1. Als Goethe 1749 geboren Worde, war seine Mutter 18 Jahre alt. 2. Damals trugen die Damen weite Krinolinen und die Männer Kniehosen und Absatzschuhe. 3. Das war die Zeit des Rokoko. 4. Mit sieben Jahren schrieb er seine ersten Gedichte. 5. Goethes Liebling Spielzeug war das Marionettentheater, wofür er selbst Theaterstücke schrieb. 6. Mit 16 Jahren verliebte Goethe sich im Gretchen, doch ihre Liebe dauerte nicht lange. 7. Auf Wunsch des Vaters begann Goethe Jura zu studieren. 8. Ihn interessierten aber viel mehr Literatur, Kunst und Philosophie. 9. Goethe wurde gleich mit seinem ersten Drama ,,Götz von Berlichingen" berühmt. 10. Im Jahre 1775 wurde Goethe als Minister nach Weimar berufen, wo er bis an sein Lebensende blieb. 11. Goethes Einfluss in Weimar war sehr groß. 12. Neben dem Schreibe beschäftigte er noch mit vielen anderen Sachen, zum Beispiel leitete er das Theater und führte Wissenschaftliche Forschungsarbeiten durch. 13
(28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Elukäik *Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770 1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.
Kas Faust on Goethe moodi? Goethe ja Faust autor ja tema looming. Kindlasti on neil sarnasusi, sest kuna Fausti karakter antud versioonis on Goethe poolt loodud, siis peab temas olema üle kantud kirjaniku enda olulisemad iseloomujooned ja eripärad, miks muidu tahaks Goethe nii täpselt kujundada iseloomu, mis juba välimäärajatest lähtudes tema enda omale nii sarnane. Ma usun, et kuna ,,Faust" on Goethe elutöö, tähtsaim teos, siis otsustabki autor oma mõtteid avaldada just selle tegelase läbi ning tema ise peegeldub kõige rohkem maailmale just selle karakteri kaudu. Raamatu kangelane doktor Faust oli küll ametilt arst, aga oli ka sinasõber kirjandusega ning omahakatuslik filosoof, viimased kaks täpselt nagu autorgi. Just tänu Fausti filosofeerimisele ja monoloogidele saamegi võrrelda nende kahe ühiseid jooni. Faust oli ülikooli õppejõud, ta
Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse.Ta alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega.Goethe oli saksa mitmekülgne geenius,loodusteadlane ja kirjanik.TAlle meeldisid aforismid.Enamjaolt oma teostes kasutas ta hea ja kurja rolle.Kõige paremini on need hea ja kurja rollid välja toodud teoses ,,Faust" .Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõi...
Goethe ,,Faust" Raamat algab sellega, kui taevas sõlmivad lepingu kurat Mefistofeles ja jumal. Mefistofeles peab tegema Fausti(teadlane) õnnelikuks, siis saab ta tema hinge põrgusse viia. Lugu ise algab sellega, kuidas Faust istub oma kabinetis ja haletseb ennast. Peagi läheb ta oma sõbra Wagneriga tänavale ja peagi saabub nende ette puudel. Puudel läheb koos Faustiga tagasi kabinetti ja seal tuleb välja, et see puudel on hoopis Mefistofeles. Nad sõmivad lepingu, et Mefistofeles teeb Fausti õnnelikuks ja kui see hetk saabub, siis asub Faust Mefistofelese teenriks põrgus. Nad asuvad teele ja esimene koht kus nad peatuvad on kõrts, kus on kari tudengeid ja Mefistofeles ja Faust ühinevad nendega. Üks tudeng arvab, et nad on petised. Mefistofeles laulab neile ja seejärel teeb ta ühe triki nii et kõik saavad selle joogi mida nad tahtsid. Üks aga ajab natuke maha ja sellest süttib leek ja siis nad saavad a...
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juurel...
