Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LUUD (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

LUUD
jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad:
-kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad:
  • OS NAVICULARE- lodiluu
  • CALCANEUS- kandluu
  • TALUS - kontsluu
  • OS CUBOIDEUM- kuupluu
  • – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud
    -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud
    -varvaste lülid OSSA/ PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk
    käeluud OSSA MANUS , need jagunenevad:
    - randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk
    -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk
    sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli
    peaskelett ehk kolju CRANIUM
    jaguneb kaheks: ajukolju - CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud
    -ajukolju luud:
  • OS OCCIPITALE- kuklaluu
  • OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu
  • OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE
  • OS FRONTALE- otsmikuluu
  • OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE
  • OS ETHMOIDALE- sõelluu
    -näokolju luud:
  • MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE
  • OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE
  • OS NASALE- ninaluu PAARILINE
  • OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE
  • VOMER- sahkluu
  • OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE
  • MANDIBULA- alalõualuu
  • OS HYOIDEUM- keeleluu
  • ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE
    Kolju tervikuna :
    Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda.
    Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi . Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool - ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu.
    CAVITAS ORIS- suuõõs
    CAVITAS NASI - ninaõõS
    ORBITA- silmakoobas
    Kere skelett : ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse
    koosneb:
  • COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas
  • STERNUM - rinnak
  • COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad:
    I-VII pärisroided : kinnituvad rinnakule kõhre varal
    VIII-X ebaroided : kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare
    XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes
    NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM
    Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule
    -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks:
  • kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist
  • rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist
  • nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist
  • ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu - OS SACRUM
  • õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu - OS COCCYGIS
    ülajäseme skelett:
    jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks
    -õlavöötme luud:
  • SCAPULA- abaluu
  • CLAVICULA- rangluu
    -vaba ülajäseme luud:
  • HUMERUS - õlavarreluu
  • ULNA - küünarluu
  • RADIUS - kodarluu
  • OSSA MANUS- käeluud, mis jaotuvad:
    -randmeluud OSSA CARPI/OSSA CARPALIA- 8 tk
    -kämblaluud OSSA METACARPALIA- 5 luud
    -sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS- kahe käe peale kokku 28 lüli
    alajäseme skelett:
    jaguneb: vaagnavöötme luud, vaba alajäseme luud, jala luud
    -vaagnavöötme luud; vaagen- PELVIS
  • OS COXAE- puusaluu , millel eristatakse kolme osa:
  • OS ILIUM - niudeluu
  • OS PUBIS - häbemeluu
  • OS ISCHII- istmikuluu
    -vaba alajäseme luud:
  • FEMUR- reieluu
  • PATELLA- põlvekeder
  • TIBIA- sääreluu
  • FIBULA- pindluu
  • OSSA PEDIS- jalaluud; mis jaotuvad:
    -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad:


  • OS NAVICULARE- lodiluu
  • CALCANEUS- kandluu
  • TALUS- kontsluu
  • OS CUBOIDEUM- kuupluu
  • -7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud
    -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud
    -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk
  • LUUD #1 LUUD #2 LUUD #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor montelago Õppematerjali autor
    Väga põhjalik kokkuvõte inimeste luudest kehaosade kaupa. Failis sisaldub nimekiri kõigist üle 200st luust, mis inimesel on. Nimed on toodud nii eesti kui ka ladina keeles.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Ladina-eesti terminid

    küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum ranne CARPUS pleurae kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii

    Anatoomia
    thumbnail
    5
    doc

    Ladina-eesti-terminid

    küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis käsi MANUS vertebralis ranne CARPUS kämmal METACARPUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum sõrmed DIGITI MANUS pleurae käe selg DORSUM MANUS Südamepaunaõõs cavum pericardii kõhuõõs cavum abdominis Vaba alajäseme luud: vaagnaõõs cavum pelvis Reieluu femur Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia

    Ladina keel
    thumbnail
    30
    xlsx

    Koduloomade luude Iseärasused liigiti - jäsemed ja kolju

    Vanematel sigadel võib see ulatuda kukla- ja oimuluusse Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale) Kaks pisaramulku (Forr. Lacrimalia), esineb pisaraluu-urge (sinus lacrimalis) Näoharja all kihvaauk (Fossa canina) Kolm lõuatsimulku Vaid väiksed suulaekanalid Puudub keelejätke Skelett Ajukolju luud (Ossa cranii): paarilised: kiiruluu (Os parietale), oimuluu (Os temporale), otsmikuluu (Os frontale), tiibluu (Os pterygoideum); paaritud: Kuklaluu (Os occipitale), vahekiiruluu (Os interparietale), sõelluu (Os ethmoidale), sahkluu (Vomer), põhikiilluu (Os basisphenoidale), eeskiilluu (Os pr(a)esphenoidale) Näo luud (Ossa faciei): Paarilised: Sarnaluu (Os zygomaticum), Pisaraluu (Os lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne

    Anatoomia
    thumbnail
    20
    docx

    KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

    (linea glutea posterior). PUUSALUU (os coxae) (peas) Istmiku- ja häbemeluu piiravad toppemulku (foramen obturatum). Liigesõõnsus ehk puusanapp (acetablum). Puusanapast allpool on puusanapa auk (fossa acetabuli). Puusanapa ülalpool on kuujaspind (facies lunata). Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli). SÕRMEDE LÜLID (digitorum phalanges) (peas) Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis). Igal lülil on lülipõhimik (basis phalangis), lülikeha (corpus phalangis) ja lülipea (caput phalangis). Pöial (pollex). KÄMBLALUUD (ossa metacarpi) (peas) Kämblaluude hulka kuulub 5 toruluud. Igal kämblaluul on põhimik (basis ossis metacarpi), keha (corpus ossis metacarpi) ja pea (caput ossis metacarpi). Kämblaluude kehade vahele jääb

    Bioloogia
    thumbnail
    34
    docx

    Füsioloogia konspekt eksamiks

    (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha, ja neid ühendavad liigesed teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu Lihaste süsteem Skeletilihased Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse

    Anatoomia ja füsioloogia
    thumbnail
    2
    rtf

    Skelett

    SKELETT Ajukolju luud : kuklaluu o s o c c i p i t a l e Näokolju luud: põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline

    Bioloogia
    thumbnail
    11
    docx

    Anatoomia 1. KT

    1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) ­ trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) ­ toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5)

    Bioloogia
    thumbnail
    46
    docx

    Anatoomia-füsioloogia eksam

    LEUKOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: ORGANISMI KAITSE. NORM: 4,0-8,8(10)x109/liitris TROMBOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: OSALEMINE HÜÜBIMISES NORM: 150-400x109/liitris LIHASED (MIS TAASTUB JA MIS EI): LUUD - JAH; NÄRVID - EI; SIDE - JAH 5 MÄLURLIHAS, kinnitus ning ld.k- KINNITUB ALALÕUALUULE (MUSCULUS MASSETER) PÕLVELIIGES, millest koosneb ja ld.k- LIIGESE MOODUSTAVAD 3 LUUD: REIELUU(FEMUR), SÄÄRELUU(TIBIA) JA PÕLVEKEDER(PATELLA). ( lad.k. ART. GENUS) URETER, FUNKTS- KUSEJUHA, PIKKUS um. 30 cm, FUNKTS: URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE VILJASTUMINE- ehk FERTILISATSIOON TOIMUB MUNAJUHAS; VILJASTUMINE ON SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ;

    Anatoomia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun