liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule Foovide stiil · hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine · nende peaeesmärk oli kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine · Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest Rühmitus · Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju · Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile
valguse ja varjuga modelleerimine objektidele ainuomaste värvide kujutamine Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Henri matisse Sünninimega HenriÉmileBenoît Matisse Elas 31. detsember 1869 3. november 1954 Prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne.
Fovism Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis [1]. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui metsikute loomade seas (parmi les fauves)[2]. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest.
FOVISM (19051920) Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges
Fovism ja teised ekspressionistlikud suunad 1905. aastal Pariisi Sügissalongis suurel ülevaatenäitusel esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem
jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik
moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused.-religioonid, ning -arusaamad. See kõik mõjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond või religioon nõuab. Teravalt kajastusid kunstis ka ühiskonna valupunktid. Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Enamik foovidest oli läbinud neoimpressionismi etapi. Niisiis on fovism tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu kunstisuundadega. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide meeleolude väljendamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henry Matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusesr, vaid
Objektide ainuomaste värvide Fifth level kujutamine Peaeesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine Eeskujuks: Click to edit Master text styles Vincent van Gogh'i Second level Third level elamuslikud teosed Fourth level Henri Matisse Fifth level Raoul Dufy Albert Marguet Maurice de Vlaminck André Derain Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Kes maalis need maalid? Vincent van Gogh Paul Gauguin Maalide autor on …. Paul Cèzanne Kes sai kuulsaks värvilises litograafias tehtud plakatitega. Toulouse-Lautrec Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis . Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Kirjelda foovide värvi ja pintslikasutust. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga
hingeseisunditele ja ideedele. (1843-1903) matete" (,,Turg") Värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed Paul Cézanne ,,Suplevad naised", rahutud ja vibreerivad. (1839-1906) ,,Sinine vaas" Fovism, Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti Lääne-Euroopa Henri Matisse ,,Vestlus", ,,Tants" 20.saj algus põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, (Prantsusmaa) (1869-1954) objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Raoul Dufy ,,Lipuehtes tänav, Le Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade (1877-1953) Havre"
3 kunstiteose analüüs Henri Matisse “Tants” 1909 Fovism I faas – eelikonograafiline Henri Matisse (1869-1954) oli prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et
planeeritud ja konkreetsema stsenaariumiga Pierre Boulez: Prantsuse helilooja ja dirigent; serialismi rajaja serialism - peale helikõrguste on seeriateks organiseeritud ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon Karlheinz Stockhausen: Saksa avangardist; oluline panus elektronmuusika arengusse elektronmuusika - aparaatide abil sünteesitud helidest ja muundatud naturaalsetest häältest loodud muusika "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul", 1956) FOVISM Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule.Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga
Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. 3. Sajandi alguse ekspressionism: foovid (Matisse, Derain, de Vlaminck), Munch, die Brücke (Kirchner, Nolde), der Blaue Reiter (Kandinsky, Marc, Macke), Kokoschka, Schiele, Lehmbruck Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma
Hiljem tekkis selle suundumuse süvenemise tulemusena kubism. Vincent van Gogh kasutas oma meeleolude ja hingelise seisundi edasiandmiseks värve ning värisevaid ja keerlevaid pintslilööke. Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism. Henri Rousseau "Iseseisvuse saja aasta juubel" (1892) Georges Seurat "Seine ja suur jaht" (1888) Vincent van Gogh "Vaas 12 päevalillega" (1888) Paul Cezanne "Suured suplejad" (1890) Vincent van Gogh (1853-1890) Oli traagilise saatusega hollandlane, kes kunsti juurde jõudis alles keskeaks. Oma tõelie väljendusvahendi- heledad kirkad värvid leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja
2) Millal valitses juugendstiil? 1980. aastail 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid! Näiteks orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. 4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis? Kujundatavad kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamistdekoratiivse terviku loomisele. 5 Fovism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 6 põhjal 1) Mis tähendus oli moodsale kunstile Pariisi Sügissalongil? * Eksponeeris 20. saj alguse uuendusi. * Korraldas tagasivaatenamälestusnäitusisuurte postimpressionistide loomingust, tunnustades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nenderahvusvahelisele kuulsusele. 2) Kust on tulnud nimetus foovid? Prantsuse k. Fauves - 'metsikud' 3) Mis aastal esinesid foovid esmakordselt Pariisi Sügissalongis? 1905
Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välisele monumentaalkunsti eeskujudele. Fovism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 6 põhjal 1) Mis tähendus oli moodsale kunstile Pariisi Sügissalongil? * Pariisi Sügissalongi tähendus moodsale kunstile oli see, et hüljati täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjude modelleerimine objektidel ainuomaste värvide kujutamisega. * Nende peaeesmärk oli mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid eelkõige kunstniku enese tunnete ja meeleolu väljendamine.
