`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded. Proloog taevas issand ja Mephistopheles räägi...
Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne. Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (Loe: edaspidi Mefistofeles) lepingu, et Mefistofeles ei suuda Fausti saatuse käikudelt kõrvale juhtida. Aga siiski suudab Mefistofeles Fausti palju juhtida. Kontserdisaalis oli kaks rõdu, millest ühel oli ka minu istekoht. Üleüldse, minu istekoht oli täpselt ukse kõrval, kus vahepeal inimesed keset etendust väljusid ning minu kõrval istus veel lisaks valvur, kelle juureolekul ei julgenud ma peadki sügada. Õnneks oli vaade lavale väga hea. Saali jõudes tegutses laval vahva kloun, kes kehastas raamatus esinenud segast tegelast,
Faust tänapäevas [ Vanas ajas] Faust: (vihaselt) Saatan! Vii mind minema siit paigast! Siit õudsest ja lihtlabasest kohast! Vii mind kuhugile kus mulle meeldiks. Kuhugile kus ei oleks nii palju kohustusi ja piina. Soovin minna kohta kus mind tabaks elu parim hetk. Vii mind kasvõi läbi aja! Mefistofeles: Kui austusväärt härra seda tõesti soovib. Teie soov on minule käsuks. [ Faust ja Mefistofeles rändavad aastasse 2010. Mefistofeles on teinud Faustist aastakümneid noorema mehe.] Faust: (üllatunult) Mis juhtus?..Kuhu oleme me sattunud?..Kuhu sa oled mu toonud!? Mefistofeles: Kas see pole mitte see mida Härra mul palus teha? Kas polnud mitte just teie, kes soovis seigelda läbi aja kohta, kust leida oma elu üllaim hetk? Faust: (rahunedes) Sul on õigus! Seda ma tõesti soovisin. Ma poleks arvanudki , et sa selleks tõesti võimeline oled. Mefistofeles: No näete kallis härra. Minu peale vihastada pole põhjust
"Faust" Johann Wolfgang von Goethe Auli Lass ja Alice Post "Faust" · Värssdragöödia · Algvariant 1773- 1775 · Trükki ilmusid "Faust. Fargment" 1790 "Faust I" ja "Faust II" 1833 "Faust" Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat
Ta teadis, et kurat tahab midagi vastutasuks, sest ta on selline egoist ja ilma kasuta ta midagi ette ei võta. Sellegipoolest nõustub ta Mefistofelese kihlveoga, kus Faust peab teda pärast teenima põrgus. Lepingu üheks osaks on aga selle kinnitamine verega, millega Faust ei taha nõustuda, küsides, et kas Mefistofelesele ei piisa ausa mehe sõnast, kuid lõpuks muudab meelt ja kinnitab lepingu oma verega. Faust ja Mefistofeles käivad koos pika teekonna. Alustuseks tutvustab kurat talle lõbusat kõrtsielu Auerbachi keldris Leipzigis, kus nad liitusid joomase seltskonnaga. Sellest tüdines Faust peagi ja nad liikusid edasi nõiakööki. Kuigi Faust vihkas nõiakunsti, jõi ta seal elliksiiri, mis muutis ta 30 aastaseks. Varsti kohtas ta oma teekonnal Margaretat, kes talle koheselt meeldima hakkas ja Faust palus Mefistofelesel korraldada nende kohtumise. See juhtuski ja Faust armus tüdrukusse, mis
Esimene osa algab eelmänguga teatris, kus peavad triloogi direktor, luuletaja ja komödiant. Direktor on mures Saksa rahva teatrikülastatavuse pärast ning koos komödiandiga utsitavad nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis,
FAUST 1) Milles seisnes lepingu ja kokkuleppe tuum? A) Issanda ja Mefistofelese vahel B) Fausti ja Mefistofelese vahel 2) Kuidas iseloomustas end Mefistofeles ja miks ta tegevus oli vähetulemuslik? 3) Milles seisnes Fausti vaimne ja moraalne suurus? 1. A) Mefistofeles oli kindel, et kõik inimesed on hukule määratud. Issand on aga veendunud vastupidises ning kuna mõlemad pooled soovivad oma arvamust tõestada, vajavad nad katsealust. Selleks valitakse Faust. Mefistofeles tunnistab, et kuigi Faust on teistest inimestest erinev, suhtub ta siiski kõikidesse eelarvamusega ning peab end neist paremaks. Issand on veendunud, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Leping jumala ja
puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb Mefistofeles vastupidist tõestada? Inglid kõnelevad Issanda loomingust ja sellest kui ilus ja hea kõik Maa peal on. Raafael räägib sellest kuidas Päikese laul taeva all toob ingleile jõudu. Gaabriel räägib sellest, kuidas Maa ringi käib ning vaade vaadet asendab. Miikael räägib sellest kuidas maa ja meri tormis muutuvad.
