KESKAJA TEATER. ERINEVUSED ANTIIKTEATRIGA Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss ...
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, ...
Referaat Keskaja teater ja maskeraad Kui vanaaja teater hakkas ''välja surema'', siis 6. sajandil pKr hakati keskajal teatrietendusi jälle näitlema. Enamike näidendite korraldajaks oli kirik, enamasti jõulude ja ülestõusmispühade teemalised. Kõige esimesed näidendid toimusid kirikus ja näitlejateks olid preester ja koor ning rändnäitlejad. Kui näitlejaid hakkas juurde tulema ja kirikusse enam ei mahtunud, tehti kiriku ees ning hiljem linnaväljakutel, kus hakkasid osalema ka linnakodanikud. Enamasti lavastati müsteeriume ja miraakleid, müsteeriumid olid tavaliselt tegevused piiblist ja mikraalides näideldi pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendati ka ilmalike müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Kannatusmängus oli tavaliselt peaosaline jeesus näideldi tavaliselt Jeesuse piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevass...
Keskaja teater · Keskajal tekkis teater kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibliainelisi näidendeid. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomili...
Referaat Kirjandus ja teater Viimsi keskooli 7c klass Keithy Kuuspu 2009 Teater · Teater on (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid,oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jah...
Giovanni Boccaccio ''Dekameron'' · Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul räägivad 10 noort inimest oma lugudes, see teeb kokku 100 novelli. · Boccaccio kirjutas inti...
Eesti teatri ajalugu Eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamä...
Nimi : .... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragööd...
Antiikteater Antiikteatri algus on seotud usutseremooniatega. 2500 aastat tagasi korraldati viljakuse ja veinijumala auks pidustusi ning aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Suurte pidustuste ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul 15 teatritükki, mille vahel olid vaid lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ega lahkutud teatrist. Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta -- vaestele andis raha riik etenduste fondist. Antiikaja tragöödiakirjanike hulgas olid ühed suurimad Aischylos, Sophokles ja suur komöödiakirjanik oli Aristophanes. ...
Antiik ja Keskaja Teater ANTIIK..... Antiikteari algeod sisaldusid rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olilisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud antika ajajärgu kreekast. Just siis asutusid rahva ette esmakordselt näitlejad, kes esitasid rahvale tragöödiat ja komöödiat. Etenduste jaoks rajati erilised ehitised, mida nimetati amfiteatrideks. Teatri sünd Kreekas on seotud viljakusjumalana Dionysose kultuseks, kuna tema auks korraldati riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Ronkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatüreid. Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala me...
Antiikkultuuri säilimine keskajal Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikkultuuri kokkuleppeliseks alguseks on võetud Homerose eeposte loomine (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr). Arvan, et Homerose teosed ongi kõige kuulsam osa antiikkultuurist, vähemalt tänapäeval. Tegelikult ongi ju enamus antiikajastu kunstist Homerose eepostele kujunev. Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest hoolimata siiski üks paremini säilinud kultuuriajastutest. Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud. Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. Jumalad väljendusid loodusjõududes, neisse oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunst...
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaeg...
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Pr...
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt ...
Keskaeg Mihkel Pari 10 a Keskaja arhitektuur · Romaani stiil: · Gooti stiil: · ümarkaartega ukse- ja · teravkaartega ukse- ja aknaavad aknaavad ning võlvid. ning võlvid. · kaunitatud rohkete vitraazide ja · suhteliselt lihtsad ja väheste skulpturide või reljeefidega. kaunistustega. · hooned õhulisemad ja kõrgemad, · raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited...
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud...
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, va...
1. Keskaja piirid – keskajaks loetakse aega 5-15 sajandini, ligi 1000a periood. Algust seostatakse Rooma riigi langemisega ja lõppu Ameerika avastamisega. 2. Keskaja maailmavaade, mõjutajad – Keskaega iseloomustab oluliselt muutunud maailmapilt ja elukäsitlus (kirik,usk). Rahvaste rändamine ja uute religioonide levik (kristus, islan,budism) 3. Keskaja teadus ja avastused – keskaeg oli rikas oma avastuste ning leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kang...
Viimsi Keskkool Kirjandus ja teater Referaat Andrea Aun 7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõja...
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNG...
Renessansikirjandus Renessansiks ehk taassünniks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi p...
KESKAJA KULTUUR 7. KLASS Koostas: Hele Luht Krootuse Põhikool HARIDUS JA TEADUS • KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL • LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT • TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST • KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. KOOLIHARIDUS • ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES • EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI • KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES • SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS • TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD • FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE • HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD • KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ÕPETUS JAGUNES SEITSMEKS VABAKS KUNSTIKS ALUMINE ASTE: • GRAMMATIKA • RETOORIKA • DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: • GEOMEETRIA • ARITMEETIKA • ASTRONOOMIA • MUUSIKA ÜL...
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli te...
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid...
Keskaja kultuur Kontrolltöö 1. Iseloomusta keskaegset kooliharidust kolme lausega. - õpetust anti Ladina keeles - õpetus oli peamiselt kiriku-ja kloostrikoolides - õpetus jagunes 7 vabaks kunstiks 2. Kirjuta keskaegse ülikooli kolm teaduskonda. - usuteaduskond - arstiteaduskond - õigusteaduskond 3. Töö pildiga Milline arhitektuuristiiliga on tegemist? -Gooti stiiliga Milliseid selle arhitektuuristiili tunnuseid sa kirikul näed? -Teravkaared -Aknad avarad Mis sajanditel oli see arhitektuuristiil Euroopas valitsev? - XIII sajandil Nimeta mõni kirik selles stiilis. - Jumalaema kirik Pariisis 4. Mis on katedraal? - Katedraal on peakirik. 5. Kirik ja teater olid keskajal tihedalt seotud. Too kaks näidet. - usulised näitemängud arenesid välja jumalateenistustest - Tegelasteks olid pühakud ja piiblitegelased.
