Optika Optika on füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega, st. uurib nende nähtuste tekke põhjuseid, kirjledab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi. Nähtused on näiteks liikumine (sirgjooneline, kõverjooneline) või valgusnähtused (murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaj...
Osakeste-lainete printsiip Sissejuhatuseks Laineteooria Korpuskulaarteooria Valgusele on omane dualism, s.t. kahesugused käitumisviisid Vastavalt sellele printsiibile avalduvad mikroobjektide käitumises nii osakeste kui ka lainete omadused Valgus kui footonite voog Teooria loojaks M. Planck 1900. a püstitatud hüpotees Teooria oli vajalik, kuna hõõguvate kehade kiirgusomadusi ei saagi valguse laineteooria abil seletada Valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiportsjonite, ehk kvantide kaupa See kvanthüpotees võimaldas teoreetiliselt kirjeldada kehade soojuskiirgust Võib jääda mulje, et footonite voog on mingisugune päikesevalgusega kaasas käiv lisaefekt. Päikesevalgus nagu ka mujalt lähtuv valgus ongi footonite voog. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus.
merepõhja lähedal liiguvad veeosakesed paralleelselt põhjaga. Lainete transformeerumine ranna lähedal Lainete lähenedes rannale: (shoaling) · periood jääb samaks, · lainepikkus väheneb · kõrgus ja orbitaalkiirus kasvavad Lainete refraktsioon ranna lähedal Nurga all randa jõudvad lained "kõverduvad" - madalamas vees on levikukiirus väiksem Süvamere laineteooria Süvamere laineteooria hüpotees: meri on lõpmata sügav, laine kahemõõtmeline lainet tekitava jõu mõju lakkab pärast lainetuse väljaarenemist: siis liigub iga veeosake mööda ringjoont raadiusega r. Sügavuse b suurenedes (seda mõõdetakse häirimata merepinnast) väheneb veeosakese tiirlemistrajektoori raadius r eksponentsiaalselt, ning seda intensiivsemalt, mida lühem on laine. Pinnal asuva veeosakese tiirlemistrajektoori
Füüsika KT I 1. Selgita valguse dualismi, millised nähtused. Valgusel on kahesugused omadused: 1) laineteooria valgus on elektromagnetiline laine *interferents *difraktsioon *dispersioon *murdumine *peegeldumine 2) kvantteooria valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone. Footon e kvant on valgusosake, mis kannab kaasas energiat.
· Kuidas nimetatakse teooriat, mis usub, et valgus koosneb osakestest? korpuskulaarteooria · Mida ei suuda seletada valguse osakesteteooria? Valgusvihid läbivad üksteist takistamatult. · Mida seletab osakesteteooria? Teravate varjude tekkimist. · Mida ei suuda laineteooria seletada? Teravate varjude tekkimist. · Mida seletab laineteooria? Valgusvihkude teineteisest takistamatutläbiminekut analoogia põhjal veelainetega, mis läbivad üksteist segamatult. · Kelle katsed näitasid, et valgusel on lainelised omadused? · Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Valguskvantideks e footoniteks. · Kuidas muutuvad elektri- ja magnetväljad? Avaldab perioodilise muutumise. · Millest koosneb valguslaine? Elektriväljast ja magnetväljast. · Miks räägitakse valguslainest ainult elektrivälja muutumise abil
KVANTOPTIKA Valgusel on tähtis osa meie elus. Ilma valguseta ei tajuks me esemeid nagu lauad, toolid ja isegi inimesed. Me elaksime igaveses öös. Valguse uurimine hakkas pihta juba 17. Sajandil. Kuid tekkisid vastuolud teadlaste vahel. Osad uskusid ,et valgus on laine, teised aga ,et osake. Need kes uskusid ,et tegemist on lainega, panid aluse nn. Laineteooriale. Laineteooria töötas välja hollandi füüsik C.Huygens 1678 aastal. Ja need kes uskusid ,et valgus koosneb osakestest panid aluse nn. Korpuskulaarteooriale mida tänapäeval nimetatakse Kvantteooriaks. Korpuskulaarteooria e. kvantteooria arendaja oli inglise füüsik I.Newton 1675 aastal. Aga siia maani ei ole suudetud kindlaks teha mis see valgus on, kuna valgus on dualistlik. Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist
Metallplaat võib olla ühendatud elektroskoobiga. Fotoelektronide kiirus oleneb Fotoefekt on elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Fotoefekti kasutatakse: fotoelemendis(valguse toimel elektri tootmisel), Päikesepatareides, fotosilmades. Kvantfüüsikat uurisid: Albert Einstein ja A.Stoletov A-valguse tehtav töö Punapiir- minimaalne lainepikkus või sagedus, mille korral tekib aines veel fotoefekt. (fp*h=A) Nähtused mida selgitab laineteooria: interferents, difraktsioon, dispersioon, murdumine, peegeldumine. Nähtused, mida selgitab kvantteooria: fotoefekt, valguse rõhk, Comptoni efekt. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. E=h*f (E-footoni energia = h-Plancki konstant*f-valguse laine sagedus) E=mc2(Footoni energia E = footoni mass*footoni kiiruse ruut)
sudu. Taimedes nimetakse seda reaktsiooni fotosünteesiks ning on seega üks eluslooduse alusprotsesse. Valguse olemuse teadlik käsitlus sai alguse 17. sajandil, mil mõisteti, et valgus peab olema seotud mingi liikumisega, sest kuidas muidu jõuaks valgus Päikeselt Maale. Tuldi mõttele, et valgus võiks koosneda mingitest lainetest või osakestest. Mõlemat mõtet saadavad nii tugevad kui ka nõrgad küljed, kuid seda, mis on õige, on üpris raske välja selgitada. Laineteooria kohaselt võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainet, mis koosneb kahest komponendist- elektri- ja magnetväljast. Kvantteooria järgi võib valgust käsitleda aga kui footonite voogu. Footonid kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. Laineteooria abil on võimalik seletada difraktsiooni, interferentsi, murdumist ja dispersiooni, kvantteooriast lähtudes aga fotoefekti ja fotokeemilisi reaktsioone. Seda, kumb
Valguse käsitluse kaks teooriat. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumba käsitlust rohkem usuti? Miks? Rohkem usuti korpuskulaarteooriat, sest Newtonil oli suurem autoriteet. Mis on eeter? Eeter on nähtamatu keskkond, mida pole näha, kuid mis täidab kogu universumi. Valguse levimise koht. Kirjelda valguslainet. Valguslaine koosneb kahest teineteist esile kutsuvast väljast. Elektri- ja magnetväli liiguvad risti levimise suunaga ja nad on omavahel risti. St seda, et valguslaine on ristilaine. Kirjelda valguslainete kahte kirjeldamisviisi. Kuidas laine käitub ühes kohas ja kuidas ta liigub ruumis edasi. Miks võib valguslainest rääkides silmas pidada ainult elektrivälj...
Millega tegeleb kvantfüüsika/optika? Valgusnähtuste seletamisega, mida laineteooria ei seleta.FOTOEFEKT elektronide ,,väljalöömine" ainest valguse toimel.Millal tekib fotoefekt? Valgus vabastab metallist elektrone. Footoni energia võrdub Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sageduse (f) korrutisega. E=hfFotoelektronide kiirus sõltub rakendatud pingest. FOOTON valguse kvant PUNAPIIR fotoefekti ei tekita punane valgus. / Suurim lainepikkus mille puhul veel fotoefekt tekib.Fotoefekti valem Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sagedus (f) on võrdeline väljumistöö (A) ja massi (m) kiiruse ruudu ( ) poolkorrutisega. Fotoefekti kasutus detailide loendamine, konveierites, metroos, kino, fotograafia, TV, automaatika. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviis...
OPTIKA optika-teadus, mis uurib valgust *neli seaduspärasust, mis olid teada juba antiikajal: 1.valgus levib sirgjooniliselt 2.valguskiired levivad teineteisest sõltumatult. Valguskiired lähevad teineteisest läbi 3.Valgus peegeldub siledatelt pindadelt 4.valgus murdub kahe läbipaistva keskkonna piiril. 17.saj Mis on valgus? 1.Vlgus on millegi liikumine. Teati, et liigub kaks objekti-liigub laine ja keha. Esimene teooria: korpuskulaarteooria-valgus koosneb osakestest. Valgus osakest nim. Korpuskliks. *valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. *Üks põhipooldajaid oli Newton *Korpuskulaarteoori põhi puudub-Miks kaks valgusvihku kokkupuutel ei mõjuta teineteist.? 2.Valgus on laine, mis levib kogu univerumit täitvas nähtamatus keskkonnas. *Laineteooria puudus-teati, et laine levib ainult keskkonnas aga maailma ruumis oleva eetri olemasolu ei suudetud tõestada. *Põhipooldaja Huygens ja Hooke Kubki teooria ei seleta k...
