Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI .09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast
Majapidamisteooria seminar
1. Defineerige mõisted pere, majapidamine ja leibkond , ning arutlege nende mõistete
sarnasuste ja erinevuste üle. Milline on konkreetselt pere (majapidamine, leibkond), kuhu te
ise kuulute? Milline on selle tulude struktuur?
Leibkond — ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid
raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas.
Leibkond võib olla ka üksikisik . (ESA definitsioon).
Majapidamine – majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus
hüviste tarbimiseks (meie õpiku definitsioon).
Majapidamine – ühise tarbimiseelarvega ja tarbimisplaaniga tarbiv majandussubjekt
(üksikisik või inimeste grupp). Majapidamine saab tulu ressursside müügist, lisandub
ümberjaotuse kaudu saadav tulu (näiteks pensionid, stipendiumid , toetused). Ressursid , mida
majapidamine müüb on tööjõud (palgatulu) või kapital (renditulu, üüritulu, intressitulu ).
Oluline erinevus tavatähendusest: majapidamine ei tooda mitte midagi, ainult tarbib!
Eeldatakse, et tarbimisotsused (hüviste olulisus majapidamise jaoks) on kooskõlastatud ja
majapidamine tegutseb ühtse tarbijana . Hüvised on kõik see ( tavamõistes kaubad ja
teenused), mida majapidamine ostab oma vajaduste rahuldamiseks (heaolu suurendamiseks ).
Reeglina (kuid mitte ilmtingimata!) on hüvised tootvate majandussubjektide (ettevõtete) poolt
toodetud. Oluline on see, et iga hüvis on kellelegi kasulik ja selle tarbimise eest tuleb maksta.
(HK)
Pere – las pakuvad ise, kui laialt või kitsalt nad seda määratlevad…
Täiendavaks aruteluks: kuidas paigutuvad nende määratluste alla: a) vanematest eraldi elav ja
teises linnas õppiv tudeng , b) ühist üürikorterit jagavad tudengid?
2. Mikroökonoomikas eeldatakse tarbija (majapidamise või üksikisiku) ratsionaalset
käitumist. Ratsionaalselt käituv tarbija valib erinevatest võimalustest selle, mis viib teda
teadaolevate piirangute korral oma püstitatud eesmärgile kõige lähemale. Mis on
majapidamisteooria kohaselt majapidamise eesmärk ja millised on piirangud? Millistel
tingimustel valikuprobleem üldse tekib? Mille alusel saab otsustada, kas valik oli otstarbekas?
Enne kui hakata ülesandeid lahendama , võiks natuke arutleda ka nende mõistete üle! (HK)
Ratsionaalne käitumine – Mikroökonoomilises mudelis tegutsev homo oeconomicus teab
oma eesmärki (majapidamisel on see hüviste tarbimisest saadava kasulikkuse
maksimeerimine ) ja piiranguid (hüviste hinnad ja tarbimiseelarve ). Piirangute raames on
tarbijal võimalik teha kõige otstarbekam valik oma eesmärki silmas pidades, seega on valiku
tulemused teada. Oluline lisainfo , mis tuleneb mudeli loogikast: kui tarbimiseelarve on teada,
siis tuleb kogu olemasolev raha kasulikkuse maksimeerimiseks ära kasutada. Alati on
võimalik püstitada ka pöördülesanne: kuidas jagada oma tarbimiseelarve eri hüviste vahel
nii, et soovitava kasulikkustasemeni jõutaks vähima eelarvega . Nagu edasises selgub on
ratsionaalse käitumise juhis mõlema viisi korral sama: tuleb võrrelda saadava lisakasu ja
tehtava lisakulu suhet iga hüvise tarbimisel ja teha otsus selle alusel.
Hind – rahasumma , mida tuleb maksta hüviseühiku (tüki, kaaluühiku, pikkuseühiku jne) eest.
Hind sõltub valitud ühikust (kas gramm või kilogramm !), kuid majapidamisteoorias
eeldatakse, et see ei sõltu vaatlusaluse majapidamise käitumisest (võib muutuda lähtuvalt
turul toimuvatest muutustest).
Tarbimine – majapidamine ostab hüviseid selleks, et neid kohe kasutada (tagavarasid ei
koguta ega kasutata!).
