ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise vi he riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi mrus nr 30 "Narkootiliste ja pshhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu vetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt meditsiinilistel nidustustel. Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid phjustavad derealisatsioonielamusi (ajataju- ja ruumitajuhired), ngemis- ja kuulmishallutsinatsioone ning nendega ei kaasu stimuleerivat ega prssivat toimet (vlja arvatud ecstasy, millel on ka stimuleerivad omadused). Suurtes annustes vivad hallutsinatsioone tekitada ka kokaiin ja amfetamiin (koos paranoiliste luulumtetega). Ka kannabinoidid vivad moonutada aja- ja ruumitaju. Hallutsinogeene kutsutakse ka pshhootomimeetikumideks (st pshhoosile sarnast seisundit tekitavateks aineteks.
Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin...................................................................................................................
Hallutsinogeenid MT12-PE Stephani Pille, Marianne Sagaja Sissejuhatus HALLUTSINOGEENID Uimastite rühm, mis päritolult erinevad üksteisest, kuid mis toime poolest on sarnased. Tekitavad muljeid ja elamusi, millel ei ole midagi ühist tegelikkusega. Ajalugu Alates 1950. a keskpaigast on sünteetilised hallutsinogeenid olnud nii teadlastele ja nn droogiprohvetite ja uudishimulike noorukite huvi objekt. 1960. aastal hakati illegaalselt valmistama. Aine valmistamine ja kasutamine Hallutsinogeenid jaotatakse tavaliselt looduslikeks, mis põhiliselt pärinevad taimedest ja seentest ning sünteetilisteks, laboris valmistatud aineteks. Tähtsaimad looduslikud hallutsinogeenid on : meskaliin ja psilotsübiin. Tähtsaimad sünteetilised hallutsinogeenid on: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid),
9b NARKOOTIKUMID JA HALLUTSINOGEENID Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist ainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused.
Hallutsinogeenid Psühhotomimeetikumid Psühhedeelikumid Põhjustavad juba väikestes doosides tajumis- ja käitumishäireid viisil, mida ei saa iseloomustada kui sedatiivset või psühhostimuleerivat toimet. Primaarne toime tajumisele, mõtlemisele ja meeleolule. Hallutsinogeenid Kanep LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid) Meskaliin Fentsüklidiin Psilotsübiin, Psilotsiin Kanep Cannabis sativa var. indica, Cannabis sativa var. americana Kanep Väga ammu tuntud taim. Kiudainena kasutati u. 4000 a. e.m.a. Andmed psühhotroopsete toimete kohta on esimeses Hiina farmakopöas (1. sajand e.m.a.) Kanep USAs kõige sagedamini kasutatav kuritarvitatav aine. 70ndate lõpus kasutas igapäevaselt 11% USA vanemate klasside
võivad terve nende edasise elu rikkuda. Minu arvates puudub noortel kindlameelsus öelda "EI" , kuid kindlasti on seotud veel muud põhjused ja tegurid. Selles töös teen ülevaate erinevatest hallutsinogeenidest, nende ajaloost, päritolust ning mõjust inimorganismile. Töös keskendun rohkem sellistele nii öelda võõrapärastele hallutsinogeenidele, ehk siis ainetele mille kohast informatsiooni jagatakse vähe. 1 HALLUTSINOGEENID Hallutsinogeenideks nimetatakse uimastite rühma, mis päritolult küll erinevad üksteisest, kuid on oma toime poolest vägagi sarnased.Nende mõjul aistingud väärastuvad,suurtes annustes põhjustavad nad eeskätt tugevaid hallutsinatsioone, st tekitavad muljeid ja elamusi, millel ei ole midagi ühist tegelikkusega. Hallutsinogeensed elamused sarnanevad vaimuhaige elamustega ning ägedas faasis on neid raske psühhoosidest eristada. Seepärast kasutatakse ka nimetust psühhotomimeetikumid
