1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
Bioloogia kordamine 1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus organismidevahelistest suhetest ja organismide suhetest keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Ökoloogilised tegurid on tegurid, mis mõjutavad organismide elutegevust, need jaotuvad: biootilised ( elus; nt inimene, karu, lehetäi jne) ja abiootilised (eluta; nt tuul, vihm, mulla koostis). Antropogeenne tegur on inimtegur. 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, kuna põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplit...
sinitihane, sinilille seemned, sipelgad, musträhn, lendorav, maipõrnikas, karihiir, uruhiir. Kasemahl-pistesääsk-sinitihane-punarebane (3p) Joonista välja ökoloogiline püramiid ja paiguta eelnevalt koostatud toiduahelat moodustavad liigid vastavatele troofilistele tasanditele! Nimeta need tasandid! Punarebane Tippkiskja Sinitihane Kolmas troofiline tasand; 2 konsument pistesääsk Teine troofiline tasand; 1 konsument kasemahl Esimene troofiline tasand (1p) Kes on selles süsteemis produtsendid? kasemahl (1p) Kes moodustavad esimese troofilise taseme? kasemahl (1p) Kes on selle süsteemi tipptarbija? punarebane (2p) Kas tipptarbija on alati ka süsteemi tippkiskja? Põhjenda! Jah, tipptarbijaks on see, kes toitub ainult loomadest ning ta on viimane tarbija.
-) Produtsendid on iga toiduahela esimeseks lüliks. -) Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. -) Washingtoni konvektsioon on ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubitsemist puudutav konventsioon. -) Õhuhapniku konsentratsioon on abiootiline tegur. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Herbivoorid on alati toiduahela: primaarne konsument. -) Kui jooksiklane toitub lehetäist, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Kui ristikhein on toiduks jänesele, siis on ta toiduahela: produtsent. -) Kui tihane/pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid. -) Metsas elavad kiskjad on: konkutendid. -) Ristämbliku ja toakärbse vaheline suhe on: karnivooria. -) Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: biotsönoosi.
Kokkuvõte secunda kolmandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2002-2009) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Assimilatsioon kõik organismi sünteesiprotsessid. -) Dissimilatsioon kõik organismi lagundamisprotsessid. -) Heterotroof organism, kes vajab elutegevuseks toidus sisalduvaid orgaanilisi aineid. -) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või ...
http://www.abiks.pri.ee Abioot.tegurid eluta looduse tegurid:temp,valgus,niiskus,tuul. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju loodusele. Areaal e. levila, mis on igal liigil. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioot.tegurid eluslooduse tegurid(tulenevad organ. kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja...
järgmisest suurem, väga mitmelülilised toiduahelad ei realiseeru praktikas a. Eksamile klassikaline toiduahel produtsent 1. Astme konsument(taimtoiduline loom) 2. Astme konsument(loom- või segatoiduline) 3. Astme konsument ehk tippkiskja ( lagundajad egk redutsendid) b. Laguahel põhineb surnud orgaanika ja väljaheidete astmelisel kasutamisel toiduobjektina ainult siis kui seda ekstra küsitakse, nt. Kõdunev leht vihmauss- hooghännalised mullalestad mullaprotistid c
Toiduahela lüli = troofiline tase Autotroofsed taimed - võtavad keskkonnast anorgaanilisi ühendeid ja sünteesivad päikeseenergia abil orgaanilisi ühendeid. Autotroofsed taimed Tootjad Autotroofsed bakterid - ehk Autotroofsed protistid Produtsendid Protistid(hamööb,kingloom, silmviburlane) ehk ainuraksed loomorganismid Mikroorganismid, seened ja osa selgrootuid loomi - kes lagundavad surnud produtsente ja konsumente Toiduahel = produtsent - konsument - desturent Toiduvõrgustik - omavahel põimunud toiduahelate kogum on isereguleeruva ökosüsteemi alus- populatsioonide arvukuse regulatsioon - ökoloogiline tasakaal iga järgneva troofilise taseme biomasss on u 10% eelneva troofilise taseme biomassist Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust! 1.vale 2.õige 3.õige 4.vale; teiseks lüliks 5.õige 6.vale 7.vale 8.õige 9. D-Toidupuudusest 10. D-Hukkuma 11. D-Biotsönoos 12
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereg...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
Toitumissuhted ökosüsteemis · Toitumissuhete põhjal jaotatakse organismid troofilistele tasemetele: · Troofiline tase- iga järgneva toiduahela lüli 1) Tootjad ehk produtsendid (Toodavad orgaaniist ainet kogu ökosüsteemi jaoks) 2) Tarbijad ehk konsumendid (tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet) a. esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid ehk kõik taimtoidulised loomad b. teise astme tarbijad ehk sekundaar konsument c. kolmanda astme tarbija ehk tertsiaal konsument d. tipptarbijad 3) Lagundajad ehk destruendid (lagundavad tootjatest ja tarbijatest järele jäänud orgaanilist ainet ja tekitavad lõpuks uuesti anorgaanilist ainet mis läheb edasi tootjatele)
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoi...