Saamislugu Goethe hakkas seda kirjutama aastal 1773, kasutades keskaegset Rutbeufi süzeed ,,Miraakel Theophile'st", kus on kasutatud hinge kuradile müümise stseeni. Esimene osa valmis 1806. aastal ja see ilmus 1808. Teine osa valmis samuti 1806, aga seda Goethe veel lihvis ja see ilmus 1832. ,,Faust" Pühendus Nostalgiline tagasivaade minevikku. Eelmäng teatris Direktor: Rahvast tuleb rabada, kõigi ootustele tuleb vastata. Seda saab saavutada ainult laia sündmustikuga, sügavus ei paelu kedagi. ,,... ei kunsti pärast teatrisse teele asuta" ,,Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske" Luuletaja: Tema arvamuse järgi võtab näidendi tegemine kaua aega ning selles peab olema mõte
sellegi poolest võtab faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad faustiga lepingu. Kuna faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski nautima peaks hakkama ja enam surra ei taha siis võib Mefistofeles fausti endaga põrgusse võtta ja faust peaks teda seal teenima, maa peal teenib aga Mefistofeles fausti. faust lõpetab oma elu siis kui lausub: Oh ilus hetk, oh viibi veel. faust on veendunud, et see pole tema jaoks raske... Goethe Faust faust on inimesena tavapäraselt erinev . Teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli seefausti põhiline probleem
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks.
Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega
Goethe - ''Faust'' I Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Tema teadmata on aga Jumal ja Saatan (nimega Mefistoteles) sõlminud taevas kihlveo. Omamoodi huvitav on ka fakt, et Jumal ja Saatan on omavahel väga sõbralikes suhetes ja otsustavad koos inimeste saatuse üle. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jä...
Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega
1. Eelmäng teatris (tegelased ja nende seisukohad) Direktor – Tahtis, et luuletaja teeks näidendi, kus oleks hästi palju näidata kuid sügavus puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb Mefistofeles vastupidist tõestada? Inglid kõnelevad Issanda loomingust ja sellest kui ilus ja hea kõik Maa peal on. Raafael räägib sellest kuidas Päikese laul taeva all toob ingleile jõudu. Gaabriel räägib sellest, kuidas Maa ring...
Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Proosa `'noore Wertheri kannatused'' (1774) `'Wilhelm Meisteri õpiaastad'' (1796) Wilhelm Meisteri rännuaastat'' (1829) `'Luule ja tõde'' nelja osaline autobiograafiline romaan üks autobiograafiliste tipp teoseid (1811 1839) `'reisikirjad'', `'itaaliareis`', `'kirjad Sweitsist''. Draamad 1771 `'Götz von Berlichingen'' (16. Saj talupegade sõda Saksamaal) 1773 `'prometheus'' (nimitegelane ei allu Zeusile, vaid kuulutab oma sõprust inimestele ja tööle) 1787 `'Egmont'' 1790 `'torguato Tasso'' 1787 `' Iphigenia Taurises''