................................................3 Joonis 3. Kanepiõied...................................................................................................................3 3 Sissejuhatus Uimastid on ained, mis mõjutavad kesk närvisüsteemi ja teadvust, muutes seejuures ka inimese käitumist, taju ning meeleolu. Erineva toime järgi jaotatakse need ained kolme suurde rühma – depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad inimese käitumist ja taju ning põhjustavad hallutsinatsioone. Nende hulka kuuluvad meskaliin, LSD ja marihuaana. Järgnevas referaadis käsitlen kanepi erinevaid kasutusalasid, selle mõjusid ja tagajärgi 4 1. Kanepi päritolu Mitmed arheoloogid on veendunud, et esimene kultuurtaim mida muistsed kütid-korilased teadlikult kultiveerima hakkasid oli kanep
Jüri Gümnaasium UIMASTID JA UIMASTISÕLTUVUS Referaat Koostaja: Juhendaja: Jüri 2011 Sisukord MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? DEPRESSANDID, STIMULANDID JA HALLUTSINOGEENID UNI JA UINUTID LAHUSTID NARKOOTIKUMIDE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE SÕLTUVUS ABI ON KÄEULATUSES LÕPETUSEKS KASUTATUD KIRJANDUS MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? Uimastid, nii nagu tegelikkuski, näivad olevat loodud ajamaks segadusse neid, kes soovivad kõikjal näha selgeid eraldusjooni ning maailma kerge vaevaga mustaks ja valgeks jaotada. Kuid see, mismoodi saame hakkama väljakutsega selgitada enda edaspidist suhet nende keemiliste
2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid toime ja mõju Stimulandid: Ergutavad KNS-i, tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust, tõuseb ka tähelepanu ja reaktsiooniaeg pikeneb. (kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin) Depressandid: Ained, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate
liigutused, ka siis, kui inimene ei ole narkouimas, kaaries ning hammaste pragunemine ja väljakukkumine. ÜLEDOOS kutsub esile südamekloppimise, vererõhu kõrgenemise, tugeva pupillide laienemise, peavalu ja oksendamise. Rasketele juhtudel tekivad krambid ja tõuseb kehatemperatuur, on olnud ka surmajuhtumeid, ent siiski harva. Seisund muutub sellistel juhtudel üsna aeglaselt ja surma põhjuseks on ajuverejooks, südametegevuse lakkamine või krambid. Hallutsinogeenid Meskaliin. Peyotl on kaktus, mis kasvab mõnel pool Mehhikos ning USA edelaosas. Taimedel on tugev sammasjuur. Taim ise on üsna väike ja meenutab padjakest, tavaliselt kasvab ta üksi, ent vahel on ka külgvõrseid. Kuivatatud külgvõrseid kutsutakse meskaalnuppudeks, sest nad sisaldavad hallutsinigeenset uimastit meskaliini. Mesakliini tavaline manustamisviis on peyotl-kaktuse tükkide söömine. Psilotsübiin.
Kasutaja on närviline ja erutunud, tema meeleolu on kõikuv, tal esineb mälukaotusi ja unetust mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks töövõime ja enesetunde parandamiseks hakatakse kokaiini mõnikord tarvitama väga tihti, ka tööajal. Nii süveneb sõltuvus veelgi. Lisaks tekivad tõsised rahaprobleemid, sest kokaiin maksab väga palju (Narko: 2008). 2.2 Hallutsinogeenid 2.2.1 LSD Ajalugu Avastajaks oli sveitsi keemik Albert Hoffmann, kes sünteesis LSD-d esmakordeslt 1938.aastal (Narkoinfo: 2008). 1950.aastatel kasutati LSD-d meditsiinis alkohoolikute ja narkomaanide raviks ning psühhoteraapias. USA julgeolekujõud kasutasid seda aga võikas ajupesukampaanias. 1960. aastatel sai LSD-st hipiliikumise psühhedeeliline embleem (Ganeri 2000: 52). Välimus LSD võib esineda vedelikuga immutatud trükipiltidega paberitükikestena, mille ühekordsed
Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist- kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Alkohol
Üldjoontes parandavad meeleolu ja vähendavad väsimust. Kuigi mõnele võivad ergutite nähud positiivsena näida, siis tegelikkuses on nad samuti ohtlikud ained. Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi, mis omakorda võib põhjustada südamepuudulikkust ning vedelikupuudust. Samuti on võimalik söögiisu halvenemine ning liigse ärevuse tekkimine, mis omakorda võib viia raske paranoiani. Nagu eelpool mainitud, siis on ka nendest uimastitest kerge sõltuvusse jääda. Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenide rühm jaotatakse veel omakorda kaheks: looduslikud ja sünteetilised. Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad erinevad taimsed ained, näiteks meskaliin (peyote-kaktusest), psilotsibiin (erinevad seened), samuti võivad hallutsinatsioone põhjustada erinevad kanepisaadused. Sünteetlistest hallutsinogeenidest tuntuim on LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid). LSD sünteesiti esimest korda 1938
Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepetteid tekitavad ained Kepikesed inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, hämaras nägemiseks KNS kesknärvisüsteem. peaaju reguleerib kogu elutegevuse Kofeiin legaalne stimulant. Kokaiin legaalne stimulant, põhjustab energiapuhangu Kolvikesed silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, värvuste nägemiseks Kompensatsioon ühe haistinguliigi korvamine teisega Kompimine ehk puudutamine, kindlaks teha eseme kuju, materjali, suurust jne
Narkootikumide jaotus toime järgi 1)Stimulandid ehk ergutid(kokaiin,amfetamiin,ecstasy,kofeiin,nikotiin) 2)Depressandid ehk rahustid(alkohol,rahustid,opaadid,kanep) 3)Hallutsinogeenid: a)looduslikud-meskaliin,maagilised seened,LSA. b)sünteetilised-LSD,PCP(fentsüklidiin),ketamiin,ecstasy. Amfetamiin(stimulandid) Mõju ja tunnused: 1)meeleerksus,unetus,isutus 2)Kõrgendatud meeleolu(eufooria),jutukus ja püsimatus 3)Agressiivne ja stereotüüpne käitumine 4)Laienenud pupillid 5)Kiire pulss 6)Kõrge kehatemperatuur ja higistamine 7)Värisemine ja lihaste tõmblemine 8)närvilisus,rahutus,ärrituvus 9)Püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla 10)kõhnumine.
mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid Oopiaadid-oopium,morfiin, heroiin)/ Stimulandid-stim. KNS-i ja tõstavad südamelöökide sagedust,vererõhku,lihaspinget)Paraneb tähelepanuvõime,kuid reakts. aeglustuvad(kofeiin,nikotiin,kokaiin,anfetamiin)/ Hallutsinogeenid- ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone (marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka
Kui metadooni võtab inimene, kes ei ole igapäevane opioidide tarvitaja, on selle mõju ja tarvitamise tagajärjed sarnased heroiiniga, ainult et vähem tugevad. Metadooni tarvitatakse sõltuvalt selle kujust (pulber, tablett, vedelik): seda juuakse veega segatult, tablette neelatakse, mõnikord metadoon lahustatakse ja süstitakse. Mõju algab umbes poole tunni pärast ja kestab ööpäeva. http://www.narko.ee/opioidid/ Enam levinud stimulandid ja hallutsinogeenid. Nende lühi- ja pikaajaline toime, tarbimisviis ning välimus. Amfetamiinitüüpi stimulandid Amfetamiinitüüpi stimulandid on kesknärvisüsteemi ergutavad ained. Siia rühma kuuluvad amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy. Kõigi nende ainete lühi- ja pikaajaline toime
Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Hallutsionogeenid · Hallutsinogeen on uimasti, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid tekitavad kerged füüsilist sõltuvust, nagu näiteks higistamine ja käte värisemine. Samuti tekitavad nad psüühilist sõltuvust, nagu näiteks unehäired ja ärevus. Hallutsinogeenid jaotatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslike hulka kuuluvad näiteks meskaliin, psilotsibiin, LSA jpt. Tehislikest hallutsinogeenidest teatakse kõige rohkem LSD-d ja ketamiini. LSD pikaajalise kasutamisega võib kaasneda ka püsivaid närvisüsteemi kahjustusi, näiteks võivad
Uimastid on :keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed näiteks alkohol,tubakas,energiajoogid või keelatud ehk illegaalsed näiteks kokaiin,heroiin. Päritolult kas looduslikud kanep või keemiliselt toodetud LSD. Uimastid jagunevad vastavalt toimele: stimulandid depressandid,hallutsinogeenid muud. Seadusele põhinevalt Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. Legaliseerimine tähendab mingi teo muutumist süüteost täiesti legaalseks ehk lubatud teoks või tegevuseks. Narkootikumide valdkonnas pole midagi sellist Eestis toimunud ega ole ka lähiajal plaanis. Päritolu .
