sest loomad peavad omavahel tihedalt kokkupuutuma ja kehavedelikke vahetama. Kehaväline: Sugurakkude arv on suur, sest sugurakud võivad väliskeskkonnas olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda. Viljastumine toimub vees, sest õhu käes surevad rakud ära. Tõenäosus on väike, kuna sugurakud on üksteisest kaugemal. Haigust ülekandmise tõenäosus on väike, kuna ei toimu otsekontakti. 9. Viljastumine inimesel. Menstruaaltsükkel. Viljastumine- Toimub kehasiseselt munaraku ja seemneraku ühinemisel munajuhas. Sugurakud sisaldavad 23 kromosoomi. Sugu määratakse viljastumisehetkel. Menstruaaltsükkel- Suguküpsuse saabudes küpsevad naisel umbes iga 28 päeva tagant munarakud. Sellega kaasneb menstruaaltsükkel, mis on vajalik emaka ettevalmistamiseks, et rasedus saaks edukalt lõpuni kulgeda. Vajalik selleks, et kui ovulatsioonile järgnev viljastumine, siis oleks naise organism valmis loote arenguks
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha se...
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär
kompliment tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma. Võib juhtuda ka nii, et tõukeks saab teadasaamine toitumishäirete olemasolust. Psüühikahäire, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Peamiseks sümptomiks soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Südame löögisagedus ja vererõhk alaneb Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Jääb puudu amino ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Depressioon ja madal enesehinnang Süü ja häbitunne Halvenenud sotsiallsuhted Tujukõikumised Perfektsionism Ülesöömishood Tahtlik oksendamine Lahtistite või organismist vett väljaviivate ravimite tarvitamine
Toitumishäired Kristiina Kutserova Anoreksia ehk anorexia nervosa Süptomid Nälgimine peamiseks süptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt anoretik ülekaaluline. Tagajärjed Näljutamine toob kaasa: Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Vb katketa menstruaaltsükkel Aeglustada suguelundide areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Ravi Ravi algab haiguse teadvustamisest iseendale. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule.
täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused. Ravi
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool Ä4 Olesja Stepanjuk MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL Kursusetöö Tallinn 2014 KOKKUVÕTE Olesja Stepanjuk (2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanduse õppetool. ´´menstruaaltsükli regulatsioon ja puberteet tütarlapsel´´. Kursusetöö ... leheküljel, kirjandusallikad on .... Kursusetöö eesmärgiks on kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Puberteet, see on eluperiood, kus toimuvad ...
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees ning nende võrdlus. Haploidne (n) ja diploidne (2n) kromosoomistik. Naise ja mehe sellekohased erinevused. Gameet (=sugurakk), n, somaatiline rakk (= keharakk, 2n), sügoot ehk viljastatud munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9
Ontogenees organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees organismi lootleine areng, mis algab viljastu...
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis m...