Goethe ,,Faust" 1) Goethe võttis rahvalegendi filosoofilises käsitluses 2) Töötas teose kallal 60 aastat 3) Faust I ilmus 1808, Faust II ilmus 1832 4) Faust I - Faust väikeses maailmas, Fausti isiklikud tunded. Faust II Faust suures maailmas, laiahaardelisemad probleemid 5) Teosel mitu tasandit: 1. autori aeg 2. üldinimlikkus 3. Goethe seisukohad, mis on seotud kirjandusega- Goethe kui kunstnik. ,,mitte koor vaid tuum" ,,tõeline kunstnik ei tohi kohaneda publiku maitsele" 6) Seisukohad- ,,otsingustes ja püüdlustes on edasiviiv jõud" - Jumal; ,,inimese piinad tulenevad mõistusest" Mefistofeles. Teoses kohtuvad 2 elufilosoofiat. Jumal- humanism, eluarmastuse filosoofia. Mefistofeles- pessimism. Jumal usub Fausti. 7) Olulised tegelased: 1. Faust
1. Goethe väitis ühes oma kirjas, et teda vapustas sügavalt 1755 aastal toimunud Lissaboni maavärin. Temas juurdunud usk taevase isa armust ja hoolest muutusid teda painavaks ning tekitasid kriitilise suhtumise usku. Usk taevase isa heatahtlikkusse kadus. Lissabonis toimunu aga avas talle uued võimalused seletada hea ja kurja seost. Aga ta väitis, et igal inimesel endal tuleb teha valik. Ühest mõistmist ei saa olla. 1768 aastal haigestus Goethe raskelt, sellega kaasnes ka sügav hingeline kriis. Goethe hakkas huvi tundma alkeemia vastu. Ta otsis vastust küsimusele, kuidas on jumal ja loodus teineteisega seotud. Selline tunnete ebamäärane käärimine sai aluseks ,,Faustis" olevatele probleemidele. 1770 aastal jätkab ta õpinguid Strasburg'i ülikoolis. Sel perioodil saab tema hing kosutust Rousseau ,,Teisist" tagasi looduse juurde, mis tähendas, et tundega välist haarates tule see suunata oma sügavasse sisimasse
Pärast seda kohtas mees tänaval kaunist neidu Margaretat, kes aga temast välja ei teinud. Faustil oli kindel plaan neiu endale saada. Ta sai lõpuks neiuga jutu peale. Margareta jutustas talle oma elust. Faustil õnnestus neiu ära võrgutada. Margareta sattus vanglasse. Faust üritas teda päästa, kuid neiu suri ning inglid viisid ta hinge taevasse. Tsitaadid · ,,Sa kardad sedagi ,mis iial Sind ei taba, Sa leinad, mida eal ei ole kaotanud." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 22) Ma arvan, et siin on mõeldud seda, et inimene mõtleb vahest üle ja kujutab endale palju ette. Kuid teine pool lausest jääb mulle veidi arusaamatuks. · ,,Küll teadust orjata võib kõigest väest, ei endast suuremaks saa ükski mees." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 54-55) Minu arvates on siin mõeldud seda, et üle enda võimete ei saa keegi õppida. Ning õppimine ei tee sind veel kõikvõimsaks.
''Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk.'' L.Tolstoi Usk mõjutab inimeste loomulikku suhtumist ümbritsevasse ning ühendab või lahutab indiviide ja kogukondi. Nii sotsiaalseid rühmi kui ka ajastuid saab eristada usu alusel. Igal perioodil on seejuures ka vastavad ebajumalad. Infoühiskonnas on jumalikku staatusesse tõusnud teave ja selle allikad. Inimkond on oma olemuselt auahne ja seetõttu pidevalt püüelnud täiendavate teadmiste poole. Informatsioon seab eelisseisundisse eelkõige selle kasutaja, nii on võimalik saavutada teiste üle teatav mõjujõud. Klassikaline näide info ja võimu seotusest on IV sajandil asutatud Aleksandria raamatukogu, mille eesmärk oli koondada ühte kohta kogu tsivilisatsiooni tekstid. Enamik neist jäi laiemale avalikkusele peidetuks. Nüüdisajal on ühiskonna mäluks nimetatud raamatukogud enamasti soovijatele avatud, ent faktide varjamine pole endiselt kuhugi kadunud. Teadmised on võim j...