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu
pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale. Teiseks oluliseks tegelaseks pean Fausti juhti tema rännakul, Kuradit ehk Mefistofelest. Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik, mis tema võimuses, et Faus elu naudiks ning kui Faust hüüab rõõmu sunnil ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel.", doktor sureb. Iseloomult on Mefistofeles tasakaalukas ja intelligentne, kuid ta ei pea inimestest eriti lugu. Fausti ja Mefistofelese reisid: Esimene käik viib neid keldrisse Leipzigis, kus on lõbus tudengite joomaseltskond. Mefistofeles tekitab joogid, mida tudengid soovivad, kuid hoiatab, et jook ei tohi maha minna. Faust soovib
Faust 1) Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähehalvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2) Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmiseid ei lähe kellelgi vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata
Goethe ,,Faust" Raamat algab sellega, kui taevas sõlmivad lepingu kurat Mefistofeles ja jumal. Mefistofeles peab tegema Fausti(teadlane) õnnelikuks, siis saab ta tema hinge põrgusse viia. Lugu ise algab sellega, kuidas Faust istub oma kabinetis ja haletseb ennast. Peagi läheb ta oma sõbra Wagneriga tänavale ja peagi saabub nende ette puudel. Puudel läheb koos Faustiga tagasi kabinetti ja seal tuleb välja, et see puudel on hoopis Mefistofeles. Nad sõmivad lepingu, et Mefistofeles teeb Fausti õnnelikuks ja kui see hetk saabub, siis asub Faust Mefistofelese teenriks põrgus. Nad asuvad teele ja esimene koht kus nad peatuvad on kõrts, kus on kari tudengeid ja Mefistofeles ja Faust ühinevad nendega. Üks tudeng arvab, et nad on petised. Mefistofeles laulab neile ja seejärel teeb ta ühe triki nii et kõik saavad selle joogi mida nad tahtsid. Üks aga ajab natuke maha ja sellest süttib leek ja siis nad saavad aru et nad on petised.
töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast
tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra
1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks
Fausti sisukokkuvõte Faust algab proloogiga, kus Mefistofeles ja Issand arutavad headuse ja kurjuse üle Mefistofeles on kindel, et Faust pöördub kurja poole kuid Issand usub, et Fausti usk on suurem ja et ta ei pöörduks kurjuse poole ning et ta jääks õige tee peale. Nad sõlmivad kokkuleppe. Faust on doktor, kes on väga haritud, tark, teab palju maailmast, kuid siiski ta on sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult teadmised ning ta tunneb väsimust, ta ei
,,Faust" Faust on rahutu kangelane, kes on masenduses. Taevas sõlmivad Mesfitofeles ja Jumal lepingu, milles Mefistofeles peab Jumalale tõestama, et suudab Fausti õiglt teelt eksitada. Ühel päeval jalutavad Faust ja Wagner tänaval, kui nende juurde tuleb puudel. Teada saades, et koer ei ole tige, viib Faust ta enda juurde. Koer on tegelikult Mefistofeles. Ta pakub Faustile diili, et ta suudab teha Fausti õnnelikuks. Teades, et seda ei juhtu, Faust nõustub. Nad kinnitavad lepingu verepiisaga. Kui Mefistofeles võidab, siis võib Mefistofele Fausti hinge põrgusse viia. Esimesena minnakse kööki, kus nõid annab Faustile võlujooki, mis ta palju nooremaks teeb. Peale seda kohtub Faust kena tütarlapse Margaretiga. Ta saadab Margaretale terve karbitäie ehteid ning esimese korraga ei julge Margareta neid vastu võtta ning
Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Tahab endalt elu võtta mürki võttes, kuid mõtleb otsustaval hetkel ümber, kuuldes laulu noorpõlvest. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Mefistofeles arvab, et Faust pöördub kurjuse teele. Issand on aga temast hoopis teistsugusel arvamusel, tema arvates Faust valib lõpuks ikka õige tee. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa, tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu.
