KOOL OSAKOND Nimi Klass/Rühm Katoliiklus Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2009 Üldiselt Suurim kristlik kirik, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Õpetus rajaneb piiblil ja sellega lahutamatult seotud Pühal Pärimusel, mille tõlgendamine ja hoidmine on kiriku ja eriti apostlite järglaste (paavstide) pädevuses. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on ühtlasi Rooma piiskop ja keda tavapäraselt peetakse Kristuse esindajaks maa peal ning esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse suurenemisele, ja tihedamale koostööle mittekatoliiklike kirikutega ning liturgia lihtsustamisele. Roomakatoliku kirikul nagu õigeusuk...
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus.
Katoliiklus Faktid: · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku.
KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA · Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika · asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul
Katoliiklus Mis on katoliiklus? Katoliiklus ehk katolitsism (eesti k `üleüldine') on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA Kreeka tähesiku järgi Tähistab algust ja lõppu Levik maailmas Levinudüle maailma Suurimad kolooniad asuvad Lõuna- Ameerikas, aga on väga laialt esindatud ka Lõuna-Euroopas ja USA-s. Huvitavat Maailmas on umbes 1,1 miljardit katoliiklast Suur tähtsus pühal pärimusel ja pühakutel Nad usuvad puhastustulle Pildid Tänan vaatamast!
asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Peale jumalateenistuse põhivormi missa
Katoliiklus ja reformatsioon- eesti vaimuelu asendajate takistajad keskajal Keskajal üritati inimeste mitmeid uskusid peale suruda ja jõuga saada Eesti oma usu valdusesse. Peamiseks usuks oli luterlus ja katoliiklus. Aga sellel olid ka plussid ja miinused. Katoliikluse haridus oli kõikjal ladina keelne, aga samas oli see eestlastele võõrkeelne ja enamik inimesi ei saanud seda õppima minna, seega jäi hariduse omandamine inimestel tahaplaanile. Lutheri usu hariduse sai ainult Saksamaalt ja seega oli see väga raskesti kätte saadav. Aga see andis suure tõuke emakeelseks hariduseks. Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea.
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik
KATOLIIKLUS JA REFORMATSIOON EESTI VAIMULIKU ELU ARENDAJAD VÕI TAKISTAJAD KESKAJAL Nüüd ma hakkangi arutlema, et kas luterlus ja katoliiklus arendasid Eesti vaimulikku elu keskajal või ei arendanud. Keskajal tekkis katoliikluse kõrvale luterlus. Luterlus oli nagu katoliiklus ainult, et seal olid mõned olulisemad muudatused toimunud. Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi. Luterlus tegi järelikult paremat tööd
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abi...
Katoliiklus oli tähtsaim märksõna keskajal. Kristlus oli nii religioon kui ka ideoloogia. Usk oli keskajal kõige lähtepunktiks, muutes vaimulikud tähtsaimaks ühiskonnakihiks. Vaimulik võim oli alatihti vaenus ilmaliku võimuga, mis tekitas segadusi kogu keskaja kestel. Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paikn...
Fifth level Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kujunes 2000 aastat tagasi Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga on kristlus suurim maailmareligioon Õigeusk Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine
asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse järgi transsubstantsioon. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
Mis on keskaeg Kerly Saarkoppel 10A Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani...
Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi katoliiklus keskajal katoliiklaseks olemine tähendas keskaja ühiskonda kuulumise esmast ja vältimatut tingimust. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg kujutas endast sügava religioossuse ajastut. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelugi. Feodalism keskajal võib määratleda, kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konflikide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. MIKS NIMETATI FEODAALÜHISKONNAKS? Euroopa oli jagatud paljudeks kuningriikideks, hertsogiriikideks, piiskopkondadeks jm. riikideks
Ristiusu põhiharud Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik pol...
