Lydia Koidula isamaaluule Lydia Koidula oli üks ärkamisaja silmapaistvamaid luuletajaid. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Tema isamaaarmastus lasi tal luua erakordseid isamaalisi luuleteoseid, mida tunneme ka tänapäeval. Lydia Koidula isamaaluules on väga loomuomane romantilisus ja erinevate abstraktsete sõnade kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa
JUHAN LIIV Isamaaluule Hea poeet on see, kellel on rahvale midagi öelda, kellele pole võõrad kodumaa mured ja kes annab meile elamuse. Selline luuletaja on Juhan Liiv. Kirjutades iseendast, oma traagilisest saatusest ei unusta Juhan Liiv ka kodumaa muresid. Iga värsi, iga reaga, rääkigu see kas loodusest, kodust, tööst või armastusest, näib ta küsivat: ,, Mis saab Eestimaast, milline tulevik teda ootab?" Kuigi see pole alati sõnades öeldud, tunneme me seda siiski
Mu südames sa Marie Underi ja Henrik Visnapuu isamaalise luule võrdlus Kodumaa on väga individuaalne mõiste. Mõne persooni jaoks võib see tähendada kohta, mille nimel surra ja teiste jaoks on see vaid sõnakõlks. See oleneb mõnestki tähtsast detailist, mis võib seisneda nii kasvatuses kui ka hiljem väljakujunenud ideoloogias. Enne esimest Eesti Vabariiki sündinud inimeste jaoks oli vabadus küllaltki hingelähedane teema, mis seostus kindlasti Vabadussõja ja seejärel oma riigi tekkega. 1890. aastal sündinud Visnapuu toob oma luulesse sisse isamaa vaid väga harva, kuid tehes seda selgelt ning kohati ka ettenägelikult. Poetess Marie Underi looming mainib kodumaad ja selle probleeme kaudselt ning peidetult. Nii Under kui ka Visnapuu on sündinud enne esimest Eesti Vabariiki. Vabadus aga saabus ja siis hakkasid mõlemad luuletajad vaikselt justkui ette nägema Eesti Va...
Armastusest isamaa vastu Lydia Koidula ja Juhan Liivi isamaalise luule võrdlus Inimloomusele on tihti omaseks olnud teatud väärtuste hindamine. Suhete koha pealt on ehk rohkem levinumad mõisted armastus ja vihkamine - sõnad, millele tänapäeval enam kindlat seletust anda ei saa. Liiga kergekäeliselt ja mõtlematult lastakse neil kõlada. Paljude inimeste huultelt kuuldud väljend ,,ma armastan" ei tundugi nii võluv, vaid pigem kulunud ja mitte midagi ütlev, kuid loomeliselt ning emotsioonile tuginedes peidab sõna ,,armastus" endas hulgaliselt tundeid, millede kirjeldamiseks kuluks tuhandeid lehekülgi. Ka suurvaimud Juhan Liiv ja Lydia Koidula kirjutasid armastusest, ühest selle harukordsest liigist: kiindumusest isamaa vastu. Lugedes nende luuletusi kodumaale, on ridade vahelt mõistetav, et see mida nad neid salme kirjutades tundsid on arvatavasti armastus, kuigi kumbki neist - ei nais-...
Pessimism, armastus ja lootus Juhan Liivi isamaaluules Kui teised ärkamisaja luuletajad kirjutasid isamaaluules romantilisest ülevusest ja ilustavatest fantaasiapiltidest, siis Juhan Liiv kirjeldas suuri hädasid ja painavaid probleeme. Enamus isamaalisi luuletusi oli kirjutatud pessimistliku alatooniga. Must lagi on meie toal Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Samuti avaldab ta lootust, et kunagi saab kõik korda. Seda väljendas ta kõige paremini luuletuses ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Kui tume veel kauaks ka sinu maa Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske s...
Juhan Liivi luuleanalüüs Juhan Liiv oli üksindane luuletaja. Paremad luuletused kirjutas ta siis, kui oli haige. Tema luules saab eristada neli teemat - loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule. Mulle nendest enam meeldib isamaa- ja loodusluule. Liiv oli realist. Ta kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Näiteks isamaluules näeb ta neid hädasid ja probleeme mis tegelikult olid. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunenud talumajasid! (,,Eile nägin ma Eestimaad!") Juhan Liivi luuletuses väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta usub, et Eestist saab kunagi iseseisev riik ja kõik muutub paremaks. Iga eht südamelöök sinu eest, oh Eestimaa, minu elu võtab ta ...