Oksütotsiin hüpotalamus; sünnituse ja piimaerituse algamine Prolaktiin ajuripatsi eessagar; piima teke piimanäärmetes pärast sünnitust Somatotropiin (kasvuhormoon) ajuripatsi eessagar; kasvu reguleerimine, ainevahetus Türoksiin kilpnääre; ainevahetuse kiirus, normaalne kasv ja areng Adrenaliin ja noradrenaliin neerupealised; füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal Kollaskeha hormoonid munasarjad; menstruaaltsükkel, raseduse säilitamine Östrogeenid munasarjad; menstruaaltsükkel, naise sugutunnused, emaka ja piimanäärmete funktsioonide säilitamine Testosteroon munandid; mehe sugutunnused, seemnerakkude teke 26. Mille poolest erineb rasv- ja vesilahustuvate hormoonide töö? Nimeta esindajaid. Vesilahustuvad hormoonid ei saa rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad
Paljunemine 1. Selgitage mõisted. ( 6 punkti ) Mitoos raku jagunemine, mis on vajalik kas organismi kasvamiseks või rakkude asendamiseks. Keharakkude jagunemiseviis. Päristuumse raku jagunemisviis,kus tütarrakud on identsed e. diploitsed. Homoloogilised kromosoomid kromosoomi paar, mida on 23 paaris (kromosoome ise on 46) Tsütokinees mitoosi või meioosi lõpul toimuv raku tsütoplasma jaotumine. Menstruaaltsükkel ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni olev ajavahemik (28 päeva) Kliiniline surm kus inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Sperm isassuguraku seemnerakk, mis moodustub isasorganis. 2. Täida lüngad. ( 9,5 punkti ) Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemisviis, mis leiab aset paljudel taimedel ja alamatel loomadel. Neid paljunemisviise on palju, näiteks
Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 72 tundi Küpsed spermid talletatakse mehe Munandimanustes Munaraku viljastumine toimub Munajuhas Vaegmoondelise arengu korral jääb ära Nuku staadium Naise rasedus vältab tavaliselt 40 nädalat Kalade areng on Moondeline Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub Idu Platsenta moodustub emaka limaskesta Kõldkestaga kokkukasvamisel loote Millised eelised on kehasisesel viljastumisel Organismi hukkumise tõenäosus on võrreldes kehavälisega? väiksem, on kaitstud paremini ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Kirjeldage biogeneetilise reegli avaldumist Vähem kui kuu vanusel linnu embrüol lindude embrüogeneesis. on sab...
Mitmeid aastaid on menstruatsiooni peetud naise viljakuse sümboliks. Tegelikult on see ainult kõige lihtsamalt märgatav fenomen, mis peegeldab keeruka protsessi (milles mängivad võtmerolli hormoonid) lõpptulemust, kui kõik reproduktiivse süsteemi organid valmistuvad raseduseks, aga eostumist ei toimu. Kuigi muutused menstruaaltsüklis ja menstruatsioon ise on paljude viljatust põhjustavate haiguste iseloomulikeks tunnusteks, oleks siiski ekslik mõelda, et regulaarne menstruaaltsükkel 3 annab märku naise fertiilsusest. Regulaarsel verejooksul kontratseptiivsete pillide kasutamise ajal pole mingit seost fertiilsusega. Kui naise menstruaaltsükkel on ebaregulaarne, võib ordineerida hormonaalseid kontratseptiive, et maha suruda munasarjade loomulikku, kuid häiritud tegevust, ja hoida hormoone tasakaalus kontratseptiivides sisalduvate hormoonide abil. Tulemusena võib saavutada regulaarse,
Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud ts...
puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju muutub, karvakasv,higistamine, nahaprobleemid, tujukus, häälemurre, rinnad Viljastumine: 1) suguühe seemnerakud naisorganismi 200 miljonit -> tupp 100 miljonit jääb järgi, kuna ülejäänd surevad happelise keskkonna tõttu -> emakasse 10 000 seemnerakku alles -> munajuha 1000 seemnerakku -> viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine
ovulatsioon- munaraku irdumine munasarjast menstruatsioon- igakuine naise kuupuhastus e. munaraku väljumine. erektsioon - peenise jäigastumine ejakulatsioon -seemnepurse kaksikud - ühemunaraku-sisse mitu spermatosoidi. erimunaraku-2 erinevat viljastatud munarakku. Viljastumine toimub munajuhas, kui seemnerakk tungib munarakku. Loode areneb emakas.Isast oleneb lapse sugu. Munarakul aint x kromosoonid. x+x=girl. x+y=poiss Korgaskeha sisse valguv veri -peenis jäigastub. Suguelundid- munandid(tootavad seemnerakke),eesnääre(toodab spermat),korgaskeha(jäigast.) Seksuaalsuse aspektid: 1)armastus,lähedus,hoolivus 2)nauding, nt: seks,orgasm 3)laste saamine(keskajal #1 põhjus) 4)identiteet - kes ma olen? Suguhaigused: Klamüdioos (seksides) N: klaasjas voolus,valu kusemisel. M: kipitus kusitis,valu kusemisel. Sageli sümptomiteta.Ravimata põhjustab suguelundite ja kuseteede põletikku,viljatust. Genitaalherpes (seksides) 1.tüüp põhjustab peam...