korda tunnis, ilmneb rohkem meestel, inimesed kurnatud ja masenduses · Esinevad kiire une aeg · Kõik inimesed näevad und, hommikul lihtsalt ei mäletata · Enamasus unenägudest on pildilised ehk visuaalsed: kuulmise, kompimise ja haistmisega seonduvad üsna harva · Enamasti on unenäod värvilised · Unes tulevad ilmsiks alalteadlikud soovid ja vajdused Ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi, muutes inimese meeleolu, tuju ja käitumist Jagatakse: hallutsinogeenid, stimulandid ja depressandid Uimasti tekitavad sõlutuvust ja ei ole alati uimastva toimega · Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone, pärsivad KNSi tegevust · Marihuaana, maskaliin ja LSD · Nägemuste sisu on ennustamatu, sõltudes inimese tujust ja ootustest aine mõju suhtes · Enamikul hakkavad nögemused geomeetriliste kujundite vormis, siis keerulisemad kujundid ja lõpuks tseenid, mis sarnanevad unega
elamus. Meditsiinilisest aspektist kasutatakse mõnuainete kohta terminit "psühhoaktiivsed ained", mis jagatakse järgmisteks kategooriateks: alkohol opiaadid (oopium, morfiin, heroiin, metadoon) kannabinoidid (kanep, marihuaana, hasis) rahustid või uinutid (bensodiasepiinid, barbituraadid) kokaiin muud stimulaatorid (kofeiin, ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin) hallutsinogeenid (LSD, fentsüklidiin, psilotsiin, meskaliin) tubakas lenduvad lahustid (bensiin, nitrolahusti, atsetoon) mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Lisaks on meditsiinilise tähelepanu all sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine, mis jaotatakse järgmiselt: antidepressandid lahtistid analgeetikumid (mittepsühhoaktiivsed valuvaigistid) antatsiidid vitamiinid steroidid või hormoonid
Slaid 2: ERINEVAD SÕLTUVUSAINED · Alkohol Enamikes riikides legaalne (täisealistele). · Opioidid , mis avaldavad organismile morfiini taolist toimet. · Kannabinoidid , mis sisalduvad kanepis ja lisaks selgroogsetes ja kõik pole psühhoaktiivsed. · Rahustid või uinutid · Kokaiin ehk argikeeles koka. · Mitmesugused stimulaatorid · Hallutsinogeenid · Tubakas , mis on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine ja sisaldab nikotiini. · Lenduvad lahustid Slaid 3: SÕLTUVUS Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitava aine koguseid ja tarvitamise kestvust
isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide (hiline täiskasvanuiga): Elule tagasi vaatamine, rahulolu iseendaga või rahulolematus, meeleheide. 19. Teadvuse seisundid: ärkvelolek, uni, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastid, depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid 20. Stimulandid stimuleerivad KNS, parandades tähelepanuvõimet, kuid aeglustades reaktsioone. Hallutsinogeenid muudavad taju ja tekitavad hallutsinatsioone, võivad põhjustada ka paanikat, psühhoose ja õudustunnet. 21. Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi (värvus, suurus, maitse, siledus). Taju - peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest kuid pole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad kui ka ärritajate