Eesti kirjasõna rahvuslikul ärkamisajal. Ärkamisaja meeleolude olulisemaks tagantõhutajaks sai eestikeelne kirjasõna. Algul sobisid rahvast äratama ja ühte liitma kõige paremini ajalehed: kirjutajate pöördmine lugejate poole oli pöördumine kogu rahva poole, ühe suure inimrühma poole. Et rahvustamine on hingeline side rahvuskaaslaste vahel, siis etendaski rahvuslikul ärkamisajal suurt rolli isamaaluule. Ajajärgu esiluuletaja oli Lydia Koidula, aga laialt levis ka mitme teise autori looming: Friedrich Kuhlbansi "Vanemuine", Mihkel Veske "Kodumaa" ja "Illus oled, isamaa!", Ado Reinvaldil "Kuldrannake" jne. Selle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai 1860.aastatel, kus osavõtjad laulsid üheskoos: "Mu isamaa, mu õnn ja rööm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt.
Skeem Rahvuslikust Liikumisest - kokkuvõte tähtsamast
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lend...
Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändra vallas nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last) kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega laulupeoga põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa kõige väärtuslikum on isamaaluule luulet iseloomustab tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid „Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim. „Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks, „Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist armastust tunda. „Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest lahti lasta. 1
Kinnistas eestlaste kui rahvuse mõiste.Kirjutas Eesti hümni"Mu isamaa,mu õnn ja rõõm"sõnad. J.Hurt(1839-1907).Rahvaluule kogumise algataja.Avaldas neid trükis"Vana kannel","Setukeste laulud".Sellega pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele välaannetele. C.R.Jakobson(1841-1882)"Sakala"(1878-1882).Kirjutas õpikuid eesti koolidele. Luule kõnetab rahvast paremini, emotsionaalne side, rahvustunne on hingeline side rahvuskaaslaste ahel ning seetõttu oligi tähtsal kohal isamaaluule.Friedrich Kuhlbars "Vanemuine"("Kui Kungla rahvas kuldsel a'al"),Mihkel Veske"Kodumaa"("Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt"),"Ilus oled,isamaa"("Minge üles mägedele"),Ado Reinvald"Kuldrannake". Isamaaluule kandepinnaks oli koorilaul, mis sai populaarseks1860.Isamaaluule kõrghetkeks oli I üldlaulupidu,kus lauldi"Sind surmani","Mu isamaa on minu arm". Proosa-ja näitekirjandus,et saavutada sealsetes jutustustes õnne siis oli tähtis olla rahvuslikult meelestatud
Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil "Manitsus pühitsusele" ja "Meie aeg" · Keelemuusika ja liialdavad poeetilised kordused · Hoiak isaamaaline ("Kodumaa laul") Luulestiil Viisirikas Poeetilised vabadused Lõunaeestilised murdekujud · "Ränikivi" (1925) "Maarjamaa laulud" (1929) "Tuulesõel" (1931) Teine loominguperiood Isamaaluule Mõtteluule Loodus.Maa Armastusluule Pagulaspoeet Poliitiline võitlusluule · "Kutse" Täname kuulamast!