15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17- ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist tagajärjed Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused Ravi
(ravimite abil või kirurgilise protseduuriga). Loe õpik pt 6.3., lk 59! Ohtlik naise tervisele ning kunstlik katkestamine Eestis lubatud 12. rasedusnädalani. Positiivne rasedustest Menstruaaltsükkel Raseduse katkemine ehk abort Kunstlik viljastamine 4 põhjust esilekutsutud abordiks: Kunstliku viljastamise puhul · rasedus on ohuks naise elule või tervisele; viljastatakse munarakk kehaväliselt ja · rasestumine on toimunud vägivaldselt;
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, mill...
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. ...
suguküpsuse saabudes, s.o 1114 a vanuses. Naissugunäärmetes ehk munasarjades paljunevad ja valmivad naissugurakud ehk munarakud. Munarakkude alged tekivad juba looteeas. Hiljem neid juurde ei teki.Suguküpsel naistel valmib 34 nädala järel üks munarakk. Korraga vabaneb suguküpsel naisel üks munarakk (eluaja jooksul kokku umbes 400). Munasarjad toodavad naissuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused: rinnad, laiemad puusad, naiselik kehakuju. Toimuvad menstruaaltsükkel ja ovulatsioon. Üle 4550 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära menstruatsioon ja järglaste saamise võimalus. Naise seemnerakud on liikumisvõimetud ja nende eluiga on umbes 3236 tundi. 0 Mehe naise suguelundkondade ehituslikud sarnasused Mõlemad paiknevad keha alaosas. Osa meeste siseelunditest on kehavälised, naistel on kõik kehasisesed. Pärasool, jämesool, põis. VALE Mehe naise
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG 1. Iseloomusta inimese elujärke. Imikuiga:1 eluaasta, Suudab seista, astuda mõned sammud, üteb lihtsad sõnad Lapseiga: Kuni T: 12-13, P: 13-15, kehaline vaimne areng, õpib liikuma, kõnelema, areneb fantaasia, õpib lugema, kirjutma Puberteedi e. Murdeiga: Lõpeb 17-18, Hormoonid arenevad, ärritavad kergesti, tekib huvi vastusoo poole (esimene armastus) Noorukiga: Kuni 21-22 a, kehaline areng, kehaliselt arenenud Täiskasvanuiga: Varaneküpsus: kuni 36, arenevad võimed max, luuakse perekond Hiline küpsus: 60a,Vaimsed j kehalised võimed aeglaselt taandarenema Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. Munandid: ...
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad...
Spermatogoon- spermide (seemnetorukestes moodustuvad) esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini. Ovogoonid on munarakkude eellased.Ovogenees on munaraku areng. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline ja kolm väikest võimetut rakku(polotsüüt). Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumist munasarja. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula
Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni. Tsükli kõige nähtavam sündmus on menstruatsioon, kuid kõige olulisem sündmus on ovulatsioon ehk küpse munaraku väljumine munasarjast. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – Isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel- vanemorganismist eraldumisest surmani. (inimene) b
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...
Tervislik toitumine ja toitumishäired Kristina Rabi 9. A Toiduvaliku põhimõtted Pidevalt ilmub uut infot toiduainete kohta Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis on väidetavalt meile kasulikud- kas on ka nii? Ei ole olemas imedieete ega imetoiduaineid Tervisliku toitumise lauseks on neli põhimõtet. Neli põhimõtet Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt! Toidupüramiid Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid,mida organism vajab Alumises osas on need,mida organism kõige rohkem vajab Mida üles poole,seda vähem neid toiduaineid tuleb süüa Püramiidi alus: liikumine! (iga päev vähemalt 30 minutit) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist j...