Varakeskaeg jaguneb omakorda kaheks perioodiks: 1) 5. saj 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutusteajastu algus, seda saab nimetada ka hilisantiigiks. Tekib uus elukorraldus feodaalkord. Sellele tugineb lääne-rooma impeeriumi varemetel sündinud frangi riik mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2) 9. saj lõpp 11. saj algus. Endised lääne-rooma alad on üle saanud rahvastiku kriisist. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Vahekeskaeg ulatus 11. saj kuni 14. saj teise pooleni, see on õitsenguperiood. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust- Hiliskeskaeg 15.- 16. saj. Sellel perioodil kliima halveneb, puhkeb saja-aastase sõda ja Euroopat laastab katk. Toimub taas demograafiline tagasilöök. Sellega kaasneb ideoloogiline kriis, mille üheks tulemuseks on 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine.
selgust kristlikus õpetuses. Kõigi kristlike kirikute pead (piiskopid) kutsuti kokku Nikaia linna (Türgis), et leppida kokku kristliku õpetuse põhiseisukohtades. Teised kristlikud voolud mõisteti hukka ja kuulutati ketserlikeks. Nikaia usutunnistus on kehtiv kõigile kristlikele kirikutele tänase päevani. Selles on kokku võetud kogu kristlik usk. Kristlikud konfessioonid 1) õigeusk katoliiklus: Kolm suurimat kristlikku konfessiooni õigeusk, katoliiklus, protestantism. Protestantism on omakorda jagunenud paljudeks erinevateks konfessioonideks. 2) protestantlikud kirikud: 1517, 31. oktoobril algatas Martin Luther reformatsiooni, millest said alguse protestantlikud kirikud. Protesteeriti katoliku kiriku vastu, mis oli keskaja jooksul paljude arust Jeesuse õpetusest ja Piiblist kaugenenud. Protestante on kokku u 500 miljonit.
kümmekond aastatuhandet. ( Kasutatud materjal: http://www.annaabi.ee/Maailma-keeled-m12215.html ) Usundid: Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. Olemas on väga palju erinevaid uske. Meile kõige tuttavam on vist kristlus ehk ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Teine usk, mille kohta on kõik palju kuulnud on Katoliiklus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Ja lõpetuseks räägin ka lühidalt õigeusust. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh
Varakeskaegse Euroopa areng 5.-11. saj. Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks: 1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis Lääne-Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl
Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus.
ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon . Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna- Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas . Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide
Amisid · Usulise valiku vabadus Elavad peamiselt Ameerika Ühendriikides · Riigi ja kiriku lahusus (u.200 000 inim.) · Jumalateenistuse keskne osa on jutlus Kristlik usulahk · Maailmas tänapäeval üle 110 miljoni baptisti ja Ei kasuta moodsat tehnoloogiat u 220 000 kogudust (elekter,telefon,autod) Paljud tavad ja kombed pärinevad 17. Sajandist Budism Puuduvad kirikud · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi Eiravad tänapäevast ühiskonda, praktiseerivad...
pinnamoe tõttu on keskosas see kõrgeim. Mõjutavad ka ajaloolised tegurid. Inimesed elavad pealinna ja suurte linnade lähedal, sest majandus arengutase, infrastruktuur ja transpordi tingimused on kõrgemad. Kõige tihedamalt rahvastatud on Po Valley ja Rooma ning Napoli suurlinna alad, samalajal kui suured piirkonnad, nagu näiteks Apenniini mägismaad, on väga hõredalt asustatud. (Vikipeedia 02.11.2014) 2.2 Religioon Roomakatoliiklus on Itaalias suurim religioon, kuigi Katoliiklus ei ole enam ametlikult riigiusk. 2010. aasta seisuga peab end roomakatoliiklasteks 81.2% Kristluse usundisse kuuluvad õigeusk, valdeslaste ja protsestantide kogukonnad. 2011 aastal oli eeldatav arv õigeusklikke 1.5 miljonit, Nelipühilasi ja evangellasi 0.5 miljonit, Jehoova tunnistajaid 235 685, Valdeslasi 30 000, Adventiste 25 000, Viimse Aja pühakuid 22 000, Baptiste 15 000, Luterlasi 7 000 ja Metodiste 4 000. Üks vähemusse jäänud uske Itaalias on judaism
ta küll räägib! Inglise keele oskajaid on Tsiilis väga vähe, tunduvalt vähem kui Hispaanias, Prantsusmaal, või Eestis. ( http://karavanserai.bluemoon.ee/Louna_ameerika/tshiili.htm ) Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad,
antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur. Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu.Rooma rahu lagunemist kiirendas Caracalla edikt 212. aastast, mis tekitas edaspidise kultuuride kokkupõrget ning senisest elavamat vastastikulist mõjutamist ning andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused. Aastal 330. nimetati Konstantinoopol uueks pealinnaks. Alates 4. sajandi lõpust