Tallinn Realschule Johann Wolfgang von Goethe Referat Eliise Leismann Tallinn 2011 Johann Wolfgang von Goethe Johannes Wolfgang von Goethe wurde am 28. August 1749 in Frankfurt am Main geboren. Er ist einer von Deutschlands Größten Dichtern. Außerdem hat er mit seinen wunderschönen Werken außerhalb von Deutschland Menschen fasziniert. Goethe war ein sehr begabter und glücklicher Mensch. Sein Vater war ein Jurist, mit sehr strengen Grundsätzen. Seine Mutter, Catharina Elisabeth Goethe, war eine fröhliche Person, mit sehr viel Wärme und Humor. Johannes Wolfgang hatte beide Eigenschaften geerbt. Seine
16 läks Leipzigi ülikooli ja asus õppima õidust. Ta oli laialdaste huvidega, ta küll õppis õigust, afa samal ajal huvitas teda kirjandus, füüsika, loodusteadused ja botaanika. Ei lõpetanud ülikooli sest haigestus ja oli aasta aega kodus ja paranes, sai terveks, aga ei läinud tagasi vaid läks strassbourgi ülikooli, sela lõpetas edukat õigusteaduste kursuse. Oluline on ka see et seal tutvus ja teda mõjutas Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeari. Tegeles ülikooli päevil eelkõige luuletamisega, nagu noorelele mehele kohane ja mis jääb talle väga iseloomulikuks on armastus. Esimene suurem tuntus on näidendiga ,, Götz von berlichingen". Seal on see et rüütel esildab ,,tormi ja tungi" klassikalist kangelast. See tema näidendi kangelane astub välja ühiskondlike reeglite vastu ja hakkab ülekohtuga võitlema. Ei
,,Mitte ainult kaasasündinu, vaid ka omandatu kujundab inimese" Johann Wolfgang Goethe Tihtipeale süüdistavad inimesed oma ebaõnnestumistes teisi, sealhulgas ka vanemaid. On ju igaüks oma emalt-isalt midagi omandanud. Pärilikkus määrab suuresti ära eelkõige välimuse, varases lapseeas omandatakse eelkäijate kombed ning suhtumise. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab kujunema tema isikupära ja iseloom. Vundament see päritakse kasvatajailt, ülejäänu aga kujundab igaüks ise läbi kogemuste ning läbielamiste, õnne ja õnnetuse
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt
N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: *rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, *viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Eestis: Samblad 2x, selgus, kommeetria ja korrapärasus. Tartu Ülikooli peahoone. Feahlmanni müüties, Kristjan Jaaks petersoni luules MOLIERE (1622- 1673) Jean Baptiste Poquelin. Sündis Pariisis, isa oli jõukas käsitöö meister. Vaimuliku hariduse sai. Edasi õppis õigusteadust, aga sellega ta tegeles vähe. Ta tegi oma teatrigrupi ,,Kuulus Teater!,
Goethe ,,Faust" kokkuvõte Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber. Wagneriga jalutamas olles, juhtusid nad kokku musta puudliga, kelle Faust endaga koju kaasa võtab. Koer tundus Faustile kuidagi imelik ja kahtlane. Kodus muutus koer Mefistofeleseks, kes tahtis Fausti olukorda ära kasutada. Ta üritas Fausti halvale teele juhtida, et ta hing lõp...
Olulisemad näidendid ,,Naeruväärsed eputised" - pilkab aristrokraatide võltspeenustamist, tekitas vastuolulisi tundeid: lihtrahvale meeldis, kõrgklassile mitte. ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" - omavahel temaatiliselt seotud, valikuvabadus armastuses, soolise võrdsuse teema (et naistel on õigus vabale otsusele armastuses) ,,Tartuffe" - petmine vagaduse maski all ,,Don Juan" - iroonia liiderlikkuse ja valetamise suhtes. Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Valgustskirjandus valgustus saab alguse 18. sajandil 1789 Suur Prantuse revolutsioon · Põhieesmärk on juurutada haridust. · Oluline on loomuliku inimese kujutamine, seisus ei ole oluline. · Väga tähtis on mõttevabadus, iga kodalik vastutab oma riigi ees. Prantsuse olulisemad valgustusfilosoofid: Voltaire, Didesot, Roussean. Saksamaal eelkõige: Lessing, Schiller, Goethe.