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...
· Katteseemnetaimed paljunevad eostega seemnetega. · Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. · Kromatiidid lahknevad meioosi teise jagunemise anafaasis. · Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks tsügoodiks. · Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. · Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik. · Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane 28-päevane. · Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. · Taime looteline areng kulgeb seemnes õies. · Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. · Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade õite moodustumisega. · Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. 5 · Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu:
1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel, koorumisega(lindudel) või idu moodusttumisega(taimedel).
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist...
12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. . Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad
MEIOOS MÕISTED Homoloogilised kromosoomid sama pikkuse ja VÕIMALDAB tsentromeeri asukohaga kromosoomid, kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis. SUGULISELT Diploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena; on kõigis inimese keharakkudes. SIGIDA Haploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik ...
Platsenta loote arenguks vajalik moodustis, mis kaitseb arenevat organismi ning ühtlasi on ka ühenduslüliks loote ja emasorganisimi vahel Nabanöör veresoontest moodustunud väät, mille kaudu loote ja platsenta on omavahel ühenduses Ovulatsioon küpsenud munaraku irdumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljub viljastamata munarakk ja ka osa emaka limaskestats Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe mens. algusest teise alguseni Diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik, milles kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena, esinev keharakkudes Haploidne kromosoomistik ühekordne kromosoomistik; meioosi tulemusena 2x vähenenud, esineb sugurakkudes Rakutsükkel raku eluiga ühe mitoosi lõpust teise lõpuni Interfaas aeg, kus rakk ei jagune; teeb ettevalmistusi
sigimisvõimeline järk 3. vananemine e raukumine- Organismis toimub kõikide protsesside aeglustumine. Raukumine lõppeb Agoonia- kõigile kõrgematele organismidele omadele. Ei reageeri välisärritustele. 4. Kliiniline surm- kestus on 5 minutit. 5. bioloogiline surm- Elustamine on võimatu. Ajukahjustus. Kordamisküsimused 1. Rakkude jagunemine. (interfaas, mitoos, meioos). 2.spermatogenees e spermide areng. 3.ovogenees e munaraku areng. 4.Inimese viljastumine. 5. Menstruaaltsükkel. 6. Loote areng(nädalad, biogeneetiline reegel, sünnitus). 7. Loote järgne areng. Katteseemnetaimede areng Katteseemnetaimed on kõik õistaimed. Katteseemnetaimede areng algab seemne idanemisega. Areng jaotatakse kaheks osaks: 1) vegetatiivne areng juured ja idu. Toimub varuainete baasil. 2) keneratiivne areng- Jaguneb omakorda veel noorjärguks, kasvuperioodiks ja vananemisperioodiks. Noorjärgus arenevad välja juurestik, varred ja lehed
Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiu...
