Enamlevinumad narkootikumid ja nende tarvitamise tagajärjed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Meelemürgid - Narkootikumid

Meelemürgid - Narkootikumid 1. Mõiste Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erinevus teistest kesknärvisüsteemi mõjutavatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. 2. Liigitus Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid: Depressandid ­ rahustava toimega ­ rahustid, uimastid, heroiin Stimulandid ­ ergutava toimega ­ kokaiin, amfetamiin, ecstasy Hallutsinogeenid ­ tunnetuse ja taju muutumine ­ LSD Sissehingatavad ­ tunnetuse ja taju muutumine - liim, bensiin, gaasid ja aerosool 3. Kokaiin Kuidas saadakse: Kokapõõsas võib kasvada kuni 1,5 meetri kõrguseks ning selle taimeliigi erinevate sortide lehed sisaldavad kuni 1% kokaiini. Taime kasvupiirkondades lehti näritakse või tehakse neist teed. Lehti kuivatades ja mitmesuguste kemikaalide

Bioloogia

18

doc

Psühholoogia: Stimulandid

Psühhostimuleeriva toimega on mitmeid ravimeid, mis vähendavad väsimust, parandavad meeleolu, suurendavad objektiivselt vaimset ja füüsilist töövõimet. Selliste ravimite hulka kuuluvad kokaiin, kofeiin, nikotiin, amfetamiin, ecstasy ja samas ka unetabletid. Tavaliselt tõstavad need ained südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida stimulante ja nende toimet inimese organismile, seda kohvi joomise ehk kofeiini manustamise näitel. Valimi moodustasid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi 15 õpetajat, kes tarvitavad kohvi. Töö koosneb teoreetilisest ja uurimuslikust osast. Uurimistöö teoreetilises osas on antud ülevaade stimulantidest, nende klassifikatsioonist, kasutamisviisidest ja mõjust inimese organismile. Töö teine osa annab ülevaate uurimuse korraldamisest, uurimismeetodist ja tulemustest.

Psühholoogia

14

odt

Oopium, morfiin ja teised opioidid

selline tarvitusviis vähem levinud. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi. Eestis süstivad narkomaanid heroiini veeni, kuid paljudes maades levib heroiini suitsetamine. Suitsetamiseks mõeldud heroiini ei saa süstida, see ei lahustu vees. Suitsetamiseks raputatakse heroiin fooliumile ja kuumutatakse seda alt. Kuumutamisel muutub heroiin paksuks kollakaks suitsuks, mida hingatakse sisse. Suitsetatav heroiin on teinud heroiini tarvitamise alustamise lihtsamaks. Heroiin tekitab kõigi narkootiliste ainetega võrreldes kõige tugevama sõltuvuse. Moonivedelik Unimagunakupardest saab kodusel teel valmistada heroiini sisaldavat vedelikku, mis mõjub inimese organismile nagu muudki opioidid. Slängis kutsutakse teda mitmete nimedega: moonikompott, moonitee, poppy, must, tšjornõi, rastvor, mak, kubik, kaif. Moonivedelik on levinud peamiselt Põhja- ja Ida-Eestis, kus mõned sõltlased eelistavad seda

Keemia

4

odt

Ergutavad narkootikumid

Ohtlikkus: Öistel tantsupidudel "ecstasy" tarvitajaid ohustavad mitmesugustest lisanditest ja aseainetest tingitud kõrvalmõjud, üleväsimus, ülekuumenemine, hüponatreemia ja veekaotus, samuti veekaotuse ja ülekuumenemise vältimiseks ettevõetud ülemäärasest veejoomisest tingitud elektrolüütide kontsentratsiooni häire (veemürgitus). Pärast tarvitamist võib esineda meeleolu langust, väsimust ja pohmelust, mis võivad kesta mitmeid päevi. On andmeid MDMA tarvitamise võimaliku neurotoksilisuse kohta. MDMA kahjustavad mõjud mälule, unele, vaimsele tervisele ja serotoniinisüsteemile on teadlastevahelise vaidluse objektiks. Ecstasy: Ecstasy all mõeldakse rühma sünteetilisi narkootikume, mis keemiliselt sarnanevad amfetamiiniga, kuid toime poolest võivad teatud määral üksteisest erineda. Ecstasy toime sarnaneb amfetamiini toimega. Võib esile kutsuda hallutsinatsioone.

Bioloogia

17

doc

Referaat Uimastid

Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti

Inimeseõpetus

24

doc

Kordamisküsimuste vastused

konventsiooni vastuvõtmine Narkokurjategijate vara võib konfiskeerida · 2001-2002 o narkokuritegevuse kasv ja Eesti muutumine narkootikumide transiitmaaks o kollatõve ja HI-viiruse plahvatuslik levik süstivate narkomaanide hulgas Põhitendentsid tänapäeval Eestis: Puudub täpne informatsioon narkootikumide levimise kohta elanikkonna seas ning ülevaade nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele nende tarvitamisega põhjustatud kahjust. Ühiskonna kahju: · Politsei ja kiirabi narkomaanidega tegelevad, teised ei saa abi · Narkomaani tööga töötase langeb · Narkomaani elustamine ~1000.-, ravi eest maksab maksumaksja · HIVjm viiruste kandvus, sünnivad haiged lapsed · Üldine turvalisus öisel liikumisel, pisivarhused · Elanikkonna langus, satutakse traumadesse, alkoholi tarvitamine aastaid

Sõltuvuskäitumine

13

doc

Narkootikumid

Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel  Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2.2. Amfetamiin 9-10 3.2.3

Terviseõpetus

19

doc

Konspekt I osa

sõltlasi) · erinevate sõltuvuskäitumise vormide levik (Laansoo, 2006) - patoloogilise mängurluse kasv noorte (15.-19.a.) seas: 2004 -2,3 % 2006 - 6,8% Riiklik regulatsioon: alates 2005.a. viib Eesti Vabariigi Valitsus ellu ,,Narkomaania ennetamise riiklikku strateegiat aastani 2012". Lõpetuseks: Puudub väga täpne informatsioon sõltuvuskäitumise leviku kohta elanikkonna seas (vaid kliinilised andmed) ning ülevaade nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele nende tarvitamisega põhjustatud kahjust. Milles kahju seisneb? Riigile aktsiisi (u 2 miljardit krooni 2005 a) näol kasu, psühhiaatrid saavad praksiseid avada (ja maksud jälle riigikassasse). Örajoodud alkoholi kogus annab kahjumiks u 10-12 miljardit krooni (alkoholijoobes õnnetused) Hävitab tervist, juba lapseeas tarvitatakse Olulisemad terminid 1. Psüühiline sõltuvus- vastupandamatu tung, iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seotud uimasti mingi

Sõltuvuskäitumine

Meedia

Kommentaarid (0)