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism,
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
Autotroofsed taimed,autotr.bakterid,autotr.protistid = tootjad e produtsendid = TOIDUAHELA 1.LÜLI. Loomad-Heterotroofid,kes vajavad eluks valmis orgaanilisi ühendeid. TaimtoidulisedHerbivoorid;LoomtoidulisedKiskjad = tarbijad e konsumendid. Kasutavad toiduks elusaid organisme. TOIDUAHELA 2.LÜLI. Mikroorganismid,seened,osa selgrootuid loomi-kes lagundavad surnud produtsente ja kondumente = destruendid. TOIDUAHELA 3.LÜLI. Toiduahel = Produtsent Konsument Destruent. Toiduvõrgustik-Omavahel põimunud toiduahelate kogum.Isereguleeruva ökosüsteemi alus.Populatsioonide arvukuse regulatsioon.Ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise püramiidi reegel:Iga järgnevad troofilise taseme biomass on ~10% eelneva troofilise taseme biomassist. Püramiid: 1kg 4 tase tertsiaalsed konsumendid 10kg 3 tase sekundaarsed konsumendid 100kg 2 tase primaarsed konsumendid 1000kg 1 tase produtsendid
1. Bioom geograafiliselt piiritlev ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 5. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri). 4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa). 19. selgita mõisted; tootjad e autotroofid, tarbijad ehk heterotroofid, produtsent, konsument, destruent, herbivoor, omnivoor. Tootjad e. autotroofid organismid, kes toodavad vajaliku orgaanilise aine ise nt taimed Tarbijad e. heterotroofid organismid, kes saavad vajaliku orgaanilise aine väliskeskkonnast toiduga nt inimene Produtsent tootjad nt taimed Konsument tarbijad nt inimesed Destruent lagundajad nt bakterid, seened Herbivoor rohusööja (I astme tarbija) Omnivoor kõigesööja (II astme tarbija)
Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Stabiilne populatsioon - populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Tarbija konsument, toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme, vastavalt asukohale toiduagelad eristatakse, esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel rastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent, toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest)
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
protsessis. Ökosüsteem on isereguleeriv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond (s.o. elutu loodus). Toitumisahel. Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Kotkasrebanejänesrohi Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Iga järgmisel kõrgemal toiduahela tasemel on saadaval järjest vähem kasulikku energiat. Ökoloogiline püramiid All on produtsendid, järgmine kiht on I astme konsument, siis II astme konsument ja siis III astme konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Sümbioos eri liikide vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija konsument. Toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja desturendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent. Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa protistidest ja baktereist)
Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks 41. Heterotroof (konsumendid) on organismid, kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismi välist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübil on heterotroofid kemo- või fotoorganotroofid (saavad energiat vastavalt kas valmis orgaanilisest ainest või Päikese valguse kiirgusest). Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. 42. Konsument ehk heterotroofid on organismid, kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismi välist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübil on heterotroofid kemo- või fotoorganotroofid (saavad energiat vastavalt kas valmis orgaanilisest ainest või Päikese valguse kiirgusest). Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. 43. Redutsent Lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid on
seotud geneetiliste muutustega. Kommensalism - on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Konkurents - on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konsument - ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest[1]. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kontiinum - on pidev ning katkematu kulgemine. See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Autotroof organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid võivad ise lihtsaist ühendeist (süsinikdioksiidist, veest, mineraalsooladest, ammoniaagist) sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühenditest või päikesekiirgusest. Enamik taimi on autotroofid 41. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Kõik loomad, parasiittaimed ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. 42. Konsument heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 43. Redutsent surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). 44
kooslused, mis on täielikus pimeduses, kuid täiesti autonoomsed *Mariaani süvikust 3600 m sügavusel elavad nuivähid *Galapagose saarte lähedal 2500 m sügavusel olev ökosüsteem (toruussid) 73. Toiduahelad kui toitumissuhete mudelid koosluses? Ökosusteemis ained tegelikult ringlevad, kuid toiduahelate puhul seda klassikaliselt ei käsitleta, st. sealt puuduvad lagundajad. Ahela alguseks on enamasti mõni produtsent (autotroof), edasi tuleb esimese astme konsument (herbivoor), teise astme konsument (karnivoor), kolmanda astme konsument (karnivoor) ja vahel neljanda astme konsument (karnivoor). Enamasti pole toiduahelatel rohkem astmeid kui viis. Sest peamiseks põhjuseks on toidunappus. Iga astme ülalpidamiseks on kasutada järjest vähem toitu. 74. Toiduvõrgud kui toitumissuhete mudelid koosluses? Toiduvõrk koosneb omavahel põimunud toiduahelatest. Nad võimaldavad kujutada organisme, kes toituvad erinevate troofiliste tasandite organismidest
