Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud
Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan)
Gandymedes on suurim kuu päikesesüsteemis, mille läbimõõt on suurem kui merkuuril Saturn Saturnil on 2007 aasta seisuga vähemalt 60 kuud Enamus neist on väga väikesed: 34 on läbimõõdult alla 10 km Tuntumad on näiteks Phoebe, Titan, Lapteus, Dione ja Enceladus Titan on ainus kuu, millel on tihe atmosfäär Uraan Uraanil on 17 kaaslast Tuntumad neit on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani kaaslased on väga heledad, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased Neptuun Neptuunil on teadaolevaid kuusid 13 Tuntuim neist on Triton Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas Tritonit ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär Pluuto 2005 aasta seisuga on Pluutol 3 Kuud: Charon, Nix ja Hydra
.............................................................2 REGULAR SATELLITES......................................................................................................................3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu................................................................................................
Satelliidid Mis on satelliit • Satelliit ehk tehiskaaslane on mõne planeedi gravitatsiooniväljas tiirlev kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu korista...
Planeetide kaaslased ja Kuu Päikesesüsteemis on kaaslased kuuel planeedil Maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun ja puuduvad kahel Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem kaaslasi on neist Saturnil.(18) KUU . Üldiselt on kaaslased planeetide endaga võrreldes väga väikesed. Maa kaaslane Kuu on aga oma emaplaneediga võrreldes erakordselt suur. Kuu on oma mõõtmetelt ainult 4 korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul ligikaudu 1 kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku kogun Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks.
Jupiteri aasta kestab 11.8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool Tormi diameeter on nii suur, et mahutab endasse kaks Maad Ühe ringi tegemiseks kulub keerisel ca 6 päeva Kahjuks pole teada täpset põhjust, miks on see sellist värvi, kuid teooriaid on üksjagu Jupiteri kaaslased Io Üks neljast Jupiteri kuust, mille avastas Galileo Galilei Päikesesüsteemis teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha Koosneb väävli ühenditest ja silikaatsetest kivimitest Tema vulkaanilisust mõjutab Jupiteri lähedus Kauguselt 5. Jupiteri kuu Magnetväli puudub Callisto Suuruselt kolmas Päikesesüsteemi kuu Temast suurem on vaid Ganymedes Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust Callisto avastas aastal 1610 Galileo Galilei
Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss
lõunapoolkeral Tekkinud kokkupõrke tagajärjel Üle 6 km sügavune Läbimõõt 2000 km Selgeid tõendeid erosioonist, suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest Erosioonikanalite vanus ~4 miljonit aastat Mõlemal poolusel asuvad jäämütsid Kihilise struktuuriga Põhjapoolusel süsinikdioksiid sublimeerub täielikult Pikematel laiuskraadidel võib olla pinna alla peidetud jääd Marsi kaaslased Phobos (kr. k. hirm) ja Deimos (kr. k. ahastus) Mõlemad on halli värvi Tolmune pind, mis on täis erineva suurusega kraatreid Elulugu pole teada Marsi poolt haaratud asteroidid? Endisaegse Marsi rõnga jäänukid? Phobos Kujult kui lömmilöödud kurk Keskmine läbimõõt 22 km Satelliidi tihedus 2,1 g/cm³ Orbiidi raadius vaid 9370 km Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi Tõuseb läänest, loojub itta
Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetris...
Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest Pindheledus üle 10000 korra väiksem kui Saturni rõngastel, seetõttu raske märgata. Jupiteri kaaslased 63 kaaslast Neli tähtsamat kuud: Io Europa Ganymedes Kallisto Tiirlevad ringjoonelistel orbiitidel Ülejäänud 59 on kaljurahnud ja juhuseikult külgetõmbejõu piirkonda sattunud asteroidid, mida ilmselt tuleb juurde Neli kaaslast Io: 7 tegevvulkaani hõre atmosfäär Ganymedes: suurim ja heledaim kaaslane erinevatel aladel erinevad pinnavormid puudub atmosfäär
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Avastamine Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast 3000a. eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Suurus, mõõtmed, kuju Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaator...
tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetidest täpsemalt Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi). Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Alates 1990ndatest aastatest on ka teiste tähtede ümbert planeete avastatud. Suurem osa neist nn. eksoplaneetidest on oma omadustelt massilt ja läbimõõdult Jupiteri sarnased või isegi suuremad, seega võiks neid samuti liigitada hiidplaneetideks kuid senini ei ole seda veel tehtud. Jupiteri kaaslased
Leht1 PLANEET TÜÜP JRK Päikesest Suuruse jrk Tiirlemisper. Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom.jaamad Avastajad Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan-
neid polaaraladel peaaegu pole. 2. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. Selle tagajärjel leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. (Midagi sellelaadset Maal ei kohta.) 3. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. (Keeruline reljeef, kilpvulkaanid) ·. Tolmutormid kuni 1 miljard tolmu ·. Voolava vee jäljed Marsi kaaslased · Marsil on ka kaks imepisikest ebakorrapärase kujuga kaaslast, mis kannavad sõjajumala saatjatele hästisobivaid nimesid Phobos (kreeka k hirm) ja Deimos (kreeka k õudus). · Phobos teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. · Deimos on pisem ja asub kaugemal, kui Phobos
NEPTUUN Marek Ungerson 9. klass Sisukord Päikesesüsteem. Avastamine. Avastajad. Üldandmed. Atmosfäär. Ehitus. Kaaslased. Triton ja Nereid. Huvitavat. Päikesesüsteem Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi av...
Referaat Jupiter 2001 SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on
· Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Uurimine · Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble`I kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. Jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Kaaslased · 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud. · 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P
Inimesi on palju ning kõik me oleme omamoodi erinevad. Meid haldavad erinevad tunded ning me näitame neid isemoodi välja. Tuleb ette hetki ,mil inimesed omavahel tutvuvad ning hakkavad väga hästi läbi saama , lausa kiinduvad üksteisesse. Tekib kahe inimese vaheline moment , kus nad usaldavad üksteist täielikult. Kõik läheb nende vahel hästi ja vahel ei pruugigi nii kenasti minna. Tekib momente , kus inimene võib olla teisele saatuseks. Nii sõbrad kui ka kaaslased. Juba noorest east hakkavad inimesed endale sõpru leidma. See oleks nagu instinkt , et siinses maailmas ellu jääda. Ilma nendeta on elu raskem , semu peale saab peaaegu , et alati loota.Nii heas, kui ka halvas. Sõpradega on asi ainult kergem , kui on abi vaja siis sellega saavad sõbrad hästi hakkama. Tuleb ju aegu ,mil keegi kiusab ja lööb , tulevad sõbrad ja panevad asja paika. Või on vaja koos kuskil pimedas kõndida ,peale õudset filmi vaatamist. Pimedas ju
Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist. Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas,tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas Neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali mede,Sao, Laomedeia,Psamathe, Neso, ) Triton (1846a. ...kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas) Proteus(päikesesüsteemi kõige mustema keha,5%) "Voyager 2" 25. august 1989. a atmosfäär on väga tormiline. Suur Tume Laik.(hiiglaslikud atmosfäärikeeristed, mis toovad
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Avastamine Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba...
Majanduse KT. Kuidas tõsta tööviljakust ? 1 )Nt teed mingi konkussi ,et kes teeb parima töö (ükskõik siis ,mis vaja on )saab preemia ,kas siis raha ,vms.Motiveerib inimest rohkem pingutama ja tulemused tulevad ka paremad. 2)Tööviljakust saab tõsta ka nii ,kui inimene on puhanud (öösel hästi maganud )ning valmis oma tööd hästi tegema . 3)Saab tõsta ka nii ,kui tervislikult süüa .Hommikusööki süüa ,mis on päeva tähtsaim söögikord (see aitab sul pareminu mõelda ning asju kiiremini teha .) 4)Suhted kaastöötajatega .(kui suhted on halvad siis ei saa te teha koostööd ning kõik peab üksi ära tegema .Töö edeneb aeglasemini .) 5)Kodused probleemid .(Kui kodus on probleeme siis ei saa sa täielikult tööle pühendada ,mõtled aegamisi ikka oma perele ning kuidas seda probleemi parandada .Töö edeneb aeglasti ning kõige hullem võid sa midagi valesti teha ning sind võidakse lausa lahti lasta .) 6)Seda saab tõsta nii ...