ei läinud). f) Faust kui rikas mees - kinkis armasatatule ehteid, oli ka tarkusega rikastatud g) Faust kui suidsiidne kohati - ei tahtnud elada edasi õnnetuna ning sõlmis saatanaga lepingu, et olla taas õnnelik. 5. Too tegelaskonnast välja viis binaarsete opositsioonide paari, st tegelasi, kes millegi poolest sarnanevad ja millegi poolest ka erinevad. Põhjenda. Issand + Mefistofeles Mõlemad kui inimeste saatuse üle otsustajad kõrgemad jõud. Issand – Mefistofeles Issand usub inimestesse, aga Mefistofeles peab inimesi vaid põlastusväärseteks ussikesteks. Margarita + Faust Armastasid üksteist. Margita - Faust Naine pidas Mefistofeles halvaks ja nägi teda läbi, Faust mitte. Margarita + Mefistofeles Mõlemale meeldis Faust. Margarita - Mefistofeles Margarita oli heatahtlikum, õrnem. Mefistofeles pahatahtlik, õel.
Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. Ta oli intelligente ja tasakaalukas, isegi mingil määral sümpaatne tegelane. Raamat algas direktori, luuletaja ja komödiandi arutlusega teemal, milline peaks olema ideaalne näidend. Taevas vedasid Mefistofeles ja Jumal kihla. Mefistofeles ütles, et ta suudab kukutada Fausti hinge, aga Jumal oli kindel, et Faust pöördub tagasi headuse poole.
seda, et ilma üheta ei sünni teist ja vastupidi. Faust on selles teoses austatud doktor ja filosoof, kes on oma elujooksul palju raamatuid lugenud. Ta on oma elust tüdinud ning arvab, et tema teadmistest pole kasu talle ega ka inimkonnale. Faust otsutab endalt elu võtta ning mürki juua, kuid otsustaval hetkel kuuleb ta laulu noorpõlvest ning mõtleb ümber. Mefistofeles ehk kurat ise, näeb maapeal ainult pahesid. Issand arvab, et Faust valib hea ja õige tee, kuid Mefistofeles on veendunud, et Faust pöördub halvale teele. Nad veavad kihla ning issand lubab Mefistofelesel teha, mida ta tahab. Faust, kes on pühendunud maagiale, arvab, et ta ei ole piisavalt tark, et inimkonda aidata. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa ning siis tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra
Johann Wolfgang von Goethe ''Faust'' on traagiline näident.See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mefistofeles on kurat,ei taha Faust teda takistavat pentagrammi ära võtta,et ta saaks ära minna
Goethe ,,Faust" kokkuvõte Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber.
Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada
,,Te andke kirju läbilõige, kus segi läbi valega on õige." ,,Täiskasvanule pole miski hea, ent tänulik on see, kes kujunemas" Proloog taevas Maailm on mitmekesine. Maailma kontrollib jumal ja ta laseb kõigel vahelduda. ´´Kord päeva õndsus paelub hingi, kord ööde õud neid masendab´´ ´´Nii näitab vahelduvas vormis end igavene ühisjõud´´ Issanda ja Mefistofelese vaidlus Inimene Issand Mefistofeles 1. Jumal usub inimest. 2. Inimene peab koguaeg ´´Kes otsib see leiab.´´ töötama. ´´... et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski areneb 3. Mõistus teeb inimese elu raskeks. 4
Otsiv ja eksiv Faust Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse. Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste jõududega
"tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra
Ei petlik helk ju hetkest kauem kuma." Näitleja meelest peab teos meeldima praegustele põlvedele, sest nemad on need, kes teatris käivad. ,,Mis tulev põlv? See mure mind ei paina! Kui tulev põlv mul meeles mõlguks aina, kust olev põlv saaks nalju siis? Mees on just see, kes võlub rahvaparve, toob, mida nõab hulga mõtteviis." Direktor annab loa kõiki variante proovida. Annab justkui ,,Faustile" oma õnnistuse. Proloog taevas Issand, peainglid Raafael, Gabriel, Miikael, saatan Mefistofeles. Peainglid räägivad taustsüsteemi moodustavatest asjadest (Päike, meri, pikne jne). Vaataved Maad kõrvalt. Mefistofeles räägib kõigest halvast, mis inimestega seotud on. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo, et Faust läheb halvale teele, kui teda mõjutada. ÖÖ Fasut ja Wagner(õpilane) Küpse teadlasena satub Faust meeleheitesse, sest tal ei ole peale oma teadmiste midagi ette näidata. Fasut tahab leida elu mõtete. ,,See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest
valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra
sisu. Komödiant soovitab midagi niisugust, mis oleks piisavalt meeltlahutav ja samas mitte liiga raske sisuga. Direktor lisab veel, et näidend peaks olema võimalikult pikk ja mitmetaoline, et sellega leiaks samastamist igaüks võimalikust publikust. Selle vestluse lõpptulemusena sünnibki luuletaja sulest ,,Faust". ,,Faust" algab stseeniga taevast, kus kohtuvad jumal, inglid ja kurat, kelle nimi on Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada ükski maine nauding, annab ta Mefistofelesele võimaluse üritada Fausti hinge endale võita. Järgmisena liigub tegevus keskaegsele Saksamaale, Fausti koju. Siin kirjeldab Goethe, et Faust on senini elenud teadlase elu, kes on suureks õpetajaks ja keda rahvas austab kõrgelt
valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra
Faust Mefistofeles, kui saatan, kehastab raamatus kurja tegelast. Mis aga teeb tema tegelaskuju huvitavaks on, et tegelikult ei tundu Mefistofeles üldse halb. Ta on intelligentne ning isegi mingil määral sümpaatne. Ta suudab olla kaastundlik ning omab ka südametunnistust. Raamatus on Mefistofeles öelnud: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." See lause iseloomustab Mefistofelest tõesti kõige paremini, sest ta tekitab küll palju pahandust, kuid soovib siiski, et maailmas oleks tasakaal. Mefistofeles sõlmib teoses kaks lepingut. Ühe lepingu sõlmib Issandaga ning teise Faustiga. Sellest võib välja lugeda, et Mefistofeles on enesekindel ning talle meeldib, kui talle jääb õigus
Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga Ilmub Fausti juurde puudlina Teenib Fausti "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Margareta 14aastane naiivne neiu Fausti unelmate naine Ta on rahul olemasolevaga Armub Fausti Teda hakatakse pidama lihtsameelseks Sünnitab Faustile lapse Tapab ema Teose lõpus läheb hulluks Teose probleemistik
otsida, edasi liikuda ja olla vaba vabal maal. Ma olen teose sõnumiga nõus, sest see on tõsi. Seda aellepärast, et kui sa istud niisama ja mõtled et sa pole õnnelik, siis sa ei saagi õnnelikuks, aga kui sa ise tegutsed ja otsid oma õnne, siis sa tavaliselt selle ka leiad. Põhjustagajärg seosena võib välja tuua selle, kui Faust ei tea, mis on tema elu mõte ja talle tuleb elu mõtte ja õnne otsimisel appi Mefistofeles, kellel on ka omad kasud mängus. Teos õpetas mulle, et õnne saavutamiseks ja elu mõtte leidmiseks tuleb ise pidevalt otsida ja edasi liikuda, mitte niisama istuda ning et inimene on loodud suurteks tegudeks otsima ja avastama ja tõde kuulutama. Peategelane Faust ütleb: "Olen, ah, kõik läbi uurind: Mõtte-, arsti- ja õigusteadust ja ka Uut ja Vana Seadust kaua palehigis puurind.
Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane pärib cerega kinnitatud lepingu põhjal õpetlase hinge, kui see tunnistab end õnnelikuks. Mnefistofeles, nagu öeldud, on eitamise ja hävitamise kehastus, Fausti vastandpoolus. Kuid ometi ei suuda ta peatada elu jätkumist. Veel enam:eituse vaim peab möönma hea ja kurja koosesinemist. Lepingu osalistena on faust ja Mefistofeles vastakad paljus muuski: Faust rahuldamatu ja pulbitsev geenius, tundepingeline loomus, kes võib palavalt armastada, vihata, seejuures inimeste muredele osavõtlikuks jääded; Mefistofeles alati jäiselt kaalutlev, vaba kirgedest ja kahtlustest, inimest põlgav ja üksnes halba oletav. Mefistofelese repliigid sisaldavad alati valusat tõtt, mis ahel näivat talle endalegi haiget tegevat. Teineteist eitades lähevad Mefistofeles ja Faust omati viimasele ,,inimeste maailma" näitama.