Peamine allikas oli B.RUSSOVI- LIIVIMAA KROONIKA! Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu- Lõuna-Eesti läheb Poolale (1561-1629) 1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel) Saaremaa läheb Taanile (1559-1645) sõda Rootsiga, Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. Muinasusund vs katoliiklus/luterlus Tekib koos Eesti asustamisega (kuni 1227) 5 Katoliiklus hakkab koos ristisõjaga (algab 1227) ja lõppeb (1523), kui luterlus linadesse jõuab- 1517 Saksamaal. Pildirüüste- barbaarne kultuuri hävitamine, võimuvõitlus. KATOLIIKLUS- kirik vahendas ristiusku LUTERLUS ehk reformatsioon inimestele Üks jumal emakeeles Pühakud 1525 esimene eesti keelne katekismus (1535) Reliikviad e
Ladina-Ameerika tsivilisatsioon ja religioon Enelin Veski Kristina Bauer Peamine religioon · Ladina-Ameerika peamiseks religiooniks on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise
kultuur kultuur, ülemkiht jms saksastus kiirelt Keskaegne Eesti ühiskond oli sarnane Lääne-Euroopa ühiskonnaga selle poolest, et Eestis oli feodaalne killustatus, vasallid, kes allusid senjöörile, valitsemine käis feodaalse korra järgi. Erinevused: ülemkiht koosnes sakslastest, alamkiht põliselanikest. Põliselanikes juurdus väga aeglaselt nii katoliiklus kui ka keskaegse Euroopa kombed ja tavad. Allajäämine ristisõjas ei olnud ainult negatiivne, sest rahvus säilis, keel ja kultuur arenes, jäime siiski Euroopa osaks, mida poleks juhtunud, kui vallutajad oleksid olnud venelased, kelle oht oli aina kasvamas. 2. Eesti talupoja seisund enne ja pärast vallutust: a) Isiklik vabadus Algselt oli talupoegadel hea õiguslik seisund, vallutajad tunnistasid
Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, Juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline küünlajalg Menora (seitsme oksaga elupuu, jumala võim, maailma loomine), 12,8 mln juuti, paik iisrael tõotav maa, jeruusalemmas nutumüür, pühakiri toorast prohvetist ja kirjutistest heebrea keel, vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanisaad, puraana, eepos
................................................................. 6 5.3 Evangeeliumid................................................................... 6 6. Õhtusöömaaeg........................................................... 6 7. Jumala kolmainsus...................................................... 7 7.1 Kolmaainsuse õpetus uues testamendis....................................... 7 8. Kristluse tänapäeval.................................................... 8 8.1. Katoliiklus........................................................................ 8 8.2 Õigeusk........................................................................... 8 8.3 Protestantism.................................................................... 8 9. Joonis..................................................................... 9 10. Kokkuvõte.............................................................. 10 11. Kasutatud kirjandus................................................... 11
Religioone võib liigitada mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke (ainujumalausk) ja polüteistlikke (usk paljudesse jumalatesse) usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Suuremad religioonidja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga; 2005.a. andmed): kristlus 2,1 miljardit, sealhulgas: katoliiklus 1,1 miljardit õigeusk 240 miljonit protestantism 350 miljonit muud kristluse voolud 350 miljonit islam 1,5 miljardit, sealhulgas: sunniidid 940 miljonit siiidid 120 miljonit ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit hinduism 900 miljonit taoism, konfutsianism ja muud traditsioonilised hiina usundid 394 miljonit budism 376 miljonit
Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes
Suuremad etnosed: hiinlased, hindustanlased, bengalid, USA ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Kõneldavamad keeled: hiina, inglise, hindi, hispaania, vene, Bengali, araabia http://www.abiks.pri.ee Maailma usundid: KRISTLUS1700 milj (roomakatolik, õigeusk, protestantlus); BUDISM 330 milj (hinajaana, mahajaana); ISLAM 850 milj (sunniitlus, siiitlus) I Kristlus e ristiusk a) katoliiklus Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Leedu, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia b) õigeusk Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia, Armeenia c) protestantlus Rootsi, Soome, Taani, Island, Norra, Saksamaa, Eesti, Läti, Inglismaa, Sveits, Holland; USA, Kanada, Austraalia, LAV
Keskaegsed linnad Ajaloo arutlus Eesti kultuurielu ja linnu mõjutas keskajal suuresti katoliiklus. Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru. 1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna. Rääkides täpsemalt kultuurielust, siis keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Katoliiklus toodi Eestisse ristisõjaga, mis omakorda mõjutas ka linnade olemust
Keskaeg Frangi riigi valitsejad ning nende teod Frangi riik Keltide Gallia, Rooma Gallia, Merovingide Gallia, Karolingide Gallia Glodovech Lõi Frangi riigi 496 võtab vastu ristiusu Riik jagatakse ta poegade vahel Majordoomus – Kuninga koja ülem Karl Martell Esimene Frangi hertsog Pippin Lühike Algab karolingide ajastu Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole mi...