kujutamine.Ainestik tuli tavaliselt Grande-Jatte'i saarel", igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. fovism 1905a -1908a Foovid hülgasid pea täielikult Henri Matisse ,,Tants, aktiivselt, senise kunsti põhitõed: valguse ja Raoul Dufy ,,Lipuehtes Prantsusmaa varjuga modelleerimine, tänav", objektidele ainuomaste värvide Maurice de Vlaminck kujutamine. Nende peaeesmärgiks ,,Maastik kolme puuga" sai mitte nähtavate asjade
Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, värvid võisid olla vastupidised. Foovide keskne kuju oli Henri Matisse. Ta arvas, et värvid ja jooned
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22
Värvid kantud lõendile suurte korrapäratute laikudena. Nad hülgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide peidetud loo. Eesmärk oli kirjeldada kunstniku meeleolu ning seega erinesid värvid tihti looduses esinevast ning ei oldud täpsed ka üksikasjades. Kogu kompositsioon pidi olema väljendav, ei tunnistatud kunstis midagi jutustavat. Kunst peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele lõõgastavalt. Maal: Henri Matisse Raoul Dufy Andre Derain Maurice de Vlaminck Georges Rouault (ainult stiili poolest, moraliseeriva sisuga) Ekspressionism - Eelkäijateks olid van Gogh ja Munch, kuid eelkõige foovid. Väljenduslik kunst tekkis foovidega samal ajal ka Saksamaal, kus moodustati liikumine "Die Brücke". Kui prantsuse väljenduslik kunst oli seotud positiivsete emotsioonidega, siis Saksamaal oli peamiseks sisuks
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22
Tema loomingus enamasti ajalooteema. Kaastundega kujutab vene lihtrahva rasket elu heaks näiteks teos ,,Burlakid Volgal". 1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis. Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. ,,Jaaniöö tants". Norras ja Soomes osutus realistlik kunst suureks toeks iseseisvumisliikumisele. Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaiseid soome rahvatüüpe. ,,Mängivad poisid rannal". Samuti Eero Järnefelt ,,Alepõletajad". Graafika õitsengu ja populaarsuse tõusu aeg. Hakati hindama erinevate sügavtrükitehnikate võlu ja omapära. Eri tehnikates kujutati maastikke, linnavaateid, olustikku ja inimtüüpe. Graafika oli suhteliselt odav ja aitas nõnda levitada kujutavat kunsti rahva hulka. Graafikat hakati õpetama ka kõrgemates koolides, nt Leipzigis
varjundeid näha (sama kehtib ka tumedate varjude kohta, mida päevavalguses sageli ei ole, päevavalguses on ka vari värviline) *Impressionistid loobusid komoneerimisest, pildi ehitamisest nad maalisid tüki loodust (nii, nagu ristkülikuse mahtus.. seega ei maalinud midagi, mida akadeemiline kunst väärtustas) Sajandi lõpus hakkasid impressionismi mõjusid kasutama ka mõned akadeemikud: Paul Albert Besnard (1849-1934) Madame Roger Jourdain´i portree. (Riigi poolt kõrgelt hinnatud akadeemiline joonistus on säilinud, poos ja ilme realismimõjuline, lilled ja kleit õrnalt maalilisemad impressionistide mõju olemas). Kompromiss akadeemilise traditsiooni ja impressionismi vahel läks rahvale peale (ka Degas) 19. saj lõpp. Ak kunst hakkas muutuma pluralistlikumaks, 1890 läks akadeemiline zhürii lõhki, ei jõudnund enam kokkuleppele.
9.Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti 10.Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi „Les Nabis“? Prohvetid 11.Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad 12.Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Kas nõustud tema arvamusega? Maalikunst, eelkõige tasapind, millel on kindla korra järgi värvid. Temaatika pole oluline. 6. Fovism ja ekspressionism 1.Kus ja millal kerkis esile foovideks nim. kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. algul, Sügissalongis näitusel. 2.Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
