Kultuuriti võrdlev psühholoogia, konspekt (0)

S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 1 
 
Heine, S. J. (2008).  Cultural psychology. New  York : WW Norton. 
 
I PEATÜKK: Introduction  
Kaks peamist teemat 
-  Meie kogemused kujundavad psühholoogilisi protsesse 
-  Universaalne aju/mitmesugused kogemused dihhotoomia 
Kultuur 
1.  Informatsioon – sotsiaalse õppimise kaudu (ideed, uskumused, tehnoloogia , harjumused, praktikad ) 
2.  Indiviidide grupp – jagatud kontekst 
Kõige üldisemal tasandil väga laialt võetud populatsiooni osa (Ida-Lääs) 
Probleeme: 
-  Piirid on hägused 
-  Kultuurid muutuvad ajas (dünaamilised) 
-   Inimgruppide  heterogeensus: 
o   Temperament  
o  Sotsiaalsed grupid 
o  Individuaalsed kogemused 
Uurimused peegeldavad kultuurigruppide keskmisi tendentse. 
Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste 
sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, keda need sõnumid mitmetel viisidel mõjutada 
võivad. 
 
Psühholoogia vs kultuuripsühholoogia 
Universalismid (human universals) – 10-70 foneemi keeles, rõõm = naeratus, värvile ’must’ on vastav sõna, 
intsest vanemate ja laste vahel rõve, number kaks. 
Psühholoogia kui CPU uurimine  st uuri protsesse ilma kontekstita, leiad ühisosa , sest kontekst ei mõjuta 
(klt =  müra , tõlkevead, tuttavlikkuse puudumine). 
Kultuuripsühholoogia. Aju on plastiline, keskkond mõjutab aju, keskkond = kultuur. Tähendus (meaning) 
on oluline. Jagatud ideed konstrueerivad kultuuri. Sama kultuur – samad kultuurilised ideed – 
töötlussügavus suurem –  juhteteed tugevamad – hiljem tugevamate juhteteede abil (kiirus) tõlgendab uusi 
kogemusi. Inimesed on nii kultuuris sees, et käituvad alati kultuuriliste aktoritena (cultural actors). 
Kultuurid sünnivad nendes elavate inimeste interaktsioonide tulemina ja samas kujundavad kultuurid seda, 
kuidas inimesed tegutsevad. 
Sambia  üleminekuriitus ja  seksuaalsus . Millised seksuaalsuse  aspektid on universalismid? Seksuaalsed 
motiivid vormuvad kultuurikontekstis. 
 
Neli universaalsuse taset: 
-  Nonuniversals -  kognitiivne  vahend, mis ei ole kõikides kultuurides,  ei kasutata sama probleemi 
lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav ( abacus reasoning, numerical  
reasoning). 
-  Existential universals - kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, aga ei kasutata sama 
probleemi lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (intrinsic motivation). 
-   Functional universals - kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, kasutatakse sama probleemi 
lahendamiseks aga ei ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (costly punishment, attraction to 
similarity, role  of negative  affect in depression). 
-  Accessibility universals – kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, kasutatakse sama probleemi 
lahendamiseks ja kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav ( social  facilitation, folk understanding of 
the laws of physics). 
 
WEIRD   valim  –  Western , Educated, Industrialized, Rich, Democratic  – ühiskonnad ( kallutatus ). Veel 
kallutatust: psühholoogiatudengid. 
Kultuuripsühholoogia peamine eesmärk on koguda teavet paljude kultuuride kohta, et kindlamatel 
alustel uurida  küsimusi  universalismide (universals) ja mitmekesisuse kohta. 
 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 2 
 
„Värvipime“ lähenemine  („color- blind “  approach ) – Inimesed on igal pool ühesugused. Samas, gruppide 
eristumisel – oma-võõras.  
Multikultuurne lähenemine (multicultural approach) – Gruppide erinevusi tunnistatakse ja austatakse. 
Samuti kipuvad inimesed end samastama grupiga kui see on väiksem või mingil moel ebasoodsamas 
olukorras ( vähemusgrupid ). 
NB! Grupid, mis rõhutavad multiklt lähenemist, on paljudes aspektides tunduvalt  edukamad kui 
värvipimeda lähenemise korral. (Teineteisemõistmine, klt erinevuste hindamine). 
 
Oleme oma kultuuri tooted, samas jääb oma kultuur meile nähtamatuks. Kultuuripsühholoogia pakub: 
-  Oma kultuuri suuremat hindamist, 
-  Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed 
Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride  liikmetele . 
 
Ajaloost 
Vene kultuurilis-ajalooline koolkond ( Võgotski , Luria , Leontjev). Kultuuri „ tööriistad “. 
Ruth Benedict  – kultuur/ populatsioon = isiksus/indiviid. 
Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades ). 
Triandis  (1989) – enesetaju (self- concept ) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. 
Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga . 
Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku. 
Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused 
kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. 
 
V PEATÜKK:  Development  and Socialization 
Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus. 
 
Ilma võimeta omandada klt informatsiooni, oleksime tõenäoliselt arengus ikka inimahvlaste tasemel.  
Kultuurilise teadmise kõige olulisem aspekt on, et see on omandatud (vs instinktiivne teadmine, kuhu nt 
kudema ujuda). Teadmiste omandamise eeltingimuseks on liigispetsiifilised algoskused, kuid teadmised ise 
omandatakse kultuurispetsiifilises kontekstis. Inimestena oleme sotsialiseeritud klt keskkonda, mis mõjutab 
kuidas tajume ja mõistame endit ja maailma. 
 
Tundlik periood ( sensitive  period) on ajavahemik  organismi arengus, mis võimaldab konkreetsete oskuste 
võrdlemisi lihtsat omandamist. 
Kohese keskkonnale spetsialiseerumise (nt vermumine) vs võime õppida ja kohaneda erinevates 
keskkondades  trade-off. 
  Keele omandamise tundlik periood (kuni puberteedini) 
o   Foneemide  diskrimineerimine (150 foneemi kokku, keeles u 70). Meil oleks raske mõista