Faust J. W. Goethe Tegelased: Peategelaseks raamatus ,,Faust" on nimitegelane Faust. Faust on haritud, palju õppinud doktor, kes on aga tüdinud elust, nägemata oma teadmistel, ja ka elul, enam mõtet. Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid
Goethe (kui kirjaniku ja isiksuse) arengutee suurteoseni. Linda Laura Mets XVIII sajandi Saksamaal viljelesid kirjanikud eeskätt draamat ja romaan oli kaua teisejärguline zanr. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) tegi enne sajandi lõoou Euroopas kuulsaks ka romaani. Goethe rikas elu ja looming ulatuvad peaaegu läbi terve sajandi. Goethe oli pärit jõukast perekonnast ja sai väga mitmekülgse hariduse. Juba nooruses oli ta väga teadmishimuline. Esimesed kirjanduslikud katsetused kuulusid sellesse aega, millal ta õppis õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Suurt tähtsust edasises kirjanduslikus tegevuses omasid
Lugupeetud Werther /kuupäev/ Kuigi arvatavasti on Teispoolsuses muudki teha, kui kirju lugeda, pühendan Teile siiski need read, mis mu mõtteis juba ammu keerlevad. Kummitama jäi Teie kohutav surm, mis meelehärmi tegi. Mulle meeldivad õnnelikud lõpud Teie valik aga oli lausa tülgastav ja väga ebameeldiv lugeda. Detailne kirjeldus vaid suurendas õudu, mida üldine meeleheitlik keskkond soodustas. Otsides Teie elust positiivsust, julgen vihjata Lottele, kelle armastamine oli ainus mõistlik tegu, mille korda saatsite. Kuigi see põletav tunne tõi piinu ja kannatusi, puhus see uue tuule Teie elu purjeisse, trajektoori täielikult muutes. Siiski tuleb Teil meisterlikult välja kõik eelised, millega loodus teid premeerinud, pahupidi keerata. Selle asemel, et peatuda Lottel kui ainsal imetlusobjektil, võinuks Te oma võluva isiksusega uutele jahimaadele suunduda, kolida välja, rän...
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning
Fausti sisukokkuvõte Faust algab proloogiga, kus Mefistofeles ja Issand arutavad headuse ja kurjuse üle Mefistofeles on kindel, et Faust pöördub kurja poole kuid Issand usub, et Fausti usk on suurem ja et ta ei pöörduks kurjuse poole ning et ta jääks õige tee peale. Nad sõlmivad kokkuleppe. Faust on doktor, kes on väga haritud, tark, teab palju maailmast, kuid siiski ta on sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult teadmised ning ta tunneb väsimust, ta ei arva, et teadmised teda kuidagi aitaksid või talle kuidagi kasuks oleksid, need ei anna talle kokkuvõttes midagi juurde, mis oleks talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab oma elu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta rin...
Kodukirjand Otsida, kahelda, leida ? J W. von Goethe ,,Faust" Kõik siin elus otsivad midagi. Tähtis on teada, mida tahetakse leida. Inimesed soovivad kogeda erinevaid asju ning seega on ka tee avastamiseni kõigil erinev. Soovitu saamiseni jõutakse ka erineva ajaga, kui üldse. Päris paljud inimesed usuvad, et miski mõjutab leidmise kiirust. On ka inimesi, kes mõtlevad põhjalikult järgi enne tegutsemist. Vahel kaheldakse, kas tahetu saavutamiseks vajalik läbitav tee on ikka õige.
Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab kangelast, kellest edasised tormi ja tungi tegelased võtsid eeskuju. (Torm ja tung oli vastuliikumine, mõistusega ei saa kõike selgitada, loome inimesed väärtustasid tundeid, Torm ja
GOETHE WEIMARIS 1744. aasta lõpus kohtus Goethe Fankfurdis hertsog Karl August von Sachsen-Weimariga. Mõlemad olid algusest peale teineteisele sümpaatsed. Goethe, tormi ja tungi ajastust, leidlik, innukas ja täis plaane, leidis mitmekülgsete vaimsete hobidega lõbuarmastavast noorest hertsogist endale kolleegi. Nii pea, kui hertsog oli üle võtnud valitsuse juhtimise, kutsus ta Goethe Weimari kohtusse. Kuigi Goethe oli nüüd suhtes koos Franfurdist pärit pankuri ütütre Lili Schönemanniga, ei suutnud ta end abielus ette kujutada. Talle tundus, et materiaalne baas selleks puudus. Goethel polnud kindlat sissetulekut. Seega ei pidanud ta pikalt kaaluma, kui talle pakuti sisenemist riigiteenistusse. 1775. aasta 7. novembril saabus ta Weimari, kuhu ta elu lõpuni elama jäi. Goethe ning temast 8 aastat noorem hertsog said kiiresti tõelisteks sõpradeks. Kuigi elu noore
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial. Et meelitada Fausti ütema sõnu "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" , pakub Mefistofeles talle noorendavat võlujooki ning õhutab teda võrgutama süütut ning vaga Margaretat. Sellega on tehtud esimene valik muuta Margareta elu loomulikku kulgu. Alust...
Inimloomuse keerulisus Inimloomus on väga keeruline termin. See kujuneb välja mitmete teiste tegurite kaasabil kuid siiski on ta ainulaadne – igal ühel oma jagu. Kirjanik Goethe teose „Faust“ abil saamegi mingi aimduse inimloomusest ja selle keerukusest. Mina arvan, et inimene sünnib siia maailma juba välja kujunenud iseloomuga. On inimesi, kes on kindlad, et inimene sünnib maailma justkui valge lehena ja et kõik, mis temas hiljem head või halba on, on perekonna, keskkonna ja ühiskonna koosmõjud. Ma usun, et kui inimene sünnib, on tema iseloomu kõik algmed juba välja kujunenud. Kindlasti kohaneb inimene ka
Ande Andekas-Lammutaja Johann Wolfgang von Goethe Johan Wolfgang von Goethe sündis 1749. aastal Saksamaal, Frankfurdis. Ta oli Saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Alghariduse sai ta oma õigusteadlaselt isalt, hiljem õppis Leipzigi ning Strasbourgi ülikoolides samuti õigusteadust. Oli tegev ,,Tormi ja tungi" rühmituses (eesmärgiks oli rahvaluule kogumine jms.), olles hiljem selle juht. Weimaris sõbrunes ta Schilleriga, kellega alustas ka koostööd
,,Faust" Kirjandusteose analüüs Teose ,,Faust" kirjutas Johann Wolfgang Goethe. Selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Täielik ,,Fausti" esimene osa ilmus 1808 a. ja teine osa 1832 a. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Teose aluseks on 16. saj. saksa rahvalegend Johannes Faustist- arstist, astroloogist, algkeemikust, teaduse- ja lõbujänulisest inimesest, kes olevat oma hinge kuradile müünud. Peategelane Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Teose tegevus varieerub pidevalt nii ajas kui ka kohas. Esialgu on
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse Margar...
Just tagasipöördumine musta maagia juurde, mis pärineb juba keskajast, on tüüpiline romantismi liikumisele. Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga. 5)Milline on teoses naise sümbol? Teoses on naise sümboliks Margarete ehk Gretchen. Ta on iseseisev ja kindla eesmärgiga. Ei kahtle endas ja oskab oma arvamust välja näidata. 6) Iseloomusta põhjalikult Fausti. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks? Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud
JOHANN WOLFGANG GOETHE Noore Wertheri kannatused Ly Härm 10d Werther ja loodus: Lk. 8- Kohe siinsamas lähedal on kaev, kaev, mille kütkeks ma olen otsekui Melusine oma õdedega. ... Madal ringmüür kaevu ümber, seda piiravad kõrged puud, selle paiga jahedus- kõiges selles on midagi salapärast. Koguni kõhedaks tegevat. Ei möödu ainsatki päeva, mil ma oma tunnikese seal ei istu. Lk. 24- See on imeline, kuidas ma siia jõudsin ja künkalt alla haljendavasse orgu vaatasin, kuidas ümbrus mind veetles. Seal see salu! Ah, võiksid sa selle varju peituda! Teal too mäehari! Ah, võiksid sa sealt kaugele-kaugele vaadata! Ridastikku kulgevad kuplid ja kutsuvad orud! Oh, võiksin ma neisse kaduda! Lk. 44- Mu südant täitvast soojas tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul. Kui ma muidu...