Endomeetrium ehk emakaseina limaskest. Fertiilses eas naistel jaguneb endomeetrium kaheks kihiks: basaalkihiks ja funktsionaalkihiks. Funktsionaalkiht on hormoontundlik ja allub igakuistele tsüklilistele muutustele – proliferatsioon, sekretsioon, nekroos ja irdumine. Basaalkiht ei irdu ning on aluseks funktsionaalkihi regeneratsioonile. Endomeetriumi tsüklilised muutused on otseselt munasarja hormoonide – östrogeenide ja progesterooni – poolt mõjutatavad. Menstruaaltsükkel jagatakse kaheks faasiks – endomeetriumi proliferatiivseks östrogeenide poolt kontrollitavaks faasiks ja sekretoorseks progesterooni poolt kontrollitavaks faasiks. Östrogeenide tase follikulaarfaasi ajal stimuleerib endomeetriumi ja näärmepõhjade epiteelirakkude proliferatsiooni. Ovulatsiooni järgselt moodustuv kollaskeha produtseerib progesterooni, mille toimel endomeetrium edeneb järgmisesse, sekretoorsesse faasi. Progesteroon valmistab
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju muutub, karvakasv,higistamine, nahaprobleemid, tujukus, häälemurre, rinnad Viljastumine: 1) suguühe seemnerakud naisorganismi 200 miljonit -> tupp 100 miljonit jääb järgi, kuna ülejäänd surevad happelise keskkonna tõttu -> emakasse 10 000 seemnerakku alles -> munajuha 1000 seemnerakku -> viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine
Kanepi suitsetamine põhjustab hingamisteedes samasuguseid sümptomeid ja haigusi nagu tavaliste sigarettide suitsetamine. Tarbijatel esineb limaskestade põletikke, kroonilisi bronhiite, köha ja bronhektaasiat. Suu-, kõri- ja neeluvähi risk on igapäevastel hašiši- või marihuaanasuitsetajatel suurenenud. Pideva kanepimanustamise järgselt väheneb testosterooni produktsioon, sperma kvaliteet halveneb ja spermas tuvastatakse rohkelt anomaaliaid. Naistel muutub menstruaaltsükkel ebaregulaarseks, libiido alaneb. Kannabinoolid läbivad platsenta ja kogunevad lootesse. On andmeid, et marihuaana suitsetanud emade laste sünnikaal, pea ümbermõõt ja sünnipikkus on normaalsest väiksemad. 2.1.1 Sõltuvus Peamised faktorid mis mõjutavad, kas inimene on ohus saada uimasti kasutajaks, kuritarvitajaks või sõltlaseks on: 1) individuaalsed omadused. 2) kasvukeskkond. 3) uimasti farmakoloogilised omadused.
· PMS · Rinnanäärmekasv · Naiseliku keha kujunemine (kaalukasv, rasvkude, kehakultuur ) · Vistrikud (akne, hügieen ) · Karvakasv · Hügieen · Psüühilised muutused · kosmeetika · Menstruatsioon (mens) tsükliline, igakuiselt esinev vereeritus emakast. Kui viljastamist ei toimu, irdub emaka limaskest (endomeetrium) koos endomeetriumit varustanud väikestest veresoontest erituva verega, vedelikuga emakaõõnest ning emakakaela limaga. · Menstruaaltsükkel periood, mis kestab menstruatsioonitsükli esimesest vereerituse päevast kuni järgmise tsükli esimese vereerituse päevani. Tsükli keskmine pikkus on 28 päeva. Normaalne on ka 21-35 päevane tsükkel. Aju, hüpotaalamus, ajuripats (hüpofüüs) ja munasarjad omavad menstruatsioonitsükli regulatsioonis olulist rolli. Häired ükskõik millise nimetatud organi talitluses võivad põhjustada menstruatsioonitsükli ebaregulaarsust. Emakas on hormoonide toimele tundlik organ
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega kar...
Kõhunääre (pankreas): insuliin - glükoos glükageeniks; glükogoon - glükogeen glükoosiks. Neerupealised: adrenaliin e. epinefriin (+noradrenaliin) - kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja artereid, tõstab veresuhkru taset, immuunsüsteemile nõrgendav mõju. Munandid: testosteroon - spermide küpsemine, mehe sootunnused Munasarjad: östrogeen ja progesteroon - menstruaaltsükkel, naise sootunnused Platsenta: hCG, progesteroon, östrogeen - hCG reageerib rasedustestile. Humoraalne regulatsioon on aeglasem ja pikaajalisem (sest hormoonid on veres kauem), neuraalne regulatsioon võimaldab muutustele kiiresti ja koheselt reageerida, kuid ei kesta kaua. Immuunsüsteem 3 kaitseliini: 1) KATTED: nt. nahk, sõbralikud bakterid, valgud pisarais, higis, süljes, limamembraan, ripsmed. 2) VALGEVERELIBLED (e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