1% baskiirid, tsuvasid, tsentseenid ja Tsentseenid 0.9% armeenlased. Armeenlased 0.8% Muud rahvused 10.4% Religioon · Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. · Valdav osa venelastest on õigeusklikud. · Mitmed suuremad vähemusrahvused on valdavalt muslimid ehk moslemid Ukraina Ukraina usud Ukrainas on levinud neli usku: · Ida-õigeusk (Ukraina) · Kreeka katoliiklus · Katoliiklus · Judaism Ukraina rahvas · Ukraina elanikest moodustavad ukrainlased (77,8%) ja venelased (17,3%) · Ukrainas elavab ka teisi rahvusi- vähemus rahvastest kõige rohkem on valgevenelasi (0,6%), nende järel arvuliselt tulevad moldoovialased (0,5%) Ukraina asukoht Ukraina keel · Ukraina keel kuulub idaslaavi alagrupi slaavi keelte hulka · Ukraina keel kasutab kirillitsa kirja · Umbes 42-47 miljonit inimest räägib ukraina keelt
1. Keskaeg 14.sajand, iselommulik feodaalkord, ristiusu kirikul ülemvõim 2. Feodaalkord religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil 3. Katoliiklus läänekristlus 4. Ida-Rooma impeerium 5. Kirikulõhe kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks* 6. Kirillitsa slaavi kiri 7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13
Henry IV tunnistas valitsevaks usuks katoliikluse, samas lubas see ka hugenottide piiratud tegevust. Kuna ta oli olnud troonile astudes hugenott, pidasid hugenotid teda usuvahetuse pärast reeturiks ning katoliiklased olid samuti tema suhtes umbusklikud. Kodusõdade käigus suri väga palju inimesi ning seetõttu vähenes oluliselt Prantsusmaa elanike arv. Madalmaades hakkas kalvinism levima 1550. aastatel, see sai palju toetajaid ning seetõttu kaotas katoliiklus oma populaarsust, asi kujunes vihkamiseks ning vallandas 1566. aastal pildirüüste- ülestõusu, mille käigus hävitati umbes 5500 altarit, pühapilti ja kuju. Oalt poolt andis vastulöögi hertsog Alba kelle terrorirziimis hukati klavinistide vastuhaku peatamiseks mitu tuhat inimest. Kuna Hispaania ei suutnud oma kontrolli Madalmaade üle säilitada ja jagunes kaheks, Põhja- Madalmaad, kus valitses kalvinism ja Lõuna- Madalmaad, kus oli valitsev katoliiklus. 1585
usundite kohta.Ja kui nüüd sai tehtud ,,Kristluse" usundi kohta referaat siis sain nii mõndagi selle kohta teada. Levik maailmas Kristlus ehk ristiusk on maailmas kõige levinum usund. Maailmas on kristlasi kokku umbes 2 miljardit ja nad elavad Euroopas, Ameerikas ja Austraalias.Krislus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuk.Levinum vool- katoliiklus, omistab suuremat tähtsust pühale pärimusele, pühakute ja reliikviate kultus.Suurim kristluse haru on katoliiklus 900 mln usklikuga.Teisteks peaharudeks on õigeusk ja protestantlikud kirikud. Pühad paigad ja asjad Maailmas on sadu kristlikke palverännakupaiku.Israel on oluline oma sidemete tõttu jeesusega. Roomas asub katoliiklaste vaimulik juht paavst.Piibel koosneb heebreakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist
loomuliku iibega maade hulka Majandus Tööstus-ja põllumajandusmaa Tööstustoodangu mahult on Lääne-Euroopas 5. kohal Suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa, oliivõli toodangult maailmas esikohal Suurimaks ekspordiartikliks on apelsinid, mandariinid ja teised tsitrusviljad Kaupe veetakse peamiselt sisse Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hiinast ja Itaaliast Iseärasused Peamine usund on Rooma katoliiklus Rooma katoliiklus – 76 % ( 2 % muu usk- juudid ja moslemid ning 19 % ateistid) Härjavõitlus – traditsiooniline vaatemäng, kus härjad on söödastatud ja seejärel tapetud härjavõitlusareenil publiku meelelahutuseks. Viib läbi matador ehk härjavõitleja http://www.youtube.com/watch?v=o-cVc- Bn7jg Iseärasused Flamenko – žanr Hispaania muusikast, laulust ja tantsust, iseloomulik käte plaksutamine ja kingakontsade
Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab
Keskmine 80,4 eluaastat 78,6 eluaastat eluiga 75,3 eluaastat Peamiselt ainult meestel: Horvaadid, serblased, bosnialased, portugallased (99,7%) naistel: ungarlased, sloveenid, tsehhid ja riigis: mustlased Rahvused ja etnilised grupid: Kõneldavad Horvaadi, itaalia, ungari Portugali keeled Valitsevad Katoliiklus, õigeusk Katoliiklus, protestantism, usundid islami (muslimid) 1p. Tööhõive riigis Töötav elanikkond moodustab 59,2 Töötav elanikkond (töötus, hõive % Horvaatia rahvasikust. Töötuse moodustab üle poole erinevates määr ületab 16%, mis on riigile Portugali elanikest ehk sektorites) juba kahjustava mõjuga. enam kui 5,6 miljon
...............................................................................5 Majandus..............................................................................................................5 Kultuur.................................................................................................................5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
Kirikuvõim on kõrgem Ilmalikvõim on kõrgem Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse Riigisisene kaubandus Riikidevaheline kaubandus Katoliiklus Õigeusk Nõrga keskvõimuga riik (feodaalne killustatus, Kogu aeg tsentraliseeritud hiljem alles tsentraliseeritud) - türklased olid mõlemale vaenlased - Kiievi-Venemaa - rajasid viikingid - rassia - asustatud territoorium (slaavlastelt tulnud) - keskajal saavad kirillitsa (tähestiku) - Jaroslav Tark - andis Venemaale esimese seaduste kogu „Vene õigus“, seal on Bütsantsi kui ka Rooma õiguseid
Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond (suured, vanad kaupmehed. Huvitusid turniiridest, heategevusest) tsunftid käsitööliste ametiorganisatsioon ülesanded: 1. tegevusala kaitsmine 2. probleemide lahendamine (hind, turg) 3. tsunftijäneste vastu võitlemine Hansa Liit Saksa kaubalinnade liit. See oli mõeldud kauplemiseks Venemaaga. Ühtsed maksud. Eesti linnadest olid Hansa Liidus Tallinn, Pärnu, Viljandi ja Narva. 7. Katoliiklus / 8. Eestlased ja katoliiklus 13. sajandil oli usuks katoliiklus. Katoliikluse omaduseks olid ordud ja linnused, mis tulid ka Eestisse. Katoliku kiriku keskus asus Riias. Katoliku kirikute kõrval kerkivad Eestisse kloostrid (ordudele vaimulikud, sõjalised). Ordud ehitasid kloostreid. Eestiga puutuvad kokku kolm ordut: 1. tsitertsalsed paiksed, põlluharijad, käsitöölised. Nad tegelesid heategevusega, toiduks oli põhiliselt kala 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
