Goethe "faust" (8)

Kas Faust on Goethe moodi?
Goethe ja Faust – autor ja tema looming. Kindlasti on neil sarnasusi , sest kuna Fausti karakter antud versioonis on Goethe poolt loodud, siis peab temas olema üle kantud kirjaniku enda olulisemad iseloomujooned ja eripärad, miks muidu tahaks Goethe nii täpselt kujundada iseloomu, mis juba välimäärajatest lähtudes tema enda omale nii sarnane. Ma usun, et kuna „Faust“ on Goethe elutöö, tähtsaim teos, siis otsustabki autor oma mõtteid avaldada just selle tegelase läbi ning tema ise peegeldub kõige rohkem maailmale just selle karakteri kaudu.
Raamatu kangelane doktor Faust oli küll ametilt arst, aga oli ka sinasõber kirjandusega ning
omahakatuslik filosoof , viimased kaks täpselt nagu autorgi. Just tänu Fausti filosofeerimisele ja monoloogidele saamegi võrrelda nende kahe ühiseid jooni. Faust oli ülikooli õppejõud, ta oli valgustaja ning kuna Goethe oli romantismi kirjanik, siis pidid ka temas olema prohvetlikud jooned, mis on jällegi Fausti sarnasus ta loojaga. Mõlemal neil oli kõrgharidus. Faust küll kõrgemal oma kraadidega, kuid just seda vajaski Goethe, et näidata inimestele, kui vähe tähtsust omavad need teaduslikud kraadid haritud inimesele endale. Inimesed vaatasid Fausti alt üles tänu tema positsioonile, kuid Goethe pidas õigeks tarkuseks hoopis maailma tundmist iseenda kaudu, mitte raamatutest loetust . Kahjuks oli neil traagiline armastus ka mõlemil, armastus endast noorema ja lihtsa neiu vastu. Kumbki ei tahtnud mõista, mis saab halba olla armastuses, küll aga mõistsid hukka seda ja neid neide ülejäänud ühiskond ja selle aja tavad. Kummagi esimesest armastusest ei tulnud midagi head. Seepärast tundsidki nad mõlemad end tihti üksildastena, eraldatutena – maailm ju ei suutnud mõista nende vaatenurki ja arusaamu. Mingil hetkel langevad mõlemad nii sügavale musta auku , et on enesetapu äärel, aga pääsevad sellest siiski napilt, tänu kellelegi teisele ja tänu elutarkusele. Seda viimast jätkuski neil mõlemil. Ka Faust oli elukogenud, kuigi vahest toimisid mõlemad hetke ajendil, kaks korda mõtlemata(välja arvatud ehk see enesetapu mõte). Näiteks Goethe reisid ja Fausti lepingu sõlmimine Mefistofelesega-kõik ülepeakaela. Mõlemit häiris ühiskonna tühisus ja intriigid, seega püüdsid Goethe ja Faust nendest eemale hoida, mitte intriigidele tähelepanu osutada ja tegeleda hoopis tähtsamaga: elu mõtte otsimisega. Selle otsinguile kulutasid mõlemad palju aega ja mõistust ja siiski leiavad mõlemad ka selle.
Ühiseid jooni leiab neis ülearu palju, aga on ka mõni üks erinevus. Nimelt elas Goethe reaalses maailmas, Faust aga mitte. Ta sai sõlmida Kuradi endaga lepingu ning suhelda vaimudega, muuta oma elu lihtsamaks, kuid pärast surma ootas teda raudkindlalt põrgu. Tänu Mefistofesele ja hinge müümisele toimub Fausti elus nüüd palju muutusi ja palju uut ja huvitavat, kuid kõik läheb alati hästi. Isegi Margareti/Gretcheni suudab ta päästa surmast. Oma ligimesi surmast päästa ei saanud Goethe, sest tema elas ju maailmas ilma Saatana lepinguta . Selle kaudu ta võib-olla näitabki maailmale, et tema kihk uurida ja elu mõtet leida oli nii suur, et ta ei kohkuks tagasi ja Saatana enda ees.
Goethe kirjeldab Fausti järjest tundelisemalt ja selgemalt, nii et kohati on raske mõista, kas ta ei räägigi ehk hoopis iseendast. On ju nende ühised jooned kõigile, kes vähegi autori elulooga ning selle teosega tuttavad, silmmärgatavad. Enamuse osa jutustusest nad justkui sulavad ühte ja Goethe tunneb ennast kindlalt Fausti rüüs. Teatud hetkedel ta aga põrkub tagasi, nagu aru saades , et kirjutab endast liiga palju ning vastandab Fausti monolooge omavahel Lõpuks jääbki mul siiski küsimus, et kas „Faust“ ei olegi Goethe elu – veidike ebareaalsem küll ning natuke liialdatud, aga sama mõttega ning olemuselt sama versioon , kus ta saab väljendada oma kibestumust selle aja ühiskonna vastu.