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati...
Keskaeg ja renessanss Varajane keskaeg 5-10. saj kõrgkeskaeg 12-14. saj Hiliskeskaeg 16-17. Saj. ' Ristiusu ja kiriku võim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 1321 · 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " ...
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg,...
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal temp...
Renessanssi töö. 1) Renessanssimõiste, teke ja olemus ? Keskajale järgnev ajastu. Oli 14-16.sajandil. Sai alguse Itaaliast. Renessanssi iseloomustas eemaldumine religiooikesksetelt väärtustelt inimkesksesse maailmapildi suunas. 2) a) Dante ,,Jumalik komöödia"- osad : Sissejuhatus, põrgu, puhastustuli ja paradiis. b) ,,Jumalik komöödia" sisu-Dante oli 35.aastane ja ta eksib metsa. Talle tulevad vastu 3 kiskjat: lõvi, hunt ja panter (3 kukutavat pattu). Lõvi-uhkus ; Hunt-almus ; Panter- liiderlikus. Dante ehmatab, tema juurde tuleb Vergilius(rooma luuletaja). Vergiliusest saab tema teejuht. Põrgus ja taevas oli 9 ringi. c) Teose sõnum on see, et Dante kutsub inimesi rännakule pimedusest vaimuvalguse poole. 3) Petrarca-teda peetakse uusaegse lüürika isaks. a) Mis on sonett ? - Sonett on luuletus, mis koosneb 14 värsist. b) Millest räägivad Petrarca sonettid ? - ,,Laulude raa...
Antiikkirjandus, keskaja kirjandus 1. Mis ajast mis ajani kestis antiikaeg? 800 eKr kuni 500 pKr 2. Mis on antiikkirjandus? nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Millest sai teatrikunst alguse? Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris 4. Iseloomusta antiikteatrit.Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat . Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. 5. Mis on saatusetragöödia? Too näide. 6. Nime...
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne Pythagoras-Fikseeris esimesena helisüsteemi matemaatilised suhted Platon-Kaitses muusikas ran...
Tallinna turismi arengueeldused I TURISMI EELDUSED 1.Eesti pealinn Tallinn on väga ilus mereäärne linn. Tallinn asub Eesti põhjarannikul, Tallinna lahe ääres. Tallinnas on väga arenenud puhketurism- inimesed tulevad siia ennekõike puhkama, vaba aega veetma ja meie ilusat loodust nautima. 2.Tallinn on linn, kus on väga palju huvitava ajaloo ning väljanägemisega vaatamisväärsusi. Üks tuntumaid vaatamisväärsusi Tallinnas on vanalinn. Vanalinnas näeme palju huvitavaid kirikuid, kloostreid ja muid ehitis, mis annavad meile aimu keskaja inimseste elust. Järgmine piirkond, kus saame ajalooga tutvuda on Kadriorg. Seal asuvad väga paljude kuulsate inimeste majamuuseumid, kus saame tutvuda nende elu ja loominguga. Järgmine koht, kus saab tutvuda ajalooga, on Pirital, kus asuvad Pirita kloostri varemed, mille ajalugu ulatub aastasse 1407. Veel üks huvitav ajalooga tutvumise paik on Rocca Al Mare Vabaõhumuuseum, k...
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis, kodanik, poliitika, agoraa, akropol, aristokraatia, demokraatia, faalanks, hellen, barbar, hellenism, Museion 2. Kes oli, mida tegi: Homeros, Herodotos, Sokrates, Aristoteles, Platon, Aleksander Suur 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. ...
RENESSANSS Rebessabsiks (prantsuse keeles renaissance ``taassünd``) nim. Keskajal järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustel...
1 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Antiikaja teater.....................................................................................................4 Vana- Rooma ja Kreeka teatri erinevused ja sarnasused......................................5 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris.....................................................6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu...............................................................
Renessanss 14.-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura-...
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
KIRJANDUSE AJALUGU ANTIIKKIRJANDUS KESKAJAKIRJANDUS RENESSANSIKIRJANDUS Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid ...
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures ...
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suu...
Kunstiajalugu kunst · Muusika helikunst · Kirjandus keelekunst · Teatri-, filmi- ja tantsukunst · Arhitektuur joonestuskunst, ehituskunst · Joonistamine, maalimine, voolimine · Seinamaal e. fresko · Graafika e. trükikunst Kunstiajalugu · Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst ja kunstivoolude järgi. · Kunst on osa kultuurist. · Kultuur on kõik, mis on inimtegevusega seotud. Maalikunst · Algas 25000 eKr 19. saj lõpp · Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. · Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. · Maalikunsti viljelev kunstnik on maalikunstnik. · Näited: ,,Mona Lisa" (Leonardo Da Vinci) · Maalid on ilusad, võimasad, väljapaistvad · Maalikunsti peamine ülesanne on võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D) Kunst läbi aegade ...
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreek...
Ekspressionism luules ja draamas Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kirjanduses. Seda on peetud kitsamalt saksa nähtuseks, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Ekspressionism levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Võrreldes futurismiga pole ekspressionism nii selgepiiriline, end kindlasõnaliselt määratlev vool. Ekspressionismi arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alus...
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Ranele Raudsoo, Huvijuht- loovtegevuseõpetaja I Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada o...
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel – mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