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
d) Biomassi ja produktsiooni vaheline seos. Kuidas inimene seda ära kasutab? • Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Teades Eesti kuusikutes kasvavate kuuskede aastast juurdekasvu ehk produktsiooni, saame lähteandmeid meie puidutööstuse arengukavade väljatöötamiseks e) Produtsendid, (primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed) konsumendid, destruendid - vaheline seos • Produtsent ehk tootja – rohelised taimed toiduahelas – plankton • Konsument ehk tarbija – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks elusaid organisme – primaarne (vesikirbud) – sekundaarne (koger) – tertsiaarne (ahven) – kvaternaarne (haug) • Destruent ehk lagundaja – surnud tootjad ja tarbijad lagundatakse destruentide poolt (teod) f) Toiduvõrk ja toiduahel. Tee vahet. Ja tea, et need joonised saavad alati alguse nn. rohelisest lülist (tootjatest) g) Kiskja-saakloom mudel
Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained vesinik, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Taimedel neid vaja pole, väldivad. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka nt hapnik, eriti vee keskkonnas. Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof. · Hapnik · Organismid surnud või elusal kujul. Assimileerimine oma organismiga liitmine, omaks võtmine. Tingimusfaktorid Temperatuur väga otseselt elu toetav ja võimaldav eeltingimus. Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane. Poikilotermne ehk püsisoojane. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Woodland on väga hõre mets võrdle forrest. Lisaks veele ja temperatuurile määravad
Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Sümbioos eri liikide vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija konsument. Toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja desturendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent. Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa protistidest ja baktereist)
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
Organismid, kui toiduressursid. Troofilised teed: 1) Lagunemine. Surnud organism muutub toiduressursiks lagundajatele. 2) Parasitism. Peremees on elu, kuid teda juba kasutatakse ära kui ressurssi. Parasiit tavaliselt ei tapa oma peremeest. 3) Röövtoitumine. Toiduobjekt tapetakse ja süüakse ära. Konsumendid on need, kes kasutavad teisi organisme oma toiduks. Konsumendid võivad olla ntks polüfaagid (mitmekesise toiduvalikuga loomad). Konsument võib spetsialiseerud ühele liigile või väga kitsale liikide grupile monofaagid (ntks vaarikatest toituv puuviljakärbes). Mida suurem on spetsialiseerumine, seda enam piirdub organismi elu kindla piirkonnaga, kus seda toiduobjekti leidub. Taimede ja loomade toitaine sisaldus kui toit. Tänu tselluloosist rakukestale sisaldavad taimed Lehekülg 13
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
suurust (reageermistundlikkust) nihkumisel vastava kõvera (nõudlus- või pakkumiskõver) ühest punktist teise, so kaare keskmisena Punktelastsusena arvutatud elastsuskoefitsient näitab elastsuse suurust mingis kindlas nõudlus- või pakkumiskõvera punktis, hindab (protsent)muutusi esialgse koguse, hinna, sissetuleku või teise kauba algse hinna suhtes Pakkumise elastsus Pakkumise elastsuse mõjurid 5. Tarbija valikuteooria alused Tarbija e konsument on ükskõik milline majanduses osaleja e nn majandusagent, kes oma vajaduste rahuldamiseks hüviseid ja teenuseid tarbib Vajadused kitsas majandusteadlikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega. Laiemas mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained autotroofidel on vaja vahetult (saavad vesilahusest). H, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka hapnik, lämmastik, fosfor (eriti vee keskkonnas). (Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof.) · Hapnik limiteerib populatsiooni veekogudes ja soodes. Eriti just liikumatu veega veekogus. Nimelt on vees väga palju võimalusi anoksilise keskkonna (hapnikuvaene KK) tekkimiseks: 1) Vees aga on tihti O2 olemas ainult vee pindmistes kihtides, sest seal toimub pidev vee O 2-ga rikastumine. Mida sügavamale, seda vähemaks O 2 jääb. Laguahel hapnik konsumeeritakse. 2) Teine põhjus, miks anoks
seda suurem võib olla ühe liigi osakaal). Dominantidele võib läheneda kahest aspektist: a.) isendi arvukuse tasandil või b.) biomassi tasandil. Ökosüsteemi funktsionaalne lähendus: I toiduvõrgustik- võrgustikuna peetakse silmas omavahel seotud toitumisahelaid. Toiduahel on erinevatest liikidest organismide jada, mida seob toiduobjektiks olemine ja teistes toitumine. Kool käsitleb eritüübilisi toiduahelaid: 1.) klassikaline: produtsent- I astme konsument II astme konsument (tippkiskja) redutsent. Vead: toiduahelat ei alustata produtsendiga, toiduahelat alustatakse eluta keskkonnaga; omavahel seostatakse organismid, kes elavad täiesti eri keskkondades või absull teineteisest ei toitu. Hädaga tuuakse inimene sisse (inimest ei tohi toppida toiduahelasse). Erandid: laguahel- kõdunev leht- vihmauss- hooghännaline- mullalest- bakterid (iga järgnev lüli kasutab eelneva väljaheiteid). Nugiahel: männiokkad- männivaksiku vastne-
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