,,Faust" Johann Wolfgang Goethe Issanda ja Mefistofelese vaheline leping seisnes selles, et esmalt Moosese raamatu järgi lõi jumal inimese endanäolisena valitsema kõige elusa ja elutu üle. Mefistofeles on seisukohal, et inimene on mannetu, igavesi nurjuv. Ta võrdleb teda tirtsuga, kel puudub lennuvõime. Jumal annab Mefistofelesele vabad käed Fausti hinnata ja sõnastab väga olulise arenguprintsiibi: ka kurjast kasvab hea. Probleem ei ole niivõrd Fausti erakordses isikus, vaid inimese olemuses üldse
Goethe "Faust" I osa o Puudub jaotus vaatusteks, ülesehituselt värssromaani-laadne o "Eelmäng teatris" arutlus sellest, missugune peaks välja nägema ideaalne(salksa) näidend o "Proloog taevas" Mefistoteles veab issandaga kihla, et ta suudab hukutada Fausti hinge.Issand lubab mitte vahele segada, on aga veendunud, et kurja tundeski leiab inimene (Faust) endas mõttevalguse toel siiski hingejõudu, et tõusta armastuse poole o I osa episood "Öö" -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane. episood "Linnavärava ees"- kujutab erinevatest sotsiaalsetest kihtides pärit inimesi elu selle paljukihilises koosluses. Faust, kes on avatud elukõiksusele j...
Johann wolfgang von Goethe (1749-1832) Johann Wolfgang von Goethe wurde am 28. august 1749 in Frankfurt am Main geboren. Seine Eltern waren Johann Caspar Goethe und Catharina Elisabeth. Goethe war in erster Linie Dichter und Schriftsteller. Ausserdem hat er als Naturforscher, Staatsmann und Theatermacher gearbeitet. Kindheit und Jugend Goethes vater hat seinen Sohn in einigen Fächern selbst unterrichtet, für andere wurden Privatlehrer engagiert. Mit sieben Jahren szchrieb Goethe die ersten Gedichte. http://www.youtube.com/watch?v=F77O1VKGRFw&feature=related DANKE!
Johann Wolfgang von Goethe Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks
Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Goethe romaani peategelane on noor armastaja Werther. Oma sõbrale Wilhelmile saadetud kirjade kaudu saame teada, et ta on varajastes kahekümnendates aastates tundeline artist, poeet ning looduse- ja Homerose armastaja. Ta pole veel kindel, mis on tema eesmärk selles elus, millise ameti ta peaks omandama. Teine roll on Lottel, kes on 19-aastane ning lesestunud ametniku tütar. Ema surmast saati on ta üksi juhtinud majapidamist ning hoolitsenud armastavalt oma mitmete nooremate
Johann Wolfgang Goethe ''Faust'' I osa TEGEVUSE KOHT JA AEG: Saksamaa, 18. sajand PEATEGELASE ISELOOMUSTUS: · Faust Faust on valgustusaja tüüptegelane. Ta on orienteerunud mõistusele ning alati kahtleval seisukohal. Ta on terve enda elu pühendanud teadustööle, omades mitmel alal ülikooliharidust. Vaatamata edukale karjäärile on Faust elus pettunud ning usub, et inimelu piirid jäävad liiga kitsaks sellele elule, mida tema tunda tahaks. Ta sai aru, et teadmised ei aita inimkonda suures plaanis edasi ning kaotab selle tõttu elu mõtte. Fausti saab pidada kartmatuks ning teosest paistab välja, et mees oli küllaltki meeleheitel, kuna oli valmis tegema kõike, et tunda kordki elus end õnnelikuna. PROBLEEMID: · Fausti meeleheide ning elu mõtte kadumine. · Gretcheni sisemised konflikt. Tüdruk asus kahe tule vahel: Jumalakartlik elustiil ja ema manitsused vs armas...