valguse olemus valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 760nm) näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 ...
intensiivsusest. Fotoefekti seaduspärasusi uuris põhjalikumalt vene füüsik Aleksander Stoletov Valguse toimel katoodist väljalöödud elektronid, mida kutsutakse fotoelektronideks, liiguvad anoodile. Tekib el.vool Tekkinud fotovoolu tugevust saame mõõta milliampermeetriga Fotoefekti III seadus: Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Fotoefekti teooria Fotoefekti ei saa seletada valguse laineteooria järgi. Mõõtmised aga näitavad, et valgusel kulub elektroni välja löömiseks 10-9 s. Fotoefektile andis seletuse A. Einstein 1905.a. Ta täiendas Planki kvanthüpoteesi. valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energia portsjonite (kvantide e. footonite) kaupa Einstein väitis: valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. kui elektron neelab footoni, siis tema energia suureneb täpselt h*f võrra. Fotoefekti teooria loomise eest sai Einstein 1921.a. Nobeli füüsika preemia E=F*f
piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja muutumise. Valguslaine levimist kujutataksekvantteooria (korpuskulaar) :valgus on osakeste voog. Laineteooria: valgus on laine. Valguslaine omaduste määramine: Lainepikkus - = v/f või Tv. Ühik nm(10-9). Laineperiood T= 1/f või /v. Ühik s. Laine sagedus f= 1/T või v/. Ühik:Hz. Laine kiirus:v= f või /T. Valguse intensiivsus: I=kE2(ruudus). k-võrdetegur, E elektrivälja energia. 3 põhivärvi punane, roheline, sinine. Punane:= 760-630, Oranz: 630-600, Kollane:600- 570, Roheline :570-520. Helesinine: 520 470. Sinine: 470 420. Violetne. 420 380.
ennustatud interferentsimustrit. Sarnases eksperimendis, mis juba 1919. aastal viidi läbi Western Electric Company's (praegu Bell Telephone Laboratorium), vaatlesid Clinton Davisson ja tema assistent Lester Germer niklikristallilt peegeldunud elektronkiire difraktsioonimustrit. Nähtust õnnestus seletada alles 2 1927 de Broglie laineteooria abiga. Need uurimused tõid talle 1937 aastal Nobeli füüsikaauhinna. George Paget Thomson abiellus 1924. aastal Kathleen Adam Smithiga, neil sündisid kaks poega ja kaks tütart. Talvel 1929-1930 Thomson külastas Cornell University, Ithaca, New York kui "non- resident" lektor. 1930. aastal G.P.Thomson sai füüsika professori koha Londoni ülikooli Imperial College'is, seal ta keskendus neutroni ja termotuumasünteesi uuringutele. Samal aastal sai temast Londoni Kuningliku Seltsi liige
Huygens jälle Pariisis. Ta naasis Haagi 1681.a. 1683 ei pidanud Huygens enam Pariisi minekut võimalikuks. Oma kolmandal reisil Inglismaale 16891690 viibis Huygens Londonis, kus tutvus Isaac Newtoni ja tema teooriatega. Hollandisse tagasipöördunult pani ta kirja oma valguse laineteooria. (Sir Isaac Newton) Surm Christiaan Huygensi viit viimast eluaastat iseloomustas: jätkuvalt halb tervis, kasvav üksildus ja kurbus. Ta tegi lõplikud parandused oma testamenti märtsis 1695 aastal ja ta suri peale palju kannatusi samal aastal.
- sagedus (f, Ühik: 1Hz, f=c/𝛌 = 1/T = hc/A = E/h)-võngete arv ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria - valgus levib sirgjooneliselt, seda tõestab varjude teke *valguse laineteooria - valgus on lainetus, mis levib erilises ruumitäitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas. Seda keskkonda nimetatakse eetriks footonit iseloomustavad füüsikalised suurused *footon: valguse osake - energia(E)=hf - impulss(p)=mv
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiire...