Tarbimiseelarve – rahasumma, mida majapidamine (lühidalt tarbija!) saab vabalt kasutada
soovitud hüviste ostmiseks . Lihtsustatult räägitakse selles tähenduses ka sissetulekust, kuigi
1
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast
see ei ole päris täpne. Tarbimiseelarve võib olla sissetulekust suurem (ratsionaalne on võtta
laenu) või väiksem (sundkulutused, näiteks võla tasumine, tuleb kõigepealt ära teha).
Hüvise kasulikkus ja piirkasulikkus annavad informatsiooni valiku võimaluste kohta ja on
üheks aluseks valiku otstarbekuse hindamisel.
Et ratsionaalne tarbija hüvist kasutaks, peab see olema temale kasulik (hüvise tarbimise järel
on heaolu suurem kui enne seda). Loogiliselt arutledes on kerge mõista, et ükskõik kui
ahvatlev ei oleks hüvis juhul, kui seda ei ole võimalik tarbida, eksisteerib mingi kogus, millest
rohkem ei ole ratsionaalne hüvist kasutada (kõht saab täis, kingad ei mahu kappi ,
kinokülastused röövivad kogu vaba aja ja takistavaid muid tegemisi). Sellist kogust
nimetatakse tarbimise küllastuspunktiks ja selles koguses tarbimisel on vaatlusaluse hüvise
tarbimisest saadav kasulikkus maksimaalne. Kasulikkust saab vahetult mõõta vaid suhtelise
hinnanguna (näiteks pallides), eri tarbijate kasulikkushinnanguid ei vahetult võimalik
võrrelda.
Tarbija poolt hüvise kogusele antud kasulikkushinnang sõltub hüvisest ja selle kogusest. Kui
on võimalik valida erinevate hüviste vahel, siis ratsionaalse tarbija eeldusel tekib
valikuprobleem siis, kui iga hüvise korral kehtib Gosseni I seadus:
1) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda suurem on inimese hinnang tarbitava koguse
kasulikkusele (seda suurem on heaolu),
2) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda vähem suureneb kasulikkustase hüvise iga
lisanduva ühiku tarbimise arvel.
Neid seaduspärasusi on lihtne väljendada hüvise piirkasulikkuse ja selle muutumise abil.
Hüvise piirkasulikkus on kasulikkuslisa (kasulikkuse suurenemine või vähenemine) järgmise
hüviseühiku tarbimise arvel. Kui kasulikkushinnang koguse suurenedes kasvab, siis järelikult
peab olema piirkasulikkus positiivne. Kui piirkasulikkus on negatiivne, siis järjekordse
hüviseühiku tarbimine vähendab heaolu ja ratsionaalne tarbija hüvist sellises koguses ei
kasuta. Kui aga kasulikkuslisa hüvise koguse suurenedes suureneb, siis on ratsionaalne
tarbitavat hüvisekogust kindlasti suurenda , järelikult valikut pole!
3. Koolipoiss Jaanile andsid ekskursioonile minnes vanemad kaasa taskuraha 10 eurot, mida
ta võis kulutada hamburgeri, šokolaadi, vee ja närimiskummi ostmiseks. Jaan soovis kasutada
raha võimalikult otstarbekalt (tarbida ratsionaalselt) ja osta teha oma lemmikkaupade hulgast
selline valik, mis maksimeeriks tema kasulikkuse ja mille maksumus jääks 10,5 euro piiresse
(50 senti oli tal olemas). Teile on teada Jaani hinnangud nende hüviste nelja esimese ühiku
piirkasulikkusele pallides (vt tabel) ja hüviste hinnad eurodes (vastavalt p 2 5
, ; p 1,2 ;
1
2
p 0 8
Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 1. Majandusteooria metoodika ja optimaalne tarbimisplaan Ülesanne 1.1. Kauba A turu-uuringute tulemusena saadi järgmised andmed kauba hinna ja koguse kohta ceteris paribus (ostjate valmidus osta vastava hinna korral kaupa teatud koguses): Hind 100 50 10 1 Kogus 1 2 10 100 Millist üldist seaduspära märkate? Mida kõrgem on hind, seda väiksem ostetud kogus.
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha nii, et vea suurus ei
... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis. Mikroökonoomikas vaadeldakse üksikut majandussubjekti (indiviidi, majapidamist, ettevõtet) ning nende otsustusprotsessi. Makroökonoomikas võetakse majandust agregeerituna (kui kokku liidetuna): kui palju toodetakse kokku, milline on üldine hinnatase, kui palju on majanduses töötuid, kui suur riigivõlg või riigieelarve
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste uurimisel oluliseks käsi
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoo
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kah
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures;
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO
Kõik kommentaarid