Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus.
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede
a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3
ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7
1. Väikeriigid (maaisandad Eesti alal) lk 51-52 + 58 2. Talurahva olukord lk 52-53 3. Linnade teke lk 55 4. Jüriöö ülestõus lk 55-56 5. Seisused ja maapäevad lk 61-62 6. Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund lk 64,66,67 7. Gildid ja vennaskonnad lk 71,73 8. Ordud ja kloostrid lk 78 9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal lk 80-81 VASTUSED: 1. Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus, tagasivallutamisel läksid Mo kätte Järvamaa ja Virumaa. Taanile jäid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Eestimaa piiskopile läks Sakala ja Ugandi koos Kesk-Eesti aladega, sellest alast sai Tartu piiskopkond.
Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.
teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu. 16. tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted: · Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma
Kaupo-liivlaste vanem Lembitu-Sakala vanem Mõõgavedade ordu-1202.a asutati. Tänu spartalikule elukorraldusele, religioossele motiveeritusele ja tugevale distsipliinile kujunesid mõõgavennad ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Meinhard-Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlase piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Teda austati pühakuna. Berthold-1196.a sai Üksküla piiskopik.tsistertslane. Rahvas ei võtnud teda omaks ja mees sai volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida.1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Keda ppetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Alber-Üksküla piiskop 1199.a.1201
Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele
vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja
väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel)
Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa hersogkond keskusega Tallinnas. Läänistama maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest. Vasallkond 13
(Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde. Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus piiskopkondades ja Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud, sest ordul oli piisavalt sõjalist jõudu, kuid Taani kunigal ja piiskopkondadel polnud säärast võimu. Põhimõtteliselt ordul esialgu puudus vajadus selleks. Läänistati maid neile, kes olid olnud ristisõtta tulnud. Samas on teada, et Taani kuninga vasallide seas oli u 10% 1 eestlasi ja nemad said maad, sest oli n-ö ülikute järeltuliad, aga nad saksastusid kiirelt.
Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel.
Vana-Liivimaa valitsemine keskaegses Eestis Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 59B Jaanuar 2013 Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus · Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat viiest iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia peapiiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond · Kiriku õiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovinti Riia peapiiskopi juhtimisel. · Tallinna piiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Saksa ordu Liivimaa haru · Suureim ja tugevaim · Seda valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohaliku võimu teostavate käsknikega · Tegemist oli suure Saksa ordu osaga, mis hakkas iseseisvuma
Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.
Soodsal hetkel alustasid nad ülestõusu ning selle käigus tapsid nad ettejuhtuvaid sakslasi ning põletasid kirikuid, mõisaid. Endi seast valiti ka neli kuningat. Siis asuti ümberpiirama Tallinna ning paluti abi ka Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ning Pihkva vürstilt. Läänemaalased hakkasid ümberpiirama aga Haapsalut. Kuna Taani ega Saare-Lääne piirkop ei suutnud enda kaitseks midagi ette võtta, pöördusid nad Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben pöördus Pihkvast tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma. Relvakokkupõrkes aga eestlased tapeti. Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343.aasta juulis puhkes taoline ülestõus Saaremaal, kus keskmeks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Preisimaalt saadetud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343.aasta lõpuks alistada, Saarlased purustati aga kahe
AJALUGU. EESTI KESKAEG(67-90) 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Mõõgavendade ordu. 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Riia piiskopkond. 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas asendati senine ordumantliga sarnanev valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti, okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Riia peapiiskop peab olema ordu liige
.. Kaks kaarti selgeks enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. Siinsetel aladel hakkas toimuma maade läänistamine maahärra jagas maad (lääni). Kes maad sai, oli läänimees. Läänimehe peamine kohustus saadud maa eest oli sõjaline abi, pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde. Miks läänistati? Maahärradel oli vaja sõjalist kaitset. Maade läänistamine toimus eeskätt piiskopkondades, Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud. Miks? Ordul oli piisavalt sõjalist jõudu. Puudus vajadus sõjalise jõu järgi. Läänistati nendele, kes olid Vanale Liivimaale ristisõtta tulnud. Taani kuninga poolt toimus läänistamine ka eestlastele, u 10% Taani kuninga vasallidest olid eestlased. Arvatakse, et need olid endiste eesti ülikute järeltlulijad. Nad võtsid võõra kultuuri üle, saksastusid. Assimileerusid 1-2 põlvkonna jooksul. Esialgu ei läinud läänimehed elama maale, mis neile anti, vaid jäid elama linnustesse
• Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde saamine TULEMUSED • Eesti ala jagati võõrvõimude vahel väikeriikideks • Mõõgavendade orduriik (-1236) — Saksa ordu Liivi ordu • Riia peapiiskopkond — Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne piiskopkonnad • Taani Eesti hertsogkond
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu
Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu?
taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Vana-Liivimaa haldus- ja valitsemiskorraldus Kujunesid välja piiskopkonnad. Tartu piiskopkond peamiselt Sakala ja Ugandi. Saare- Lääne piiskopkond Läänemaa ja Saaremaa. Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks ( 4-6 küla). Korraldati maapäevi. Jüriöö ülestõus.
(Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 kümnisest), sõjateenistuskohustus, ehituskohustus (kirikud, teed, sillad) 4. Millest tulenes Vana-Liivimaa poliitiline ebastabiilsus? (Õ.lk.57) – Harju ja Viru vasallid. Kodusõda. Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn ja temaga liitunud peapiiskop. Ebastabiilne olukord ja mõlema poole pidevad kaebused sundisid paavsti siia saatma oma eriesindajat, kes koostas protokolli 30-meetrisel pärgamendirullil. 5. Mida kujutas endast Taani hindamisraamat? (lk.58) – 1241aastast pärinev Taani hindamisraamat, mille Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. 6. Millised olid Jüriöö ülestõusu põhjused? (Õ.lk
1. Keskaja periood? Millal algas ja lõppes keskaeg (aeg ja südmused) Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos muistse vabadusvõitluse lõppu. 2. Nimeta Vana-Liivimaa ajaloo tähtsamad allikad (autor või nimetus) ja põhjenda oma valikut (milliste sündmuste kohta sealt infot saab) Läti Henriku Liivimaa kroonika, Bartholomeus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika", Taani hindamise raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta. Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3
1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.
Järvamaa andis kuningas tagasi ordule, tingimusega, et sinna ei rajata linnuseid. Talupoegade õiguslik seisund: esialgu tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Koormised: viljakümnis(%) või hindus(kindla suurusega), väiksemad erimaksud kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks. Sõjateenistus(vabade meeste õigus ja kohustus). 15. sajandi II poolest sunnismaisus, suurenesid maksud, 1507 kaotati relvakandmise õigus, Liivimaal pärisorjus. Läänikord: vasallid rajasid sõjateenistuste eest jagatud valdustele eramõisad, kus nad haarasid võimu ning kindlustasid enda õigusliku seisundi muutes pärandamisõigust. Linnade teke:. Riia 1201(Albert), Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu Viljandi,Uus- Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu. Kirikukihelkond: igasse kihelkonda ehitati kirik, kuhu seati ametisse preestrid(jumalateenistused, sakramentide jagamine, rahva kristlikus vaimus õpetamine ja juhatamine).
kriminaalasjus). b) Raha müntimise õigus c) Linna sissetulekute, heakorra ja kindluste eest hoolitsemine. d) Koolide ja kirikute eest hoolt kandmine. e) Priiskamise piiramine. · Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. · Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. · Liivimaa linnades oli tähtsaimaks kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärraks said tavaliselt vaid selle gildi liikmed. · Mustpeade Vennaskond koosnes vallalistest kaupmeestest ja kaupmehesellidest. Lisaks võeti sinna ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Mustpea abielludes sai temast tavaliselt Suurgildi liige. 3. Käsitöö · Tsunft oli grupp ühe erialaga tegelevaid käsitöölisi, selle raames korraldati
Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus Koosnes viiest iseseisvast riigist Suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru, Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, osa Põhja ja Kesk- Läti Riia piiskopkond, piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim, Põhja-Läti
Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. 1263. tungisid leedulased ordu valdusesse ja põletasid maha Vana-Pärnu. 1270. käisid nad läbi Saaremaa 1242 toimus Pepsi jääl nn. Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast venelaste poolt purustati. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. Sakslased omalt poolt olid sunnitud leppima sellega, et nende valluse piiriks jäid Narva jõgi ja Pepsi järv. Võitlused hoogustusid taas 1320-ndatel. Linnade arenemine. Mõõgavendade ordu kutsus 1230 aastal Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest. Linnaõigused sai Tallinn 1248. aastal. Suurt linnalist asulat Tartut hakati nimetatama linnana 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn, vasakule kaldale Uus-Pärnu. Haapsalu
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