Hando Runnel Elulugu 24.november, 1938 Jalgesema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1966-1971 Looming 1969- Eesti Kirjanike Liit Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Mõru ning mööduja" (1976) "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) Kolmas loomingujärk: "Kiikajon ja kaalepuu" (1991)
kirjanikud 2014/15 Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“
C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Ärkamisaja luule · F.R.Kreuzwald 1803-1882 "Kalevipoeg" · C.R.Jakobson 1841-1882 "Linnutaja laulud" · J.V.Jannsen 1819-1890 "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" · L.Koidula 1843-1886 isamaaluule · A. Haava 1864-1957 armastusluule Ärkamisaja proosa · Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud · Bornhöhe 1862-1923 ajaloolised jutud · Jannsen 1819-1890 külajutud · Koidula 1843-1886 realistlikud külajutud · Haava 1864-1957 jutud lapsepõlvekodust Ärkamisaja näidendid · Koidula 1843-1886 "Saaremaa onupoeg" "Kosjakased" "Säärane mulk" · Jakobson 1841-1882 "Arthur ja Anna"
sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused
Kirjanduse Seltsile Osales Vabadussõjas Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920) Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega Esimene loominguperiood Esimesed värsid 1908.aastal Nooruslüürika kolm peamist teemat olid: armastus, kaasinimene ning jumal Sümbolistlikud ja futuristlikud Teine loominguperiood Isamaaluule Armastusluule Mõtteluule Poliitiline võitlusluule Visnapuu luulestiil Luule on viisirikas Lõunaeestilised murdekujud Poeetilised vabaduse Liialdavad poeetilised kordused Tema hoiak on isamaaline Armastusluule Luuletaja kasutab naisenimesid (Maria, Ene, Alaea, Ing) Üks tema silmapaistvamaid saavutusi on lüüriline armastusromaan 10-st kirjast Ingile Tema armastusluulest eristuvad küllaldased ja jõulised tundeseisundid Nooruklikudtundeelamused
· 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumis · Ajalehes kirj. : 1) isa dikteerimise järgi artikleid 2) kohandatud jutte 3)populaarteaduslikke ja ajaloolisi palu LUULELOOMING · Aleline tõlkelooming, klassikaks saanud luulet leiab värsikogust ,,Väinulilled" 1886 · Romantiline isikupärane isamaaluule on kogus · Emajõe ööbik 1867 · Sind Surmani · Mu isamaa on minu arm · Emasüda · Teemad:armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale, parema tuleviku soovimine ning tahe surmani oma rahvast teenida · 1867 ilmus Eesti Postimehes ,,Eesti muld ja eesti süda" · Mahukama osa koidula luulest moodustab loodus- ja armastuslüürika NÄIDENDID · 1870 eesti teatri sünd Vanemuises Koidula näidendiga ,,Saarema onupoeg"
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Ballaad – Traagiline Tragöödia – kurva Tammsaare „Tõde ja lõpp sisuga näidend. õigus”, Tolstoi „Sõda ja Under „Porkuni preili”, Kitzberg „Libahunt”, rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“ peenike“ ...
Juhan Liiv-Isamaaluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. "Sinuga ja Sinuta"- "mu silm ta pinnal igatsevalt uitis".Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest-"Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli,...
Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Wainolilled'' Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi
Eesti Vabariigi Sünnipäev- lühiartikkel Eestlased on omapärane rahvas, kes on läbi ajaloo üritanud tõestada oma rahvustunnet, olenemata meie väikesest rahvaarvust. Meie rahval on palju, mille üle õnnelik olla, samas on meid tabanud hädad ja raskused. Eestlased on ju tegelikult väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kuskilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Eestlast on peetud isekaks ja kadedaks, kes leiab alati midagi, mille üle oma pahameelt üles näidata. See arvamus on välja kujunenud juba mitukümmend aastat tagasi. Näiteks on lääneriikidele siiani arusaamatu, miks me oleme nii vaenulikud venelaste v...
Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt (n-ö loomingu päästja) Proosalooming: novell "Peipsi peal", jutustus "Vari" Luule võib temaatika järgi jagada neljaks: autobiograafiline luule, loodusluule, armastusluule ja isamaaluule 1. autobiograafiline luule Annab väga selge ja täpse hinnangu oma loomingule, kujutab kirjaniku loomingulise arengu katkemist ja kannatusi, mida on toonud tervise purunemine ja eluprobleemid. Liivile teeb haiget isegi temale osutatud austus. Läbivad teemad kurbus, üksindus, enesekriitika, lootusetus. On ennast kirjeldanud halva ja mõttetuna. Sageli sees surm või selle eelaimdus. "Tulevik" ei tea, mis tulevik toob: kas armastatu või surma?