Enamlevinumad narkootikumid ja nende tarvitamise tagajärjed. ENAMLEVINUMAD NARKOOTIKUMID • Kokaiin • Hallutsinogeenid • Katinoonid • Kanep • Amfetamiinitüüpi stimulandid • GHB • Opioidid KOKAIIN • Lühiajaline toime • Ergutab kesknärvisüsteemi • Muudab jutukamaks ja püsimatuks • Suurte annuste puhul võivad tekkida krambid, hirmutunne, agressiivsus. • Mürgistus • Südame rütmihäired • Sõltuvus HALLUTSINOGEENI D • Toime on inimestel erinev • Ümbritsevad nähtused ja helid moonduvad
korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. • Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuna see ilmneb üpris tihti, siis on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud • Unesrände e somnambulismi puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ise ei mäleta pärast sellest midagi. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid – toime ja mõju • Simulandid- kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin, ecstasy – tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. • Depressandid- alkohol, barbituraat, opiaadid – pärsivad närvisüsteemi talitlust, tekitavad eufooriat, alandavad tundlikkust, pikendavad keha reaktsiooniaega, pärsivad motoorikat, segane kõne, teadvusekaotus. • Hallutsinogeenid- marihuaana, LSD, meskaliin. 10. Virgatsained
3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2.2. Amfetamiin 9-10 3.2.3. Ecstasy 10 3.3. Hallusinogeense toimega uimastid ehk hallutsinogeenid 10-11 3.3.1. LSD 10-11 Kokkuvõte 12 Kasutatud materjalid 13 2 Sissejuhatus: Töö on kirjutatud teemal ,, Uimastite kahjulikud mõjud". Uimastite kahjulikud mõjud on väga ohtlikud ja neid on väga raske või isegi võimatu ravida.
mõnus elamus. Meditsiinilisest aspektist kasutatakse mõnuainete kohta terminit "psühhoaktiivsed ained", mis jagatakse järgmisteks kategooriateks: alkohol opiaadid (oopium, morfiin, heroiin, metadoon) kannabinoidid (kanep, marihuaana, hašiš) rahustid või uinutid (bensodiasepiinid, barbituraadid) kokaiin muud stimulaatorid (kofeiin, ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin) hallutsinogeenid (LSD, fentsüklidiin, psilotsiin, meskaliin) tubakas lenduvad lahustid (bensiin, nitrolahusti, atsetoon) mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Lisaks on meditsiinilise tähelepanu all sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine, mis jaotatakse järgmiselt: antidepressandid lahtistid analgeetikumid (mittepsühhoaktiivsed valuvaigistid) antatsiidid vitamiinid steroidid või hormoonid
Kuritarvitamine aine tarvitamine ohustab tervist või halvendab elus toimetulekut, ilma doosita ei suudeta elada Sõltuvus aine pruukimine on elus esmatähtis, teised suhted ja tegevused on ebaolulised NARKOOTIKUMIDE JAOTUS Toime järgi: Stimulandid ehk ergutid (kokaiin, amfetamiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin) Depressandid ehk rahustid(alkohol, rahustid, opiaadid) hallutsinogeenid (LSD, "maagilised" seened) Valmistamisviisi järgi: · looduslikud (nt. kanep) · sünteetilised (nt. amfetamiin) · poolsünteetilised (nt. LSD)
Narkootikumid kahjustavad kesknärvisüsteemi ja aju arengut(nooruses). Tekitavad püsivaid kahjustusi. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust! Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin) Päritolult on kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD) Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Eesti: Eestis on enim levinud Kanep, amfetamiin ning ecstasy. Kõige rohkem kasutavad narkootikume vanuses 18-24.
inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; * Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; * Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; Jaotus * Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); Päritolu Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); Toime järgi Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Sõltuvus * Sõltuvuse väljakujunemine algab alati uimasti proovimisega. * Millele järgneb uimasti tarvitamine. * Seejärel kuritarvitamine. * Sõltuvus. * Sõltuvus võib olla nii vaimne ehk seotud mõtlemisega kui füüsiline ehk kehaline SEADUS ÜTLEB,ET 1. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. 2. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. 3. Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad
Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas,energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Kanep MDMA • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib-olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks
Majanduslik sõltuvus narkomaan muutub majanduslikult kiiresti sõltuvaks narkootikumide levitajatest. Ta peab pidevalt otsima võimalusi raha hankimiseks. Narkomaan ei suuda ka täisväärtuslikult töötada, teenimaks ausal teel raha. Nii saab narkomaania varem või hiljem kuritegude algmotiiviks. Narkootikumide jaotus Toime järgi: · Stimulandid ehk ergutid (kokaiin, amfetamiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin) · Depressandid ehk rahustid(alkohol, rahustid, opiaadid) · hallutsinogeenid (LSD, "maagilised" seened) Valmistamisviisi järgi: · looduslikud (nt. kanep) · sünteetilised (nt. amfetamiin) · poolsünteetilised (nt. LSD) Stimulandid Amfetamiin Sünteetiline aine (valge, vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga pulber; ka kapslitena) · · Släng: kiirus, spiid, A, ants, triip Stimulandid Amfetamiin
valmisoleku järgmiste arenguliste ülesannetega toimetulekuks. Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides vajalik, samas kohaneb inimene maailmaga paremini siin, kui ta võtab igal arenguetapil omaks midagi ka selle negatiivsetest külgedest. Kuid igas arenguetapis peab siiski jääma ülekaalu positiivne pool, et arengus ei tekiks raskusi. Nimeta teadvuse seisundid Ärkvelolek, uni ja hüpnoos Mille poolest erinevad hallutsinogeenid ja stimulandid Stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju
tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb tähelepanuvõime *hallutsinogeenid(marihuaana, meskaliin, LSD) muudavad taju, hallutsinatsioonid.
Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Toime järgi jaotatakse narkootikumid viieks liigiks: Kanep Opiaadid Kesknärvisüsteemi mõjutavad Hallutsinogeenid Ravimid SÕLTUVUSE LIIGID · Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. · Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle aine sisalduse alanemine organismi kudedes kutsub esile psüühilisi ja kehalisi vaevusi.
Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas,energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiiin, heroiin); Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti. Uimastid võivad olla nii seadusega lubatud ehk legaalsed, kui seadusega keelatud ehk illegaalsed. Uimastid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või sünteesitud (näiteks amfetamiin). Lisaks on igal
Ketamiin tekitab joovet, kuid ta toime ei ole eriti tugev. Näiteks Rootsis ei ole ketamiini narkootikumide alla liigitatud, kuid USA's on see narkootikum ning praegu seda legaliseeritakse Venemaal. Ketamiini mõju all ei tunne inimene valu ning võib ennast ja teisi tõsiselt vigastada. Ketamiin on dissotsiatiivide tüüpiline näide. Ajalooliselt päris noorukesed narkootikumid ongi dissotsiatiivid, mis toimivad osaliselt nagu hallutsinogeenid, kuid need narkootikumid teeb omapäraseks meeltest dissotsieerumise toime: taju kadumine ning teisenemine. Dissotsiatiivide kasutajad väidavad, et seda narkootikumide klassi saaks kasutada vaimuhaiguste ravimisel, kuna dissotsiatiivide toimel süüvitakse oma sisemaailma, taasavastatakse ununenud lapsepõlvemäletusi, lahendatakse stressitekitvaid probleeme. Samuti väidavad mõned kasutajad, et tarvitavad dissotsiatiive vaid oma isiklike probleemide lahendamiseks.
· Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes. · Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1. depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2. stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3. hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihasesse süstimine · Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine · Nuusutamine Narkomaani tunnused: 1. imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused 2. silmaterad kas laienevad või ahenevad 3. laps laenab raha, müüb asju 4. tekivad uued sõbrad, vanad põlatakse 5. ei tunne huvi hobide vastu 6
organite kahjustamine. Kui abi ei saabu, järgneb surm. Mida pikem on peiteaeg ja seenesöömisele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahemik, seda raskemaks ja ohtlikumaks kujuneb mürgitus. Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valget kärbseseent Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen Amanita muscaria Panter-kärbseseen Amanita pantherina Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad. Saatana-kivipuravik Boletus satanas Tamme-kivipuravik - Boletus luridus
Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, psilotsübiin Pupillid on suurenenud, ei reageeri valgusele, kuid võivad ka olla normaalselt reageerida valgusele. Silmade fokuseerimine häiritud ei ole. Pulss on kiire, vererõhk kõrge. Lihased pinges ning toonus on tugev. Kehatemperatuur on kõrge. Ajataju kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad sissehingatavad ained? Lahustid, bensiin, liimid, olmekeemia aurud, gaasid, aerosoolid, poppers Pupillid jäävad normaalsuurusteks, mõnel juhul võivad ka suureneda
aine, mille peamine erinevus teistest kesknärvisüsteemi mõjutavatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. 2. Liigitus Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid: Depressandid rahustava toimega rahustid, uimastid, heroiin Stimulandid ergutava toimega kokaiin, amfetamiin, ecstasy Hallutsinogeenid tunnetuse ja taju muutumine LSD Sissehingatavad tunnetuse ja taju muutumine - liim, bensiin, gaasid ja aerosool 3. Kokaiin Kuidas saadakse: Kokapõõsas võib kasvada kuni 1,5 meetri kõrguseks ning selle taimeliigi erinevate sortide lehed sisaldavad kuni 1% kokaiini. Taime kasvupiirkondades lehti näritakse või tehakse neist teed. Lehti kuivatades ja mitmesuguste kemikaalidega töödeldes saadakse sellest valge kokapasta, millest edasi valmistatakse puhas kokaiin.
AJU EI SAA PIISAVALT STIMULATSIOONI, AFEKTSIIVSET INFOT, SELLE TÕTTU ILMNEVAD HALLUTSINATSIOONID ; SELLENI JÕUTAKSE MEDITATSIOONI KAUDU VÕI ISEENESEST. NARKOOTILISED AINED (KUIDAS JAGUNEVAD? LEVINUMAD AINED, TOIME) STIMULANDID : KOFEIIN, NIKOTIIN, EXTASY, AMFETAMIIN , KOKAIIN ERGUTAVAD, AKTIVEERIVAD ; DEPRESSANDID: ALKOHOL, MORFIIN, BARBITURAADID , VALUVAIGISTID RAHUSTAVAD, ALANDAVAD PINGET; HALLUTSINOGEENID: MARIHUAANA, LSD, MESKALIIN TAJUHÄIRED, TEKIVAD PETTEKUJUTLUSED. SÕLTUVUSE TEKKIMINE, MIKS NARKOOTIKUMID ON OHTLIKUD? -
Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin,Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks.Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote-kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevassinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone.Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini. Sünteetilistest ainetest arvatakse
Dadaism sai alguse 1916. aastal Zürichis. Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid, lõid ebaloogilise assotsiatsioone, ühendasid seoseta sõnu, eelistasid kõlaefekte sisulisele tähendusele. Tristan Tzara Sürrealism tekkis Prantsusmaal 20. sajandi alguses. Loomingu algallikaks unenäod ja irreaalsed nägemused. Need tulid kohe kirja panna. Kasutati hämaraseisundeid (igasugune joove, hallutsinogeenid, hüpnoos). Kasutati automaatkirjutamist, sest nii oli looming kõige ehedam. Andre Breton ,,Vabaarmastus" Süvapsühholoogiline realism alateadlikult meenub mingi reaalne olukord elust. Kirjaniku ülesanne on jäädvustada minevikku. Olulised ei ole minevikuvälised piirjoone (haridus, ühiskondlik positsioon), vaid üksnes see, mis on puudutanud inimese sisemust. Seda tehakse emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu
tubakatoodete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest. Mis liike on uimasteid olemas ? Uimasteid on olemas mitu sada liike, ning kõik nad on kahjulikud ja tekitavad sõltuvust. Eriti on kahjulikud narkootilised ained suurtes kogudes, eriti lastele. Uimastite liigid on näiteks kokaiin, amfetamiin, ecstasy, GHB ehk korgijook, kanepitooted(marihuaana ja hasis, opiaadid(heroiin ehk valge hiinlane), hallutsinogeenid-LSD, uinutid, rahustid, alkohol ja tubakas. Kokaiin Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Tekib parasiitide nägemine ja selle tõttu hakkab inimene enda nahka kratsima. Tekitab kõhnumist. Üledoos põhjustab äkksurma. Võivad tekkida unehäired, alguses suurenenud huvi seksi vastu, kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Amfetamiin ja ecstasy Ecstasy tapab närvirakke, kahjustab aju.