vahele. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, on äärmiselt hõre ja enamasti jäätunud. Avastamine Pluuto avastas 18.02.1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Oma nime sai Pluuto VanaRooma jumala Pluto järgi, kellele vastab VanaKreeka mütoloogias allmaailma jumal Hades. Selle nime sai Pluuto, sest asub nii kaugel Päikesest, et on pidevalt pimedas. Nime pakkus välja 11aastane inglanna Venetia Burney. Pluuto kaaslased 1978. aastal avastatud Charon, mis sai oma nime surnuid üle jõe allmaailma vedanud mütoloogilise tegelase järgi Orbiit 19640km kaugusel Pluutost, diameeter 1172km Peetakse pigem kaksikplaneediks kui kuuks. Puudub atmosfäär. 2005. aastal avastatud Nix ja Hydra Arvatakse, et majanduskriisi põjustas Pluuto liikudes Kaljukitse tähtkujusse, mis tähendab eriti suuri probleeme maailma rahanduses. Kas see võib olla seetõttu, et teadlasedastronoomid ta mõni aeg tagasi
Mis ja miks mind motiveerib? Kui küsida mis mind motiveerib tegema tööd. Kui pean tegema koduaias tööd siis mõtlen alati sellele, et tulemuseks on ju ilus aeg ja ka omal hea vaadata. Kui aga on palgaga töö, siis mõtlen loomulikult sellele, et töö saaks tehtud korralikult kuna selle eest on ettenähtud ka palk. Kindlasti peaks palk olema korralik, töökaaslased meeldivad, töökeskkond kaasaegne, tark ning normaalne ülemus. Kindlasti peaks olema ka huvitav töö ning mulle see sobima. Heaks motiveerijaks oleks loomulikult ka tunnustamine. Kui mind ikka tunnustatakse ja kiidetakse, eks ikka teen oma tööd parema meelega ning rõõmsamalt. Kui juba töökeskkond on vanamoeline ning töökaaslased ebameeldivad, siis ega ei ole küll meeldiv oma tööd teha. Samuti ei tohiks tööandja pidevalt norima minu töö kallal, isegi kui see on hästi tehtud. Ma teen alati oma tööd perfektselt ära, vähemalt üritan, kuna olen inimene, kellel peavad asjad olema reas ning ...
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik
Tööstress Maie Piir MT12-PE Tööstress Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Potentsiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused vahetustega töö pikad tööpäevad risk ja ohtlikkus tervisele uus tehnoloogia tööd liiga palju tööd liiga vähe Füüsilised sümptomid: unehäired väsimus ja energia kadumine söögiisu muutus ebameeldiv surve kurgus või rinnus südame pekslemine, pulsi tajumine kogu kehas, pearinglus sugutungi kadumine või potentsihäire Psühholoogilised sümptomid: suurenenud ärrituvus, rahutus, äng masendus ja meeleheide tunne, et kontroll kaob negatiivne, ebaadekvaatne mõtlemin...
Klass: elu pärast... Eneseteostus Kuigi nii Ingridi töökaaslased ja ka tema boss arvasid, et Ingrid ei peaks üldse püüdmagi Kasparit kaitsta, aga just seda ta tegigi. Ingrid teadis, et see on raske, ent ta kaitses Kasparit edukalt. Andestus Kuigi Kaspar tulistas Toomast ning Toomas kaotas liikumisvõime, mõistis ta Kaspari käitumise põhjuseid, mille osalt oli ka Toomas ise tekitanud, ning oli nii ise Kasparile andeks andnud kui ka palus andestust Kasparilt enda tegude pärast. Usaldus Kaspar oli väga endassetõmbunud ning ei rääkinud toimunust mitte midagi. Ingrid käitumisest sai Kaspar aru, et teda võib usaldada. Julgus erineda Kerli osales ka rannas toimunud jõhkrutsemises, aga ainult tema oli valmis sellest politseile rääkima. Ta tegi seda ka siis, kui klassikaaslased sellele vastu olid ning olles teadlik, et ka tema ise on kaasosaline. Armastus Kerli vanaema oli talle alati toeks ning ...