· Esimesed luuletused olid saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süda Kadunud Üks paigake siin ilmas on Küla vainul väike oja voolab, kus varjul truudus, arm ja õnn. tihe pärnapuu ta kaldal seisab Kõik mis nii harv siin ilma pääl seal ma tihti seisin sinuga. on pelgupaiga leidnud sääl. Kõneldes küll näitas latv end väänvat,
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...
küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane. Looming Kunileiu kompositsioonikatsed olid alanud juba Valga seminaris. 1867. aasta suvel kirjutas ta oma esimese koorilaulu ,,Veel pole kadunud kõik"
Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. „Sügis,“ „Oh kanarbik, oh lilleke,!“ „Lehed lang´sid,“ Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. „Üle vee“ J. Liiv on kirjutanud ka isamaaluulet. Isamaaluule on erinev, esineb nii väga kurba ja sünget, kui ka rõõmsamaid toone isamaa kohta. Kirjutas realistlikult. Armastus isamaa vastu oli ainuke, mis vaesel Liivil oli. „Eile nägin ma Eestimaad“ – selles luuletuses kirjeldab Liiv Eestit nagu ta oli: lagunenud hooned, ilmetud väljad ja võsa … Liivil kirgastub siiski poeetiline nägemus oma maa ja rahva püsimisest ning paremast tulevikust läbi musta mure ja kahtluste luuletuses "Kui tume veel kauaks ka sinu maa...".
lilli enam õitseta, "Toogu õnne," hüüdsin ma, kui so rukist ehitab, "mis jo nõdra käega lapselaps sull' pärjaks toob!" vanadus on viskanud, hallid juuksed külvanud!" Kroonlinn Sündisid lapsed: Hans-Voldemar, Hedwig Hedda, Anna, Max(elamisvõimetu) Koidula haigestus vähktõppe Lydia maeti Kroonlinna Luule Põhiliseks luulezanriks isamaaluule Armastusluulest on silmapaistvamad ,, Emasüda" , ,, Oh räägi" ja ,, Tamme all" Ballaadidest on tuntuim ,, Narva neitsi" Proosateostest on tuntuimad ,, Ainuke" ja ,, Olesja" Looming Luule suurkuju, romantiline isamaalaulik Kirjutanud lastelaule Kirjutas 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse
Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus Alghariduse sai ta isalt 1854 1861 Pärnu Linna Tütarlastekool Kodukooliõpetaja eksamid Tartu Ülikoolis Kirjanikuelu Rajas Pärnus enda raamatukogu Aitas kaasa Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe toimetamisel Lydia Koidulal ilmus hulgaliselt erinevaid raamatuid Luulataja Koidula põhiliseks luulezanriks oli isamaaluule Kirjutas ka looduslüürikat ja armastusluulet Peale luule on ilmunud ka hulgaliselt proosat ja ballaade Luuletused "Eesti muld ja Eesti süda" "Kodu" "Meil aia äärne tänavas" "Emasüda" "Mu isamaa on minu arm" "Sind surmani" "Teretamine" Raamatud 1866 "Vaino-lilled" 1867 "Emajõe ööbik" (terviktekst) Pärast surma ilmusid: 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet"
Ärkamisaja 3 tähtsamat ideoloogi olid J.V.Jannsen, Jakob Hurt ja C.R.Jakobson. · Jakob Hurt peab oluliseks rahva ajaloo säilitamist. · C.R.Jakobson peab oluliseks head haridust ja majandust. Tema arvates näitab uutele põlvkondadele nende ajalugu oma rahva keel. · J.V.Jannsen peab oluliseks eesti kultuuri. Eesti kirjandus arenes kiiresti, kuna paljud saksa teosed tõlgiti eesti keelde. Ajastu tippteosed: ,,Kalevipoeg´´, Lydia Koidula isamaaluule ja ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Ajalehe Sakala tekkimise põhjuseks peetakse Jakobsoni ja Jannseni vahel tekkinud vastuolusid. Selle tulemusena lõi Jakobson ajalehe Sakala. Jakob Hurda kõne 1. Üldlaulupeol 1869. 1. Kõnes enne laulupeo algust soovib Hurt, et meie keel ja mõistus areneks, et me ei mõtleks alati vaid endale ja et me mõistaks vaimuvara tähtsust, mis on olulisem kui kõik muud varad. 2. Eestlased, kes on kõrgemas seisuses, ei tohi end teistest