Faust on tuntud teadlane, kes ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.". Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta pühenduda elu mõtte otsingule. Samal ajal sõlmivad Jumal ja Saatan (nimega Mefistofeles) kihlveo. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Mefistofeles läheb maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Mefistofeles võtab Fausti sihikule, kui viimane on meeleheitele viidud inimeste suutmatusest näha oma probleemidest kaugemale ja tema õpilase, Wagneri, tahtmatusest juurelda probleemide üle sügavuti. Esialgu ilmub Saatan Faustile musta puudlina, kuid hiljem
Samas kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane. Fausti isikliku süü ja vastutuse küsimus kerkib Margareta loos. Ta on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. 5) Miks Mefistofeles ei saa Fausti juurest lahkuda? Mefistoteles ei saanud Fausti juurest lahkuda, sest Fausti ukse juurde oli joonistatud pentagramm. Pentagrammi üks nurk ei olnud kinnine koer võis sealt sisse tulla, aga Kurat mitte. Seob kuradeid ja kolle tava, et minna tuleb tuldud teed. Nii olengi nüüd sinu võrgus. Ja kuna tegu oli ikkagi kihlveoga, siis ei saanud Mefistofeles alla anda ja Fausti juurest lahkuda, kuna siis oleks ta kaotaja. Mefistofelesele meeldis inimeste keskel tegelikult ja kui ta
Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb
“ Komejandi vihje on selge: kunst, „poeedis kätkev inimsoo võimsus“, see oskus „üksikut osavasti üldistada“, ei tohi mööduda kaasaegseist. Viimaste poole, nende südamele ja mõistusele kõneleb looming ja nende kaudu siis ka järglastele, et sajandeid elada. 2. „Proloog taevas“ on võti kõige järgneva mõistmiseks. Milline on Issanda ja Mefistofelese suhtumine inimesesse ja Faustisse? Teises sissejuhatuses („Proloog taevas“) seisab meie ees jumal, peainglid ja Mefistofeles. Allegoorilises pildis ülistab Goethe igavest materiaalset maailma, laulab hümni suurele emale – loodusele. Miski ei püsi paigal, kõik liigub ja muutub. Maailma loomiselt pöörab luuletaja oma pilgu inimesele. Mis on inimene selles hirmuäratavas loodusjõudude meres? Ta on armetu, õnnetu ja kannatab igavesti. Ta elaks paremini, kui talle poleks antud mõistust. Nii arutab eituse ning kahtluse vaim Mefistofeles. Kuid Jumal ei jaga sugugi neid mõtteid
1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand väljendab usku inimesesse, humanismi. Lõpuks saadabki Issand Mefistofelese Faustile, kindlameelsele teadusmehele kiusatusi pakkuma. Selleks sõlmivad nad lepingu kui Mefistofeles suudab Fausti pahede läbi õnnelikuks teha, pärib ta tema hinge. I osa: Fausti teadlasekamber. Faust on lugupeetud ja hinnatud teadlane, keda paljud kadestavad ja üliõpilased imetlevad
asju halvemast poolest siis Wagner oli tunduvalt optimistlikum. See võis olla tingitud sellest et ta oli noorem kui Faust. "Kui minul mõnikord on tusatuju, kuid iial see ei võta säärast kuju. Peale maa ja mets on igav mehele, mind kadedaks ei tee ka linnutiivad. Mis teise jõuga vaimurõõmud viivad mind köitelt köitele ja lehelt lehele! Kui hubaseks siis saavad talveööd ja õnnis elu läbi voolab soontest!" Lk33 Sel ajal kui faust nukrutseb, veavad teavas Issand ning Mefistofeles kihla. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt. Varsti ilmub Mefistofeles Fausti juurde ning sõlmitakse leping. Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kui Faust peaks teise ilma jõudma, siis lepingu kohaselt peaks Faust täitma Mefistofelese soovid.