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5
maavärina peamisi tõukeid. Maale paiskuva veemassi paksus oli mitmetes paikades kuni kümme meetrit. Nõnda määratletud veekihi paksus on pinnalainete kõrguse analoog. Tsunami puhul ei ole sageli võimalik kasutada tavalisi pinnalaineid või tõusu-mõõnalaineid iseloomustavaid suurusi. Mitmeid tsunami omadusi, eriti selle kõige ohtlikumate aspektide kujunemist, saab siiski teatavates piirides iseloomustada lineaarse laineteooria abil (vt Tarmo Soomere artiklit „Märatsev meri: Kagu-Aasia tsunami õppetunnid” 2005. aasta teises Horisondis). Veemassid sööstsid piki jõeorge kuni kümne kilomeetri kaugusele sisemaale. Mööda ahenevaid lahtesid ja laugeid orgusid liikuva tsunami energia kontsentreerus oru keskossa, kus vesi võis jõuda kümnete meetrite kõrgusele merepinnast. Nende kohtade kõrgust, kuhu vesi välja jõuab, on õige nimetada uhtekõrguseks
Füüsika referaat 11 H Valguse difreaktsioon Nähtust,kus lained painduvad tõkete taha nimetatatakse difraktsiooniks. Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määrat...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained,...
difraktsioonipildi arvutamiseks. Frensel tõestas esimesena valguse ristlainelisuse. Thomas Young (1773 1829) Erakordselt laiade teaduslike huvide ja mitmekülgsete annetega silmapaistev inglise teadlane. Young oli üheaegselt arst ja suure intuitsiooniga füüsik, astronoom ja mehaanik, metallurg ja isegi võimekas võimleja. Youngi peamiseks teeneks on valguse interferentsi avastamine ning difraktsiooninähtuse selgitamine laineteooria alusel. Young mõõtis esimesena valguslainete pikkusi.
süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil keelepuuteooriale vastanduv laineteooria lähtus sotsiaalsetest normidest; märksõnu: prestiiz, sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused, vanusegrupid, sugu, domineerimine, allumine, viisakus, poliitiline korrektsus jne; rajaja William Labov Orwelli Newspeak ja Oldspeak: eemalda sünonüümid ja antonüümid, kõik tähenduse varjundid, jäta lihtsad dihhotoomiad: mõnu ja valu, õnnelikkus ja kurbus, heamõte ja
Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga. Mehaanikas uuris ta elastsete kehade põrget, tsentripetaaljõudu ning pendli võnkumist. Huygensit loetakse Saturni rõngaste (täpsemalt A- ja B-rõnga) avastajaks, sest rõngaid varem vaadelnud Galileo Galilei ei mõistnud, mida ta näeb. Huygens oli esimene, kes nägi tõenäosusteooriat tõsise matemaatikavaldkonnana. Blaise Pascali
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja kodu- ning iluteenindus osakond Newtoni elulugu ja seadused Kristi Henn Mo11 Tartu 2012 Sisukord 1. Newtoni elulugu 3 2. Newtoni seadused 7 Newtoni pendel 8 2 Newtoni elulugu Isaac Newton sündis Woolsthorpe mõisas, Granthami lähedal Lincolnshires. Vana kalendri järgi sündis ta jõululaupäeval 1642. Tema biograafias aga loetakse tema sünnikuupäevaks 4. jaanuar 1643. (Gregoriuse kalendrit hakati Inglismaal kasutama alles 1752 aastal). Newton oli pärit farmerite perekonnast. Tema isa, kes kandis samuti Isaac Newtoni nime suri kolm kuud enne poja sündimist. Isaaci isa omas maad ning loomi, mis tegid ta üsna jõukaks meheks. Samas oli ta ilma hariduseta ning ei osanud isegi oma nime kirjutada. Isaac'i ema Hannah...
ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid)...