4) Realism Eestis ja maailmakirjanduses- milliseid erinevusi võib tuua? Eestis hakkas realism hiljem, 19.saj lõpus. Eesti kirjandust mõjutasid saksa ja vene kirjandust. Vilde-saksa mõjutused; Tammsaare- vene mõjutused. 5) Milline oli Eesti ühiskond 19.saj? Kultuuri õitseng, selle arengut ei suudetud peatada - rahvusliku teatri algus (1879) - Esimene üldlaulupidu (1869) - Vanemuise selts (1865) Eestis oli ärkamisaeg, alguse sai isamaaluule, võimuvõitlus eestlaste vahel (saksameelsed ja venemeelsed), 1802- Tartu Ülikool, pärisorjuse kaotamine. 6) Vene ühiskond realismi perioodil - mis muutused ühiskonnas toimusid? Nikolai I ajal oli tsensuur, kui võimule tuli Aleksander II viis ta läbi reforme (talurahva, kohtu). Tsensuur- väikerahvastel puudusid õigused, väiksed palgad. 7) Tolstoi elu ja looming Kasvas üles mõisas seega elu algus oli lihtne
ajakirjanduses ja kalendrites. Pärast surma anti välja mitmeid luulekogusid: · 1925 "Kogutud luuletused" · 1934 "Valitud laulud" · 1943 "Valitud luuletused" · 1948 "Valik luulet" · 1949 "Valitud luuletused" · 1957 "Teosed" I: Luuletused, II: Jutud ja näidendid · 1967 "Väike luuleraamat" · 1969 "Luuletused" (tekstrikriitiline väljaanne) · 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" · 2005 "Löö, süda, õitsele!" Tema põhiliseks zanriks oli isamaaluule. Ta sai insipratsiooni lapsepõlvest Vändras, oma armastusest Eesti ja selle rahva vastu. Tema kuulsaim isamaaluule on "Minu isamaa on minu arm", millele on tehtud ka viis ja mida lauldakse igal laulupeol. See on kujunenud Eesti teiseks hümniks. Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa!
et teine teisest mööd ei saa: üksteise ette tõttavad, üksteise nad maha jätavad." Meeldib,et on tuisule justkui elu sisse antud (jookseb võidu) ja muidu hea seda lugeda.Isegi natuke huumorit on sisse toodud. c) ,,Järv ei ole ilus jääse katte all kuu ta üle valvab talvel igaval" On natuke lõbusam,ning tervikuna on luuletus väga hea ning meeldejääv. 6."Talv";"Sügise lill";"Helin";"Suine tuul" 7.Loodusluules valitseb suurem osast ikkagi sünge,kurb,nukker meeleolu. Juhan Liivi Isamaaluule 1.Väga kurb ja sünge.Võib järeldada süngete ridade järgi: ,,lill tärkab su haua pinnast";"ja raske su koorem kanda".Ülesehituses võin märgata seda,et luuletus on justkui 2 lausega kirja pandud. 2.Mesilasi võrdleb ta inimestega.2 salmi järgi saabki aru,et räägib inimestest,sest kes ikka tahab kodumaa poole,kui mitte inimesed. 3.See luuletus on ühiskonnakriitiline sellepärast,et see räägib saastamisest.Sain aru nii,et lagi
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra oli eesti esimene naiskirjanik ja eesti koolmeistri ja rahvusliku liikumise juhi Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saa...