kujutanud kui teadmisjanulist isikut. Faust on doktor ja õppinud mitmeid teadusi, kuid arvab, et ei tea jätkuvalt kuidas parandada inimeste olukorda selles maailmas ja ühiskonnale elu headust tõestada. Tema olemus on rahutu ja masendunud ning otsib ahastavalt oma sisemist tasakaalu. Tegelane on suhteliselt tugeva iseloomuga, kes ei lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat. Ühtäkki ta ilmub Fausti ette puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki, mis teeb ta võrgutavaks ja niipea kui ta kohtub süütu tütarlapse Margaretaga, armuvad noored teineteisesse
Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial (Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel.), ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat (Gretchen). Gretchen satub vangikongi ja hukkub ning Faust
Faust II Faust suures maailmas, laiahaardelisemad probleemid 5) Teosel mitu tasandit: 1. autori aeg 2. üldinimlikkus 3. Goethe seisukohad, mis on seotud kirjandusega- Goethe kui kunstnik. ,,mitte koor vaid tuum" ,,tõeline kunstnik ei tohi kohaneda publiku maitsele" 6) Seisukohad- ,,otsingustes ja püüdlustes on edasiviiv jõud" - Jumal; ,,inimese piinad tulenevad mõistusest" Mefistofeles. Teoses kohtuvad 2 elufilosoofiat. Jumal- humanism, eluarmastuse filosoofia. Mefistofeles- pessimism. Jumal usub Fausti. 7) Olulised tegelased: 1. Faust 2. Mefistofeles 3. Wagner 4. Margareta 8) ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel" Mefistofelese eesmärk Fausti suhtes. 9) Vaidlus inimese üle- mida ta elult tahab. teose põhiküsimus. Küsimuste vastused:
Kristel Sepp ,,Hea ja halb käivad käsikäes" J.W. Goethe ,,Faust" Raamatu algusest peale on näha, kuidas hea ja halb ehk Issand ja Mefistofeles suhtlevad omavahel ja üllataval kombel suhtub jumal kuradisse isegi üsna inimlikult. Kogu teose vältel on teemaks see, kuidas ka kõige paremat soovides võib siiski juhtuda midagi katastroofilist. Inimene võib oma otsinguil teelt eksida, sest eksimine on inimlik ning Issand oma ütluses ,,Kes otsib, ikka eksib teel" kinnitab seda väidet. Faust küll eksib teelt, kuid lõpuks saab ta siiski taevasse ja seetõttu kaotab Mefistofeles kihlveo jumalale. Kuigi Faust oli erakordselt
Faust · Millise kokkuleppe sõlmisid Saatan ja Jumal? Issand ning Mefistoteles veavad kohla, et Mefistofeles (ehk saatan) ei suuda Fausti õigelt teel kõrvale kallutada. · Millise kokkuleppe sõlmivad Faust ja Mefistofeles? Kokkuleppe, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombekson, siis see leping kinnitati veretilgaga. · Miks Faust teose alguses enesetappu tahab teha? Ta jõuab järeldusele, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel on ta pettunud oma õpilases Wagneris, keserinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutusega. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab mürki juues enesetappu teha, aga inglid peatavad teda.
Dorktor Faust, kes on juba ligi kümme aastat õpilastele oma tarkusi jaganud, ei hinda ise oma teadmisi üldse ning tahab mõista elu tuuma ja tegelikku tõde. Doktor on masenduses ja ei suuda millegi üle rõõmu tunda. Samal ajal sõlmivad Issand ja saatan Mefistofeles taevas kihlveo. Mefistofelese arvates on inimeste põlv maa peal määratud hukatusse ja väidab, et suudab pöörata doktor Fausti halvale teele. Issand aga hindab doktori mõistust ja teadmisi ning usub, et saatana trikid ei suuda teda teelt kallutada. Faust läheb oma õpilase Wagneriga linna ja seal ilmutab end Mefistofeles musta puudlina, kelle doktor koju kaasa võtab. Fausti töötoas muutub puudel saatanaks
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial. Et meelitada Fausti ütema sõnu "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" , pakub Mefistofeles talle noorendavat võlujooki ning õhutab teda võrgutama süütut ning vaga Margaretat. Sellega on tehtud esimene valik muuta Margareta elu loomulikku kulgu.
võitma peab." Tema tee selle arusaamiseni oli pikk ja väga vaevaline, samuti ohvrite ja ohverdusterohke, samas oli tema see, kes julges selle raske eneseotsingute teekonna ette võtta. Samas pole tema leitud tõde universaalne ja iga inimene peab ise leidma oma isikliku suurima õnne ja tõe elu mõtte. Lühikokkuvõte kokkuvõte Raamat algas direktori, luuletaja ja komödiandi arutlusega teemal, milline peaks olema ideaalne näidend. Taevas vedasid Mefistofeles ja Jumal kihla. Mefistofeles ütles, et ta suudab kukutada Fausti hinge, aga Jumal oli kindel, et Faust pöördub tagasi headuse poole. Faust oli suures ängistuses ja ta plaanis enesetappu. Enesetapukatse ebaõnnestus kuna oli hingedepüha. Jalutades Wagneriga linnaväravate juures märkasid nad musta puudlit. Faust võttis koera endale, sest ta arvas, et koeral pole enam peremeest. Töötoas hakkas puudel Fausti segama ja see ärritas teda natuke. Mefistofeles võttis oma õige kuju. Faust ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