Keha kaalu ei tohi samastada raskusjõuga,sest need jõud mõjuvad erinevatele kehadele. Keha kaal on olemuselt elastsusjõud. Pilet 6.2 Valguse laine ja kvantolemus. Laine 2 teooriat. Huygens'i lähtus sellest et valgus levib erilises keskonnas nn eetris levivate lainetena. Newton lähtus valguse korpuskolaar teoorias st: valgus levib aineosakestena. Need 2 teooriat eksisteerisid paraleelselt kuni 19. saj. Kus avastati interferents ja difraktsioon, mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7.1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõud sõltub hõõrde tegurist ja raskus jõust
Mida suurem sarnasus, seda lihtsam on uuritavat objekti või nähtust kirjeldada juba tuntud teooria abil.Mudeli ja teooria mõiste võivad ka kattuda- kui me oleme leidnud antud nähtuse kirjeldamiseks väga hea mudeli, st mingi teise nähtuse, mille teooria on hästi teada, siis oleme sellega loonud ka uuritava nähtuse teooria. Teooria mõistet võib kasutada ka laiemalt- teooria kirjeldab tavaliselt laiemat hulka nähtusi ehk teatud nähtusi üldisemas mõttes. Näide: Laineteooria abil on võimalik kirjeldada laineprotsesse, ka valgust, käsitledes seda kui teatud lainetust (mudelit). Mudelid on aidanud füüsikas mitmete tähtsate teooriate sünnile. Kuid siiski ei tohi mudeleid ja nähtusi samastada nähtuste enestega. Näited mudelitest: ideaalse gaasi mudel, Bohri aatommudel Seadusteks nim. üldiseid kokkusurutult sõnastatud väiteid loodusnähtuste kohta. Mõnikord on need esitatud sõnalisel kujul (nt
osutub sarnasus mudeli ja objekti vahel, seda lihtsam on uuritavat objekti või nähtust kirjeldada juba tuntud teooria abil. Mudeli ja teooria mõisted võivad vahel ka kattuda. Kui me oleme leidnud antud nähtuse kirjeldamiseks väga hea mudeli, siis oleme sellega loonud ka teooria. Üldiselt on teooria mõiste laiem. Tavaliselt kirjeldab teooria laiemat hulka nähtusi s.t. teatud nähtust üldisemas mõttes. Näiteks laineteooria abil on võimalik kirjeldada igasuguseid laineprotsesse. Mudelid on osutunud füüsikas väga produktiivseks ning aidanud kaasa mitmete tähtsate teooriate sünnile Üldisi kokkusurutult sõnastatud väiteid loodusnähtuste kohta nimetatakse füüsikas seadusteks. Mõnikord on need väited esitatud sõnalisel kujul, mõnikord aga teatud füüsikaliste suuruste omavahelise seosena. Seadusena esitatud väide peab olema eksperimentaalselt tõestatud väga laia ringi nähtuste kohta.
Inimene kuuleb oma häält teisiti kui lindistuselt kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub. Foneetika seotus teiste teadusharudega Reaalteadused: - Anatoomia (kõneelundid) - Füsioloogia (elundite toimimine) - Neurofüsioloogia - Füüsika (akustika osa, laineteooria, häälelainete analüüsimine akustilises foneetikas) - Arvutiteadus Humanitaarteadused: - Keeleteadus (tavaliselt uuritakse keelt) - Psühholoogia (tajufoneetika) Foneetika on ebatüüpiline humanitaarteadus, sest tegeletakse palju statistika, arvandmetega. Foneetikute tegevusalad Eri keelte häälikud Eri keelte prosoodianähtused Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired Ortoeepia (= keele õige hääldus)
Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusega, ca 3×108 m/s · EM-kiirguse liigitus (+ kiirguse energia, allika mõõmete, kiirguse lainepikkuse ja sageduse vaheline seos) Madalsageduslained Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultraviolettkiirgus Röntgenkiirgus Gammakiirgus Kosmiline gammakiirgus · Valguse dualism (e. kaks teooriat) o Laineteooria valgus on kekskkonna ülikiire leinetus o Korpuskulaarteooria valgus on väikeste osakeste korpusklite (lad. corpusculum = kehake) voog · Geomeetrilise optika 5 põhiseadust o (Optiliselt homogeenses keskkonnas) Valgus levib sirgjooneliselt o Kiirte sõltumatuse seadus: Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas o Valguse peegeldumis seadus: Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir,