armastada palavalt isamaad, kannatada temaga ... Luuletaja näeb isamaad valupilvedest kaetuna, võrdleb teda tormis võitleva laevaga, uinuva Kalevipojaga, kisendava lõuakoeraga jne. Ta astub välja oma õnnetu rahva ühendamiseks. Juhan Liiv on tõeline patrioot ka kodumaa rasketel aegadel. Loomingus kerkib esile ka eesti rahva hävimise kartus, mis annab tema isamaaluule kohati pessimistliku varjundi. Sellegipoolest usub ta, et eestlased saavad kunagi vabaks ja näeb Eestit tulevikus rikka ja õnneliku maana. Patriootiliste teemade kõrval on Liiv kujutanud ka teisi kaasaja ühiskonna valusaid küsimusi. Kapitalistliku eluviisi pahesid kritiseerib Liiv sageli koomika vahendusel, kasutades irooniat ja satiiri. Seda on tehtud ka luuletuses ,,Omakasu": /.../
Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline tähendus, mis on varjatud. (Nõukogude Liidu vastane). Kogu selle isamaalisuse ja poliitika kõrval on Runnel andnud välja ka mitmeid luulekogusid lastele. Keele-ja vormikasutus Runneli luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Talle on omane väga lihtne stiil. Runnel ei kasuta palju keerulisi ja võõrkeelseid sõnu, kuigi vahel neid siiski esineb. Luulekogud
Kodumaa Juhan Liivi lüürikas Juhan Liiv on Eesti üks tuntumaid luuleklassikuid. Ta on kirjutanud palju isamaaluuletusi. Erinevalt teistest ärkamisaja luuletajatest, ei kujutanud ta Eestit romantiliselt vaid realistlikult, nii nagu see tollel ajal oli. Juhan Liivi isamaaluule pärineb tema haigusaastatest. Juhan Liiv kannatas nagu kannatas ka tolleaegne Eesti ning oma isamaaluuletustes ongi Liiv andnud edasi seda valu, vaesust, hädasid ning probleeme, mis 19. sajandi lõpp Eestile kaasa tõi: Kui tume veel kauaks ka sinu maa Ja raske su koorem kanda, Kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka Sa soovide siniranda.
Ajakiri Tulimuld, Eesti Soneti ajalugu, Eesti kirjanduse bibliograafiline teatmik. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). Kalju Lepik (1920-1999) Luuletaja isamaaluule, modernsus, poliitilisus Kujundlikkus vorm-eksperiment Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 31
"; ,,aastakellal rõõmu hääl on lõppenud:/ viimseid tunde hakkab lööma ta." ja isikustamist:"Tõsta pead, õiekene!/ Koit on saanud isandaks!" Lydia Koidula koht Eesti kirjandusloos on eriline selle poolest, et esiteks 19. sajandi Eestis oli Koidula kui luuletaja eriline nähtus, sest ta oli naine. Teiseks on tema luuleloomingu maht aukartust äratav. Peale selle on tema luuletusi viisistanud mitmed eesti heliloojad. Emajõe ööbiku isamaaluule ei suuda kedagi külmaks jätta. Tema luuletused on soojendanud paljude eestlaste südameid.
20 saj I poole luule Modernistlik luule 1920.aastate murdeluules leidub näiteid futurismist, lisandusid kubism ja konstruktivism. Kujutavast kunstist tuntud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid jaa kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus j...
meie armastusest.“ Järgnevates luulekogudes nagu näiteks „Hilised talled“, „Lagendiku aeg“ ja „Septembrifuuga“ jätkavad otsinguid sisemise harmoonia saavutamiseks ning luuletused kuulutavad elujõudu ja –usku ning tulevikulootust, looduslüürika kaudu on tunnetada inimese ja looduse ühtsust ning oluliste eluväärtuste püsimist. „Jäälilled“ (1988) süvendab eelmiste kogude eetilist tunnetust, isamaaluule omandab üha selgemaid ja ühemõttelisemaid metafoore, Traat ennustab kurjuse impeeriumi hävimist. „Ajalaulud“ (1990) on tervenisti isamaaluule, selgelt on tunda kriitikat valitseva korra ja vägivalla suhtes, ta nõuab oma poeemides vastust sünnimaa ja rahva saatusele. Katkend luuletusest „Kõik kokku on kuritegu“: „Inimene sureb rahva eest, rahvas hävitatakse mitte millegi eest,
Oma loominguperioodi vltel kirjutas ta 4 nidendit, 7 artiklit, 86 proosatd ja le 300 luuletuse Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mlestusrikas lapseplv Vndras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula philiseks luuleanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kik kujunduslik-vljenduslikud vahendid on htselt suunatud lrilise meeleolu svendamiseks .Snavalikus domineerivad tielikult avarad abstraktsed misted (Eestimaa, isamaa, nn, arm, muld, rm, sda), millede sisust on ilustavate epiteetide (lem nn, itsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, vrdluste ja metafooride) kaudu esile tstetud levalt mjuvaid omadusi. (Orjusplve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m )