Jahutanuk - Väga kerge segamini ajada hariliku kännumampliga. Kõige lihtsam on eristada neid lõhna järgi, jahutanukil on nõrk jahu lõhn, kuid kännumamplil on tugev meeldiv iseloomulik seene lõhn. 3 MÜRGISED SEENED Panter-kärbseseen - põhjustab niinimetatud mükoatropiini mürgistuse. Mürgistusnähud ilmnevad juba mõni minut või paar-kolm tundi pärast seente söömist. Mürkained mõjuvad närvisüsteemile, nad on hallutsinogeenid. Mürgistus võib muutuda eluohtlikuks, kui tekivad südame rütmihäired, krambid ja südameseisak. Punane kärbseseen Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda.
marihuaana, crack). rahustava toimega narkootikumid (opiaadid, kanep, uinutid ja rahustid); stimulandid ehk ergastava · Põhjustavad organismi üldist kurnatust toimega uimastid (kokaiin, amfetamiin, ecstasy); (ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin, püsiva hallutsinogeense toimega narkootikumid ehk tarvitamise korral mõjuvad nii pea aegu kõik hallutsinogeenid (LSD, PCP, seened). narkootikumid).Ohtlikud on n.-ö. ergutava Joobe tekitamiseks peab inimene uimastit mõjuga ained, mis tekitavad petliku manustama võrdlemisi suures koguses. Seda on ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa Sa võimalik teha mitmel moel. Väärkasutamise korral energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see
oPeamiselt taimsed ained - ei mõju psüühikale (tubakas ja kofeiini sisaldavad taimed). 2. keemilise struktuuri alusel: o Poolsünteetilised (LSD) oSünteetilised (amfetamiini tüüpi ühendid) oLooduslikud alkaloidid ja teised ühendid ( hai) 3. nimetuse alusel: o psühhostimulaatorid o hallutsinogeenid o kanepi preparaadid o opiaadid Psühhostimulaatorid Kokaiin - on euforiseeriv uimasti, taimse päritoluga alkaloid. Ta on isoleeritud kokapõõsa (Erythroxylon coca) lehtedest . Ka kokapõõsa lehtede närimine kustutab näljatunde, ergastab, taastab jõu. Samal ajal kiireneb pulss, tekib kohin kõrvus, esineb pearinglus. Kokaiini valmistataksegi kokataimest . Ühest tonnist kokalehtedest saab ainult kaks kilogrammi puhast kokaiini. Viimane on
Laiemas mõistes on uimasti aine, mida võidakse kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas selle aine kasutamist reguleeritakse seadusega või mitte. Narkootilisi ja psühhoaktiivseid aineid klassifitseeritakse mitmeti, näiteks valmistusviisi (kodusel/tööstuslikul moel) ja päritolu (looduslik/sünteetiline/keemilised ühendid) järgi, või siis toime järgi kesknärvisüsteemile. Viimaste hulka kuuluvad näiteks depressandid(rahustid), stimulandid (amfetamiin, ecstasy, kokaiin) ja hallutsinogeenid (LSD). Paljud narkootilised ained on valmistatud kanepist. Kanep on laualt levinud põõsjas taim, mis kasvab parasvöötmes ja troopilises vööndis metsikus looduses, kuid seda kasvatatakse ka kultuurtaimena. ,,Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide meditsiinilistel eesmärkidel." (Leisalu, 3)
...12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Uimastid on ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi ja teadvust, muutes seejuures ka inmese käitumist, taju ning meeleolu. Erineva toime järgi jaotatakse need ained kolme suurde rühma depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad inimese käitumist ja taju ning põhjustavad hallutsinatsioone. Nende hulka kuuluvad meskaliin, LSD ja marihuaana. Järgnevas referaadis käsitlen kanepi erinevaid kasutusalasid, selle mõjusid ja tagarärgi. 3 1. KANEPI PÄRITOLU Mitmed arheoloogid on veendunud, et esimene kultuurtaim mida muistsed kütid-korilased teadlikult kultiveerima hakkasid oli kanep
annaabi.ee 