PLANEEDID PÄIKESESÜSTEEMIS Merkuur Gravitatsioon: 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 176 Maa ööpäeva Temp: Keskmine 452 Kº; minimaalne 90 Kº; maksimaalne 700 Kº; pinna temperatuur: päeval +480ºC, öösel -180ºC Atmosfäär: Praktiliselt puudub. Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist). Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koos...
Maa-rühma planeedid Nimi Kool Aasta Päikesesüsteem · planeedid (sise- ehk Maa-tüüpi planeedid ja välisplaneedid) · asteroidid · komeedid · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet Maa-tüüpi planeedid · = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid · koosnevad peamiselt silikaatkivimitest · enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa · tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva
· Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi
Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja. Siis tuli Odüsseusel mõte hiiglane purju joota ja andis talle kannutäis veini. Pärast seda jäi hiiglane sügavasse unne ja Odüsseus mõtles, mida edasi teha. Siis tuli tal mõte üks pikk puu otsast mõõkadega teravaks teha ja see hiiglasele silma torgata. Odüsseus ja tema kaaslased torkasidki terava puutoika hiiglasele silma ja hiiglane tõusis püsti, tõmbas koopasuu eest kivi ära ning hakkas abi kutsuma. Polyphemos palub abi oma isalt Poseidonilt, et too Odüsseusele kannatusi põhjustaks.Seejärel mõtles Odüsseus välja kavala plaani, kuidas välja pääseda. Nad klammerdusid oinaste kõhtude alla ja pääsesid välja. Edasi sõites jõuavad nad tuultejumala Aiolose saarele, kes soovib Odüsseust aidata. Aiolos
· Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Nimetamine Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende
NEPTUUN Sisukord Sissejuhatus Avastamine Kaaslased Voyager 2 Rõngad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kg Atmosfääri temperatuur: 214°C Tuul puhub kuni 2000km/h Avastamine 23. septembril 1846 Urbain Le Verrier John Couch Adams Kaaslased Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton Nereis Kaks tumedat laiku 25. augustil 1989 Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Rõngad Neptuunil on 2 rõngast: 53 000 km tsentrist 63 000 km tsentrist Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun
Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) Maa-tüüpi planeedid on tahked planeedid, esimesed 4 alustades Päikeselt: Merkuur Veenus Maa Marss MERKUUR Päikesesüsteemi väikseim ja Päikesele lähim planeet Suurim orbitaalkiirus planeetide seas Värvus on kollane või tume hall Temperatuur võib kõikuda 400- (-150) kraadi (oleneb pöörlemisperioodist) Pöörlemisperiood on 58 päeva ja 15,5 tundi, tiirlemisperiood 88 päeva Puuduvad kaaslased Puuduvad aastaajad Sai nime Rooma kaubandusjumalalt Mercuriuselt Puudub elu, vesi ja atmosfäär Päikesesüsteemi tumedaim planeet Ümber tema tiirlevad 3 satelliiti Võrreldakse Kuuga Orbiit on ovaalne MERKUUR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VEENUS
vaid omale hoida. Paun seotakse lahti ja tuulte tõttu kantakse lae tagasi ulgumerele. * Uued rännakud viivad laistrügoonide juurde, nõiakunsti valdava Kirke juurde, allilma ennustaja Tereiase juurde, kus Tereias ennustab kangelastele kojujõudmist, hoiatades siiski, et ei puututaks Heliose lehmi. *Odysseousel ja kaaslastel õnnestub veel pääseda sireenide käest, seejärel merekoletiste käest, kuid Heliose lehmi nähes, tunnevad kaaslased kiusatust ja söövad lehmad ära, solvates sellega jumalat. Helios kaebab Zeuzile ja Zeus lööb välguga Odysseuse laeva, mille tagajärjel kõik Odysseuse kaaslased hukkuvad. Odysseusel õnnestub pääseda ja lõpuks satub ta nümf Kalypso juurde mitmeks aastaks saarele vangi. *Samal ajal aga on Ithakas, Odysseuse kodusaarel, kasvanud suureks tema poeg Telemachos, kelle olemasolust ta midagi ei tea. Samuti on kodus naine Penelope,
Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Nimetamine Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või Willia Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi
Marss asd12345 9.b klass Sisukord Üldandmed Ehitus ja koostis Marsi atmosfäär Kaaslased, temperatuur Liikumine, võrdlus maaga Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas 95% Lämmastik 3% Argoon 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www.astronoomia.ee/ www.folklore.ee/tagused/...