"Keeleteadus on loodusteadus. " P -> F Lääne-indoeuroopa keeltes (inglise, hollandi, saksa, gooti, islandi, fääri, taani, rootsi, norra) on alati F kui teistes (kreeka, ladina, sanskrit, leedu jne) on P. Ja need pole erandid Soomeugri keelkond Need eelnevad ideed ei olnud vaid sakslaste ja indoeurooplaste valdkonnas Samuel Gyarmathi kuulus ungari keeleteadlane, kes 16 aastat enne kui Bopp püüdis tõestada, et soome ja ungari keel on omavahel sugulased Johannes Schmidt laineteooria saksa keeleteadlase teooria, et kivi vette visates tekivad lainetused ning nede vahel kokkupuuted, Noorgrammatikud (Junggrammatiker) Lähtuti klassikast, tegid seda rangemaks, ütlesid et loodusteadus, erandeid ei tohi olla, olid vastu Schmidtile, algul see nimi oli sõimusõna, aga nad tegid oma nime maailmakuulsaks, hiljem oli juhtiv paradigma Karl Brugmann, Berthold Delbrück, Hermann Paul, Eduard Sievers De Saussure Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes
Selle fundamentaalse küsimuse üle oldi vaieldud alates 17. sajandist, kui Chr. Huygensi ja I. Newtoni duellist väljus võitjana viimane. Valgus kuulutati osakeste vooks ning Newtoni ,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" (1687) uusaja interdistsiplinaarseks teaduspiibliks. Kulus enam kui sajand, enne kui Th. Young tekitas parajalt segadust, demonstreerides 1805. aastal valgust läbi kahe pilu juhtides valguslainete olemasolu. Lõpliku poolehoiu leidis laineteooria läbi J. C. Maxwelli tööde, kes peale erinevate kiirguste suurusjärkude määramist ühildas valguse kõikide teiste elektromagneetiliste lainetega.6 Kogu 19. sajandi kestis suur füüsika struktureerimise ja klassifitseerimise projekt. Sajandi lõpuks oli paljude lugupeetud teadlaste meelest füüsika teadusharuna kohe-kohe ,,valmis saamas"; täita olid jäänud veel vaid mõned üksikud lüngad. Tähtsaimatesse neist lünkadest peitis end jällegi valgus. 1887
nagu teooria näitab, asuvad mõlemad teele esialgse fotoni reisisuunas liiguvad samas suunas ja on praktiliselt koherentsed. Kumbki selle paari footon võib äsjakirjeldatud protsessi korrata ning imelühikese ajavahemiku möödudes vallandub omamoodi ahelreaktsiooni tulemusega terve footonite laviin. Kõik footonid liiguvad ühes ja samas suunas, kõik sama lainepikkusega, kõik on optiliselt koherentsed, kui kirjeldada footonite voogu laineteooria mõistete abil. Tekkinud footonlaviini saab paljukordselt võimendada järgmise optilise trikiga. Kui paigutada kogu süsteem kahe hästipeegeldava, samal ajal aga kergelt läbipaistva peegli vahele, siis saalib äärmiselt koherentne ja teravalt suunatud valguskiirtekimp edasi-tagasi piirkonnast, kus esineb pööratud jaotus. Valguse suure kiirguse tõttu toimub see pidevalt kasvava intensiivsusega edasi-tagasi põrkumine välkkiirelt. Seega
Helendav keha pidi ennast välja saatma väga pisikesi osakesi. Need osakesed põrkuvad peegelpinnalt tagasi elastsete kuulikestena. Valguse peegeldusseadusega oli see kooskõlas. Murdumisnähtust aga seletati oletusega, et teine keskond avaldab osakestele tõmbavat toimet. Valguse värvuseid selgitas ta, et igale värvusele vastab erinevate kujuga osakesed. Newtoni kaasaegne, hollandi teadlane, Christiaan Huygens (höihens) avaldas 1678.a. valguse laineteooria. Tema käsitas valgust nagu häältki lainetusnähtusena. Laineliikumine pidi läbima ka maailmaruumi tühjust. Seepärast oletas Huggens erilise keskkonna valguseetri olemasolu. Valguseeter pidi olema äärmiselt ,, peeneteraline " ja ta pidi täitma kogu ruumi, tungides isegi molekulide vaheruumi. Valguseeter pidi olema absoluutselt elastne, koguni kaalutu ja äärmiselt väikese tihedusega. Suurima väärtusega Huygensi ideedest on temanimeline printsiip, mille järgi võib
Omanikele suunatud rahavoog on summa, mis jäb firmal iga-aastaselt üle dividendide maksmiseks omanikele. Ettevõttele suunatud rahavoog on summa, mis jääb üle väljamaksmiseks nii võlausaldajatele kui omanikele. Silvia Kuusk Tehniline versus fundamentaalne analüüs eelised ja puudused. Tehnilise analüüsi indikaatorite liigid. Elliott'i laineteooria. Tehniline analüüs (technical analyses) kujutab endast väärtpaberiturul toimuva analüüsi eesmärgiga prognoosida väärtpaberite hindade võimalikku muutust ja selle suunda tulevikus. Tehnilise analüüsi põhitähelepanu on pööratud aktsiate hindade, käibemahu ja katteta ettemüügi suurusele. Fundamentaalse analüüsi (fundamental analyses) puhul on põhitähelepanu pööratud aktivate sisemise väärtuse (intrinsic value) leidmisele.
