3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötmeluud Abaluud, rangluu 5. Nimetage vaba ülajäseme luud Õlavarreluu, küünarluu, kodarluu,käeluud 6. Nimetage käeluud Randmeluud, kämblaluud, sõrmedelülid. 7. Nimetage vaagnavöötme luud Puusaluu (eristame häbemeluu, niudeluu, istmikuluu) 8. Nimetage vaba alajäseme luud Reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, jala luud 9. Nimetage jala luud Kannaluu, pöialuu, varvaste lülid. 10. Koljuluid on inimesel arvuliselt kokku 29 ja nad jaotatakse kaheks osaks: ajukolju 8 ja näokolju 21. 11. Nimetage liikuvad koljuluud Alalõualuu 12
LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3
3) Ajukolju-otsmiku e laubaluu,2kiirluud, 2oimuluud, kuklaluu KERELUUD 1) Selgroog-33 lüli-7kaelalüli,12rinnalüli,5nimmelüli,5kokkukasvanud ristluulüli,4-5õndralüli 2) Roided-12 paari, 10 on ühendatud rinnakuga VÖÖTMELUUD 1) Õla e ülavöötmeluud-2 rangluud. abaluud 2) Alavöötmeluud-2puusaluud, 2niudeluud 3) Vaagna moodustavad 2 puusaluud ja kokkukasvanud ristluulülid JÄSEMETELUUD 1) Käeluud-õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud 2) Jalaluud-reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, kannaluud, pöialuu, varbaluu PTK. 1.5 lihased. 40% inimese massist Ülesanded: 1) Annavad kehale kuju 2) Kaitsevad siseelundeid 3) Säilitavad kehatemperatuuri 4) Panevad liikuma kehaosad 3 tüüpi lihased: 1) Skeleti e vöötlihased-koosnevad vöötlihasrakkudest,kinnituvad kõõlustega
kõhres kattekesed. Selgroog jaotatakse piirkondadesse. käelihased Õlavarre kaks ja Painutavad kätt Kaelapiirkond(7l) kolm pea lihas ja liigutavad Rinnapiirkond(12),Nimmepiirkond(5),Ristluupiirkond(5k sõrmi. okkukasvand luud)õndrapiirkond(4-5) Jalalihased Reielihased, Liigutavad jalga. Käeluud-õlavarreluu, kodarluu, küünarluu, randmeluud, sääremarja kämblaluud,sõrmeluud. kakspealihas Jalaluud:reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,p öialluud,varbaluud. 8.Töövõime sõltub: 1)lihaste suurusest e Rinnakorv-12paari roideid, millest 10paari kinnituvad lihasemassist.2)Lihaste treenitusest. rinnaluule ja 2 paari on lihastes
eakaaslasi suhtlusportaalides ning kirjutavad alandavaid kommentaare. Seda võib nimetada küberkiusamiseks, mida defineeritakse kui tahtlikku ja korduvat kahju tekitavat käitumist, kasutades elektroonilist keskkonda. Kuid mis on need põhjused, miks inimene hakkab kedagi solvama, alandama või muud moodi kiusama ning kuidas saaks seda ära hoida? TÜ kasvatusteaduste magistrant Karin Naruskov on öelnud: ,,Küberkiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud. Seda enam peavad lapsevanemad ja õpetajad olema tähelepanelikud Internetis toimuva suhtes." Reaalelus toimuvat füüsilist kiusamist märkavad inimesed varem või hiljem, kuid küberkiusamise suurim miinus on see, et kunagi ei tea, kes võib olla kiusatav. Internetis kiusamine on sageli varjatud, lapse lähikondsed ei pruugigi seda märgata, kuigi oluline on avastada probleem juba eos. Õpilased veedavad üha rohkem aega kübermaailmas, Internet on kõikjal kasutatav. Lisaks
Jossif Stalin Jossif Stalin sündis 1879. aastal 9. detsembril Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse
Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin, mis tõlkes tähendab ,,terasmeest". (4) Perekonda sündis veel peale tema kaks last, aga nad surid noorelt. Seega, oli Jossif ainuke laps nende peres. Tema isa Vissarion oli kingalappija, tal oli oma väike pood, kuid see läks pankroti, mis sundis tal Tiflisesse, kingavabrikusse tööle minema. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Tema sõbrad ütlesid, et nad ei ole Jossifit kunagi nutmas näinud. Stalini ema oli ühele perele koduabiline, ta pes pesu ja tegi muid majapidamistöid. Mõnikord võttis oma poja kaasa, kes teda aitas. Kodu peremees aga andis Jossifile mõnikord raha või raamatuid lugemiseks ning julgustas teda tagant, et poiss ikka
keegi kedagi sõbralikult nalja visates ühe või mõned korrad narritab või nöökab (Kõiv, 2008). 2 Küberkiusamine Internetis toimuv kiusamine on sageli varjatud, see toimub nii, et lapse/noore lähikondlased ei pruugigi seda märgata - internetis kiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) Nagu meil, nii on ka mujal maailmas küberkiusamine üsna uus valdkond. Robert Slonje, Londoni Ülikooli doktorant, on uurinud küberkiusu Rootsi kooliõpilaste seas juba kaks aastat ning tutvustas foorumil "Koolikiusamine - kool, kodu, internet" selle erinevust tavakiusamisest. Tavakiusu puhul on selge, kes kiusab ja keda. Kiusaja näeb oma teo vilju, teise inimese valu ja mõnikord verdki, ning see võib ta peatada. On pealtnägijaid ja võimalik,