• Hubble´i Galaktikate laialilendamise teooria • Tänapäeva kosmoloogia alus Planeetide rühmad • Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Planeetide rühmad • Jupiteri tüüpi planeedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Merkuur • Päikesele lähim planeet • Diameetrilt väikseim , u 4800 km (38,25 % Maast) • Mass 3,303×1023 kg (5,5271% Maast) • Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Tiirlemisperiood 88 Maa ööpäeva • Looduslikud kaaslased puuduvad Merkuur • http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur Merkuuri pind • http:// centralastronomyclass.pbworks.com/w/page/15400639/Mercu Veenus • Maale lähim planeet, Päikesest teine • Väga hele • Tiirlemisperiood 224, 7 Maa ööpäeva • Tihedaim atmosfäär • Kuumim planeet • Diameeter 12 100 km • Mass 4.87 x 1024 kg (81,53 % Maast) • Looduslikud kaaslased puuduvad Veenus • http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus#/media/File:Venus_globe.jpg Veenuse pind
Maa tähtede suhtes (27,3 ööp) 25. Mis on sünoodiline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa Päikese suhtes (29,5 ööp) 26. Mida Kuul ei ole? Atmosfääri, magnetvälja, vett 27. Päikesesüsteemi planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto 28. Maa-rühma iseloomustus? Kaugus päikesest väike; Läbimõõt väike; Mass väike; Tihedus suur; Tiirlemine väike; Pöörlemine suur; Kaaslased puudub/vähe; Temperatuur kõrge 29. Hiidplaneetide üldiseloomustus? Kaugus päikesest suur; Läbimõõt suur; Mass suur; Tihedus väike; Tiirlemine suur; Pöörlemine väike; Kaaslased palju; Temperatuur madal 30. Millised taevakehad kuuluvad veel süsteemi? Tähed, planeedid, kaaslased, asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid.
poole, sest mind vaevas uudishimu kükloopide kohta midagi teada saada. Juba merelt märkasin suurt koopasuud, mida ümbritses loomade jaoks ehitatud aedik. Koos kaheteistkümne sõbraga, kes kandsid ande kükloopidele ja suurt, head veini täis nahklähkrit, randusin selles ilusas ja metsikus paigas. Näha ei olnud kedagi. Läksime tühja koopasse sisse. Seal lebasid hunnikus kitsejuustu kerad, mis olid äsja valmistatud. Mu kaaslased võtsid neid hulganisti ja hakkasid keelitama:,,Lähme ära, Odysseus. Pöördume laevale tagasi!" Oh, oleksin ma neid ometi kuulda võtnud!Ei," vastasin mina, ,,me jääme siia. Vaatame, kes selles koopas elab."Jäimegi sinna ja asusime sööma. Olime just lõpetanud, kui kuulsime kõva mürtsu: see oli hiiglane, kes viskas saabudes maha suure kandami puid. Ta ajas karja sisse, lükkas röögatu rahnu koopasuu ette ja hakkas oma kitsi lüpsma.See oli
Marsil ilmnevad selle tõttu samuti aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Jupiter · Päikesesüsteemi suurim planeet. Tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. · Puudub tahke pind. · Temperatuur: o Keskmes: 20 000 kraadi o Pilvedes: -140 kraadi · Magnetväli on 20 korda tugevam kui Maal. · Kaaslased: o Teadaolevalt on neid 63. Neli suuremat: Io Europa Ganymedes Callisto Saturn · Läbimõõt: 120 600 km (9,4 korda suurem Maast) · Pöörlemine/tiirlemine: o Ööpäeva pikkus: 10 h 32 min 15 sek o Aasta pikkus: 29,5 Maa aastat · Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. · Rõngad: o Algselt arvati, et rõngad on suhteliselt ajutine nähtus. Rõngad
• Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. • Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. • Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3000 a. eKr.). • Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. • Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. • Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum. • Merkuuril puuduvad ka kaaslased VEENUS • Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim. • Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. • Rõhk Veenusel on 100 korda suurem kui Maal. • Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga • Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. • Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab
Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: Woland "Niisiis, mina seda tegema ei hakka, te teete seda ise
Kääbusplaneedid Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha. Ta asub orbiidil ümber päikese Omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneedid Tuntuimad ja enimtunnustatud kääbusplaneedid: Pluuto (alates 24. august 2006) Ceres (13. september 2006) Eris (13. september 2006) Makemake (11. juuli 2008) Haumea (17. september 2008) Pluuto Avastati 1930 aastal 5 kaaslast (Charon, Nix, Hydra, P4, P5) Alates avastamisest kuni 24. Augustini 2006 nimetati teda planeediks, kuid siis otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Diameeter - 2390 km (0,19 Maad) Kaugus päikesest - 5,9 miljardit km Pöörlemisperiood - 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit Tiirlemisperiood - 248,09 aastat Mass - (1,305 ± 0,007)×10*22 k...
Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturni kaaslased Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Suurimad kaaslased - Rhea, Titan ja Japetus - asuvad väljaspool rõngaid. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan Titan on Saturni kõige suurem kuu. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär. Kuu keskmiseks
Rõngaste vahel olev materjal oli märgatav vaid siis, kui päike valgustas neid tagantpoolt. Uraani rõngad on väga kitsad (laius 1-100 km) ja järskude servadega. Kuid aja jooksul peaksid rõngaid moodustavad osakesed omavaheliste kokkupõrgete tagajärel laiali lendama ja moodustama ühe ühtse rõnga. Hajumist võivad ära hoida rõnga läheduses tiirlevad kaks kaaslast, kui neist üks tiirleb rõngast seespool, teine väljaspool. Niisugused "karjusteks" kutsutavad kaaslased olid leitud valvamas Saturni F-rõngast, "Voyager 2" avastas kaks "karjust" ka Uraani epsilon-rõnga juurest (kaaslased VI ja VII, vt. tabel). Uraanil 17 kuud Maapealsete vaatlustega on Uraanil avastatud viis kaaslast, mis kõik on meie Kuust väiksemad. "Voyager 2" leidis juurde 10 veelgi väiksemat kaaslast (vt. tabelit). Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis, seega on nende orbiidid risti kõigi teiste Päikesesüsteemi planeetide ja kaaslaste orbiitide tasanditega
Sisukord Sissejuhatus Liikumine Tuum Atmosfäär Jupiteri kaaslased Pildid JUPITER!!! Sissejuhatus Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter kuulub hiidplaneetide rühma.Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida
rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Kaaslased Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.Teised kaaslased: Naiad, Thalassa, Despina,Galatea,Larissa, Proteus, Nereis, Halimede Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad
demokraatia ideaalid. Marat oli parajasti kodus haige ja võttis sooja vanni, kus ta ka tapeti) Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja kutsusid oma poolehoidjaid selle mõrva eest kätte maksma. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvreid oli pärit lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati kuninganna Marie Antoinette. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid jakobiinide enda vastuolud. Robespierre tembeldas endaga mittenõustuvad kaaslased revolutsiooni vastasteks ning saadeti nad giljotiini alla. 174. aasta aprillis ütles Danton enne enda hukkamist: ,,Robespierre, sa tuled mulle järele!" Need sõnad osutusid prohvetlikuks. 1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning nad hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