KIRJANDUS 03.09.09. Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) Elas 18. Saj. Isa oli jurist, kohaliku keisri n]unik, maj kindlustatud, sai hea hariduse (hea koduõpe, isa õpetas). 16.a läks Leipzig'i ülikooli ja õppis seal JUURAT (isa). Oli laialdaste huvidega: huv kirjanuds, füüsika, loodusteadused(botaanika). Haigestus ja jäi ülikool lõpetamata. Tervenes aasta kodus ja läks Strasbourgh'i ülikooli, kus lõpetas edukalt igusteaduste kursuse. Seal tutvus ta HERDERiga, kes oli sakslane, uuris rahvaluulet (`'Torm ja tung'') ja
Faust Mefistofeles, kui saatan, kehastab raamatus kurja tegelast. Mis aga teeb tema tegelaskuju huvitavaks on, et tegelikult ei tundu Mefistofeles üldse halb. Ta on intelligentne ning isegi mingil määral sümpaatne. Ta suudab olla kaastundlik ning omab ka südametunnistust. Raamatus on Mefistofeles öelnud: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." See lause iseloomustab Mefistofelest tõesti kõige paremini, sest ta tekitab küll palju pahandust, kuid soovib siiski, et maailmas oleks tasakaal. Mefistofeles sõlmib teoses kaks lepingut. Ühe lepingu sõlmib Issandaga ning teise Faustiga. Sellest võib välja lugeda, et Mefistofeles on enesekindel ning talle meeldib, kui talle jääb õigus. Issandaga teeb ta lepingu, et näidata, kuidas mõistus ning teadmised toovad elus ainult õnnetust. Faust saab Mefistofelese ohvriks, sest ta on äärmiselt haritud ning laia...
Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikkagi olla sisimas üksik ja õnnetu. Samas ka üksik vanaproua, kes elab koos kolme kassiga ühetoalises korteris ning elatub üürikesest pensionist, võib olla oma õnne tipul, kuna tal polegi midagi rohkemat vaja. Sestap ongi õnne mõiste suhteline ja muutlik ning iga inimese jaoks erinev. Käsitletud kirjandusest meenub tahes tahtmata J. W. Goethe luuleteos ,,Faust". Juba peategelase nimigi on paljulubav, sest tähendab ju see ladina keeles ,,õnn". Faust oli figureeriv kuju aukartust äratav ja teiste poolt imetletud. Fausti suurimaks probleemiks oli fakt, et suurem osa inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle. Ta lootis midagi rohkemat inimkonnale anda, kuna tal endal midagi enam saavutada ei olnud ning oli ka mõelnud oma elu eesmärkidele selle põhjustele. Kuid olles saavutanud kõik, mida
Kes otsib, ikka eksib teel Inimsoole on omane mitte kunagi rahul olla sellega, mis neil on, vaid otsida alati paremat, huvitavamat, rikkamat elu. Oma otsingutes satuvad inimesed tihti eksiteele, teevad vigu, kuid sageli ka parandavad neid. Faust oli õppinud erinevaid teadusi filosoofiat, arsti- , õigus- ja usuteadust, kuid ta ei olnud endaga ikka rahul. Tal oli palju õpilasi ja teda ümbritses palju teisi tarku inimesi, kuid ta ei suutnud tunda rõõmu oma teadmistest ning tundis, et ei oska inimestele näitada teed parema ja õigema elu poole. Faust otsis elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, pöördus ta maagia poole. Faust ütles, et rutiin tapab kire kõige vastu, mis enne armas oli ning kurtis selle üle, et pole vaatamata suurele õppimisele kuskile jõudnud. Ta oli kaotanud kire teaduste vastu. Faust tunnetas, et kerge on elada neil inimestel, kes ei otsi elu asjade põhjuseid ja seoseid, vaid lepivad v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