) Universumi lõpmatus, maailmade paljusus, loodusseaduste ühtsus (G. Bruno XVI saj.) Füüsikateaduse tekkimine ( XVII saj. algusest 80-date aastateni) 13 Pikksilm, vaba langemise uurimine (Galileo Galilei) Õhurõhk (E. Torricelli) Rõhu edasikandumine (B. Pascal) Gaasi isotermiline protsess: pV = const (R. Boyle ,1661). Pendelkell, termomeetri püsipunktid, valguse laineteooria, g väärtuse katseline määremine Pariisis: g = 9,79 m/s2 (Ch. Huygens ) Klassikalise füüsika periood ( XVII saj. lõpp - XX saj. algus) Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704) Termomeeter (A. Celsius, 1742) Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826)
Keskkond vs. karjäär Loov klass (Florida) Rahakad ja nõudlikud Suve- / teise kodu majandus? Mood või ürgne vajadus Linnade valgumine maale Toidutootmise rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents Riiklike põllumajandustoetuste kahandamine; Toidutootmise kahanemine; Kasvavad kvaliteedinõuded; Keskkonnanõuete karmistamine põllumajanduses; suurettevõtete domineerimine põllumajandustootmises ja väikeste kadu Tsükli ja laineteooria: Toote elutsükli teooria, Kasumitsükli teooria,Turismi sihtkoha arengu teooria. Neid kõiki on põhimõtteliselt võimalik iseloomustada samasuguse joonisega. 1.tutvustus/ avastus/ null kasumit 2. kasvu periood/ tarbimise suurenemine/suur kasum populaarsuse kasv 3. laineharja tipp ehk populaarsuse tipp /normaalne kasum 4. populaarsuse/tarbimise langus/ kasumi langus . Porteri riikide arenguetappide rada:
ruuminurga definitsiooni kohaselt /A = 1/r2, saame tulemuseks, et pinna valgustustihedus on võrdne jagatisega I/r2: I I E= = = A A r2 77. LAINELIS- KORPUSKULAARNE DUALISM 17. sajandi lõpust on arenenud kaks valguse teooriat: 1) laineteooria valgus on elektromagnetiline laine (pooldas Huygens) *interferents *difraktsioon *dispersioon *murdumine *peegeldumine 2) korpuskulaarteooria valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt (pooldas Newton) *fotoefekt (nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone)
Et valguse puudumisel kaotab inimene suurema osa oma orienteerumisvõimest, loetakse teda peaaegu et jumalikuks objektiks (substantsiks?). Paljudes religioonides - ristiusk kaasa arvatud - algab maailma ajalugu just valguse loomisest. 91 Kiirte sõltumatus: ristuvate prozektorikiirte lõikepunktis ei toimu mingit valguse hajumist ega nõrgenemist. Laineteooria. Veel enne Newtonit, 1678.a., tuli prantsuse akadeemik Christiaan Huygens välja teravmeelse, kuid nõrgalt põhjendatud ideega, et valgus on keskkonna ülikiire (suure sagedusega) lainetus. Hüpoteesi valguse laineiseloomust püstitas Christiaan Huygens. Huygens oli suur võnkumiste uurija, ka kellapendel on tema leiutatud. Valguse juures meeldis talle asjaolu, et laine kannab energiat üle ilma osakeste voo abita; samuti meeldis talle lainete sirgjooneline levimine ning peegeldus
ja mis liiguvad sirgjooneliselt (kulgevad). Välisfotoefekt seisneb ainest (peamiselt metallist) elektronide väljalöömises valguse abil. Efekti avastas 1887.a. H. Hertz, kui ta uuris elektroodide vahel tekkivat sädelahendust. Ta märkas, et säde tekkis paremini, kui elektroode valgustada. Põhjalikumalt uuris Aleksander Stoletov 1888.a. Efekti ei osatud kaua aega seletada, isegi pärast seda kui tehti kindlaks , et ainest lahkuvad elektronid. Laineteooria kohaselt oleks pidanud elektronid ainest eralduma ca 1 tund pärast valgustamise algust, kuid katsed näitasid, et protsess algab praktiliselt silmapilkselt. . Nähtusele andis seletuse A. Einstein 1905.a. kasutades valguskvandi mõistet. Tema järgi kvandienergia kulub elektroni väljalöömiseks ning selle liikumapanemiseks: hf = A + mv2/2, kus h on Plancki konstant, f - valguslaine sagedus, A väljumistöö, v väljalöödud elektroni kiirus ja m selle mass