· Isikustamine Puudub · Võrdlus Puudub · Metafoor - Puudub 6 7 Arvamus luulekogust Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsiooniallikateks luule kirjutamisel oli mälestusterikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulzanriks on isamaaluule. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvam on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvam on ,,Emasüda"
Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Ado Reinvald Kirjutas luuletusi, jutustusi, naljalugusid ja näidendeid. Tema isamaaluule järgib Lydia Koidula eeskuju ning kirjanduslikuks nõuandjaks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tema luuletusest Kuldrannake on saanud rahvalik laul. Reinvald oli üks Sakala kaastöölisi ja levitajaid ning osales ka kalendrite koostamisel. Juhan Liiv Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses . Olevikus kujunesid selgemini välja Liivi kirjanduslikud arusaamad. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused"
Mõlemat teost läbib sõnum õigluse nõudmisest. Eesti rahvas on õiglust nõudnud paljude sajandite jooksul. Kuigi mitmed talupoegade ülestõusud suruti vaenlaste poolt maha, on eestlased nagu Kalevipoegki olnud järjekindlad ning 90 aastat tagasi saavutati kauaoodatud vabadus. Eestlaste kirjanduses on tähtsaks sõnumiks olnud isamaa-armastus. Seda teemat on viljelnud paljud luuletajad, eriti mõjuv oli omas ajas L. Koidula luule. Ka J. Liivi, K. Ristikivi, M. Underi ja B. Alveri isamaaluule on mitmete põlvkondade vältel südameid soojendanud. Lüürika kaudu on edasi antud ka muud armastusesõnumit, mis võib olla adresseeritud emale, kodule, armsamale... Väike laul Üks väike laul oli rannas maas kesk merekarpe ja adru. Üks väike laul oli rannas maas täna hommikul peale sadu.
sageli ei saanud ta ise kirjutada. Tütar pidi tema artiklid ja jutustused enamasti etteütlemise järgi üles kirjutama. 1870.a. etendus Vanemuise seltsis L.Koidula näitemäng "Saaremaa onu- Süda, kuis sa ruttu tõused poeg". kuumalt rinnus tuksuma, Jutustuste ja näidendite kõrval saavutas L.Koidula kõige suurema tuntuse oma kui su nime suhu võtan, luuleloominguga, millest kõige mõjukamaks sai isamaaluule. püha Eesti isamaa! Jakob Hurt 1839 Põlvamaa - 1907 Peterburg Väikese rahva peamine jõud võib seisneda üksnes tema vaimsuses. J.Hurt oli Eesti Aleksandrikooli asutamise eestvedajaks. Kool pidi kujunema kõrgeimaks eesti õppekeelega kooliks ja vajatav raha loodeti kokku saada korjanduse teel. 1888.a. algatas J.Hurt rahvaluule suurko- gumise.Kogumistööl osales ligi 1 400 ini- mest. Selle töö tulemusena anti välja kogumik "Vana Kannel".
Kes on tõeline eestlane? Põhiseaduse sissejuhatuses on meie riik pandud tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus jne jne on kestnud läbi kolme sajandinumbri. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused. Aga meil pole ikka veel korralikku ja vettpidavat teoreetilist ja teaduslikku alust kogu selle rahvusluse põhjendamiseks. Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on tõeline eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi
Ma kardan, et kaotus viib mu meeled kuid näen, et soovid lahkuda. Võin rääkida tuhandetes keeltes, Kuid enam mind ei mõista sa. Marina Tsvetajeva looming on täis kurbust, muret ja kahetsust . Nii armastus- kodu ,kui ka isamaaluule on kirjutatud nukra alatooniga ning peegeldavad hästi autori sise- ja tundemaailma. Tsvetajeva luule on väga dramaatiline, täis kaotusvalu. Eks seda ole mõjutanud ka tema läbielamised elus, armsamate kaotus. Oma armastusluules kirjutab ta igatsusest oma lahkunud lapse järgi ning meeleheitest ja masendusest, mis teda tol hetkel valdasid. "Kaks kätt ja üks neist ainsama / ööga muutunud ülearuseks." Luuletaja avaldab oma
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus saavutatakse, kui viisistatud luule on juba oma olemuselt pisarat silmi toov või teisiti- ärgitab ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