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Kuulmise laine- (või valangu-) teooria Wever & Bray (1937): Karvarakkude rühmad toimivad laine või valangu põhimõttel. G. v. Bekesy (1947): Tegelikult võngub basilaarmembraan liikuva laine põhimõtte kohaselt. Üle 1000 Hz sagedustel reageerivad erinevad neuronid erineva hilistumisega, lubades nii edasi kanda kuni 5000 Hz sagedust. (Meenutame, et üksikneuroni teoreetiliselt maksimaalne edastatav sagedus saab olla kuni 1000 Hz.) Kõrgemate sageduste tajumise võimet laineteooria seletada ei suuda ja eeldatavasti tuleb sageduste vahemikus 5000 20 000 Hz jällegi aluseks võtta kohateooria. Kuulmise patoloogia võib kõige lihtsaima jaotuse kohaselt tuleneda kas helilainete edasikande häiritusest välis- ja keskkõrvas või närvikahjustustest sisekõrvas. Nii eristatakse juhtivuskurtust (mis tuleneb trummikile või keskkõrva kahjustusest) ning närvikurtust (karvrakkude kahjustust).
mõjutada füüsilisi kehasid. Väljanägemise poolest kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatak- se amorphusolendit ka kui valgusolendit. Visuaalselt on näha väga suure intensiivsusega valgus- kuma. Amorphusolendid eksisteerivad just nagu valgusena. Selline asjaolu on tingitud just sellest, et kuna amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana, on teada, et valgus on kui elektromagnetlai- ne laineteooria järgi, kuid kvantteooria järgi aga hoopis osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpe- tab meile seda, et osakesed nimega footonid on elektromagnetilise vastastikmõju vahendajaks, mida me tajume valgusena, kuid sedagi ainult kindlatel lainepikkuste vahemikus. Seepärast näebki amorphusolend välja kui valgus, sest olendi olemise aluseks ei ole rakuline keha, vaid puhas elektriväli. See on ka üks põhjusi, et miks inimesed näevad oma surmalähedastes kogemustes just
mõjutada füüsilisi kehasid. Väljanägemise poolest kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatak- se amorphusolendit ka kui valgusolendit. Visuaalselt on näha väga suure intensiivsusega valgus- kuma. Amorphusolendid eksisteerivad just nagu valgusena. Selline asjaolu on tingitud just sellest, et kuna amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana, on teada, et valgus on kui elektromagnetlai- ne laineteooria järgi, kuid kvantteooria järgi aga hoopis osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpe- tab meile seda, et osakesed nimega footonid on elektromagnetilise vastastikmõju vahendajaks, mida me tajume valgusena, kuid sedagi ainult kindlatel lainepikkuste vahemikus. Seepärast näebki amorphusolend välja kui valgus, sest olendi olemise aluseks ei ole rakuline keha, vaid puhas elektriväli. See on ka üks põhjusi, et miks inimesed näevad oma surmalähedastes kogemustes just
mõjutada füüsilisi kehasid. Väljanägemise poolest kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatak- se amorphusolendit ka kui valgusolendit. Visuaalselt on näha väga suure intensiivsusega valgus- kuma. Amorphusolendid eksisteerivad just nagu valgusena. Selline asjaolu on tingitud just sellest, et kuna amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana, on teada, et valgus on kui elektromagnetlai- ne laineteooria järgi, kuid kvantteooria järgi aga hoopis osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpe- tab meile seda, et osakesed nimega footonid on elektromagnetilise vastastikmõju vahendajaks, mida me tajume valgusena, kuid sedagi ainult kindlatel lainepikkuste vahemikus. Seepärast näebki amorphusolend välja kui valgus, sest olendi olemise aluseks ei ole rakuline keha, vaid puhas elektriväli. See on ka üks põhjusi, et miks inimesed näevad oma surmalähedastes kogemustes just
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
